Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Apellatsioonkaebuse esitamine Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 632 lg 1, § 633 lg 7). Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA

TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohus märgib, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. Vaidlust ei ole selles, et hageja tegutses kostjaga õigusabiteenuse osutamiseks kliendilepingut sõlmides oma majandustegevuse raames. Kostjat tuleb kohtu hinnangul pidada tarbijaks lepingu sõlmimise ajal kehtinud võlaõigusseaduse (VÕS) § 34 tähenduses. Poolte vahel sõlmitud kliendilepingu nr 00371 p 9 kohaselt kohustus kostja arve tasumisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5% arve tasumisega viivituses oldud summalt päevas kuni arve täieliku tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale osutatud õigusabiteenuste eest arve nr 130129 summas 447 eurot maksetähtajaga 06.12.2013. Kostja arvet tähtaegselt ei tasunud. 28.05.2014 esitas hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 833,66 euro saamiseks, millest põhinõue oli 447 eurot ning viivis 386,66 eurot. Kostja tunnistas nõuet põhivõlgnevuse osas summas 225 eurot, mille osas kohus tegi maksekäsu. Hagimenetluses on hageja esitanud nõude summas 754,07 eurot, millest 222 eurot on põhivõlgnevus ning 532,07 eurot viivised. Perioodil 07.12.2013 kuni 28.05.2014 arvestab hageja viivist kogu võlgnevuselt (477 eurot) summas 386,66 eurot. Tunnustamata nõude osas (222 eurot) arvestab hageja viivist alates 29.05.2014 kuni 06.10.2014 (hagiavalduse esitamine kohtule) summas 145,41 eurot. VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine. Kohtu hinnangul tuleb kliendilepingu nr 00371 p 9 pidada tüüptingimuseks, mis on VÕS § 42 lg 1 ning lg 3 p 5 alusel tühine kokkuleppes sisalduva viivisemäära ebamõistliku suuruse

tõttu. Riigikohus on leidnud, et ka tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral on võimalik järeldada selle kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 18.12.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-14, p 11). VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on arvestanud viivist kogu võlgnevuselt (477 eurot) perioodil 07.12.2013 kuni 28.05.2014. Tunnustamata nõude osas (222 eurot) arvestab hageja viivist alates 29.05.2014 kuni 06.10.2014 (hagiavalduse esitamine kohtule). Viivise seadusjärgne määr VÕS § 113 lg 1 kohaselt alates 07.12.2013 kuni 31.12.2013 oli 8,5% aastas, alates 01.01.2014 kuni 30.06.2014 8,25% aastas, alates 01.07.2014 kuni 06.10.2014 (hagiavalduse esitamise aeg) 8,15% aastas. Kostjalt tuleb välja mõista viivis perioodi eest 07.12.2013 kuni 31.12.2013 summas 2,78 eurot (477 eurot × 8,5% × 25 päeva / 365 päeva); perioodi eest 01.01.2014 kuni 28.05.2014 summas 15,63 eurot (477 eurot × 8,25% × 145 päeva / 365 päeva); perioodi eest 29.05.2014 kuni 30.06.2014 summas 1,66 eurot (222 eurot × 8,25% × 33 päeva / 365 päeva), perioodi eest 01.07.2014 kuni 06.10.2014 summas 4,86 eurot (222 eurot × 8,15% × 98 päeva / 365 päeva). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 07.12.2013 kuni 06.10.2014 summas 24,93 eurot (2,78 + 15,63 + 1,66 + 4,86). Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja kanda 32,75% ulatuses ja hageja kanda 67,25% ulatuses. TsMS § 174 lõikest 2 ja menetluskulude jaotusest lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 72,05 eurot (riivilõiv ning õigusabikulu põhjendatud ja vajalikus ulatuses võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega). Hageja on palunud välja mõista riigilõivu 130 eurot ning õigusabikulu summas 565,50 eurot. Esitatud arvetest nähtuvalt on õigusabikulu hagiavalduse koostamise eest 393 eurot (4 h 22 min) ning menetluskulude nimekirja koostamise eest 172,50 eurot (1 h 55 min). TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja keerukust ning toimingute hulka ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud ning vajalik ajakulu 1 tund, millele vastab õigusabikulu summas 90 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.