Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-14-27852 menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Swedbank AS esitas 28.08.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Hxxxxx Hxxxxxx 6400 euro saamiseks. Kohus tegi 03.09.2014.a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 07.11.2014. a maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 26.11.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Swedbank AS esitas 01.12.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus Hxxxxx Hxxxxxx hageja kasuks välja mõista 11 402,93 eurot, millest moodustab laenu põhiosa 5913,55 eurot, intress 603,58 eurot, varakindlustuse võlgnevus 99,27 eurot, menetlustasu 31,96 eurot, sissenõutavaks muutunud põhiosa viivis 4712,81 eurot ja varakindlustuse viivis 41,76 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt (6012,82 eurolt) seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhivõla täitmiseni. Kohus võttis hagi 03.12.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 09.12.2014. a. Kostja kohtu poolt antud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb asjas teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud.

2-14-27852 Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja sõlminud 14.05.2007. a laenulepingu nr 07-085514EV. Laenulepingu alusel andis hageja kostjale laenu ja kostja kohustus laenud koos intressiga tagastama igakuiste osamaksetena kokkulepitud maksegraafiku alusel. Laenulepingust tulenevate kostja kohustuste täitmise tagamiseks oli kostja korteriomandile seatud hageja kasuks hüpoteek. Laenulepingute üldtingimuste kohaselt kohustus kostja kindlustama tagatisega koormatud eseme ja kindlustamise kohustamise täitmata jätmisel hüvitama hagejale kindlustamisega seotud kulud. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud laenumakseid nõuetekohaselt. Seoses kostjapoolse rikkumisega ütles hageja laenulepingu 09.10.2009. a teatisega üles. Laenu tagatiseks olnud kinnistu müüdi enampakkumisel täitemenetluse käigus. Müügist saadud raha ei katnud ära kogu hageja nõuet. Hageja nõuab kostjalt tasumata laenu põhiosa, intressi, varakindlustuse hüvitist, menetlustasu ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 näeb ette, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 402 järgi on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu, tarbijakrediidileping. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3, p 4 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud tasumata summadelt viivist VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras ja arvutanud hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks kokku 4754,57 eurot, millest 4712,81 eurot on viivis laenu põhiosa tasumisega viivitamise eest ja 41,76 eurot varakindlustuse hüvitise tasumisega viivitamise eest. Hageja taotleb tasumata põhivõlalt (laenu põhiosa ja kindlustushüvitis) viivise väljamõistmist ka protsendina põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras. Perioodi 01.12.2014. a kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o kuni 11.02.2015. a kujuneb viivise suuruseks eurot (5913,55 eurot x 0,022 % päevas x 73 päeva=94,90 eurot ja 41,76 x 0,022 % päevas x 73 päeva =0,65 eurot), mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11 498,48 eurot, millest moodustab 5913,55 eurot laenu põhiosa, 603,58 eurot intress, 99,27 eurot varakindlustus, 31,96 eurot menetlustasu, 4807,71 eurot viivis laenu põhiosalt ja 42,41 eurot viivis varakindlustuselt. Kohus

2-14-27852 mõistab kostjalt hageja kasuks välja ka viivise tasumata põhivõlalt (6012,82 eurolt) alates kohtuotsuse tegemisest VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud määras kuni nõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 600 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 192 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 408 eurot, kokku 600 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 600 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.