Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.01.2015, Tallinn
Tsiviilasja number
2-14-6706
Tsiviilasi
TPR hagi TR vastu elatise väljamõistmiseks 518.48 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TR apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Vastustaja/hageja TPR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX X-XX, XXXXX Tallinn), seaduslik esindaja GH, lepinguline esindaja vandeadvokaat Alan Biin Apellant/kostja TR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XXX XX-XX, XXXXX XXXXXXX), lepinguline esindaja Ingrid Vinnal
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.10.2014 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt välja perioodi 01.02.2014 kuni 31.10.2014 eest vähemtasutud 518.48 eurot ja osaliselt osas, milles maakohus mõistis kostjalt alates 01.11.2014 igakuiselt välja elatise suuruses 281.70 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsiooni terviktekst kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt;
2) Mõista TR välja TPR ülalpidamiseks elatise võlgnevus perioodi 01.11.2014 kuni 31.12.2014 eest summas 31.48 eurot; 3) Mõista TR välja TPR ülalpidamiseks alates 01.01.2015 igakuiselt 202.82 eurot kuni TPR täisealiseks saamiseni või kui ta täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis vastava õppeasutuse lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Otsuse täitmisel arvestada tasutud elatise hulka TR poolt 30.12.2014 jaanuarikuu 2015 eest tasutud 200 eurot ja 26.01.2015 veebruarikuu 2015 eest tasutud 200 eurot; 4) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.Esimese astme menetluse ja apellatsioonimenetluse kulud jätta kummagi poole enda kanda.
5.Jätta rahuldamata poolte taotlused uute dokumentaalsete tõendite vastuvõtmiseks apellatsioonimenetluses, välja arvatud kohtu nõudmisel 27.01.2015 ja 28.01.2015 esitatud teave igakuiste maksete laekumise kohta peale maakohtu lahendit). Kuna tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis nende tagastamist ei toimu.
6.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.12.02.2014 esitas TPR (hageja) Harju Maakohtule hagiavalduse TR (kostja) vastu elatise nõudes, paludes kostjalt välja mõista elatise võlgnevuse ajavahemiku 01.09.2013 31.01.2014 eest summas 666.96 eurot ning igakuise elatise summas 376.66 eurot alates 01.02.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt sündis hageja TPR GH ja TR kooselust XX XX XXXX. Alates 2012. aasta suvest elab hageja koos emaga. Hageja õpib koolis ning tegeleb käsipalliga, osaleb suvistel lastejooksudel ja rattasõitudel. Hageja igakuisteks ülalpidamiskuludeks on toidukulu 163 eurot (kodus, koolis ja väljas), tervishoiukulu 10 eurot, hügieenitarvete kulu 18.72 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 34.90 eurot, trennikulu 65.58 eurot, riiete-jalatsite kulu 110.88 eurot, transpordikulu 57.18 eurot (treeningud väljaspool Tallinna, ebasobiv ilm), sidekulu 22.50 eurot, lemmiklooma kulu 16.15 eurot, vabaaja kulu 84.42 eurot, eluasemekulud 170 eurot (59 eurot kommunaalkulud, 2.86 eurot kindlustusmakse, 214.49 eurot kasutuseelis korteri
kasutamisest, mis on arvestatud samas piirkonnas asuva sarnase korteri üürihinnast; korter on hageja ema omandis ja finantseeritud laenuga, igakuine laenumakse ja korteri remondilaenu tagasimakse on umbes 300 eurot). Seega on hageja igakuised vajadused 753.33 eurot kuus.
3.Kostja on hagejat ülal pidanud ajavahemikul 01.09.2013 - 31.01.2014 kokku 1593 euro ulatuses, makstes elatist 200-300 eurot kuus, mistõttu on kostjal hageja ees elatise võlg 666.96 eurot.
4.Hageja ema igakuine brutosissetulek on 1300 eurot, millele lisandub hooldushüvitis, peretoetus, kooliminekutoetus ja õppetoetus ning talle kuulub kinnisvarana tema ja lapse elukoht ning sõiduk. Hageja emal on ülalpidamisel üks alaealine laps, s.o hageja. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja leidis, et on hageja ülalpidamise kohustust täitnud nõuetekohaselt ning elatise võlgnevus puudub. Kostja tasus lapsele elatist 01.09.2013 - 31.01.2014 enam kui miinimummääras. Samuti on kostja tasunud alates 01.02.2014 hagejale igakuiselt 200 eurot. Kuivõrd kostja on täitnud hageja ülalpidamiskohustust, tuleb jätta hagi rahuldamata. Hageja ei ole esitanud ühtegi asjaolu, mille alusel võiks eeldada, et kostja edaspidi elatise tasumise kohustust ei täida.
6.Hageja igakuised vajadused on hagis ebamõistlikult suured, need ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata. Põhjendatud oleks hageja vajadused järgmiselt: eluasemekulud 89.25 eurot alates hagi esitamisest, toidukulu 88.75 eurot, tervishoiukulu 5.10 eurot, hügieenitarvete kulu 13 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 22 eurot, trennikulu 39 eurot, riiete-jalatsite kulu 54.20 eurot, transpordikulu 10 eurot, sidekulu 9 eurot, lemmiklooma kulu 7.33 eurot ja vabaajakulu 12.50 eurot.
7.Hageja igakuised põhjendatud vajadused ei saa ületada 400 eurot. Kostja on alates 01.09.2013 tasunud elatist kuu viimastel päevadel tuleva kuu eest ette vähemalt miinimummääras. Samuti on kostja kuni 31.01.2014 ostnud hagejale riideid-jalatseid, mänguasju, veetnud koos vaba aega ja andnud taskuraha. Kostja tasus hagejale elatist ajavahemikul 01.09.2013-27.11.2013 lisaks nii, et tasus eluasemekulusid hageja ja hageja ema elukoha eest 364 euro ulatuses. Lisaks müüs kostja hageja emale oma osa ühisest korteriomandist 9200 euro võrra odavamalt, et säilitada hageja elustandardit, ning andis ka oma auto hageja emale.
8.Kostja varaline seisukord ei võimalda tasuda lapsele suuremat elatist kui 200 eurot kuus. Kostja on ainuosanik XXXXXXX OÜ-s ning igakuiseks sissetulekuks on miinimumtöötasu. Elamispinda kostja üürib ning kostjale ei kuulu sõidukeid. Kostjal peale hageja ülalpeetavaid ei ole. Alates 01.09.2014 asus kostja õppima XXXXXXXX XXXXXXXX XXXXXXX, mistõttu tuli pangast võtta õppelaenu. Esimese astme kohtu otsus
9.29.10.2014 otsusega Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt ajavahemiku 01.02.2014 - 31.10.2014 eest välja elatise summas 518.48 eurot ning igakuiselt summas 281.70 eurot alates 01.11.2014 kuni hageja täisealiseks saamiseni või kui hageja täisealiseks saanuna jätkab õpinguid gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpetamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps ning laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. PKS § 99 lõike 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 99 lõike 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 101 lõike 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse (VV) kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatisesumma suuruse arvutamise alused. VV 10.01.2013 määruse nr 6 alusel on alates 01.01.2013 töötasu alammäär 320 eurot kuus. VV 28.11.2013 määruse nr 166 alusel on alates 01.01.2014 töötasu alammäär 355 eurot kuus.
11.Pooled vaidlevad elatusraha suuruse üle. Vaidlus puudub selles, et hageja igakuised vajadused on vähemalt 359.13 eurot: eluasemekulud 89.25 eurot alates hagi esitamisest, toidukulu 88.75 eurot, tervishoiukulu 5.10 eurot, hügieenitarvete kulu 13 eurot, koolikohustuse täitmise kulu 22 eurot, trennikulu 39 eurot, riiete-jalatsite kulu 54.20 eurot, transpordikulu 10 eurot, sidekulu 9 eurot, lemmiklooma kulu 7.33 eurot ja vabaaja kulu 12.50 eurot. Samas on kostja möönnud, et hageja igakuised põhjendatud vajadused võivad olla kuni 400 eurot.
12.Tõendatud on hageja kommunaalkulude igakuine osa 71.75 eurot (I kd tl 20-23). Lapse eluasemevajaduse ulatus ja rahaline väärtus tuleb kindlaks määrata eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lõike 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65 vastavalt kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Samas ei saa kasutuseelise suurus ületada hageja eluaseme tegelikke kulusid, s.o laenumakseid ja kindlustusmakset hagejale kuuluvas osas. Hageja on tõendanud eluaseme kindlustusmaksete suurust igakuiselt 5.72 eurot ning eluasemelaenu igakuist makset keskmiselt 242.73 eurot, s.o kokku 248.45 eurot, millest hagejale langevaks osaks tuleb lugeda 124.23 eurot. Tulenevalt eelnenust tuleb hageja tavapäraste vajaduste hulka lugeda eluasemekulud hageja nõutavas määras, s.o igakuiselt 170 eurot.
13.Hageja on esitanud tõendid igakuise toidukulu kohta summas 163 eurot, tervishoiukulu kohta summas 10 eurot ja hügieenikulu kohta summas 18.72 eurot. Ainuüksi asjaolu, et vanem on ühes kalendrikuus kulutanud hageja toidule, tervishoiule ja hügieenile nimetatud summad, ei tõenda nimetatud määras igakuiste vajaduste olemasolu. Mõistlikuks tervishoiu- ja hügieenikulu kogusuuruseks kuus on 20 eurot. Mõistlikuks toidukulu suuruseks kuus on 105 eurot, s.o 3.50 eurot päevas, sh toitlustus koolis või mujal. Nimetatule lisandub toidukulu, mida kannab kostja ajal, mil hageja viibib tema järelevalve all.
14.Hageja on esitanud tõendid koolikohustuse täitmise kulu kohta 34.90 euro ulatuses igakuiselt, sh koolitarbed, klassiraha, ekskursioonid, teater, fotod jms. Ainuüksi asjaolu, et kostjale jääb arusaamatuks klassiraha kasutamise otstarve ja õpetaja kingituse suurus, ei anna alust neid mitte lugeda koolikohustuse täitmise kulu hulka. Eelnenust tulenevalt tuleb hageja põhivajaduste suuruseks seoses koolikohustuse täitmisega lugeda 34.90 eurot kuus.
15.Vanematel on ühine hooldusõigus ning kostja on nõustunud hageja osalemisega treeningutes, mille igakuine kulu on 26 eurot, lisaks treeningvarustus. Huviringi kulu ei ole suurem üldteada olevast kulust huvialadele. Nimetatud treeningus osalemine vastab hageja huvidele-võimetele. Põhjendatud ei ole hageja väide, et huviala kulude hulka tuleb lugeda igasugused võimalikud tulevikus tekkida võivad kulud, nt spordilaagrid. Seetõttu tuleb lugeda tõendatuks hageja huviringi kulu kokku 40 eurot.
16.Hageja on märkinud riiete-jalatsite vajaduseks 110.88 eurot igakuiselt ning esitanud selle kohta tõendeid. Nimetatud summa on tõendamata ja ülepaisutatud. Igakuiseks riietejalatsite kulu suuruseks tuleb lugeda 80 eurot, mis katab hageja vajadused.
17.Hageja on märkinud igakuise transpordikuluna 57.18 eurot ning esitanud nimetatu kohta tõendeid. Nimetatud summa on ülepaisutatud. Hageja ei ole tõendanud igakuist autotranspordikulu 57.18 euro ulatuses olukorras, kus hageja elab Tallinnas ning ühistranspordi eest tasuda ei tule. Mõistlikuks hageja transpordikuluks on 10 eurot.
18.Hageja on esitanud tõendid sidekulu kohta 22.50 euro ulatuses igakuiselt. Poolte vahel puudub vaidlus, et hagejal on telefon ning hageja seda kasutab, samuti, et hageja kasutab internetiteenust. Hageja ei ole sidekulude nõude suurust muutnud olenemata sellest, et kulud on alates märtsist 2014 suurenenud. Ainuüksi asjaolu, et kostjale jääb arusaamatuks kaotatud telefoni asemele uue ostmine, ei anna alust lugeda kulusid ülepaisutatuks. Eelnenust tulenevalt tuleb hageja põhivajaduste suuruseks sidekuludega seonduvalt lugeda 22.50 eurot kuus.
19.Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja peres on lemmikloomana kass. Ainuüksi asjaolu, et kostja väitel ei ole tema hooldusõigusliku vanemana otsustanud lemmiklooma pidamist, ei anna alust mitte lugeda pooles osas lemmiklooma kulu hageja vajaduste hulka. Samas on nimetatud kulu ülepaisutatud. Mõistlikuks lemmiklooma kogukuluks on 22 eurot kuus, millest hageja osa on 11 eurot.
20.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kõigele eelnenule lisanduvad vabaajakulud, sh kulu meelelahutusele, mänguasjadele, kirjandusele, sünnipäevakinkidele. Kostja sisuliselt kulude suurusele vastu ei vaidle, vaid leiab, et tema on võtnud vahetult osa nimetatud kulude kandmisest. Hageja ei ole esitanud vastuväiteid vahetu ülalpidamise osas. Seega on mõistlikuks vabaajakulu suuruseks 70 eurot, arvestades sh spordivarustuse ostmist vähemalt kahe aasta peale.
21.Seega tuleb lugeda hageja põhjendatud vajaduseks arvestades tema ühist hooldusõigust teostavate vanemate kokkuleppeid hariduse-huvialade osas igakuiselt 563.40 eurot.
22.Elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et kohustatud vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja vanemate igakuised sissetulekud ei ole võrreldavas suuruses ning hageja emale kuulub kinnisvarana elukoht ja sõiduk, kostjale kuulub osa äriühingus. Kummalgi vanemal on ülalpidamisel alaealise lapsena ainult hageja. Kuna vanematel on ühine hooldusõigus hageja osas, siis on vanemad ise kujundanud lapse elulaadi, sisustanud lapse vaba aja huviringiga ning selliselt käitudes on pidanud vanemad endale ka teadvustama, et nad võtavad endale kohustuse tagada lapse sellistele vajadustele rahaline kate. Ainuüksi asjaolu, et kostja on jätkanud tasuliste õpingutega ning ei ole asunud lisaks ise makstavale alampalgale otsima täiendavaid võimalusi sissetuleku suurendamiseks, ei anna alust kõrvale kalduda vanemate võrdsest kohustusest hagejat ülal pidada, kuid arvestada tuleb kostja osalist vahetut elatise
tasumist ajal, mil hageja on viibinud kostja juures. Eelnenust tulenevalt tuleb kummagi vanema osa suuruseks lugeda 281.70 eurot, s.o pool 563.40 eurost.
23.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on alates hagi esitamise kuust, s.o veebruarist 2014, tasunud hagejale elatist igakuiselt 200 eurot, millele on lisandunud osaliselt vahetu hageja ülalpidamine (toidu- ja vabaajakuluna). Seega tuleb kostjal täiendavalt elatist tasuda ajavahemiku veebruar kuni oktoober 2014 eest 518.48 eurot, s.o 9 kuud x 281.70 eurot – 9 kuud x 200 eurot – vahetu hageja ülalpidamine 216.82 eurot.
24.PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Elatiskahju ulatuse tuvastamisel tuleb lähtuda kohtu poolt kindlaksmääratud elatise suurusest ja selle järgi hinnata, kas ja kui suures ulatuses on kostja jätnud elatiskohustuse täitmata elatise tagasiulatuvalt nõutava perioodi eest. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et ajavahemikul 01.09.2013-31.01.2014 tasus kostja hagejale elatist nii rahas kui vahetult asju ostes vastavalt vanemate vahelisele kirjavahetusele. Sellega on kostja täitnud nimetatud ajavahemikul hageja ülalpidamise kohustuse ning puudub alus kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks elatist tagasiulatuvalt välja mõista. Apellatsioonkaebus
25.28.11.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja maakohtu otsuse tühistada osas, milles maakohus hagi rahuldas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
26.Maakohus rikkus asja lahendamisel tähtsust omavate asjaolude tuvastamisel oluliselt menetlusõiguse normi ning kohaldas vääralt materiaalõiguse normi.
27.Maakohus ei põhjendanud, millest tulenevalt ta leidis, et kostja sissetulekud ja varaline seisund võimaldavad tal igakuiselt hageja ülalpidamiseks tasuda 281.70 eurot ning veel tagasiulatuvalt 518.48 eurot. Maakohus põhjendas elatise väljamõistmist sellega, et ainuüksi asjaolu, et kostja on jätkanud tasuliste õpingutega ning ei ole asunud lisaks ise makstavale alampalgale otsima täiendavaid võimalusi sissetuleku suurendamiseks, ei anna alust vanemate võrdsest kohustusest kõrvale kalduda. Kohus on jätnud tähelepanuta, et kostja ise ei maksa endale töötasu, vaid seda maksab ettevõte vastavalt rahalistele võimalustele ning et kostja läks kooli, et oleks võimalik tulevikus omada paremat sissetulekut.
28.Kohus ei ole hinnanud kostja varalist seisundit, kuigi kostja esitas oma vastuväited nõude ulatusele seoses oma varalise seisukorraga ja tõendid oma varalise seisukorra kohta, selgitades, et tal ei ole võimalik elatist tasuda suuremas ulatuses, kui alates hagi esitamisest 200 eurot kuus. Lapse tavalise elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. Vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (Riigikohtu 24.10.2012 lahend nr 3-2-1-118-12). Olukorras, kus kostja tagab lapsele elatise üle alammäära, ei pea kostja leidma vahendeid, et anda lapsele ülalpidamist samas ulatuses, kui seda annab väidetavalt teine vanem.
29.Kostjal ei ole sõidukit ega kinnisvara. Kostjal oli sõiduk ja pooles mõttelises osas korteriomand, kuid sõiduki ta kirjutas ära hageja ema nimele ja pool korteriomandist müüs
hageja emale 9200 eurot odavamalt. Kuigi kostja sooviks oli osta uus eluase, on see saadud summa vähesuse ja kinnisvara soetamiseks laenu mittesaamise tõttu olnud võimatu. Käesolevaga on antud korteriomandi müügist saadud raha otsas, kuna kostja on sellest täitnud oma kohustusi lapse ülalpidamiseks ja katnud kulutusi enda ülalpidamiseks, samuti teinud osakapitali sissemakse XXXXXXX OÜ-sse ja renoveerinud oma eluaset. XXXXXXX OÜ on kostja ainuomandis olev väike ettevõte, mis on tegutsenud natuke üle aasta, seetõttu on müügitulu vähene ja kasum olematu. Käesolevalt on kostja töötasuks kuus netos 450 eurot.
30.Maakohus on hageja ülalpidamiskulude hindamisel jätnud tähelepanuta kostja esitatud vastuväited. Samuti ei ole kohus arvestanud seda, et hageja saab riigilt igakuist lapsetoetust.
31.Kohus on jaganud kogu eluaseme- ja sideteenusekulu hageja ja hageja ema vahel pooleks, leides, et lapsele langeb kuludest pool. Lastele aga üldjuhul omistatakse täiskasvanuga võrreldes väiksem kaal. Laps ei kasuta internetti ega vaata telekat tõenäoliselt sama palju, kui seda teeb tema ema. Ka lapse telefoni järelmaks on eelduslikult ainult piiratud ajal.
32.Maakohus on leidnud, et hageja eluasemekulud on põhjendatud kokku 170 euro ulatuses. Kohtu arvestuskäik ei ole jälgitav. Kohus on leidnud, et põhjendatud kommunaalkuludeks saab lugeda 71.75 eurot, mis on keskmiselt pool korteri kommunaalkuludest kuus, ja üürikuluks 124.23 eurot (1/2 pool pangalaenust ja kindlustusest). Kokku on antud summa 195.98 eurot, mitte 170 eurot.
33.Kohus võttis arvesse, et hageja saab üürikulu kokkuhoiuna kasutuseelist, kuid jättis tähelepanuta asjaolu, et kostja müüs hageja emale selle korteriomandi 9200 eurot (s.o ca 1/3 väärtusest) odavamalt säilitamaks hageja poolt asja tasuta kasutamine. Samuti sai hageja ema kostja sõiduki ehk hageja on saanud kasutuseeliseid kostja arvel.
34.Maakohus leidis, et hageja põhivajaduse suuruseks seoses koolikohustuse täitmisega on 34.90 eurot kuus. Kohus ei ole põhjendanud, millest tulenevalt ta sellisele järeldusele jõudis. Hageja ei ole vastavate kulutuste suurust tõendanud. Kooliaastas on kulud kooliasjadele maksimaalset 150 eurot. Koolikotti ja pinalit ei osteta lapsele igal aastal, klassiraha kogutakse mingiks kindlaks otstarbeks.
35.Maakohus on lugenud hageja igakuise riiete-jalatsite kulu suuruseks 80 eurot kuus, jättes tähelepanuta, et hageja ei ole vastavaid kulutusi kandnud. Kostja on esitanud tõendid selle kohta, et tegelikult on tema lapsele riided ostnud, kuna teises riigis (Rootsis) on riided odavamad ja nii oli hageja emaga kokku lepitud. Kohus on jätnud põhjendamata, miks peaks muutma pooltevahelist praktikat/kokkulepet olukorras, kus mõlemal vanemal on ühine hooldusõigus. Riigikohus on 02.10.2008 lahendis nr 3-2-1-66-08 märkinud, et vanemate varalise seisundi võrdsuse korral ei ole õige mõista lahus elavalt vanemalt välja poolt lapsega koos elava vanema näidatud lapsele tehtavatest kuludest, kui laps viibib märkimisväärse osa ajast ka lahus elava vanema juures ja vanem kannab märkimisväärse osa lapse ülalpidamiskuludest.
36.Maakohus on ebaõigesti leidnud, et kostja ei ole vabaaja kulule sisuliselt vastu vaielnud. Kostja avaldas vastuses hagile, et mõistlik vabaajakulu saab olla 12.50 eurot kuus. Kohus on jätnud tähelepanuta, et ka kostja võtab aktiivselt osa lapsega suhtlemisest ja käib temaga erinevatel meelelahutusüritustel, ostab mänguasju ning spordivahendeid. Eeltoodu
osas ei ole hageja emal olnud ka vastuväiteid. Kohus jättis kostja sisuliselt ilma võimalusest lapsega kuhugi minna ja lapsele asju osta.
37.Maakohus on leidnud, et perioodi 01.02.2014-31.10.2014 eest tuleb kostjal tasuda vähem tasutud elatise vahe, mis on 81.70 eurot kuu kohta, millest on maha arvatud kostja poolt märtsis ja aprillis hageja ülalpidamiseks kantud kulud (s.o vastavalt 68.74 eurot ja 148.08 eurot), saades kogusummaks 518.48 eurot. Kohus ei selgitanud kostjale, et hoolimata asjaolust, et kostja ostis riideid ja jalanõusid, spordivahendeid, mänguasju jm meelelahutust hagejale, mõistetakse elatis välja ikkagi täies ulatuses. Samuti kohus ei selgitanud, et kostja peaks esitama antud perioodi kohta, millest alates hageja elatise nõude esitas, kõik ülalpidamise kuludokumendid. Lisaks 02.07.2014 esitatud märtsi ja aprilli kulutustele on kostja kandnud perioodil 01.02.2014-31.10.2014 veel järgnevaid kulusid: veebruaris ja märtsis kokku 81.58 eurot, aprillis 148 eurot, juunis ja juulis kokku 144.77 eurot, augustis ja oktoobris kokku 39.72 eurot (lisad 1 ja 2). Kostja esitas viimasel kohtuistungil kontoväljavõtte hageja ülalpidamiseks kantud elatise kohta. Samuti kostja selgitas kohtuistungil, et on perioodil 28.01.2014-29.08.2014 kandnud lisaks igakuisele 200 euro suurusele elatisele (veebruaris 250 eurot) veel lapse sünnipäeva kuludest pool summas 65 eurot ja spordilaagri kuludest pool summas 54.50 eurot. Nähtuvalt kontoväljavõttest on eelnimetatud summad hageja emale üle kantud vastavalt 05.06.2014 ja 09.06.2014. Kohus on eeltoodud summad jätnud väljamõistetavast elatisest maha arvamata. Nähtuvalt eeltoodust on kostja ka hagi esitamisele järgnevalt oma ülalpidamiskohustust kohaselt täitnud. Riigikohus on 25.05.2011 lahendis nr 3-2-1-37-11 asunud seisukohale, et kui kostja täitis laste suhtes ülalpidamiskohustust regulaarselt ja piisavalt, tulnuks hagi jätta rahuldamata.
38.Maakohus on igakuise elatise kostjalt välja mõistnud kuni hageja õpingute lõpetamiseni. PKS § 97 ei sätesta, et elatist on võimalik saada kuni õpingute lõpetamiseni, vaid üksnes kuni 21-aastaseks saamiseni. Kuna hageja on 8-aastane ning käesoleval ajal ei ole teada, kas ta jätkab täisealiseks saanuna õpinguid põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, tuleks praeguses olukorras jätta taotlus täisealisele lapsele elatise väljamõistmiseks rahuldamata.
39.Kuivõrd maakohus ei selgitanud kostjale, et vaidlusaluse perioodi kohta peab esitama kõik tehtud kulutused, esitab kostja lähtuvalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 633 lõikest 5 uued tõendid. Uuteks tõenditeks on kostja poolt perioodil 01.02.2014-31.10.2014 tehtud kulutused hageja ülalpidamiseks (lisa 1) ning antud kulude arvestuslik tabel (lisa 2). Riigikohus on 08.04.2009 otsuses nr 3-2-1-31-09 leidnud, et TsMS § 230 lõike 3 kohaselt võib kohus lapse huve puudutavas vaidluses koguda tõendeid ka omal algatusel, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lõike 5 järgi võib kohus ülalpidamisasjades nõuda ise asjakohast teavet selles sättes nimetatud isikutelt ja asutustelt. Kolleegium jäi 28.03.2007 tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07 tehtud otsuses seisukoha juurde, et lapse ülalpidamise asjas peab ringkonnakohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid või neid ise koguma. Vastustaja seisukoht
40.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
41.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus on osaliselt põhjendatud kostja poolt igakuiselt tasumisele kuuluva elatise suuruse, samuti perioodi
01.02.2014 kuni 30.10.2014 eest väljamõistetud võlgnevuse osas. Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada ja ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega muudab tasumisele kuuluva igakuise elatise suurust. Ümberarvestuse tulemusena puudub kostjal võlgnevus perioodi eest kuni 31.10.2014. Otsuse resolutsiooni selguse huvides ja arvestades, et kostja on tasunud novembri ja detsembri 2014 ning jaanuari ja veebruari 2015 eest elatist 4x200 eurot, mõistab kolleegium perioodi 01.11.2014 kuni 31.12.2014 eest kostjalt välja võlgnevuse 31.48 eurot ja igakuise elatise alates 01.01.2015, kusjuures otsuse täitmisel tuleb jaanuari ja veebruari elatis lugeda osaliselt makstuks vastavalt 30.12.2014 ja 26.01.2015 tasutud summadega. Menetluskulude jaotuse osas maakohtu otsuse muutmiseks alus puudub.
42.Hagiavalduse kohaselt on lapse ülalpidamise kulud kokku 753.33 eurot kuus ja hageja taotles maakohtus kostjalt igakuise elatise väljamõistmist summas 376.66 eurot ning elatise võlgnevuse väljamõistmist perioodi 01.09.2013-31.01.2014 eest summas 666.96 eurot. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, tuvastades, et lapse vajadused on 563.40 eurot kuus, millest kostjale langeb 281.70 eurot. Samuti tuvastas maakohus, et kostja täitis elatise maksmise kohustust täielikult kuni 31.01.2014 ja alates 01.02.2014 osaliselt ning mõistis kostjalt välja perioodi 01.02.2014-30.10.2014 eest võlgnevuse summas 518.48 eurot ning alates 01.11.2014 igakuise elatise 281.70 eurot kuus. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Kostja vaidlustas lahendi osas, milles hagi rahuldati, seega TsMS § 651 lõike 1 alusel ringkonnakohus muus osas esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli.
43.Kostja taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja hagi rahuldamata jätmist põhjendusega, et lapse ülalpidamiseks vajalik kulu kuus ei ole suurem kui 400 eurot, millest tema on regulaarselt maksnud hageja emale 200 eurot iga kuu eest ette. Nimetatud ulatuses elatise saamisele hageja vastu ei vaidle.
44.Lapse ülalpidamiskulude osas konkreetsemalt on kostja kaebuses leidnud, et maakohus on eluasemekulu lapse osa arvestamisel põhjendamatult jaganud nimetatud kulu lapse ja lapse ema vahel pooleks ja et maakohtu arvestus ei ole järgitav. Kolleegium leiab, et kostja väide lapse eluasemekulu suuruse ebaõigest arvestamisest on osaliselt põhjendatud. Maakohus on arvestanud lapsele langeva eluruumi kasutuseelise suuruseks 124.23 eurot, lähtudes seejuures lapse ema eluasemelaenu igakuisest maksest 242.73 eurot ja eluruumi igakuisest kindlustusmaksest 5.72 eurot, kokku 248.45 eurot, millest pool on 124.23 eurot. Kolleegium leiab, et iseenesest võis maakohus lähtuda kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest, kuna pooled olid sellega nõus. Samas on maakohus siiski ebaõigesti arvutanud kasutuseelise väärtuse. Lapse kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades, määramisel tuleb mh arvestada lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-169-13). Hageja ei ole hagiavalduses ega hiljem märkinud, kui suur eluruumi osa on lapse kasutuses. Kolleegiumi arvates saab mõistlikuks lapse kasutuses olevaks eluruumi osa suuruseks pidada maksimaalselt 18m2 tulenevalt VV 26.01.1999 määrusega nr 38 vastu võetud “Eluruumidele esitatavate nõuete kinnitamine” punktist 2, mille järgi eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normiks on 18m2 eluruumide üldpinda perekonna iga liikme kohta. Arvestades eluasemelaenu ja kindlustusmakse igakuist suurust kokku 248.45 eurot ja lapse ning lapse ema kasutuses oleva eluruumi üldpinna kogusuurust 58m2, on lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuseks 4.28 eurot (248.45:58) 1m2 eluruumi pinna kohta. Arvestades lisaks ka asjaolu, et eluruum on lapse ja lapse ema ühiskasutuses, tuleb 1m2 eluruumi pinna kasutuseelise väärtuseks hinnata pool 4.28 eurost,
s.o 2.14 eurot 1m2 eluruumi pinna kohta. Seega oleks põhjendatud hageja kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuseks hinnata 38.52 eurot (2.14x18). Lisaks arvestas maakohus ekslikult esmalt hageja osaks kommunaalkuludes 71.75 eurot, millega ületas haginõude piire, kuna hagiavalduses on hagejale langeva kommunaalkulude osa suuruseks märgitud 59 eurot. Maakohus on leidnud, et põhjendatud on jaotada kommunaalkulud lapse ja lapse ema vahel pooleks. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga ja leiab, et alla 10 aasta vanuse lapse osa kommunaalkuludest tuleb arvestada koefitsiendiga 0,5, mis on kooskõlas ka Tartu Ülikooli Rakendusuuringute keskuse RAKE poolt 2013. aasta novembris avaldatud lõppraportis „Lapse ülalpidamiskulude arvutamise metoodika uuendamine ja analüüs“ viidatud ja alates 2004. aastast Eestis kasutatava traditsioonilise OECD tarbimiskaalude meetodiga, mille järgi täiskasvanud pereliikme ja lapse osa kogukulus jaotatakse suhtega 1:0,5. Seega, arvestades hagis märgitud kommunaalkulu kogusuurust kuus (118 eurot), on lapsele langevaks kuluosaks 39.33 eurot. Eeltoodu alusel oleks põhjendatud võtta elatise põhjendatud suuruse arvestamisel eluasemega seotud kuluna, sh kommunaalkulud, arvesse 38.52+39.33=77.85 eurot. Samas võttis kostja maakohtus vastava kulu õigeks suuruses 89.25 eurot (t II kd lk 63). TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel. Seega tuleb maakohtu poolt eluasemega seotud põhjendatud kulu vähendada 170-89.25=80.75 euro võrra ja puudub vajadus võtta seisukohta kostja väidete kohta seonduvalt eluruumi alla turuhinda hageja emale müügiga ja sõiduauto hageja emale kinkimisega.
45.Kostja vaidlustab apellatsioonkaebuses ka hageja osa sidekuludes, mille maakohus luges põhjendatuks 22.50 euro ulatuses kuus. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, viidates eelmärgitud RAKE uuringule, mille järgi sidekulude suurus lapse kohta aastatel 2010-2012 oli keskmiselt 21 eurot kuus. Seega kostja poolt vajalikuks peetud 9 eurot erineb oluliselt vastavas vanuses lapse keskmisest kulust ja kostja ei ole toonud esile ega tõendanud, et tema 8-aastane poeg kasutaks kaasaegset sideteenust oluliselt vähem kui teised temavanused lapsed. Väide, nagu kasutaks lapse ema eelduslikult internetti ja vaataks telerit oluliselt rohkem kui laps, ei ole eluliselt veenev.
46.Kostja vaidlustab hageja vabaajakulu suuruse, mille maakohus luges põhjendatuks 70 euro ulatuses kuus. Kolleegium leiab, et kostja väide on osaliselt põhjendatud. Hageja on vastavate kulude alla mahutanud kino- ja loomaaiapiletid, muude silmaringi laiendavate kohtade piletid, jalgratta ja suuskade ostmise kulud, lilled, kingitused, taskuraha, hageja sünnipäeva korraldamise, mänguasjad, laste ajakirjad ja raamatud (t I kd lk 10). Kostja hinnangul oleks mõistlik kulu kuus 12.50 eurot, samas ei ole kostja menetlusdokumentidest selgelt aru saada, millist kuluosa ja millises suuruses ta vajalikuks tunnistab. Küll on asjakohane kostja viide eelpoole nimetatud RAKE uuringule, mille järgi oli vaadeldaval perioodil lapse vabaajakulu keskmiseks suuruseks 38 eurot kuus. Kolleegium on seisukohal, et sellist kulu tuleb mõistlikuks pidada ka käesoleval juhul. Kostja on toonud esile ja see nähtub ka hageja tabelist, et jalgratas ja suusad koos vastava varustusega on hagejal olemas, kusjuures jalgratta ostis isa ja suusad ema. Iseenesest õige on hageja viide, et laps kasvab neist välja, kuid kolleegiumi arvates ei ole tegemist sellise kuluga, mis oleks lapse arengule hädavajalik sel määral, et seda peaks arvestama igakuises elatises. Suuremate ühekordsete kulutuste tegemine sõltub vanemate rahalistest võimalustest ja peab ühise hooldusõiguse korral toimuma nendevahelisel kokkuleppel. Kokkuleppe mittesaavutamisel ja seaduses ettenähtud aluste olemasolul on hagejal võimalik tulevikus pöörduda elatise suurendamise hagiga kohtu poole. Hageja sünnipäeva tähistamise kulu suurus sõltub samuti vanemate võimalustest ega ole oma sisult selline, mis peaks kuuluma igakuise elatise suurusesse. Igakuine elatis on ette nähtud lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks. Eeltoodu alusel võtab kohus hageja vaba aja
põhjendatud kuludena arvesse 38 eurot. Sellega on aasta lõikes (12x38=456 eurot) kaetud mõistlikus ulatuses sõprade ja õpetaja sünnipäevade kulud, samuti kino jm piletid ja ühe ajakirja aastatellimus, mänguasju saavad vanemad osta vastavalt oma võimalustele.
47.Kostja vaidlustab hageja koolikohustuse täitmise kulu, mille maakohus luges põhjendatuks 34.90 euro ulatuses kuus, nõustudes seega hagejaga. Hageja on selle kulu all silmas pidanud kulutusi kooliasjadele, klassirahaks, teatrirahaks, jõuluürituse rahaks, koolivormivestile, jõulukingitusteks koolis ja klassifotodele. Kostja on vastuses hagile hinnanud mõistlikuks kuluks 22 eurot kuus (t II kd lk 66), leides, et vajalik ei ole klassiraha ega kingitus õpetajale, samuti kulutada kooliasjadele üle 150 euro aastas. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja on vastavad kulutused tõendanud (t I kd lk 91107). Klassiraha kogumine on Eesti koolides tavaline praktika ja selle kasutamise otstarbe kohta info saamiseks on kostjal hageja isana õigus pöörduda klassijuhataja poole. Õpetajale jõulukingituse tegemine kuulub Eesti kultuuriruumis samuti loomuliku osana kooliellu ja selle suuruse otsustavad tavaliselt vanemad ühiselt. Kostjal isana on õigus lastevanemate koosolekutest osa võtta ja vajadusel suunata vanemaid otsustama odavama kingituse kasuks.
48.Küll aga on põhjendatud kostja väide, et maakohus on hageja ülalpidamiskulu suuruse määramisel jätnud arvestamata riigi poolt makstava ja hageja ema arvele kantava lapsetoetuse, mille suuruseks kuni 31.12.2014 oli 19.18 eurot kuus ning alates 01.01.2015 on 45 eurot kuus (riiklike peretoetuste seaduse (RPTS) § 5 lõige 4). Nimetatud riiklik toetus on mõeldud konkreetse lapse ülalpidamiseks ja seetõttu on asjakohane seda vajaliku elatise suuruse määramisel arvestada.
49.Eeltoodust järelduvalt tuleb kolleegiumi hinnangul hageja põhjendatud ülalpidamiskuluna eluruumi kasutuseelise väärtuse ja kommunaalkulu osas arvestada 89.25 eurot maakohtu 170 euro asemel ja vabaajakuluks 38 eurot maakohtu poolt arvestatud 70 euro asemel. Eelpool käsitlemata kulude osas apellant kaebuses konkreetseid vastuväiteid esile ei toonud, seega need võtab kolleegium arvesse maakohtu poolt tuvastatud suuruses. Seega kokku hindab kolleegium hageja ülalpidamiskulu 112.75 euro võrra väiksemaks ja hageja põhjendatud ülalpidamiskulu suuruseks kuus on maakohtu poolt hinnatud 563.40 euro asemel 450.65 eurot. Sellest tuleb lugeda kaetuks riikliku lapsetoetusega 2014. aastal 19.18 eurot kuus ja alates 2015. aasta jaanuarist 45 eurot kuus. Seega leidis tuvastamist, et hageja vajaduste katteks tuli 2014. aastal vanematel kanda kulutusi igakuiselt 450.6519.18=431.47 eurot ning alates 2015. aasta jaanuarist 450.65-45=405.64 eurot.
50.Kolleegium ei nõustu kostjaga, nagu oleks käesolevas asjas alus kalduda kõrvale hageja vanemate võrdsuse põhimõttest ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel. Sellist vastuväidet kostja maakohtus ei esitanud. Vastupidi – 03.03.2014 menetlusdokumendis (t II kd lk 60) rõhutas kostja vanemate vahelist võrdsuse põhimõtet. TsMS § 5 lõike 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. TsMS § 394 lõike 2 punkti 3 kohaselt pidi kostja esitama maakohtus (vastuses hagile) kõik oma taotlused ja väited. Nimetatud asjaolu selgitas maakohus hagi menetlusse võtmise ja kostjalt vastuse nõudmise määruses (t II kd lk 47-48). Apellant ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud vastuväidet maakohtus esitada. Seega puudub kolleegiumil TsMS §-st 652 tulenev alus uut vastuväidet menetleda ja kolleegium nõustub maakohtuga, et käesolevas asjas on põhjendatud tuvastada, et vanematel on kohustus hagejat ülal pidada võrdses ulatuses, so 2014.aastal igakuiselt 215.74 euro ulatuses ja alates 01.01.2015 202.82 euro ulatuses.
51.Vaidlustamata asjaoludest nähtub, et kostja on maksnud alates hagi esitamisest elatist regulaarselt igakuiselt 200 eurot, samuti on maakohus tuvastanud, et perioodil veebruarist oktoobrini 2014 on kostja hagejale andnud lisaks vahetut ülalpidamist 216.82 euro ulatuses. Kolleegium loeb lisaks tuvastatuks kostja poolt hagejale 2014. aasta veebruarikuu eest elatise tasumise 50 euro võrra suuremas ulatuses kui igakuine elatis ning kostja poolt hageja sünnipäeva ning spordilaagri kulude pooles ulatuses kandmise summades 65 eurot ja 54.50 eurot. Eelnimetatud summade hagejale tasumine nähtub 15.09.2014 kohtuistungil esitatud kostja kontoväljavõttest (summad tasutud 28.01.2014, 05.06.2014 ja 09.06.2014), samuti ei ole nimetatud summade laekumisele 04.06.2014 ja 15.09.2014 kohtuistungi protokollide kohaselt hageja vastu vaielnud.
52.Eelnevast tuleneb, et kostja on alates hagi esitamisest veebruaris 2014 kuni maakohtu otsuse tegemiseni täitnud oma ülalpidamiskohustust summaarselt suuremas ulatuses kui vastavalt 215.74 eurot kuu kohta ((9x200+216.82+50+65+54.50):9=242.92 eurot). Eeltoodust järelduvalt tuleb poolte esitatud ja maakohtu ning ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolude alusel järeldada, et kuni maakohtu otsuse tegemiseni täitis kostja PKS §-dest 96, 99, ja 101 tulenevat lapse ülalpidamiskohustust kohaselt. Küll aga tuleb hagi osaliselt rahuldada alates 01.11.2014, sest kostja on kogu menetluse kestel keeldunud maksma elatist rohkem kui 200 eurot kuus, kuid vastavalt arvestusele tuleb tal alates 01.11.2014 kuni 31.12.2014 maksta 215.74 eurot kuus ja alates 01.01.2015 202.82 eurot kuus. Kuna nii novembri kui detsembri 2014 eest on kostja menetluse ajal tasunud 200 eurot (laekumised vastavalt hageja infole novembri eest 29.10.2014 ja detsembri eest 01.12.2014), on tal tekkinud võlgnevus 2x15.74=31.48 eurot. Jaanuari ja veebruari eest juba tasutud summasid tuleb arvestada otsuse täitmisel.
53.Kolleegium ei nõustu kostja vastuväitega, nagu ei oleks ta võimeline maksma elatist üle 200 euro kuus. Käesolevas asjas omab tähtsust, kas kostja on võimeline maksma alates 01.11.2014 igakuiselt 215.74 eurot ja alates 01.01.2015 igakuiselt 202.82 eurot. Kaebuses on kostja kinnitanud, et saab igakuiselt töötasu netos 450 eurot ning teisi ülalpeetavaid tal ei ole. PKS § 102 lõike 2 kohaselt tuleb raskes varalises olukorras oleval vanemal kasutada tema käsutuses olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Seega süvenemata kostja varalisse olukorda, saab ainuüksi tema töötasu suurust arvestades asuda seisukohale, et kostja on võimeline tasuma igakuiselt 202.82 eurot – väljamõistetud elatis ei ületa 1⁄2 tema igakuisest sissetulekust. Samuti nähtub kostja poolt 2014. aastal tegelikult kulutatud summadest, et faktiliselt on tema kasutuses suuremad rahalised võimalused kui menetluses esile toodud.
54.Kuna juba maakohtus esitatud tõendite alusel leidis tuvastamist, et kostjal puudub elatise võlgnevus, samuti jõudis eelpool kolleegium järeldusele, et kostja varalise olukorra täpsemaks tuvastamiseks vajadus puudub, siis apellatsioonimenetluses poolte esitatud täiendavate tõendite (va 27.01.2015 ja 28.01.2015 kohtu nõudmisel esitatud tõendid kostja poolt ülalpidamiskohustuse täitmise kohta peale maakohtu lahendit) vastuvõtmiseks vajadus puudub. TsMS § 238 lõike 1 esimese lause kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsus. Kuna täiendavad tõendid on esitatud elektrooniliselt, siis vastavalt Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-689-14 (punkt 19) nende tagastamist esitajale ei toimu.
55.Osaliselt põhjendatud on apellandi väide maakohtu poolt rakendatud elatise väljamõistmise lõpptähtaja kohta. Maakohus on jätnud otsuse resolutsioonist ekslikult välja PKS § 97 lõikes 2 sätestatud vanuse piirangu. Selles osas on kolleegiumil võimalik maakohtu otsust täpsustada.
56.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ja tühistab maakohtu otsuse samuti osaliselt ja jätab uue otsusega hagi osaliselt rahuldamata, tuleb nii maakohtu kui apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 163 lõike 1 alusel kummagi poole enda kanda.
57.Kolleegium määrab otsuses uuesti kaebuse hinna, kuna apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise määrus sisaldab ebaõiget kaebuse hinda. Kostja vaidlustas hagi rahuldamist kogu ulatuses. Seega tuleb TsMS § 137 lõike 1 ja § 129 lõike 2 koosmõjus lugeda kaebuse hinnaks maakohtu poolt hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest väljamõistetud elatise võlgnevus, milleks oli 518.48 eurot (maakohtu otsuse resolutsiooni punkt 2).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest
/allkirjastatud digitaalselt/ Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.