2-14-5397
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Reena Undrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
13.veebruar 2015.a , Kuressaare kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-5397
Tsiviilasi
PLACET GROUP OÜ hagi R V vastu võla ja viivise nõudes 514.02 eurot
Tsiviilasja hind
esindajad
Kohtuistungil osalesid: Hageja PLACET GROUP OÜ (reg. kood 11198910, asukoht Fr. R. Kreutzwaldi 4, 10120 Tallinn) esindaja Riho Siil Kostja R V ( )
Kohtuistungi toimumise aeg
27.jaanuar 2015.a., lihtmenetlus
Menetlusosalised ja nende
2-14-5397 jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
PLACET GROUP OÜ (edaspidi: hageja) esitas 04.02.2014.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Velt (edaspidi: võlgnik või kostja) 642,10 EUR saamiseks. Kohus tegi 28.02.2014.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Eeltoodust tulenevalt lõpetas Pärnu Maakohus 08.04.2014.a maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Pärnu Maakohtule menetlemise jätkamiseks hagimenetluses. Seoses eeltooduga kohustas kohus 10.04.2014.a hagejat 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis, tasuma täiendavalt riigilõivu. 30.04.2014.a. esitas PLACET GROUP OÜ maakohtule hagi R V vastu võla ja viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt 17.09.2013.a sõlmis kostja PLACET GROUP OÜ-ga kiirlaenulepingu (Lisa 1) 350,00 EUR saamiseks (laenuperiood 150 päeva) (vt. Lisa 2, laenutaotlus). Laenutaotluse esitamine toimus 17.09.2013.a PLACET GROUP OÜ internetikeskkonnas www.smsraha.ee ning enne Laenutaotluse esitamist oli kostja kohustatud põhjalikult tutvuma sellel hetkel kehtinud Laenu üldtingimustega. 17.09.2013.a rahuldas PLACET GROUP OÜ laenutaotluse ning laenusumma 350,00 EUR kanti kostja kontole nr 221011665080 (vt. Lisa 3). Enne laenusumma 350,00 EUR ülekandmist kostjale pidi ta käima talle sobivas postkontoris või laenuandja kontoris isikusamasust tuvastamas. Kuna kostja on ka varem laenu taotlenud, toimus tema isikusamasuse tuvastamine juba 13.07.2012.a Kuressaare postkontoris (vt. Lisa 5). Isikusamasuse tuvastamisel on kostja kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja on nõustunud nende täitmisega. Seega on kostja ühtlasi kinnitanud, et ta on teadlik, millised juriidilised tagajärjed järgnevad siis, kui ta ei täida laenulepingut nõuetekohaselt. Seega on kostja teadlik, et laenu tähtajaks tagastamata jätmise korral on kostja Laenusaajana kohustatud hüvitama Laenuandjale ka võla menetlemisega seotud sissenõudekulud (vt. Lisa 1, punkt 9.3). Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr SR285254 üldtingimustes ja selle Lisades I ja III (vt. Lisa 1). Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 14.02.2014.a. Tegemist oli Kampaania Laenuga. Laenulepingu üldtingimuste p. 1.3. kohaselt on Kampaania Laen rahasumma, mida Laenuandja laenab Laenusaajale reklaamikampaania raames vastavalt Laenuandja Reklaamikampaania tingimustele. Laenu saamise ajal kehtis reklaamikampaania, mille kohaselt laenu nõuetekohase tagastamise korral ei pidanud tasuma laenuintresse. Kui aga laenusaaja ei tagasta Kampaania Laenu tähtaegselt, tuleb tal lähtuvalt Laenulepingu üldtingimuste p-st 4.6 tagastada Kampaania Laen vastavalt Üldtingimustele (ehk koos intressidega). Laenusaajana oli kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 7.1 oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 5, 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 7.2 sätestatust. Laenu tähtaja pikendamise jaoks vastavad andmed on edastatud
2-14-5397 kostjale koos Üldtingimustega Lisas II (vt. Lisa 1, Laenu tagastamise tähtpäeva pikendamise tasud). Kostja kasutas pikendamise võimalust ühel korral (vt. Lisa 4 – Maksed, punkt 1), kohustudes selliselt esimese osamakse tasuma hiljemalt 16.11.2013.a ja kogu laenu tagastama hiljemalt 16.03.2014.a (vt. Lisa 4 – Osamaksed, punktid 1, 3 ja 20). Laenulepingu nr SR285254 alusel ei teostanud kostja ka vaatamata pikendusele ühtegi tagasimakset, mistõttu Kampaania Laenu tingimused kostjale ei kohaldu ning tagastatavale summale lisandub ka intress vastavalt Üldtingimuste Lisale III. Kostjapoolsest tegevusetusest tulenevalt edastas laenuandja kostjale 01.12.2013.a sms-ga esimese meeldetuletuse võla tasumise kohta (vt. Lisa 4 – Osamaksed p. 5). Meeldetuletuste edastamine jätkus kuni 16.01.2014.a ning 31.01.2014.a edastas hageja maksehäire informatsiooni ka Krediidiinfosse. Selliselt kandis hageja sissenõudmisega seotud kulusid kogusummas 56,00 EUR, vastavalt PLACET GROUP OÜ hinnakirjale (vt. Lisa 6 ja Lisa 4 – Osamaksed, Lisa 7) (sms 4*1,50 EUR + tasuline e-kiri 4*1,50 + meeldetuletused 2*12,00 EUR + III meeldetuletus 20,00 EUR). Lähtuvalt Üldtingimuste punktist 9.3 vähendab hageja sissenõudekulude nõuet 18,00 EUR võrra, paludes kostjalt välja mõista 38,00 EUR. Ka teatas laenuandja kostjale, et Laenulepingust nr SR285254 tulenev nõue on antud täies ulatuses menetleda ITM Inkasso OÜ-le (vt. Lisa 7 lk 3). Seega on uueks võlamenetlejaks ITM Inkasso OÜ ehk käesolevaga hageja volitatud esindaja. Kostja on teadlik, et võlamenetleja on käesolevaga ITM Inkasso OÜ ehk hageja esindaja. Üldtingimuste punkti 15.1 kohaselt laenuandjal on õigus lepingus ettenähtud juhtudel anda kõik laenusaaja vastu suunatud nõuded menetleda ITM Inkasso OÜ-le, milleks on laenuandja poolt ITM-le antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused. Nõude menetlemise korral jääb laenuandja laenusaaja suhtes edasi võlausaldajaks, kuid nõude menetlemisel ITM poolt tuleb laenusaajal nõuded täita ITM poolt näidatud arvelduskontole. Seega juba laenulepingu sõlmimisel oli kostja teadlik, et laenuandjal on õigus anda menetleda kõik laenusaaja vastu suunatud nõudeõigused ITM Inkasso OÜ-le. Kostja on teadlik, et ITM Inkasso OÜ-le on antud kõik vastavasisulised volitused ja õigused (vt. Lisa 1). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei asunud kostja oma võlgnevust likvideerima. Seega hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevus on kogusummas 478,10 EUR (s.o laenu põhiosa 350,00 EUR, intressid 90,10 EUR (seisuga 31.01.2014.a) ja sissenõudekulud 38,00 EUR). *Põhiosa nõue tuleneb: saadud laen 350,00 EUR, millest kostja ei tagastanud midagi. *Intressid: vastavalt Üldtingimuste Lisale III (punktid 1 ja 2) perioodi 16.11.2013.a kuni 15.01.2014.a eest 22,50 EUR*3 + perioodi 16.01.2014.a kuni 31.01.2014.a eest 13,60 EUR (arvestades intressi päevamääraks 1*127,50/150= 0,85 päevas) = 90,10 EUR. *Sissenõudekulud: Üldtingimuste punkt 9.3 alusel 38,00 EUR Hageja esindaja ning kostja vahelised läbirääkimised soovitud tulemusi ei andnud (kuna kostja kinnitab, et tal ei ole mingeid võlgnevusi, kuid ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit), mistõttu hagejal ei jäänud üle muud, kui pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Õiguslikud põhjendused VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud põhisumma suurus on 350,00 EUR. Kuivõrd kostja ei ole omapoolseid kohustusi täitnud nõuetekohaselt, on tegemist kohustuste rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 lubab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral lubab VÕS § 101 lg 1 p 6 nõuda võlgnikult viivist.
2-14-5397 Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuna kostja ei ole täitnud laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, siis arvestades, et laenuandja ütles kostjaga sõlmitud lepingu üles 31.01.2014.a, arvestab hageja viiviseid Laenulepingu nr SR285254 tingimustest mittekinnipidamisel alates 01.02.2014.a tasumata põhisummalt 350,00 EUR iga maksega viivitatud päeva eest alljärgnevalt (seadusjärgses määras, mitte vastavalt Üldtingimuste Lisale III (määraga 1,10 EUR/ päevas)): Sissenõutavaks muutunud Viivitatud päevi Viivis võlgnevuse põhiosa
01.02.2014-30.04.2014 350,00 x 8,25% x 89 /365 89 päeva
Hagiavalduse esitamise kuupäeva seisuga 30.04.2014.a viivise suurus on 7,04 EUR. Hagi esitamise seisuga tuleb Laenulepingu alusel kostjalt seega välja mõista sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 7,04 EUR. Hageja on seisukohal, et viivisenõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul võlgnetava summa alusetult tasumata. Edaspidi nõuab hageja viiviseid põhinõudelt 350,00 EUR kuni selle kohase tasumiseni alates 01.05.2014.a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Samuti hageja seisukohalt on tema nõue sissenõudekulude saamiseks põhjendatud ja õiglane. TsMS § 144 p 1 alusel on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud on kohtuvälised kulud ja samas TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kannab menetluskulud isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. TsMS § 162 lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised menetluskulud. Arvestades asjaoluga, et kostja ise oma käitumisega on põhjustanud hageja hagiga kohtusse pöördumise on põhjendatud hageja nõue kohtuväliste menetluskulude hüvitamiseks kostja poolt. Käesoleva hagi hinnaks on 514,02 EUR, s.h laenu põhiosa 350,00 EUR, intressid 90,10 EUR (seisuga 31.01.2014.a), viivised seisuga 30.04.2014.a 7,04 EUR ja ühe aasta lisanduvad viivised 28,88 EUR. Arvestades, et hagi hinnaks on 514,02 EUR, siis RLS Lisa 1 alusel tuleb tsiviilasja puhul hinnaga kuni 750 EUR tasuda riigilõivu täismääras 125 EUR ja avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tuleb riigilõivu tasuda 100 EUR. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45,00 EUR, seega tuleb tasuda täiendavalt riigilõivu e-toimiku kaudu avalduse esitamisel 55,00 EUR. Lähtudes ülaltoodust palub hageja kohtult: 1. Rahuldada hagiavaldus täies ulatuses; 2. Mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus 350,00 EUR, intressid 90,10 EUR (seisuga 31.01.2014.a) ja seisuga 30.04.2014.a sissenõutavaks muutunud seadusjärgsed viivised 7,04 EUR (põhinõudelt 350,00 EUR) ja edaspidi nõuda kostjalt viiviseid alates 01.05.2014.a lähtudes VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud seadusjärgses viivisemääras päevas tasumisele kuuluvalt põhinõudelt (350,00 EUR) kuni põhinõude täies ulatuses tasumiseni; 3. Mõista kostjalt välja hageja kasuks võla sissenõudekulud 38,00 EUR; 4. Mõista kostjalt välja kohtukulud, s.h hageja poolt tasutud riigilõiv summas 100,00 EUR hagiavalduse eest ja õigusabi kulud 60,00 EUR.
Kostja kirjalikus vastuses hagile hagi ei tunnistanud, väites et ta ei ole kellegile võlgu. Antud juhul lõpetas Placet Group OÜ ühepoolselt lepingu ja kohustused. Kohtukulud peab kandma hageja. Kostja soovis asja arutamist kohtuistungil.
2-14-5397 Kohtuistungil kostja möönis peale enda konto väljavõtte analüüsi, et ta on saanud hagejalt laenu 350 eurot ja et see kajastub pangakontol, samuti seda et ta ei ole peale laenu tagasimakse pikenduse tasu 38.50 € ühtegi summat hagejale laenu tagasi maksnud.
Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4 000 eurole. Poolte vahel puudus kohtuistungil vaidlus selle üle, et 17.09.2013 sõlmisid hageja Placet Group OÜ ja kostja R V kiirlaenulepingu nr SR285254, millega kostja sai laenu 350 /t.l. 18-22/. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04). Laenu tagasimaksmise tingimused on sätestatud Laenulepingu nr SR285254 üldtingimustes ja selle Lisades I ja III. Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja võetud laenu tagastama hiljemalt 14.02.2014.a. Tegemist oli nn kampaanialaenuga. Laenulepingu üldtingimuste p. 1.3. kohaselt on Kampaania Laen rahasumma, mida Laenuandja laenab Laenusaajale reklaamikampaania raames vastavalt Laenuandja Reklaamikampaania tingimustele. Laenu saamise ajal kehtis reklaamikampaania, mille kohaselt laenu nõuetekohase tagastamise korral ei pidanud tasuma laenuintresse. Kui aga laenusaaja ei tagasta Kampaania Laenu tähtaegselt, tuleb tal lähtuvalt Laenulepingu üldtingimuste p-st 4.6 tagastada Kampaania Laen vastavalt Üldtingimustele (ehk koos intressidega). Laenusaajana oli kostja teadlik, et tulenevalt laenulepingu üldtingimuste p. 7.1 oli tal laenusaajana võimalus pikendada laenu tagastamise tähtaega 5, 15 või 30 päeva võrra, tasudes laenu tagastamise tähtaja pikendamiseks pikendamistasu, sõltuvalt laenusumma suurusest ja pikendamisperioodist, lähtudes üldtingimuste p. 7.2 sätestatust. Laenu tähtaja pikendamise jaoks vastavad andmed on edastatud kostjale koos Üldtingimustega Lisas II (vt. Lisa 1, Laenu tagastamise tähtpäeva pikendamise tasud). Kostja kasutas pikendamise võimalust ühel korral, kohustudes selliselt esimese osamakse tasuma hiljemalt 16.11.2013.a ja kogu laenu tagastama hiljemalt 16.03.2014.a. Laenulepingu nr SR285254 alusel ei teostanud kostja ka vaatamata pikendusele ühtegi tagasimakset, mistõttu Kampaania Laenu tingimused kostjale ei kohaldu ning tagastatavale summale lisandub ka intress vastavalt Üldtingimuste Lisale III. Hageja nõuab kostjalt võlgnevust summas 478 eurot so laenu põhiosa 350 €, intresse 90.10 € seisuga 31.01.2014 ja laenu sissenõudekulusid 38 €, samuti seadusjärgset viivist perioodi eest 1.02.201430.04.2014 summas 7.04 €. Hageja palus kostjalt välja mõista ka menetluskulud (riigilõiv ja õigusabikulud, esindaja sõidukulud kohtuistungile). Riigikohus on korduvalt märkinud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh hinnata tehingu heade kommete vastasust ka omal algatusel (vt nt Riigikohtu 21. novembri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-111-08, p 23; 17. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-09, p 12). Eeltoodust tulenevalt peab kohus kontrollima omal algatusel, kas sõlmitud SMS kiirlaenuleping võib olla tühine.
2-14-5397 Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 86 lg 1 kohaselt on heade kommete või avaliku korraga vastuolus olev tehing tühine. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab või peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel või 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas. TsÜS § 86 lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt ebamõistlikult tasakaalust väljas, siis eeldatakse, et pool teadis või pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest või muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud krediidi kulukuse määra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Laenulepingu tühisuse tuvastamiseks heade kommete vastasuse tõttu peab kohus TsÜS § 86 lg 2 pst 2 ja lg-st 3 tulenevalt esmalt tuvastama, kas tehingust tulenevate vastastikuste soorituste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas, ja seejärel kontrollima, kas kostja tegi tehingu sundolukorras. VÕS § 406 lg 1 kohaselt on krediidi kulukuse määr krediidi kogukulu tarbijale, mis on väljendatud aastase protsendimäärana kasutusse võetud krediidisummast või krediidi ülempiirist, eeldusel et tarbijakrediidileping kehtib kokkulepitud tähtaja jooksul ning et krediidiandja ja tarbija täidavad oma kohustusi tarbijakrediidilepingus kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadel. 17.09.2013 sõlmitud SMS kiirlaenulepingus lisa 1 sätestatud krediidikulukuse määraks on märgitud 262,74 % (tl 20 pöördel). Kohtuistungi hageja esindaja selgitas, et nimetatud määr on eksitav ning seda arvutab arvuti automaatselt. Antud asjas on tehtud arvestuse kohaselt krediidikulukuse määr 88,64% /vt laenulepingu lisa I ja lisas III toodud kampaania laenu arvestus lk 20 pöördel/. Lepingu sõlmimise perioodil oli tarbimislaenude kulukuse määr Eesti Panga kodulehel avaldatud andmete kohaselt 34,12 %. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-133-14 jõudnud seisukohale, et kui krediidilepingust tuleneva krediidi ja selle eest makstava tasu vahekord on tasakaalust väljas erakordselt suures ulatuses, õigustab see tehingu heade kommete vastaseks lugemist ka krediidisaaja sundolukorda hindamata TsÜS § 86 lg 1 alusel. Vähemalt eelduslikult on sellise olukorraga tegemist siis, kui krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kuus korda (vt Riigikohtu
2-14-5397 tingimused, seda vähem on alust arvata, et mõistlik isik oleks sundolukorrata sellise lepingu sõlminud. Seega tuleb kindlaks teha, kas isik tegi tehingu sundolukorras ning kas tehingu teine pool teadis või pidi teadma lepingupartneri sundolukorrast (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-83-13). Antud juhul ei ole kostja osutanud ühelegi eelnimetatud asjaolule. Asjas on tõendamist leidnud, et 17.09.2013 sõlmiti SMS kiirlaenuleping ja hageja kandis kostja pangakontole üle laenusumma 350 eurot. Kuna kostja on ka varasemalt hagejalt laenu saanud , siis toimus tema isikusamasuse tuvastamine juba 13.07.2012 Kuressaare Postkontoris /t.l. 21/. Kostja on kinnitanud, et on tutvunud laenulepingu üldtingimustega ja nõustub nende täitmisega. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja pidi 17.09.2013 lepingu sõlmimisel aru saama, et tegemist on laenulepinguga. Kostja ei ole esile toonud asjaolu, et keegi oleks sundinud teda krediiti võtma. Seega ei ole tuvastamist leidnud, et kostja sõlmis hagejaga SMS kiirlaenulepingu tulenevalt enda erakorralisest vajadusest või sõltuvussuhtest. Õiguskirjanduses on leitud, et üldjuhul peetakse kogenematuteks noori inimesi, pikaajaliselt vangis viibinuid, vaimselt piiratud (aga mitte piiratud teovõimega) isikuid, immigrante, kellel on kohalikest tingimustest puudulikud teadmised (Varul. P, Kull. I, Kõve. V ja Käerdi. M, Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2010, lk 278). Eeltoodust tulenevalt on kohus ka seisukohal, et kostja ei olnud SMS kiirlaenulepingut sõlmides kogenematu, kuna ta oli ka varasemalt hagejalt analoogse laenu saanud. Kostja ei ole ka ise esile toonud asjaolusid, millest nähtuks kostja kogenematus SMS kiirlaenulepingu sõlmimisel. Kostja on käinud enne laenulepingu sõlmimist isikut tuvastamas, andes selle kohta oma allkirja. Kohus on seisukohal, et hageja ja kostja vahel sõlmitud SMS kiirlaenuleping ei ole tühine TsÜS § 86 alusel. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Juhindudes VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Lähtuvalt hagejaga sõlmitud SMS kiirlaenulepingust sai kostja laenu summas 350 eurot ning seega oli tagastamata laenusummaks 350 eurot. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; taganeda lepingust või öelda leping üles; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hageja põhinõue summas 350 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud tasumata intressi summas 90.10 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 7.04 eurot. Vastavalt VÕS § 397 lg 1 tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 94 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intressi suuruseks on 90.10 eurot (sh 2013. oktoobris 37.88 eurot, novembris 35.19 eurot, detsembris 25.50 eurot, 2014 jaanuaris 15.81 ja
2-14-5397 veebruaris 6.12 eurot). Kohus on seisukohal, et intressinõue 90.10 eurot on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele. Hageja nõuab kostjalt ka laenu sissenõudmisega tekkinud kulusid summas 38 eurot, millisele nõudele ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Vastavalt SMS kiirlaenulepingu p-le 9.3 kohustus kostja tasuma võla menetlemisega seostud teenustasu, juhul kui ta ei täida oma kohustusi nõuetekohaselt. Esmase võlgnevuse teate saamise eest 16 € ja teise eest 22 €. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista laenu sissenõudekulud 38 eurot. VÕS § 415 lg 1 alusel tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul nõuab hageja kostjalt viivist seadusjärgses määras, mitte vastavalt lepingus kokkulepitule. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 7.04 eurot. Kostja ei ole palunud viivist VÕS § 162 alusel vähendada või jätta viivis välja mõistmata. Kohus on seisukohal, et kuna kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega, siis on põhjendatud kostjalt viivise väljamõistmine. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et hageja esitatud viivisenõue on põhjendatud hageja poolt taotletuna. Samadel asjaoludel on põhjendatud TsMS §-s 367 sätestatud viivisenõue. Ülalmärgitud põhjendustel on kohus kokkuvõtvalt kõiki eelmärgitud asjaolusid arvestades seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotuse määramisel lähtub kohus TsMS § 162 lg-st 1, mille kohaselt kannab hagimenetluses kulud isik, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannab antud juhul menetluskulud kostja. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud, milleks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 100 €, õigusabikulud summas 60 eurot ja esindaja sõidukulud kohtuistungile (Tallinn-Kuressaare lennupilet 31.80 € ja Kuressaare-Tallinn bussipilet 15.80 €). Kohus peab hageja kulusid põhjendatuks ja võtab hageja esindaja sõidukulude kostjalt väljamõistmisel arvesse asjaolu, et kohtuistungit asjas taotles kostja, mitte hageja, kelle esindaja sõitis selleks kohale Tallinnast.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.