Pankrotiõigus › Hagi nõude tunnustamiseks

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud Hageja on Harju Maakohtule esitanud hagiavalduse XXX. vastu nõude tunnustamiseks XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Hagiavalduse kohaselt on 24. jaanuari 2014 määrusega kuulutatud välja XXXOÜ pankrot. Hageja esitas 06. veebruaril 2014 nõude võlgniku pankrotimenetluses. Vastavalt XXXAS-i ja XXXOÜ (pankrotis) vahelisele kokkuleppele tarnis hageja XXXOÜ juhiste ja korralduste alusel värsket kala XXX Ltd-le asukohaga XXX Leningradi oblast XXX linn XXX. Kauba eest kohustus tasuma XXXOÜ (pankrotis), kellele esitati kauba eest arved. Vastavalt XXXOÜ (pankrotis) antud juhistele saatis hageja kauba XXXLtd-le 25. augustil 2011 ja 02. septembril 2011, mida tõendavad lisatud CMR saatelehed. XXXOÜ-ga oli kokku lepitud kauba tarnimine INCOTERM 2000 tarneklausli „FCA Oslo“ alusel, mis tähendab, et hageja kohustuseks oli anda kaup üle vedajale Oslos, Norra Kuningriigis. CMR saatekirjadelt nähtuvalt on kaup vedajale üle antud ning kuivõrd kauba tarne toimus „FCA Olso“ tarneklausli alusel, siis kauba üleandmisega vedajale oli XXXAS omapoolsed kauba ostu-müügi lepingust tulenevad kohustused täitnud. Eelnevalt viidatud kauba tarnetest tulenevalt esitas XXXAS arved kogusummas 41 954,86 eurot XXXOÜ-le (pankrotis) järgmiselt: 24. augustil 2011 arve nr. 342599 summas 20 281,15 eurot ning 31. augustil 2011 arve nr. 342820 summas 21 673,71 eurot. XXXOÜ ei ole eelnimetatud arveid tasunud ning seega võlgneb ta tarnitud kauba eest XXXAS-ile 41 954,86 eurot põhivõlgnevusena. Kuivõrd kauba ostu-müügi lepingu poolte asukohad on erinevates riikides kohaldub pooltevahelistes suhetes ÜRO konventsioon kaupade rahvusvahelise ostu-müügi lepingute kohta (edaspidi „CISG“). CISG artikkel 53 kohaselt on ostja üheks põhikohustuseks tasuda kauba hind. Tulenevalt asjaolust, et käesoleval juhul on XXXOÜ (pankrotis) jätnud täies ulatuses kauba hinna tasumata, on XXXOÜ (pankrotis) rikkunud oluliselt pooltevahelise ostu-müügi lepingu tingimusi. CISG artikkel 61 p. 1 a) ning artikkel 62 kohaselt on seega hagejal õigus nõuda XXXOÜ-lt (pankrotis) kauba hinna tasumist. Hageja märgib, et ka Eesti õiguse kohaldumisel oleks müügilepingu järgne ostja põhikohustus tasuda müügilepingu esemeks oleva asja hind (VÕS § 208 lg 1) ning hagejal on õigus nõuda müügihinna tasumist VÕS § 108 lg 1 alusel. Asjas toimus 06. mail 2014 võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus protokolliti XXX. kirjalik vastuväide hageja nõudele. Hageja palus tunnustada XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses XXXAS nõuet summas 41 954,86 eurot pandiga tagamata nõudena PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus ning jätta käesoleva asja menetlusega seotud menetluskulud XXX. kanda. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei tunnista hageja nõuet. Hageja on esitanud hagiavalduse enda nõude tunnistamiseks võlgniku pankrotimenetluses. Hageja väidab, et tal on võlgniku vastu nõue summas 41 954,86 eurot. Hageja väidete kohaselt on võlgnik tellinud hagejalt värsket kala, mille hageja on vastavalt võlgniku juhistele tarninud XXXLtd-le ning hageja on väljastanud võlgnikule tarnitud kauba eest arveid summas 41 954,86 eurot. Kuivõrd võlgnik ei ole hageja poolt väljastatud arveid tasunud, siis on hageja väidetavalt võlgniku vastu sissenõutavaks muutunud nõue summas 41 954,86 eurot. Hageja on nõude tõendamiseks esitanud kaks arvet ja CMR saatelehed. Kostja leiab, et hageja nõue on tõendamata. Kostja hinnangul ei tõenda arved ja CMR saatelehed kokkulepet kala ostmiseks. Antud juhul ei ole hageja tõendanud võlgniku ning hageja vaheliste kokkulepete olemasolu. Hageja on esitanud arved ja CMR saatelehed, mida ei saa pidada kokkuleppeks. Hageja ei ole esitanud ühtegi muud tõendit, mis tõendaks hageja nõude olemasolu võlgniku vastu. Võlausaldaja ja võlgniku vahel puuduvad leping ja muud kokkulepped, mis tekitaksid võlgnikule kohustuse tasuda XXXLtd-le tarnitud kala eest. Arvestades, et poolte vahel puudub leping, siis puudub võlausaldajal nõue võlgniku vastu. Kostja peab muuhulgas vajalikuks märkida, et kostjale teadaolevalt on hoopis võlgnikul nõue hageja vastu. Võlgnik on hagejale tarninud 2011. lõpul koha, mille eest on hageja jätnud võlgnikule tasumata. Võlgnik tarnis kala XXXOÜ tollilattu Pärnus. Kala anti tollilaost hagejale. Hageja ei ole kala eest tänini tasunud ning võlgnikul on hageja vastu nõue summas 41 922,50 eurot. Kuivõrd hageja ja

võlgniku vahel ei ole sõlmitud lepingut, siis puudub hagejal õiguslik alus nõuda võlgnikult XXX Ltdle tarnitud kauba eest tasumist. Hageja ei ole tõendanud kokkulepete olemasolu võlgniku ja hageja vahel. Võttes arvesse eeltoodud põhjendusi, leiab kostja, et hageja nõue on paljasõnaline ning tõendamata. Kostja palus jätta XXXAS-i hagiavalduse täies ulatuses XXX. vastu rahuldamata ning menetluskulud XXXAS kanda. Kohtuistung 16.01.2015 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kostja oli nõus asja sisulise lahendamisega ilma tema osavõtuta. Istungil märkis hageja, et Harju Maakohtu 03.11.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-21407 on jäetud läbivaatamata kostja hagi nõude tunnustamiseks XXXOÜ pankrotimenetluses. Kohtumäärusele esitatud määruskaebused on jätnud Tallinna Ringkonnakohus 23.12.2014 määrusega rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Mõlemad kohtumäärused on jõustunud 14.01.2015. Sellest tuleneb, et kostja on oma nõude XXXOÜ pankrotimenetluses kaotanud ja teda ei saa lugeda XXXOÜ võlausaldajaks. Kuivõrd käesolevas asjas tuleb lugeda, et XXX. hagi nõude tunnustamiseks ei ole kohtumenetluses olnud, ei saa tema vastuväitega XXXAs-i nõudele arvestada. Käesolevas asjas ei ole hageja nõudele teised XXXOÜ võlausaldaja vastuväidet esitanud. Seega tuleb lugeda XXXAsi nõue tunnustatuks PankrS § 103 lõikest 8 juhindudes. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja, tutvunud poolte seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: • 24. jaanuari 2014 määrusega on kuulutatud välja XXXOÜ pankrot; • 06. mail 2014 toimus võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, kus protokolliti XXX. kirjalik vastuväide hageja XXXAS nõudele (tl 6-9, 13-14); • Hageja on esitanud pandiga tagamata nõude XXXOÜ (pankrotis) vastu summas 41 954,86 eurot (tl 10-12). Kohus loeb need asjaolud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 106 lg 1 kohaselt kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Hagiavalduse kohaselt tarnis hageja vastavalt XXXAS-i ja XXXOÜ (pankrotis) vahelisele kokkuleppele XXXOÜ juhiste ja korralduste alusel värsket kala XXXLtd-le asukohaga XXXLeningradi oblast XXXlinn XXX. Kauba eest kohustus tasuma XXXOÜ (pankrotis), kellele esitati kauba eest arved (tl 15-18). Vastavalt XXXOÜ (pankrotis) antud juhistele saatis hageja kauba XXXLtd-le 25. augustil 2011 ja 02. septembril 2011 (tl 19-21). Eelnevalt viidatud kauba tarnetest tulenevalt esitas XXXAS arved kogusummas 41 954,86 eurot XXXOÜ-le (pankrotis) järgmiselt: 24. augustil 2011 arve nr. 342599 summas 20 281,15 eurot ja 31. augustil 2011 arve nr. 342820 summas 21 673,71 eurot. XXXOÜ ei ole eelnimetatud arveid tasunud ning seega võlgneb ta tarnitud kauba eest XXXAS-ile 41 954,86 eurot põhivõlgnevusena. Kostja tugineb oma vastuväites seisukohale, et hageja ei ole tõendanud lepingu olemasolu kalatoodete müümiseks XXXOÜ-le (pankrotis), kuivõrd CMR-saatelehed ning esitatud arved ei ole selleks piisavad. PankrS § 103 lg 8 kohaselt kui võlausaldaja nõue on jäänud tunnustamata ja ta ei esitanud hagi nõude tunnustamiseks või kui kohus jättis tema hagi rahuldamata, siis selle võlausaldaja vastuväidet teise võlausaldaja nõudele ei arvestata. Kui teise võlausaldaja nõudele ei ole rohkem vastuväiteid esitatud, siis loetakse see nõue tunnustatuks.

Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on tsiviilasjas 2-14-21407 XXX. esitanud hagiavalduse XXX A/S ja XXXA/S vastu nõude tunnustamiseks OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses. Harju Maakohus jättis 03.11.2014 hagi läbi vaatamata. Tallinna Ringkonnakohus jättis 23.12.2014 Harju Maakohtu 03.11.2014 määruse muutmata. Määrused on jõustunud. Riigikohus on lahendis 3-2-1-107-01 jõudnud seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele ei ole vastu vaielnud selleks õigustatud isik (vt ka Riigikohtu lahend 3-2-1-116-04). Kuna XXX. hagi nõude tunnustamiseks on jäänud kohtumenetluses läbi vaatamata, tuleb lugeda, et XXX. nõuet ei ole kohtumenetluses olnud. Seega tuleb lugeda, et võlausaldaja nõudele pole vastu vaielnud selleks õigustatud isik. Eeltoodust tuleneb, et kostja vastuväitega XXXAS nõudele ei tule arvestada. Samuti ei ole käesolevas asjas teised XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajad vastuväidet hageja nõudele esitanud. Kuna teised võlausaldajad ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, tuleb lugeda hageja XXXAS nõue tunnustatuks PankrS § 103 lg 8 alusel. PankrS § 153 lg 1 kohaselt rahuldatakse pärast käesoleva seaduse § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Hageja palus tunnustada XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses XXXAS nõuet summas 41 954,86 eurot pandiga tagamata nõudena PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatud rahuldamisjärgus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja nõue võlgniku pankrotimenetluses tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 rahuldamisjärgu nõudena kokku summas 41 954,86 eurot. Kuna kohus tuvastas, et kostja ei olnud õigustatud isikuks hageja nõudele vastu vaidlemiseks, ei pea kohus vajalikuks käsitleda kostja sisulisi vastuväiteid hagile. Menetluskulude jaotus Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluse kulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 177 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kas kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist. Sama sätte lg 2 järgi, kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Käesoleval juhul peab kohus põhjendatuks kohaldada TsMS § 177 lg 2. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Toodust tulenevalt, juhul kui XXXAS soovib menetluskulude väljamõistmist XXX.-lt, tuleb XXXASil esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 30 päeva jooksul peale kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest maakohtule.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.