Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

lepingu täitmise eest tasuma ja hüvitama lepingu täitmisega seotud kulu. Kostja ei teatanud oma ekirjades 23.07.2012 hagejale täitmiseks antud ülesande - kontrollida kostjat puudutava õigusdokumendi sisu ja mõtet ning hoida kostjat jooksvalt kursis XXXOÜ juhatuse liikmete kavatsustest - lõpetamise, peatamise või muutmise soovist. Hageja jätkas teenuse osutamist. 30.11.2012 esitas hageja kostjale ülevaate 23.07.2012-30.11.2012 osutatud teenustest, ühtlasi esitas hageja kostjale arve summas 903,30 eurot, tähtajaga 07.12.2014. Kuna kostja arvet tähtaegselt ei tasunud, saatis hageja kostjale korduvalt meeldetuletusi ja järelpärimisi arve tasumise kohta. Kostja teatas 06.02.2013 hagejale, et ta hindab kõrgelt hageja tööd, kuid 30.11.2012 arvet tasuda ei soovi. Lepingus on kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnista. Kostja on hagejale 23.07.2012 e-kirjas kinnitanud, et kostja otsustab „selle nädala lõpuks, kuidas me soovime selle asjaga edasi minna“. Pärast 23.07.2012 ei andnud kostja instruktsioone hagejale edasiste tegevuste osas. Kostja soovis küll samas kirjas ka selgitust, kuid see käis vaid juhatuse liikmete tagasiastumise avalduse kohta. Hageja ei ole käitunud õigusabiteenust osutades korrektselt, korrektseks ei saa pidada ka seda, et hageja ei esitanud oma teenuse eest ka arveid, kuigi pidi seda tasunõude olemasolul tegema igakuuliselt. Arve esitamine neli kuud hiljem oli üllatuslik ja vastuolus hea usu põhimõttega. Hageja arvamus kostja vastuse kohta 03.06.2014 esitas hageja seisukoha kostja vastuse kohta. Väide, justkui ei ole kostja tellinud tööd mille eest hageja tasu nõuab, on vastuolus kliendilepingu sisuga. Lepingu kohaselt oli hageja kohustatud saatma kostjale regulaarselt teavitusi kostja osalusega äriühingus XXXOÜ seotud asjaolude kohta. Kostja ei ole esitanud hagejale teavitamiskohustuse osas märkusi või täiendavaid tingimusi. Lepingu ettevalmistamisel ja selle igapäevase täitmise protsessis osalesid kostja poolel Saksa advokaadibüroo advokaadid, seega pidi kostja olema aru saanud täielikult kõigist lepingu tingimustest. Hageja täitis oma teavitamiskohustust koheselt ja vajaliku hoolsusega. 23.07.2012 ekirjas on kostja palunud hoida teda jooksvalt kursis XXXOÜ juhatuse liikmete kavatsustega. Vastavalt lepingule ja 23.07.2012 e-kirja juhistele jätkas hageja õigusteenuse osutamist, sh edastas asjakohast informatsiooni. Veel 18.10.2012 e-kirjaga võttis kostja osutatud teenuse vastu ega esitanud ühtegi märkust. Kostjal ei ole enne hagile vastuse esitamist olnud hageja suhtes arvete perioodilise esitamise osas ühtegi etteheidet. Isegi kui hageja on arve esitamisega mõnevõrra viivitanud, ei tähenda see, et kostja ei pea tellitud tööde eest maksma. Hageja on kostjale korduvalt selgitanud 30.11.2012 arve tasumise kohustust. Kostja palub jätta hageja arvamus tähelepanuta kuna see on esitatud tähtaja (12.05.2014) möödalaskmisega. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Poolte seisukohad on välja selgitatud kirjalikus vormis ja pooled ei ole taotlenud ärakuulamist. Kohus lahendab asja lihtmenetluses istungit pidamata. Kohus lahendab esmalt kostja taotluse jätta hageja 03.06.2014 arvamus (hageja sõnastuses seisukoht) kostja vastuse kohta tähelepanuta. Hageja õigus esitada kostja vastuse kohta arvamus tuleneb TsMS §-st 396. Kohus on hagi menetlusse võtmise määruses andnud hagejale tähtaja arvamus esitada 7 päeva jooksul kostja vastuse kättesaamisest. Kohus nõustub kostjaga, et hageja arvamus on esitatud tähtaja möödalaskmisega. Samas ei ole arvamuse hilisem esitamine tinginud menetluse venimist, mistõttu puudub TsMS § 331 lg 1 järgi alus arvamuse tähelepanuta jätmiseks. Seetõttu jätab kohus kostja taotluse rahuldamata.

Puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 31.01.2012 kliendilepingu (t lk 45-49), et hageja esitas 30.11.2012 kostjale arve summas 903,30 eurot (t lk 52-54), et nimetatud arve on tasumata ning et hageja on korduvalt saatnud kostjale meeldetuletusi arve tasumiseks (t lk 126-142). Vaidlust pole ka selles, et kotja on hagejale teatanud, et ta 30.11.2012 arvet tasuda ei soovi (t lk 55-57). 31.01.2012 kliendilepingu kohaselt kohustus hageja osutama kostjale õigusteenust ning kostja kohustus selle eest hagejale tasuma. Selline leping vastab käsunduslepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 619 kohaselt kohustub käsunduslepinguga üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Vaidlus on selles, kas pärast 23.07.2012 kostja poolt hagejale e-kirja (t lk 50-51) saatmist osutatud õigusteenuste eest võis hageja arve esitada. Nimetatud e-kirja tõlgendamise osas ei ole pooltel erimeelsust selles, et kirja esimeses lõigus teatas kostja hagejale, et annab juhised tegutsemiseks hiljem ning sama kirja teises lõigus soovis kostja selgitusi eestikeelse kirja kohta, mis kajastas XXXOÜ juhatuse liikmete tagasiastumist. Pooled ei ole aga ühel meelel selles, kas kostja palus kirjas ka edaspidiselt hoida ennast XXXOÜ juhatuse liikmete tegevusega kursis. Kostja on seisukohal, et kuna pärast 23.07.2012 e-kirja kostja hagejale ühtegi instruktsiooni tegutsemiseks ei andnud, ei olnud hageja õigustatud ka õigusteenust osutama ning arvet esitama. VÕS § 621 lg 1 sätestab: „käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes.“ Kuigi 23.07.2012 e-kirjast võib aru saada, et kostja teavitab juhistest hagejat hiljem, leiab kohus, et nimetatud juhised puudutavad mingeid konkreetseid toiminguid, mille tegemist kostja vajalikuks võib pidada. Kohus peab neid käsundiandja täiendavateks juhisteks, sest üldised juhised olid antud pootlevahelises kirjalikus lepingus (p 2). Täiendavate juhiste andmine või mitteandmine ei puuduta kohtu arvates aga tavapärast lepingukohast infoandmist hageja poolt. Sellisele järeldusele asub kohus kliendilepingu punkt 2.1.4 arvesse võttes, mille kohaselt on hageja kohustuseks muuhulgas kostjat regulaarselt teavitada olukorrast, mis seondub määratud ülesandega. Lepingu järgi on õigusteenuse osutamine muuhulgas seotud ka kostja osalusega Eesti äriühingus XXXOÜ (kliendilepingu punkt 2.1.1). Nimetatud kliendilepingu punkte arvesse võttes on kohus seisukohal, et hageja oli kohustatud kostjat XXXOÜ-ga seonduvatest asjadest teavitama regulaarselt, s.o olenemata sellest kas kostja andis täiendavaid juhiseid või mitte. Kui kostja soovinuks kirjalikku lepingut lõpetada, tulnuks tal lähtuda lepingu p-st 5, mis sätestab lepingu lõpetamise korra (kirjalikus vormis). Seega pidanuks lepingu lõpetamiseks kostja sõnaselgelt sellest hagejat teavitama, mitte jätmata andmata täiendavaid juhiseid. Pooltevahelist lepingut ettenähtud korras lõpetatud ei ole. Ka pärast 23.07.2012 e-kirja on hageja korduvalt pöördunud kostja poole ning andnud informatsiooni XXXOÜ-ga seonduvate asjaolude kohta (t lk 111-125), kostja ei ole teavitanud, et ta rohkem informatsiooni saada ei soovi ega esitanud ühtegi pretensiooni. Kostja on esitanud väite ka selle kohta, et hageja oleks pidanud eriti hoolikalt tegelema kliendi soovide ja tellimuste väljaselgitamisega, kuna kostja emakeel ei ole inglise keel. Kohtu hinnangul ei muuda see väide asja lahendust, kuna kõik kirjavahetused toimusid kostjaga inglise keeles ning kostjat on esindanud ka Saksa advokaadibüroo (t lk 101-110). Seda etteheidet ei toeta ka asjaolu, et hageja ja kostja vahel jätkus e-kirjavahetus ka pärast 23.07.2012. Kohus nõustub hagejaga, et arvete periooditi esitamine ei ole vastuolus hea usu põhimõttega.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on õigustatult jätkanud kliendilepingust tulenevate kohustuste täitmist. VÕS § 8 lg-s 2 on sätestatud, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 ja 2 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval või tähtaja kestel. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on omapoolseid lepingust tulenevaid kohustusi täitnud ning esitanud teenuse osutamise eest arve summas 903,30 eurot. Arves nõutava summa osas kostja vastuväiteid esitanud ei ole. Kuivõrd kostja on oma kohustust rikkunud, kuulub 903,30 eurot kostjalt väljamõistmisele. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et „rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni“. Sama lõike kohaselt võib viivisemäär olla seadusjärgne või eraldi kokku lepitud. Kliendilepingu punktis 4.4 on kokku lepitud viivisemäär 0,15% päevas. Hageja on viivist arvestanud alates arvel märgitud summa sissenõutavaks muutumisest 08.12.2012 kuni hagi esitamiseni 16.01.2014. Hageja arvutuste järgi kujuneb viivisesummaks 708,64 eurot. Kohus täpsustab viivisesummat. Nimelt on hageja arvestanud viivist summalt 903,30 eurot viivisemääraga 0,15% päevas 523 tasumisega viivituses oldud päeva eest. Arvestades aga nõude sissenõutavaks muutumise aega ning hagi esitamise aega, on kostja olnud viivituses 405 päeva. Seega kujuneb sissenõutavaks muutunud viivise summaks 548,75 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Kostja on esitanud nõude mõista välja viivis kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab hagi ka selles osas ning mõistab TsMS § 367 alusel välja viivise 0,15% päevas põhivõlgnevuselt alates 17.01.2014 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab välja põhivõla 903,30 eurot, viivise 548,75 eurot ning viivise kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 163 lg-st 1. Kohus rahuldas hageja nõude 90% ulatuses. Kohus peab õiglaseks jaotada menetluskulud sama proportsiooni alusel, jättes 90% menetluskuludest kostja kanda ja 10% hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.