1.Rahuldada OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.
2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista XXX välja OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid kasuks menetluskulu summas 1 550,67 (üks tuhat viissada viiskümmend eurot, 67 senti) eurot, millest hüvitamisele kuuluv riigilõiv on 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot, tõlgikulu on 138,39 (ükssada kolmkümmend kaheksa eurot, 39 senti) eurot ja lepingulise esindaja tasu 1 232,28 (üks tuhat kakssada kolmkümmend kaks eurot, 28 senti) eurot.
3.Jätta rahuldamata OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 216,97 (kahe tuhande kahesaja kuueteistkümne euro, 97 sendi) euro ulatuses.
5.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista OÜ-lt Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid välja XXXkasuks menetluskulu (lepingulise esindaja kulu) summas 70,08 (seitsekümmend eurot, 08 senti) eurot.
6.Jätta rahuldamata XXXavaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 179,40 (ühesaja seitsmekümne üheksa euro, 40 sendi) euro ulatuses.
7.Tasaarvestada OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid ja XXXvastastikused kohtumäärusega väljamõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista XXX OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid kasuks välja menetluskulud summas 1 480,59 (üks tuhat nelisada kaheksakümmend eurot, 59 senti) eurot.
8.Välja mõista XXX OÜ Advokaadibüroo Keevallik & Partnerid kasuks viivis menetluskuludelt (1 480,59 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättesaamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu summas 50 eurot. Menetluse käik ja menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega rahuldas kohus hagi osaliselt ning jättis menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda. Harju Maakohtu otsus jõustus 04.09.2014.
Hageja esitas 16.09.2014 Harju Maakohtule avalduse hageja menetluskulude kindlaksmääramiseks. Harju Maakohtu 18.09.2014 kohtumääruse kohaselt jättis kohus hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama määruses osundatud puudus. 25.09.2014 esitas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuse. Avalduse kohaselt on hageja kandnud menetluskulusid kokku summas 4 186,27 eurot (käibemaksuta) (sh riigilõiv summas 200 eurot, tõlgikulu summas 153,77 eurot ja lepingulise esindaja kulu summas 3 832,50 eurot).
Kostja esitas 03.10.2014 Harju Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks. Avalduse kohaselt on kostja kandnud menetluskulusid (lepingulise esindaja kulu) kokku summas 2 494,80 eurot (käibemaksuga) ning palub määrata hagejalt hüvitamisele kuuluvate kostja menetluskulude suuruseks kostja lepingulise esindaja kulu summas 249,48 eurot (10%).
Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Harju Maakohtu 26.09.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus kostjale hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis kostjale õiguse esitada
menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele kirjalikult vastuväited 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest. Kostja lepinguline esindaja sai kohtumääruse kätte 02.10.2014 ning 03.10.2014 esitas kohtule vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Harju Maakohtu 08.10.2014 kohtumääruse kohaselt edastas kohus hagejale kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning andis hagejale võimaluse 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest esitada omapoolsed kirjalikud vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Hageja lepinguline esindaja sai kohtumääruse kätte 08.10.2014 ning 15.10.2014 esitas kohtule vastuväited kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele. Kostja vastuväited hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele
Kostja on seisukohal, et hageja menetluskulud 3 832,50 eurot (käibemaksuta) ning kulutatud tööhulk 18,25h on ülemäära suured. Käesolevas asjas ei ole menetlus sedavõrd keeruline olnud. Samuti on õigusabi tunnihind ülemäära kõrge. Kostja palub kohtul vastavalt nendele asjaoludele hageja menetluskulude ulatust analüüsida ja väljamõistetavat menetluskulu vähendada. Hageja muude menetluskulude suhtes kostjal vastuväiteid ei ole.
Hageja palub kohtul kontrollida kostja menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust ning mitte määrata kostjale hüvitamisele kuuluvat menetluskulu suuremaks kui 120 eurot (1 200 EUR x 10% = 120 EUR).
03.10.2014 avalduse lisadena esitatud kõikidel arvetel on kostja põhjendamatult ja eksitavalt märkinud oma menetluskuluks ka bürookulu (5%). Riigikohtu praktika (25.11.2011 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p-d 7 ja 14; Riigikohtu 31.07.2014 lahend haldusasjas nr 3-3-1-28-14, p-d 7 ja 20.3) kohaselt ei ole sellised arvetel kajastatud bürookulud põhjendatud menetluskuludeks. Seega tuleb kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel jätta arvetel kajastatud bürookulud menetluskulude hulka arvestamata.
03.10.2014 avalduses nõuab kostja põhjendamatult õigusabikulusid ka seoses menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega (03.10.2014 avaldus lk 2 ja selle lisa 5). Menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kulud (sh 03.10.2014 avalduse koostamine) ei kuulu kohtupraktika ja TsMS-i kohaselt poolele hüvitamisele. Arvestades, et maakohtu 28.07.2014 otsus jõustus 04.09.2014, on pärast otsuse jõustumist kantud (menetlus)kulude nõudmine igal juhul täiesti põhjendamatu ja arusaamatu. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise menetluse kulud ei kuulu poolele hüvitamisele, on ilmselge, et kostja menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel tuleb kostja 03.10.2014 arve nr 2014-213 jätta täies ulatuses menetluskulude hulka arvestamata. Mh on kostja 03.10.2014 avalduse lk-l 2 märkinud, et nimetatud arve on esitatud üksnes seoses menetluskulude kindlaksmääramise menetlusega. Lisaks on nimetatud arves kajastatud õigusabikulud ebamõistlikult suured (kostja vandeadvokaadist esindaja on väidetavalt kulutanud 1,2 tundi menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele, mille maht ilma rekvisiitideta on 0,5 lk).
Kostja menetluskulude suurus on põhjendamatu. Nii on kostja 30.06.2014 arve nr 2014143 lisas näidatud õigusabikulud täiesti ebavajalikud. Samas ei saa ka kostja 30.04.2014 arve nr 2014-84 ja 31.05.2014 arve nr 2014-107 lisades kajastatud arvukaid telefonivestlusi ning e-kirjavahetust pidada põhjendatuks ega vajalikuks. Nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ei saa kostja arvete lisadest tulenevalt hinnata. Pealegi ei saa
hageja hinnangul ka kostja arveid ega nende lisades näidatud õigusabikulusid ja ajakirjeid veenvalt ja kontrollitult siduda tsiviilasja nr 2-13-49121 menetlusega.
10.Kui 2014. a septembris pidasid menetlusosalised läbirääkimisi menetluskulude hüvitamise teemal, teatas kostja oma 02.09.2014 e-kirjas, et „Arvan, et sellises asjas põhjendatud õigusabitasuks võiks olla ca 1200€ mõlemalt poolt, arvestades asja sisu, menetluskulude hüvitamise praktikat ja ts asja hinda.“ Eelnevat arvestades ei saa antud asjas kostja menetluskulud mitte ühelgi juhul olla suuremad kui 1 200 eurot. Kostja 03.10.2014 avalduses kajastatud menetluskulu summa 2 494,80 eurot on ilmselgelt ja kunstlikult ülepaisutatud. Kohtu põhjendused ja kohaldatud õigusaktid
11.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud TsMS § 174 lg 1 kohaselt võis menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise hetkel kehtinud TsMS § 176 lg 1 kohaselt toimetab kohus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt 7 päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui menetluskulud jagati täielikult või osaliselt murdosade või protsentide järgi, nõuab kohus pärast kulude kindlaksmääramise avalduse talle esitamist, et vastaspool esitaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul ka oma menetluskulude nimekirja ja vajaduse korral seda tõendavad dokumendid. Hageja ja kostja esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avaldused on tähtaegsed.
12.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas ka riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud. Asja läbivaatamise kulud TsMS § 143 p 1 kohaselt on muuhulgas ka tõlgikulud. Kohtuvälised kulud TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.
13.Menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamisel kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kuivõrd Riigikohtu üldkogu tunnistas 26.06.2014 kohtumäärusega nr 3-2-1-153-13 TsMS § 175 lg 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel kulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku alusel.
14.TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-6513 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
15.Kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisaks oleva arve nr 7-8-2014 kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud hagejale õigusabi 210-eurose tunnitasu määra (käibemaksuta) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (2. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-93-13). Seega ületab hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuta). Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse lisadeks olevate arvete kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud kostjale õigusabi 180-eurose tunnitasu määra (käibemaksuga) alusel. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa üldjuhul pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (3-2-1115-13 p 25). Riigikohtu senises praktikas on muuhulgas põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013 määrus tsiviilasjas 3-2-1-92-13). Seega ületab kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi tunnitasu määr keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu peab kohus kostja lepingulise esindaja poolt osutatud õigusabi põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu määraks 120 eurot (käibemaksuga).
16.TsMS § 174 lg 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse täpsustuses kinnitanud, et hageja on käibemaksukohustuslane. Tuginedes TsMS § 174 lg 10 ning hageja kinnitusele on käesoleva kohtumääruse alusel hagejale hüvitatamisele kuuluvad menetluskulud sätestatud käibemaksuta. Kostja on kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et ta ei saa eraisikuna käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lg 10 ning kostja kinnitusele on käesoleva kohtumääruse alusel kostjale hüvitamisele kuuluvad menetluskulud sätestatud käibemaksuga. Hageja menetluskulud
17.Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja selle täpsustusega ning menetluskulude nimekirjaga, kostja vastuväidetega ja kohtutoimikuga, leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
18.Kohtule esitatud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et hageja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid kokku 4 186,27 euro
ulatuses, millest kohtukulud (riigilõiv ja tõlgikulu) moodustavad 353,77 eurot ja kohtuvälised kulud (lepingulise esindaja kulu) 3 832,50 eurot. Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega jättis kohus menetluskulud 90% ulatuses kostja kanda.
19.Esmalt analüüsib kohus hageja poolt menetluse käigus kantud kohtukulusid TsMS § 138 lg 2 ja § 143 p 1 mõttes. Hageja on kohtutoimikust nähtuvalt (tl 11 ja 58) tasunud Rahandusministeeriumi kontole Euroopa maksekäsu avalduse esitamisel riigilõivu summas 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel riigilõivu summas 155 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõivude puhul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale Euroopa maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivudest 180 eurot (90% 200-st eurost). Hageja tõlgikulude puhul summas 153,77 eurot on kohtu hinnangul tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga, mistõttu tuleb kostjal hüvitada hagejale tõlgikulud summas 138,39 eurot (90% 153,77-st eurost).
20.Järgnevalt analüüsib kohus hageja lepingulise esindaja menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust kohtule esitatud hageja menetluskulude avalduse ja menetluskulude nimekirja ning kohtutoimiku alusel.
21.Hageja lepinguline esindaja on 15.01.2014 ja 16.01.2014 pidanud kliendi esindajatega nõupidamist, tutvunud esitatud dokumentatsiooniga, teostanud kohtupraktika analüüsi, koostanud ja komplekteerinud hagiavalduse ning esitanud hagiavalduse kohtule ja kostja advokaadile Saksamaa Liitvabariigis, kokku ajakuluga 7 tundi 15 minutit. Kohus selgitab, et hageja lepinguline esindaja võib iseenesest teha kohtumenetlusega seoses hagejale nii palju tööd, kui hageja oma esindajalt tellib. Kuid see asjaolu iseenesest, et hageja lepinguline esindaja pidas tööd vajalikuks, et vastav töö tehti ja et hageja oli nõus selle eest maksma, ei tähenda veel seda, et kogu tasu vastava töö eest tuleks kostjalt välja mõista. Väljamõistmisele saab kuluda siiski vaid tasu selliste toimingute eest ja sellises mahus, mida saab pidada objektiivselt võttes mõistlikuks. Kohus, tutvunud hagiavalduse ning selle lisadega, leiab et hageja lepingulise esindaja poolt 15.01.2014 ja 16.01.2014 läbiviidud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga. Kohtu hinnangul on 15.01.2014 ja 16.01.2014 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 4 tundi.
22.Kohtu hinnangul on 21.02.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga. Kohus, tutvunud toimikus olevate kohtumäärustega, leiab, et nimetatud määrustega tutvumise maksimaalne põhjendatud ja vajalik ajakulu on 10 minutit. Määruste kliendile edastamise ja telefonikõne (kohtumääruste täitmise küsimuses) maksimaalne põhjendatud ja vajalik ajakulu on 20 minutit. Seega hageja lepingulise esindaja poolt 21.02.2014 läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku on 30 minutit (0,5 tundi).
23.Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kuluks hageja lepingulise esindaja poolt kohtumääruse saksakeelse tõlkega tutvumise toiminguga (05.03.2014). Tõlgid osutades tõlketeenust kinnitavad tõlke õigsust ning kohtu hinnangul puudub tõlketeenust tellinud isikul (sh hageja lepingulisel esindajal) vajadus üle vaadata tõlgi poolt osutatud teenus.
Seega on hageja lepingulise esindaja poolt 05.03.2014 läbiviidud toimingu (saksakeelsete tõendite kohtule esitamine) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks 5 minutit (0,08 tundi).
24.Hageja lepinguline esindaja on 15.04.2014 pidanud e-kirjavahetust kostja advokaadiga Lisa Kuhniga, on pidanud kliendiga telefonikõnesid ning on koostanud vastuse ja edastanud L. Kuhnile. Kohus, tutvunud toimikuga, ei tuvastanud antud ajahetkel hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid (sh vastuse koostamine), mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata ka nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ning seotust antud asjaga.
25.Hageja lepinguline esindaja on 16.04.2014 ja 17.04.2014 pidanud e-kirjavahetust kostja lepingulise esindajaga, on pidanud e-kirjavahetust ja telefonikõnesid kliendiga kompromissi sõlmimise küsimuses, on tutvunud kostja lepingulise esindaja e-kirjaga ja selle lisaks olnud taotlusega, on pidanud telefoni arutelu ja e-kirjavahetust kliendiga ning e-kirjavahetust kostja esindajaga, ajakuluga kokku 1 tund. Kohtutoimikust nähtuvalt (tl 8081) ei ole kostja taotluse sisuline osa pikem kui pool lehekülge, millega tutvumine ei võta kauem aega kui 5 minutit (0,08 tundi). Kohtutoimikust ülejäänud hageja lepingulise esindaja poolt teostatud toiminguid ei nähtu. Kohus peab põhjendatud ja vajalikuks toiminguks kompromissi sõlmimise eesmärgil teostatud toiminguid (telefonikõned ja ekirjad), mille põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks loeb kohus 25 minutit, sh telefonikõned 10 minutit ja e-kirjad 15 minutit). Seega hageja lepingulise esindaja poolt 16.04.2014 ja 17.04.2014 läbiviidud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku on 30 minutit (0,5 tundi).
26.Kohtu hinnangul on 22.04.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute ajakuluga 5 minutit (0,08 tundi).
27.Kohus ei pea põhjendatud ja vajalikuks kuluks hageja lepingulise esindaja poolt 29.04.2014 ja 30.04.2014 läbiviidud toiminguid, kuna kohus on lugenud kompromissi sõlmimise toimingu põhjendatuks ja vajalikuks toiminguks 25 minuti ulatuses 16.04.2014 ja 17.04.2014 läbiviidud toimingute juures.
28.Kohtu hinnangul on 06.05.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute ajakuluga 45 minutit (0,75 tundi) (dokumendiga tutvumine 20 minutit, e-kiri 15 minutit ja telefoniarutelu 10 minutit).
29.Kohtu hinnangul ei ole 09.05.2014 e-kirja kättesaamise kinnitamise toimingu näol tegemist õigusabi osutamisega, vaid tehnilise toiminguga. Kohtutoimikust ei nähtu ka hageja lepingulise esindaja poolt tutvutud e-kiri, mistõttu ei ole kohtul võimalik hinnata e-kirjaga tutvumise põhjendatust ja vajalikkust ning seotust käesoleva asjaga. Seega on 09.05.2014 toimingute puhul tegemist põhjendamatute ning mittevajalike toimingutega, mida menetluskulusid kandma kohustatud isik tasuma ei peaks.
30.Kohtu hinnangul on 03.06.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute ajakuluga 3 tundi 30 minutit (3,5 tundi).
31.Kohtu hinnangul on 09.06.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga kokku 2 tundi. Kohus, tutvunud kohtutoimikus sisalduva kostja taotlusega ja hageja vastusega, leiab et eelnimetatud dokumendiga tutvumise, sellele vastuse koostamiseks ja kliendiga konsulteerimise ja kooskõlastamise põhjendatud ajakulu kokku on 1 tund.
32.Kohtu hinnangul on 04.08.2014 toimingute näol tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga kokku 1 tund 15 minutit. Kohtu hinnangul on 04.08.2014 toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund.
33.Seega kujuneb hageja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 11,41 tundi (4 + 0,5 + 0,08 + 0,5 + 0,08 + 0,75 + 3,5 + 1 + 1), mille tasuks kujuneb 1 369,20 eurot (120 eurot/tund x 11,41 tundi), millisest summast 90% on 1 232,28 eurot (käibemaksuta).
34.Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskuluks kokku 1 550,67 eurot (180 eurot + 138,39 eurot + 1 232,28 eurot). Kohus jätab rahuldamata hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 2 216,97 (90 % 4 186,27-st eurost – 1 550,67 eurot) euro ulatuses. Kostja menetluskulud
35.Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirjaga, hageja vastuväidetega ja kohtutoimikuga, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.
36.Kohtule esitatud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusest nähtub, et kostja on käesoleva tsiviilasja menetlemisel kandnud menetluskulusid lepingulise esindaja kulu näol kokku 2 494,80 euro ulatuses ning kostja palub määrata hageja poolt hüvitatavateks menetluskuludeks kokku 249,48 eurot (10%). Harju Maakohtu 28.07.2014 otsusega jättis kohus menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda.
37.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisatud õigusabi teenuse arvetelt nähtub, et igale arvele on lisatud bürookulu 5%. Võttes arvesse Riigikohtu praktikat (Riigikohtu 31.07.2014 kohtuotsus nr 3-3-1-28-14 ja Riigikohtu 25.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-21-102-11) ei ole alust välja mõista hagejalt advokaadibüroo arvetel kajastuvat bürookulu.
38.Kohtu hinnangul on 16.04.2014 toimingu (kohtuasja materjalide analüüsi) puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga ning kohus nõustub ka nimetatud toimingu ajakuluga 1,4 tundi.
39.Kohtu hinnangul on 16.04.2014 toimingute (hagile vastamise tähtaja pikendamise taotluse koostamine, läbirääkimisteks valmistumine ja kontakteerumine hageja esindajaga) puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingute ajakuluga kokku 2,6 tundi. Kohtu hinnangul on eelnimetatud toimingute põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 1 tund.
40.Kohus nõustub kostja lepingulise esindaja 21.04.2014, 28.04.2014 ja 30.04.2014 teostatud toimingutega (kompromissi sõlmimise eesmärgil), kuid ei nõustu toimingute ajakuluga. Kuivõrd kohus luges hageja lepingulise esindaja telefonivestlused 2014. a aprillis põhjendatud ja vajalikuks 10 minutit ulatuses (so 16.04.2014 ja 17.04.2014), loeb kohus kostja lepingulise esindaja poolt ajavahemikul 21.04.-30.04.2014 teostatud telefonikõnede põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 minutit (0,17 tundi).
41.Kostja lepinguline esindaja on 02.05.2014 ja 05.05.2014 läbirääkimiste raames suhelnud hageja lepingulise esindajaga ja informeerinud klienti ajakuluga kokku 0,6 tundi. Kuivõrd kohus luges hageja lepingulise esindaja telefonivestlused 2014. a mais põhjendatud ja
vajalikuks 10 minuti ulatuses (so 06.05.2014 toiming), loeb kohus kostja lepingulise esindaja poolt ajavahemikul 02.05.2014-05.05.2014 teostatud telefonikõnede põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kokku 10 minutit (0,17 tundi).
42.Kohtu hinnangul on 05.05.2014 toimingu (kostja vastus hagile) puhul tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, kuid kohus ei nõustu nimetatud toimingu ajakuluga kokku 2,4 tundi. Kostja lepingulise esindaja poolt koostatud menetlusdokument on sisuliselt 1,5 lehekülge pikk, mille põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtu hinnangul on 1,5 tundi.
43.Kohtu hinnangul on 07.06.2014 toimingute puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute ajakuluga, kokku 1 tund.
44.Kohtu hinnangul on 28.07.2014 toimingute puhul tegemist põhjendatud ja vajalike toimingutega ning kohus nõustub ka nimetatud toimingute ajakuluga, kokku 0,6 tundi.
45.Kostja lepingulise esindaja poolt 01.09.2014 läbiviidud läbirääkimised on ajaliselt toimunud vahetult enne kohtuotsuse jõustumist ning kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust ei esitatud. Kohtu hinnangul ei ole kostja lepingulise esindaja poolt 01.09.2014 läbiviidud toimingu näol tegemist põhjendatud ja vajaliku toiminguga, mis kuuluks menetluskulusid kandma kohustatud isikult välja mõistmisele.
46.Kohus ei nõustu kostja lepingulise esindaja 16.09.2014 ning 03.10.2014 läbiviidud toimingutega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11.11.2014 kohtulahendis nr 3-2-1-77-14 (punktis 12) märkinud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise eest kantud menetluskulude puhul ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kuivõrd menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise ja menetluskulude nimekirja koostamise kulude näol ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega, ei saa põhjendatuks ja vajalikuks lugeda ka menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastuse koostamist. Seega on kostja lepingulise esindaja poolt 16.09.2014 ja 03.10.2014 läbiviidud toimingute näol tegemist põhjendamatute ja mittevajalike toimingutega.
47.Seega kujuneb kostja lepingulise esindaja ajakuluks kokku 5,84 tundi (1,4 + 1 + 0,17 + 0,17 + 1,5 + 1 + 0,6), mille tasuks kujuneb 700,80 eurot (120 eurot/tund x 5,84 tundi) (käibemaksuga). Eeltoodust tulenevalt kujuneb kostja menetluskuluks 70,08 eurot (10 % 700,80-st eurost) (käibemaksuga). Kohus jätab rahuldamata kostja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 179,40 (249,48-70,08) (käibemaksuga) euro ulatuses. Tasaarvestus
48.TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. TsMS § 463 lg 2 kohaselt kohtumäärusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused kohtumäärusega välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tagajärjel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 1 480,59 eurot (1 550,67-70,08).
49.TsMS § 177 lg 4 kohaselt kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb
tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (1 480,59 eurolt) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Lõppsätted
50.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
51.TsMS § 177 lg 3 kohaselt kohtulahend menetluskulude kindlaksmääramise kohta toimetatakse menetlusosalistele kätte.