Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

Tsiviilasi nr 2-13-60402

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 27.01.2014 määrusega (I. kd, tl 90-91) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja lõplikuks nõudeks on mõista kostjalt välja hageja kasuks 468 eurot ja on suunatud kostja väidetava kohustuste rikkumisega hagejale tekitatud kahju hüvitamisele. Hageja nõue põhineb väites, et ajavahemikul 2012.a detsembrist 2013.a novembrini kostja ei osutanud hagejale territooriumi koristamise ja heakorrastuse teenuseid, kuid kostja poolt esitatud arved koristamise ja heakorrastuse teenuste osas olid hageja poolt tasutud. Oma käitumisega rikub kostja hageja teenuste saamise õigust. Samuti viitab hageja sellele, et kostja tekitas hagejale kahju. Hageja peab oma kahjuks samad asjaolud ehk kostja ei osutanud hagejale vaidlusalusel perioodil teenuseid, mille eest esitas arveid ja hageja tasus nende eest. Samuti 04.11.2014 kohtuistungil nimetas hageja kahjuks asjaolud, et prügi süstemaatiliselt koristamata jätmise tõttu hagejal tekkis kahju saamata kasumi näol, kuna inimesed keeldusid hagejale kuuluvate äriruumide üürile võtmast. Kostja ei tunnista hagi täies ulatuses. Kostja leiab, et teenused, mille eest hageja tasus, olid talle nõuetekohaselt osutatud. Kokkuleppel hagejalt võetakse koristamise eest vähem, ta peab tasuma 88,73 €, aga tasub 42,60 €. Asjaolud, mille üle pooled ei vaidle:  hageja on Narvas, Energia 2a asuva mitteeluruumi omanik  hageja on kostja liige  Narvas, Energia 2a asuvat elamut haldab kostja  hagejale kuuluva omandi üldpind on 1 109,1 m2  kostja esitas hagejale arved alates 2012.a detsembrist 2013.a novembrini 2(7)

Tsiviilasi nr 2-13-60402

 koristamise ja heakorrastuse teenuse eest hagejale esitatakse arve igakuiselt summas 42,60 €  hagejale kostja poolt esitatud arved koristamise ja heakorrastuse teenuste osas ajavahemiku eest 2012.a detsembrist 2013.a novembrini on tasutud kokku summas 468 eurot  poolte vahel ei ole sõlmitud eraldi leping hageja territooriumi koristamiseks ja heakorrastuse teenuste osutamiseks. Oma väidete tõendamiseks esitas hageja fotod vaidlusaluse perioodi eest (I. kd, tl 35-89). Kostja oma vastuväidete tõendamiseks palus kuulata üle tunnistajana üle Liliya Buchinat ja kohus kuulas teda üle 04.11.2014 kohtuistungil (I. kd, tl 159, 163-164). Vastavalt korteriühistuseaduse (edaspidi lühend KÜS) § 5 lg 1 esimesele lausele korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 3 p 6 kohaselt võlasuhe võib tekkida muust seadusest tulenevast alusest. Kohus leiab, et hagis esitatud nõuded põhinevad hageja ja kostja vahelisel seadusest tuleneval võlasuhtel, mis põhineb KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmelisusel. Tulenevalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 1 lg-st 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS §-st 100 tulenevalt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist (p 1); oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (p 2); nõuda kahju hüvitamist (p 3); taganeda lepingust või öelda leping üles (p 4); alandada hinda (p 5); rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist (p 6). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 115 lg 1 kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Vastavalt VÕS § 128 lg-tele 1-4 hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või 3(7)

Tsiviilasi nr 2-13-60402

tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. VÕS § 127 lg 2 kohaselt kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Tulenevalt VÕS § 127 lg-st 4 isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Seega hageja saab kostjalt nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised eeldused: kostja on rikkunud mingit kohustust, kostja vastutab kohustuse rikkumise eest, hagejal on tekkinud kahju, kahju on hõlmatud rikutud kohustuse kaitse-eesmärgiga ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos. KÜS § 151 lg-st 1 lähtuvalt majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lg 2 esimese lause kohaselt eluruumi hoolduseks käesoleva seaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Lähtuvalt KÜS § 151 lg-s 2 sätestatust elamu kasutuskõlblikus seisukorras hoidmine ja elamu ümbruse korrashoiu tagamine on kostja kohustuseks. Hageja poolt esitatud fotode (I. kd, tl 35-89) ja poolte kirjavahetuse alusel (I. kd, tl 13, 20, 22) leiab kohus tõendatuks, et kostja rikkus elamu ümbruse korrashoiu tagamise kohustust. Fotodel on näha, et vaidlusaluse perioodi jooksul lund ei ole koristatud või on koristatud osaliselt, prügikastides või nende ümbruses, samuti trepiastmetel on koristamata prügi, samuti on mingid koristamata plekid. Poolte kirjavahetustest on näha, et hageja teatas kostjale probleemidest koristamisel ja palus võtta abinõud selle lahendamiseks, kostja tunnistas mõned probleemid ja lubas nende kõrvaldamist. 04.11.2014 kohtuistungil tunnistajana ülekuulatud Liliya Buchina, kes on elamu Energia 2a majahoidja (I. kd, tl 159, 163-164) seletas, et töötab alates 2012 a, mai kuust. Tema töökohustused seisnevad maja ja selle ümbruse koristamises. Kui talvel on lumi, siis talvel tööpäev algab kl 06-st või 07-st, suvel kellast 07-08. Talvel koristab tunnistaja lund. Territoorium on suur ja ta koristab seal. Maja ümber peab puhastama, koristama ja viia prügi välja. Tunnistaja töötab kuskil 3 tundi. Oleneb sellest, kui palju on prügi ja vajab koristamist. Talvel rohkem koristamist. Majasse kuuluvad baar, kolledži klassiruumid, millised antakse rendile. Kolledžiruumid on eraldi ruumid eraldi sissekäiguga. Ühelt poolt on trepid. Ühelt poolt, kus on klassiruumid, seal on trepid ja prügiurn ja teise poole ääres, kus on baar, see on eraldi sissekäiguga. Nende ruumide juures täpselt samuti koristab tunnistaja, viib prügi välja. Prügi tekkib seal, et visatakse ruumidest trepile igasuguseid pabereid, kilekotte ja seal kus on baar, seal palju maas suitsuotse ja muu prügi ja tunnistaja peab seda ära koristama. Tunnid algavad kl 9-st 4(7)

Tsiviilasi nr 2-13-60402

ja kella 17-ni ja juba kella 12-ks seal prügi on palju ja tunnistaja läheb ka ja käib koristamas. Tunnistaja töötab 6 päeva nädalas ja pühapäeviti on kõik puhas, aga kui on vaja siis koristab ka. Esmaspäevast laupäevani on kõik koristatud. Majas toimus remont, tehnilistes ruumides, krohviti seina. Ja peale remondi lõpetamist prügi koristab see firma, kes remonti tegi. Oli selline leping sõlmitud. Maja juures on turg, sealt on palju prügi, kõrval on ühiselamu ka. Maja ja ühiselamu vahel käivad palju rahvast ja armastavad visata sinna prügi. Sellist päeva, et ei oleks koristatud, ei ole üldse olnud. Tunnistaja peab hommikul koristama 2 tunni jooksul, aga päeva jooksul tal ei ole kohustust käia ringi. Kui tunnistaja on juba koju tulnud, kell 12 või 13, siis teistkorda juba ei tule välja. Sergei Punanov nõudis, et tunnistaja läheks mitu korda välja ja koristaks, kuna temal (hagejal) on tunnid kaua kestavad ja prügi koguneb. Ta palus, et tunnistaja käiks mitu korda päevas koristamas. Ta tahtis et oleks sinna käinud ja mitu korda koristatud. Esitas pretensiooni just tunnistajale, see oli üks kord, et viiakse prügi trepile ja tunnistaja peab tihedamini koristama. Tunnistaja rääkis sellest kostja seaduslikule esindajale ning et kuna 8 tunni eest palga ei saa, koristama tunnistaja ei lähe. Tunnistaja saab palka 3 tunni eest. Prügi, mis oli kogunenud peale tunnistaja tööaega lõppemist, koristab ta hommikul. Tunnistaja palus hagejat selgitama inimestele, et miks sinna trepile nii palju prügi pannakse, aga ta ütles, et inimestele seda ei saa seletada. Kohus leiab, et asjaolu, et kostja majahoidja töötab vaid 3 tunni päevas argipäevadel ja saab raha ainult selle aja eest, ei vabanda kostjat kohustuse mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Kostjal kui korteriühistul on kohustuseks elamu ümbruse korrashoiu tagamine ja selleks raha leidmine ning elamu ümbruse koristamise organiseerimine selliselt, et elamu ümbrus oleks koristatud nõuetekohaselt. Kui selleks raha ei piisa, tuleb kutsuda kokku kas korraline või erakorraline üldkoosolek ja otsustada vajadus korteriühistu liikmetelt raha koguda. Maja haldava korteriühistu tegevusetus, s.o elamu ümbruse korrashoiu nõuetekohaselt tagamata jätmine, samuti selleks vajalike otsuste tegemata jätmine ja/või korteriühistu liikmetelt raha kogumata jätmine, on kohtu arvates korteriühistu ehk kostja kohustuste rikkumine ja kostja kui maja haldav korteriühistu vastutab kohustuste rikkumise eest. Järgmiselt kohus peab tuvastama, kas hagejal on tekkinud kahju. Kohus leiab, et antud asjas ei ole tuvastatud, et kostja üldse ei osutanud hagejale vaidlusalust teenust. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja kui korteriühistu liige peab tasuma vaidlusaluse teenuse eest 88,73 €, aga mingil kokkuleppel hagejalt võetakse koristamise eest vähem ja ta tegelikult tasub 42,60 € kuus. Kohus 08.01.2014 määrusega (I. kd, tl 24-25) jättis hagiavaldus käiguta ja muuhulgas selgitas hagejale, et kohtu arvates hagiavalduses esitatud asjaoludest lähtuvalt ei ole hagi rahuldamine võimalik ning hagi on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2 mõttes. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.

5(7)

Tsiviilasi nr 2-13-60402

Kohus selgitas, et varaline kahju kujutab endast igasuguseid mittevabatahtlikke negatiivseid tagajärgi isiku varalises seisundis. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise üheks vajalikuks tingimuseks on kahju tekkimine kahjustatud isikul. Kui kahjustatud isikul pole kahju tekkinud, siis kahjuhüvitusnõuet ei eksisteeri. Kahjustatud isik peab tõendama võlgnikupoolset kohustuse rikkumist, kahju olemasolu ja suurust, samuti põhjuslikku seost kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel. Varalise kahju hüvitamise nõude esitamisel tuleb konkreetselt ära näidata milles varaline kahju seisneb ja millest moodustub nõutav kahjuhüvitise summa. Varalise kahju hüvitamise nõude esitamine eeldab ka seda, et hagis oleks kahju suuruse kindlaksmääramine jälgitav. Hagiavalduses esitatud asjaolude alusel ei ole kahju suurust võimalik kindlaks määrata. Ei ole samuti märgitud ka see kas kõik taotletavad kulud on juba hageja poolt kantud või tegemist on tulevikus tekkima võivate kuludega. Kõiki ülalnimetatud asjaolusid tuli hagejal kohtule selgitada ja põhjendada. Hageja peab oma kahjuks kostja poolt hagejale vaidlusalusel perioodil mitteosutatud teenuste eest tasutud summad kokku 468 € ning 04.11.2014 kohtuistungil nimetanud seda, et prügi süstemaatiliselt koristamata jätmise tõttu hagejal tekkis kahju saamata kasumi näol, kuna inimesed keeldusid hagejale kuuluvate äriruumide üürile võtmast (I. kd, tl 159, 163-164). Saamata jäänud kasumi tekkimise ja selle suuruse kohta hageja tõendeid ei esitanud. Kostjale tasutud summa 468 € ei saa kohus lugeda hageja kahjuks, kuna ei saa tuvastada, millises ulatuses oli kostja poolt teenus hagejale teostatud. Oma 08.01.2014 määruses (I. kd, tl 24-25) kohus muuhulgas märkis, et hagiavaldusele lisatud tõendist (teatis võlgnevuse kohta) järeldub, et hageja on korteriühistu liige, kes on kohustatud täitma korteriühistu otsuseid. Kui hageja leiab, et tal ei ole kohustust tasuma korteriühistu arveid prügiveo eest, oleks tal võimalik esitada tuvastushagi, et tuvastada tasumise kohustuse puudumine. Kui hageja soovib esitada tuvastushagi tuli hagiavalduse nõue vastavalt formuleerida ja esitada vastavad põhjendused. Hageja tuvastushagi nõue vastavalt ei formuleerinud ja vastavad põhjendused ei esitanud. Kohus leiab, et kuna kostja kohustuste rikkumisega hagejale kahju tekitamine ei ole tõendatud, ei kuulu hagi rahuldamisele. Otsuse tegemisel lähtus kohus ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.12.2013 otsuses asjas nr 3-21-129-13 ja 8.10.2014 otsuses asjas nr 3-2-1-61-14 väljendatud seisukohast.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik (lg 4). Hagi on jäetud rahuldamata, seega on tehtud hageja kahjuks, mistõttu jätab kohus menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

6(7)

Tsiviilasi nr 2-13-60402

TsMS § 174 lg-te 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostja esitas 7.01.2015.a kohtuistungil Viru Maakohtule kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-13-60402 (II. kd, tl 29).

avalduse

menetluskulude

Kostja avalduse kohaselt on käesolevas tsiviilasjas menetluskuluks hagiavaldusega ja selle lisadega tutvumine, taotluse koostamine, kohtumine kliendi esindajaga, hagile vastuväidete arutamine, hagile vastuse koostamine, kostja seisukoha ja taotluse koostamine, kostja seisukoha koostamine, kohtuistungitel osalemine, seisukoha koostamine, kokku 674,14 € + käibemaks, kokku 808,97 € ning korteriomandite 3664709, 3664809 kohta päringute kulu. Kostja kinnitas, et kõik nimetatud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-13-60402 kohtumenetlusega ning et korteriühistu Narva Lootus ei ole käibemaksukohustlane. Hagejal ei ole vastuväiteid kostja menetluskulude avalduse kohta, kuid ta kahtleb, et kostja on tasunud lepingulisele esindajale 808,97 € (II. kd, tl 34). Kostja hageja vastuväitele vastanud 16.01.2015 (II. kd, tl 52). 12.01.2015 esitas kostja täiendavalt avalduse (II. kd, tl 39), kus palus hüvitada tunnistajatasu 20,66 € ja täiendavad kulud, mis on seotud kostja esindaja osalemisega 07.01.2015 kohtuistungil summas 186,68 € (155,57 € + käibemaks 20%). Samuti palus kostja määrata viivist menetluskuludelt vastavalt TsMS § 177 lg-le 4. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kaebuse lahendamisel maakohtu kohtuotsuse või asja lõpetava määruse peale, millega maakohus menetluskulusid kindlaks ei määranud, kõrgema astme kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. TsMS § 177 lg 1 kohaselt kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (p 1) või määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (p 2). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui kohus ei määranud menetluskulude rahalist suurust kindlaks vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 1, määrab tsiviilasja sisuliselt lahendanud maakohus menetluskulude suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 2 maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kuna kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine kohtuotsuse tegemist, lahendab kohus taotluse kostja menetluskulude kindlaksmääramisest mõistliku aja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-s 2 ja lg-s 2 sätestatule. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik 7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.