Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Selgunud on ka, et lapse vajadused on suuremad kui esialgselt kokku lepitud miinimumelatis tagab (seejuures rõhutab hageja, et ka poolte elatiskokkulepe annab aluse elatise ümberarvutamiseks vastavalt hageja vajadustele). Hageja vajadusi ja elustandardit arvesse võttes, on hageja igakuised kulutused keskmiselt 1329,08 eurot (Lisa 4 – hageja kulud). Lisast 4 nähtuvad kogu perekonna kulud (sheet 2) ning eraldi hageja osa nendest kuludest (sheet 1). Muuhulgas on hageja kulud keskmiselt arvestatuna viimase kuue kuu lõikes (november 2024-aprill 2025) järgnevad: 1) toidule 180 eurot kuus; 2) hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 388,30 eurot kuus; 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi, prügi, 182,73 eurot kuus; 4) TV/Wifi (sh Netflix) 30,51 eurot kuus; 5) transpordile, sh kindlustus, 100 eurot kuus; 6) tervisele, sh ravimid ja mänguteraapia, 170,15 eurot kuus; 7) meelelahutusele, sh sünnipäevakingid, 35,92 eurot kuus; 8) haridusega, sh huvialaringid, seotud kulud 156,92 eurot kuus; 9) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,17 eurot kuus; 10) mängasjadele 83,49 eurot kuus; 11) väljas söömised 15 eurot kuus; 12) riietele 22,27 eurot kuus. Hageja selgitab, et täiendavad tõendid iga kulukategooria kohta on esitatud allpool. Seejuures ei väljenda esitatud arved kõiki hagejaga seotud arveid, kuivõrd kõikide kulude kuludokumendid ei ole hageja emal alles. Kostjal ei ole teadaolevalt peale hageja rohkem alaealisi ülalpeetavaid. Hagejale teadaolevalt on kostja täielikult töövõimeline. Hageja vanemate varaline seisund on selline, millega saab põhjendada lapse ülalpidamiseks keskmisest suuremate kulutuste tegemist. Enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist on hageja ema pöördunud kostja poole täiendava elatise/kulude hüvitamise nõudes ja/või mõistliku kokkuleppe saavutamiseks, sh nii 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 26.04.2025 (Lisad 22-35). Kostja on seejuures hageja vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud, viidates kokkulepitud suhtluskorra graafikule, mis tegelikkuses on muutunud. Samuti on kostja keeldunud tasumast poole teraapiast, millega ta nõustus. Seega ei jäänud hageja seaduslikul esindajal üle muud kui esitada alaealise hageja huvide ja õiguse kaitseks käesolev hagiavaldus kohtusse. Vanemate elatiskokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist, küll aga võib kohus lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda (vt ka Riigikohtu 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasja nr 32-1-78-13, p 13). Seejuures rõhutab hageja, et ka elatiskokkulepe andis pooltele õiguse vajaduspõhist elatist nõuda, mille maksmisest kostja on keeldunud. Eluruum Lapse põhivajaduste hulka kuulub ka vajadus kasutada eluruumi, kuna lapsel peab olema kodu, kus turvaliselt areneda ja kasvada. Seetõttu tuleb ülalpidamise ulatust määrates arvestada muuhulgas lapse vajadust kasutada eluaset ning seda sõltumata asjaolust, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis, mille omandamiseks võib vanem olla võtnud laenu. Kõigil neil juhtudel rahuldab vanem ka lapse eluasemevajadust, st täidab ülalpidamiskohustust. Asjaolu, et üks vanem annab enda kasutuses oleva eluruumi ka oma lapse kasutusse, ei tähenda, et see vanem peabki üksi lapse eluasemevajaduse rahuldama ja teine vanem vabaneb selles osas oma ülalpidamiskohustusest. Eelduslikult peavad vanemad osalema võrdselt ka lapse eluasemevajaduse rahuldamisel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-13 p 17, p 18 II lõik). Senises kohtupraktikas on leitud, et laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mida saab arvestada lapse eluasemevajaduse hindamisel (RKTKo 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p-d 17-21). Eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu 26. septembri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Kuigi üldiselt on ebaõige lähtuda kasutuseelise väärtuse määramisel tasutud laenumaksete suurusest,

vaid hinnata tuleks sarnaste elukohtade üürihinda ja arvestada mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, mis osas eluruum on ühiskasutuses, siis kuivõrd xxxx linnas ei leidu hageja eluasemega sarnaseid elumaju üüriks (tegelikkuses pole võimalik üleüldse xxxx üürimaja leida), ei ole hagejal võimalik tõendada selliste kasutuseeliste väärtust (Lisa 40 – portaali KV kuvatõmmis; Lisa 41 – portaali City24 kuvatõmmis; Lisa 42 – portaali kinnisvara24 kuvatõmmis). Hageja esitab siiski xxxx naabruskonnas üüril olevate majade kuulutused, mille keskmine ruutmeetri üürihind on 9,13 eurot (Lisa 43 – üürikuulutus 1 ). Hageja elukoha ehitise pindala nähtub ehitisregistrist - 244 ruutmeetrit (Lisa 44 – ehitisregistri väljavõte 2 ). Lapse ainukasutuses on tema tuba, mille hinnanguline suurus on 30 ruutmeetrit, mille kasutuseelis oleks hinnanguliselt 273,90 eurot. Ühiskasutuses on hinnanguliselt seega 180 ruutmeetrit, millest lapse kasutuseelis on hinnanguliselt 821,70 eurot (180x9,13/2). Eluaseme kasutuseelis lapsele langevas osas on seega hinnanguliselt 1095,62 eurot kuus. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et tegemist ei ole xxxx linnas asuvate üüriobjektidega. Seoses kasutuseelise väärtuse tuvastamisega väärib märkimist Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-14-6706, milles teise astme kohus leidis, et kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest. Seega leiab hageja, et põhjendatud on käesoleval juhul laenumaksetele tuginemine ning kohus saab kasutuseeliste väärtuse määrata TsMS § 233 lg 2 alusel. Hageja seaduslik esindaja maksab igakuiselt keskmiselt 712,63 eurot laenukohustuse eest (Lisa 45 – laenumaksed). Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 356,32 eurot kuus (vt Lisa 4). 21. Samuti on kohtud leidnud, et arvesse tuleb võtta ka eluaseme kindlustusmaksete kulusid. Riigikohtu arvates võib nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui eluruum nt hävib (Riigikohtu 3-2-1-69-13, p 23). Analoogselt tuleb asuda seisukohale, et vajalik kulu on laenumakse kindlustus, et tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine olukorras, kus ema peaks sissetuleku kaotama. Ema tasub nii eluaseme kindlustusmakset, mis on kodulaenu puhul kohustuslik, keskmiselt summas 38,95 eurot kuus, kui ka elusasemelaenu kindlustuse makset 25 eurot kuus (Lisa 46 – kodukindlustusmaksed; Lisa 47 – laenukindlustuse makse). Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 31,98 (19,48+12,50) eurot kuus (vt Lisa 4). Kommunaalkulud Lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavateks põhjendatud kuludeks saab üldjuhul pidada tasu kommunaalteenuste eest, tasu tarbitud elektrienergia eest ning tasu telefoni, interneti ja kaabeltelevisiooni eest mõistlikus ulatuses ja lapsele langevas osas. Samuti on kohtud leidnud, et voogedastusplatvormidega, nt Netflix, seotud kulu on samuti põhjendatud (TlnRnKo 28.05.2024, 221- 18633/69). Nimetatu osas esitab hageja kulude osas järgnevad tõendid: 1) elekter – keskmiselt 287,93 eurot kuus (Lisa 48 – elektriarved november-aprill), millest hagejale langev osa on keskmiselt 143,97 eurot kuus; 2) prügi – keskmiselt 4,26 eurot kuus (Lisa 49 – prügi arved november-aprill), millest hagejale langev osa on keskmiselt 2,13 eurot kuus; 3) vesi – keskmiselt 24,81 eurot kuus (Lisa 50 – veearved november-aprill), millest hagejale langev osa on keskmiselt 12,41 eurot kuus; 4) internet/TV, sh Netflix – keskmiselt 61,02 eurot kuus (Lisa 51 – Elisa arved; Lisa 52 – Netflixi kinnitus), millest hagejale langev osa on keskmiselt 30,51 eurot kuus. Transport Transpordi osas märgib hageja, et kulud tulenevalt peamiselt asjaolust, et kostja kolis vanemate lahkumineku järgselt xxxx. Kostja ei olnud sunnitud xxxx kolima ning see oli tema vabatahtlik valik. Ema on aga tulnud isale vastu ning on iga kord, kui toimub lapse üleandmine, xxxx parklasse sõitma, kus toimub tavaliselt lapse üleandmine. See distants on edasi- tagasi 103,60 km. Ehk ühe nädalavahetuse jooksul vähemalt 207,20 km. Kui võtta keskmiselt kolm nädalavahetust kuus, on see 621,60 km. Arvestades keskmist kütusekulu 6-7l ja kütuse (95) hinda 1,539 eurot, kulub kütust ainuüksi lapse transportimiseks isaga kokku saama keskmiselt 73,87-86,18 eurot kuus. Seejuures tekib emal see kulu üksnes seetõttu, et hageja isa otsustas xxxx kolida. Hageja ema ei peaks vastutama selle kulu eest. Lisaks koosneb hageja transport (i) lasteaeda tulekust ja minekust; (ii)

terapeudi, arsti jm teenuseosutajate juurde sõidust ja (iii) lasteaiavaba päeva tegemiseks (mida on soovitanud terapeut) xxxx vanaema juurde sõitmisest. Eeltoodust johtuvalt ei saa hageja transpordikulusid pidada tavapärasest väiksemateks. Käesolevaga esitab hageja kütusearved (Lisa 53 – kütuse arved I; Lisa 54 – kütuse arved II). Seega saab hageja igakuiselt vajalikeks kütusekuludeks pidada keskmiselt vähemalt 90-100 eurot kuus. Täiendavalt märgib hageja, et kuigi hageja ema töötab xxxx, siis ei kasuta ta tööle sõitmiseks autot, vaid sõidab vastavalt vajadusele nädalas 3 korda tööle rongiga. Lisaks, kuivõrd ema peab last sõidutama, on vajalik kulu ka sõiduki kindlustus, mis on 55,98 eurot kuus ehk hageja osa 27,99 eurot kuus (Lisa 55 – kindlustusmaksed_kasko; Lisa 56 – kindlustusmaksed_kohustuslik). Täiendavalt märgib hageja, et hageja ema ostis hageja vanaisalt sõiduki, mille eest tasub 500 eurot kuus, mida ei ole käesolevaga elatise arvutusse arvestatud. Kuivõrd sõiduki olemasolu on hageja elukorraldust arvestades vajalik, jätab hageja endale õiguse selle kulu osas elatise summat korrigeerida. Hariduskulud Hariduskuludena võetakse arvesse koolikulu, kuid ka harrastustele ja huvialadele kuuluvaid kulutusi (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Nimetatu osas esitab hageja kulude osas järgnevad tõendid: 1) lasteaia kohatasu, 79,74 eurot kuus (Lisa 57 – lasteaia arved); 2) lasteaia söök, keskmiselt 35,75 eurot kuus (Lisa 58 – lasteaia söögiarved); 3) huviring – jalgpall, 20 eurot kuus (Lisa 59 – jalgpalli arved); 4) huviring SEPPS, 20 eurot kuus (Lisa 60 – SEPPS arved); 5) haridusliku rakenduse Alpa aastatellimus 14,99 eurot aastas, s.o. 1,25 eurot kuus (Lisa 61 – Alpa tellimuse kinnitus). Täiendavad kulud Meelelahutusele ja sünnipäevadele kulub hagejal keskmiselt 35,92 eurot kuus. Täiendavalt kulub hagejal keskmiselt (i) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,17 eurot kuus; (ii) mängasjadele, sh suuremad ostud nagu ratas ja lumetuub, 83,49 eurot kuus; (iii) väljas söömisele 15 eurot kuus; ja riietele 22,27 eurot kuus (Lisa 62 – kombineeritud arved I; Lisa 63 – kombineeritud arved II; Lisa 64 – kombineeritud arved III; Lisa 65 - ratta ost I; Lisa 66 - ratta ost II; Lisa 67 - ratta ost III). Jalgratta osas märgib hageja, et kostja tõi vabanduseks miks mitte osa ratta hinnast maksta selle, et plaanis lapsele jalgratta sünnipäevaks osta - mis oleks olnud alles juuni lõpus ja laps ei oleks saanud seni rattaga sõita, mistõttu leidis hageja ema, et kuivõrd uueväärne ratas oli võimalik varem saada ja käes oli kevadhooaeg, oli mõttekas ratas kohe osta. Eriti teades, et kostja nagunii ei ole eelnevalt olnud nõus kulutusi jagama. Kulud tervisele Samuti on hageja kulud tervisele suuremad kui keskmise lapse kulud. Nimelt käib hageja lasteaias ja kodus avaldunud käitumisprobleemide tõttu alates september 2025 iganädalaselt mänguteraapias (iga seanss maksab 45 eurot), mis on suure tõenäosusega seotud vanemate lahkuminekuga ja sellest tingitud emotsionaalse stressiga. Nimetatud teenuse tarbimiseks andis nõusoleku ka lapse isa (Lisa 68 – vestlus seoses teraapiaga). Mänguteraapia on teaduslikult tunnustatud psühhoteraapia vorm, mis võimaldab lapsel turvalises ja toetavas keskkonnas väljendada oma tundeid ja kogemusi läbi mängu – lapse loomuliku suhtlusviisi. See aitab lapsel töötada läbi trauma, ärevuse, hirmud ja segadustunde, mis võivad kaasneda vanemate lahkuminekuga. Arvestades lapse vanust ja arenguetappi, on mänguteraapia oluline vahend tema vaimse tasakaalu ja sotsiaalse toimetuleku toetamiseks. Nimetatut on kinnitanud ka lapse terapeut, G M ja lapse lasteaiaõpetaja (Lisa 69 – terapeudi kiri; Lisa 70 – lasteaiaõpetaja kiri). Seetõttu on hageja põhjendatult ja tõendatult kandnud suuremaid tervishoiukulusid, mis ületavad keskmise lapse tavapärased kulud. Seoses tervisega on hageja kandnud keskmiselt kulusid summas 170,15 eurot kuus (Lisa 71 – mänguteraapia arved; Lisa 72 apteegi arve; vt lisa 62, 64). Perel kulub toidule keskmiselt 396,71 eurot kuus, millest hageja osa moodustab 180,63 eurot kuus (Lisa 73 – toiduarved I; Lisa 74 – toiduarved II; Lisa 75 – toiduarved III; Lisa 76 – toiduarved IV; Lisa 77 – toiduarved V). Puudub alus asuda seisukohale, et hageja vanemad suudaksid hagejale vajalike esemete ostmises ja võimalike suuremate kulude kandmises hageja huvides omavahel kokkulepet saavutada. Nimelt on hageja ema ka eelnevalt lapsega seotud kulutuste osas isalt tagasimakset küsinud, mida isa ei ole kas teinud või nõustudes küll kulutuse

vajalikkusega, kuid keeldudes selle maksmisest. Kokkuvõtlikult, arvestades lapse igakuiseid tõendatud vajadusi summas 1329,08 eurot, on hageja seisukohal, et kostja on kohustatud tasuma hagejale igakuist elatist alates hagiavalduse esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 624,54 eurot kuus, millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot. Juhul kui kohus leiab, et elatise suurendamine PKS § 102 lg 3 alusel ei ole põhjendatud (millele hageja vaidleb täies ulatuses vastu), palub hageja välja mõista elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Võttes arvesse (i) hageja vajadusi ning selle põhjal arvutatavat elatist; (ii) kostja igakuist sissetulekut vähemalt summas 4200 eurot (bruto); (iii) vaidlust ei ole selles, et laps on viibinud käesoleval aastal isaga keskmiselt 5 päeva kuus; ning (iv) asjaolu, et ema on isalt korduvalt lapse vajaduste rahuldamiseks abi küsinud, mida kostja on põhjendamatult keeldunud andmast (vt Lisa 22-35), leiab hageja, et välja tuleks mõista ka vajaduspõhine elatis tagasiulatuvalt perioodil 01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. 21.05.2025, summas 2921,24 eurot (4 kuud x 624,54)+ 21 päeva x (624,54/31 päevaga)). Nimetatud summast tuleb maha arvutada seni makstud elatis perioodil 01.01.2025-21.05.2025 summas 644,55 eurot(128,91x5) (Lisa 79 – elatise maksekorraldused). Seega taotleb hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 2276,69 eurot. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühekordse summana. Juhul kui kohus leiab, et kostja on kohustatud tasuma seaduses sätestatud miinimumelatist, taotleb hageja tagasiulatuva elatise maksmist miinimummääras, sh arvestades kostja igakuist sissetulekut 4200 (bruto), alates 01.01.2025 kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o. summas 1722,74 eurot (4 kuud x 368,31+ (368,31/31 päevaga x 21 päeva). Nimetatud summast tuleb maha arvutada seni makstud elatis perioodil 01.01.2025-21.05.2025 summas 644,55 eurot (128,91x5) (vt Lisa 79). Seega taotleb hageja tagasiulatuva elatise väljamõistmist summas 1078,19 eurot. Hageja taotleb tagasiulatuva elatise väljamõistmist ühekordse summana. Hageja palub 1) rahuldada hagi; 2) mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus, millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot; 3) juhul kui kohus ei rahulda punktis 2 sätestatut, mõista kostjalt alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis muutuvas suuruses, mis hagi esitamise päeval on 368,31 eurot (baassumma 282 eurot 31 senti, 3% kohustatud isiku brutokuupalgast 126 eurot, millest on maha arvatud pool lapsetoetust 40 eurot, mis muutub vastavalt baassumma indekseerimisele PKS § 101 lg 3 järgi ja kohustatud isiku palga muutumisele PKS § 101 lg 4. Elatise suurus vaadatakse üle igal aastal 01. aprillil vastavalt EV Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi ja kohustatud isiku brutokuupalga muutustega. Esimene ümberarvutamise päev on 1. aprill 2026. Elatise ümberarvutamiseks iga aasta

Lapse isa väide, et tal on piiratud teadmised kohaliku õiguse või elu-olu kohta, ei saa olla põhjenduseks lapse vajadusetele vastava elatise mittemaksmiseks. Elatise maksmise kohustus tuleneb seadusest ning välisriigi kodakondsus ei vabasta vanemat kohustusest oma õiguste ja kohustustega kurssi viia. Kostja ei ole täpsustanud, milliseid „kohaliku elu nüansse“ ta silmas peab, mistõttu jääb see väide ka põhjendamatuks ja õiguslikult ebaoluliseks. Hageja palub jätta tähelepanuta hageja viited 2024. aasta kuludele ja sellega seonduvalt esitatud tõendid. Kui elatise väljamõistmiseks pöördutakse kohtusse, siis tuleb vanematel kohtus kinnitada, kui palju aega laps kummagi vanema juures viibib. Kui vanemad seda omavahel kindlaks teha ei suuda, siis tuvastab kohus, millises proportsioonis tuleb elatise summa puhul arvesse võtta, kui palju aega laps teise vanemaga veedab. Esmalt märgib ema, et ema ja isa ei ole suhtluskorra osas kokkulepet sõlminud nagu seda väidab kostja. Viidatud ei ole kostja ka tõendanud. Vanemad sõlmisid 2024. juuli üksnes elatise kokkuleppe, mida ei saa pidada suhtluskorda reguleerivaks kokkuleppeks. Lapse sa on esitanud kohtule enda koostatud Exceli tabeli, mis kajastab väidetavalt isa kulusid lapsele. Isa väidab, et temal kulub lapsele keskmiselt 933,75 eurot/kuus (mis teeb isa väidet arvestades, et laps viibib temaga keskmiselt 7 päeva kuus, 133,39 eurot päevas (933,75/7) (võrdluseks ema kulud lapsele 1329,08/23=57,79 eurot päevas). Esiteks, isa ei ole kohtule esitanud konkreetseid ja kontrollitavaid tõendeid oma väidetud kulude kohta. Lisaks, dokumendist ei nähtu, millal ja kelle poolt maksed tehti, milliseid makseid tehti, puuduvad seosed konkreetsete kulutustega ning ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid, et need kulud on seotud lapse vajaduste katmisega. Seejuures märgib hageja, et arvesse tuleb võtta üksnes vajalikud kulud. Kui kulutus ei ole seotud lapse ülalpidamisega või see ei ole piisavalt tõendatud, siis kohus seda arvesse ei võta. Eeltoodust tulenevalt ei saa kostja lisa 3 lugeda asjakohaseks ega usaldusväärseks tõendiks. Isegi kui leida, et kostja lisana esitatud kostja poolt koostatud Exceli tabel tuleb vastu võtta (millele hageja vaidleb vastu), märgib hageja järgnevat. Seejuures märgib hageja, et menetlusökonoomikast lähtuvalt ei hakka hageja igale kulureale või -veerule eraldi vastu vaidlema, vaid esitab üldised vastuväited: tabelist ei nähtu selgelt, kas tegemist on kostja kogukuluga või lapse osaga kuludest; kostja on tabelisse märkinud kostjaga seonduvad kulud; väidetavad kulud perioodil jaanuar 2024-detsember 2024 on asjakohatud; tabelist ei nähtu, kuidas arvutatud lõpptulemuseni on jõutud; isa esitatud väidetavad kulud ei ole eluliselt usutavad ning on ülepaisutatud; Isa ei ole tõendanud, et on pidanud lapsele riideid ostma või et vanematel oli selles osas kokkulepe; isa ei ole tõendanud, et kulutused mööblile on olnud vajalikud; samuti ei saa mõistlikuks pidada igakuiseid kulutusi mänguasjadele või sellisel määral meelelahutusele; mõistlikuks ei saa pidada lapse kulusid golfile; elatise arvutamisel ei võeta arvesse reisikulusid. Kostja väide, et laps viibib väidetavalt ca 30% ajast tema juures (millele hageja vaidleb vastu), ei anna alust eeldada, et kõik lapse kulud jagunevad 70/30 proportsioonis. Seejuures leiab hageja, et hageja viibib kostjaga üksnes maksimaalselt 24,1% ajast. Enamik püsikulusid (eluase, kommunaalkulud, riided, haridusega seotud kulud, teraapia) on fikseeritud ja sõltuvad vähe lapse ajutisest viibimisest isaga. Laps viibib regulaarselt ka vanaema ja hageja tädide juures, mis tähendab, et osa lapse toidu- ja hageja osa nende kommunaalkuludest katavad need pereliikmed. Kostja väited seoses kinnisasja suuruse ja laenumaksete arvestamisega elatise määramisel ei ole käesoleval juhul asjakohased. Tegelikult ei ole hageja senises menetluses tuginenud kasutuseelistele, vaid on esitanud argumentatsiooni, mis põhineb laenumaksete summadel, jättes kõrvale kinnisasja tegeliku kasutusväärtuse. Hageja jätab endale õiguse esitada ja taotleda ekspertarvamust, mis kajastab kinnisasja kasutuseelist vastavalt üüri maksumuse põhimõtetele. Selline hinnang on oluline, sest aiaga maja üüriväärtus (eriti 244,9 m2 suuruse ja kolme korrusega elamu puhul) on oluliselt suurem kui hageja viidatud laenumaksete summa. Kui kostja soov on siiski tugineda eluasemekulude arvutamisel keskmisele üürihinnale, on tal võimalus ka vastavad tõendid esitada. Täiendavalt, hageja esitatud elamispinna näitaja (126,2 m2) ei kajasta kogu tegelikku kasutatavat pinda. Hagiavalduse lisa 44 järgi on registris märgitud elamispind küll 126,2 m2, kuid see ei hõlma kogu hoone suletud

netopinda, mis on 244,9 m2 ja mis jaguneb kolmele korrusele, sh keldrikorrusele. Tegelikkuses on kasutuses oluliselt suurem pind, mis suurendab oluliselt ka kasutuseelist võrreldes isa väidetava 60 m2 suuruse korteriga (mis on tõendamata). Elamispinna definitsioon registris ei arvesta näiteks keldrikorrust, abiruume või muid pindasid, mis on reaalselt kasutuses pere ja lapse hüvanguks (nt mänguala, panipaik, tehnoruumid, garaaž, aed). Need on funktsionaalsed pinnad, mille olemasolu suurendab elukvaliteeti ja mugavust lapse kasvatamisel. Isa väide, et lapse tuba on sarnane isa eluasemel asuva toaga, ei vasta tõele. Hoone kogupind (244,9 m2) ja ruumide jaotus näitavad, et lapsele on võimalik eraldada ema juures oluliselt suurem ruum kui isa väidetavas 60 m2 korteris (mis on tõendamata). See kinnitab, et lapse olme- ja elamistingimused ema juures on ruumikamad. Lapse üleandmine toimub valdavalt xxxx parklas. Tõele ei vasta isa väide nagu isa „tuleks lapsele järgi“ või „viiks lapse ära“ ning on seetõttu eksitav. Põhiosa üleandmistest toimub kokkulepitud kohas, mitte hageja kodus. Selliseid juhtumeid, kus isa tuleks lapsele lapse koju järele või tooks ta sinna ära, on esinenud harva ja erandina, mitte regulaarse praktikana. Isa väide, et 07.07.2024 sõlmitud elatiskokkulepe on „kehtiv ja muutmist ei vaja“, ei ole põhjendatud. PKS § 102 lg 2 sätestab, et kokkulepe ei tohi lapse õigusi piirata. Kui kokkuleppes määratud elatis ei kata lapse põhjendatud vajadusi, on kohtul õigus ja kohustus määrata elatis vastavalt lapse huvidele. Kokkuleppe sõlmimisest on möödunud üle aasta, kuid see ei välista elatise suurendamist, kui asjaolud on muutunud ja lapse huvid seda nõuavad. PKS sätestab, et lapse ülalpidamise kohustus ja selle ulatus määratakse lapse vajadustest ja vanemate varalisest seisundist lähtudes. Kui asjaolud muutuvad, tuleb varasemat kokkulepet muuta. Käesoleval juhul on asjaolud oluliselt muutunud: Suhtluskorra muutus: lapse viibimine isa juures on vähenenud võrreldes varasema kokkuleppe sõlmimise ajaga, mistõttu ema kannab suurema osa lapse igapäevasest ülalpidamisest; Isa sissetuleku muutus: ema on esitanud tõendid, mis kinnitavad, et isa varaline seisund on paranenud ja tal on oluliselt suurem maksevõime võrreldes kokkuleppe sõlmimisega. Seejuures varjab isa oma sissetulekuid; Lapse vajaduste suurenemine: lapse kulud (sh kool, huviringid, tervisekulud) on kasvanud, mh tulenevalt elukalliduse kasvust, mistõttu ka ülalpidamise tegelik vajadus on suurem. Isa väide, et teda ei kaasatud teraapia valiku protsessi, ei vasta tõele. Lapse teraapiasse suunamiseks oli vajalik mõlema vanema nõusolek ning isa andis selle eelnevalt (vt hagiavalduse lisa 68). Seega ei saa väita, et ema on jätnud isa kõrvale olulistest otsustest (mis annaks aluse isal kulude hüvitamisest kõrvale hiilida). Isa eksitab kohut väitega, et teraapia põhjus ei ole kinnitatud eriteadmistega isiku poolt. Terapeut ja lasteaia töötajad on andnud hinnangu, et lapsel on raskusi sotsiaalses keskkonnas tugevate emotsioonidega toimetulekuga. See ei ole pelgalt ema „subjektiivne arvamus“, vaid tugineb erialasele soovitusele. On üldteada, et vanemate lahkuminek võib lapsel põhjustada: (i) stressi sotsiaalses keskkonnas, (ii) raskusi tugevate emotsioonide kontrollimisel, ning sellest tulenevalt vajadust toetava teraapia järele (nt mänguteraapia), mis aitab lapsel turvaliselt väljendada ja töödelda oma tundeid. Heaks näiteks olukordadest, mis viitasid lapse vajadusele saada teraapia näol täiendavat tuge, olid olukorrad, kus (i) hageja ründas oma õpetajat kaks korda; (ii) hageja ründas oma õpetajat ning (iii) hageja kiusas lasteaiakaaslast (vt lisa 88; Lisa 160 – vestlus seoses rünnakuga I; Lisa 161 – vestlus seoses rünnakuga I_tõlge; Lisa 162 – vestlus seoses rünnakuga II; Lisa 163 – vestlus seoses rünnakuga II_tõlge). Antud juhul on teraapia eesmärk parandada lapse toimetulekut emotsionaalselt pingelistes olukordades, ennetada kohanemisraskuste süvenemist ja toetada lapse arengut. Selle toimimist on nii terapeut kui ka õpetaja kinnitanud (vt hagiavalduse lisad 69, 70). Kuigi isa andis nõusoleku teraapias osalemiseks, on ta keeldunud katmast sellega seotud kulu võrdsetes osades. Isa seisukoht, et tema peaks kandma üksnes 25% teraapiakuludest, ei ole kooskõlas PKS põhimõttega, mille kohaselt on vanemad kohustatud katma lapse erivajadustest tulenevad kulud. Arvestades isa sissetulekuid ja varalist olukorda, on 50% kulu katmine põhjendatud ja õiglane. Täiendavalt märgib hageja, et kostja ei ole vastu vaielnud, ja on seega omaks võtnud, mh järgnevad asjaolud: 1) Ka emal on õigus lapsega täiendavalt aastas 2x2 nädalat puhata, mis annab emale täiendavad 8 suhtluskorra päeva aastas (võttes arvesse, et laps viibib juba niigi esmaspäev-reede

emaga); 2) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses TV/Wifi-ga (sh Netflix) keskmiselt summas 30,51 eurot kuus; 3) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses lapse tervisega, sh ravimid ja mänguteraapia, keskmiselt summas 170,15 eurot kuus; 4) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses meelelahutusega, sh sünnipäevakingid, keskmiselt summas 35,92 eurot kuus; 5) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses haridusega, sh huvialaringid, keskmiselt summas 156,92 eurot kuus; 6) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses hügieenitarvetega, sh teenused, keskmiselt summas 12,17 eurot kuus; 7) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses mängasjadega keskmiselt summas 83,49 eurot kuus; 8) Isa ei ole vastu vaielnud lapse kuludele seoses väljas söömistega keskmiselt summas 15 eurot kuus; 9) Isa ei ole sõnaselgelt vastu vaielnud hageja eluaseme kulude arvutamisel laenu- ning kindlustusmaksete aluseks võtmisele. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal oleks võimalik sama suurt maja xxxx odavamalt üürida, kui hageja pakutud eluasemelaenuga seotud kulude jaotus isikute vahel, kes hageja kodus elavad; 10) Isa ei ole vastu vaielnud, et hageja transpordikulud on suurenenud tulenevalt asjaolust, et isa otsustas teise linna kolida. Hageja esitab täiendatud kulude tabeli (Lisa 164 – hageja kulud_täiendatud). Võttes arvesse, et alates aprill 2025 on hagejaga elanud ka ema elukaaslane, kajastab kulutabel ka tema osa söögi-, eluasemeja kommunaalkuludest. Kokkuvõtlikult on hageja kulud perioodil keskmiselt arvestatuna viimase üheksa kuu lõikes (november 2024-juuli 2025) järgnevad, kokku summas 1379,69 eurot: 1) toidule 212,55 eurot kuus (Lisa 165 – toiduarved VI; Lisa 166 – toiduarved VII; Lisa 167 – toiduarved VIII; Lisa 168 – toiduarved IX; Lisa 169 – toiduarved X); 2) hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 323,79 eurot kuus (Lisa 170 – laenumaksed II; Lisa 171 – kodukindlustusmaksed II; Lisa 172 – laenukindlustuse makse II); 3) kommunaalidele, sh elekter, vesi, prügi, 143,38 eurot kuus (Lisa 173 – elektriarved mai-juuli); Lisa 174 – prügi arved mai-juuli); Lisa 175 – veearved mai-juuli; Lisa 176 – Elisa arved II; Lisa 177 – Netflixi maksed); 4) transpordile, sh kindlustus, 105,41 eurot kuus (Lisa 178– kütuse arved III; Lisa 179– kütuse arved IV; Lisa 180 – kindlustusmaksed_kasko II; Lisa 181 – kindlustusmaksed_kohustuslik II). 5) tervisele, sh ravimid ja mänguteraapia, 142,73 eurot kuus (Lisa 182 – mänguteraapia arved II); 6) haridusega, sh huvialaringid, seotud kulud 153,21 eurot kuus (Lisa 183 - lasteaia arved II; Lisa 184 – lasteaia söögiarved II; Lisa 185 – jalgpalli arved II; Lisa 186 – SEPPS arved II); 7) meelelahutusele, sh sünnipäevakingid, 68,65 eurot kuus (Lisa 187 – koondarved) 8) hügieenitarvetele, sh teenused, 12,23 eurot kuus (vt lisa 183); 9) mängasjadele 86,37 eurot kuus (sh hageja sünnipäevakingitused) (Lisa 188 – mänguasjade arved); 10) lapsehoid 22,22 eurot kuus; 11) mööbel 7,78 eurot kuus (vt lisa 187); 12) riided ja jalanõud vastavalt RAKE uuringu keskmisele 105,67 eurot kuus, võttes arvesse THI tõusu. Täiendavalt märgib hageja, et igakuine summa riietele ja jalanõudele kujuneb kogu aasta jooksul tehtavatest kulutustest, mille hulka kuuluvad ka suuremad ja kallimad riideesemed (joped, mantlid), samuti jalanõud ja spordiriided (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Hageja toidu ja meelelahutuskulud olid suuremad juulis, kuivõrd hageja sünnipäeva tähistamine toimus 12.07.2025. Seejuures oli sünnipäevapeol ligikaudu 35 inimest ning tellitud oli batuut, mis kajastub meelelahutuse arvetest (vt lisa 187). Nagu eelnevalt välja toodud, ei soovinud kostja sellesse panustada, kuigi sünnipäevast osa võttis (vt lisa 2_2). Kuigi kõik asjaomased kulutused ei ole kulupõhiselt tõendatud, siis mingi kulu tablettidele, vitamiinidele ja muudele apteegikaupadele on elementaarne (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Lisaks tõuseb alates 01.09.2025 igapäevane lasteaia toidutasu (Lisa 189 – lasteaia teavitus). Seejuures täpsustab hageja oma taotlusi ning lisab vajaduspõhise elatise indekseerimise. Vajaduspõhise elatise arvutamisel on edasine indekseerimine põhjendatud, kuivõrd kostja sissetulek ning elukallidus eeldatavasti jätkavad tõusmist ning hageja saab täisealiseks alles 2038 aastal. Seetõttu tuleb arvutada ka väljamõistetava elatise baassumma. Elatise baassumma on pool lapse keskmisest ülalpidamiskulust kuus. Hagiavalduses on see välja toodud kui 664,54 eurot (1329,08/2). Kusjuures, kui vaadata hageja keskmisi kulutusi perioodil november 2024-juuli 2024 on baassumma 692,06 eurot (1384,11/2) (vt lisa 164). Hageja taotleb baassumma indekseerimist edaspidi iga aasta

eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Elatisest arvestatakse maha summad, milles kostja I vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuste arvel. Hageja teeb õigusrahu, menetlusökonoomia ja tarbetu menetluskulu edasiseks vältimiseks ettepaneku lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga alljärgnevatel tingimustel ja põhimõtetel: 1) isa tasub lapsele vajaduspõhist elatist summas 450 eurot kuus alates 01.06.2025; 2) elatist indekseeritakse igaaastaselt 1. aprillil vastavalt THI ja kostja sissetuleku muutusele võrreldes eelmise aastaga. Kostja on kohustatud esitama oma sissetuleku tõendamiseks EMTA väljavõtted; 3) isa tasub tagasiulatuva elatise kuni hagiavalduse esitamiseni ühekordse summa 1605,45 eurot (5x450-5x128,91); 4) isa tasub kohtumenetluse ajal tekkinud elatise võlgnevuse ühekordse summana 30 päeva jooksul alates kompromissi kinnitava määruse jõustumisest (seejuures võetakse aluseks alates 01.06.2025 kohalduva elatise summas 450 eurot kuus, millest on maha arvutatud isa tehtud maksed); 5) isa tasub elatise ema kontole hiljemalt jooksva kuu 10. kuupäevaks; 6) menetluskulud jäävad poolte endi kanda Kokkuvõtteks palub hageja täpsustatud nõudena mõista kostjalt vastavalt PKS § 102 lg-le 3 alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni välja igakuine elatis summas 624,54 eurot kuus, millest on maha arvatud pool lapsetoetust summas 40 eurot. Baassumma (664,54 eurot) indekseeritakse edaspidi iga aasta 1. aprillil, mis muutub esimest korda 01.04.2026, vastavalt Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Elatisest arvestatakse maha summad, milles hageja vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuste arvel (dtl 377-401).

isaga. Seejuures ei viibinud hageja kostjaga perioodil 20.01.2025-13.02.2025 ühtegi päeva ning märtsis üksnes 3 päeva, ja isa keeldus lapsele täiendavat ülalpidamist pakkumast (dtl 836-840).

Ülejäänud ühiskasutuses olev pind on 235,4 m2 (247,6−12,2-12,5 (ema magamistuba)), mille kasutuseelise väärtus on: 222,9 m2 × 8 €/m2 = 1 783,20 eurot kuus. 24. Eeldades, et ühiskasutuses olev pind jaguneb kolme kasutaja vahel, langeb lapsele sellest 1783,20 ÷ 3 = 594,40 eurot kuus. Seega oleks lapsele langev hüpoteetiline kasutuseelise väärtus kokku 97,60 + 594 = 692 eurot kuus (lähtudes xxxx üürikorterite kasutuseelise väärtusest, mis on väiksem kui elamu kasutuseelise väärtus). 25. Eeltoodu kinnitab, et lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuse täpne kindlaksmääramine turupõhiselt ei ole võimalik ning selle hindamine eksperthinnangu abil oleks ebamõistlikult kulukas ja ebaproportsionaalne. Seetõttu on põhjendatud, et kohus kujundab lapse kasutuseelise väärtuse TsMS § 233 lg 2 alusel oma siseveendumuse kohaselt, tuginedes kõigile eelpool väljatoodud asjaoludele tervikuna. Hageja on välja toonud ja tõendanud eluasemekindlustuse kulud. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on lapse igapäevaseks eluks vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse eluasemevajaduse hulka. Eluasemekindlustus ei ole käesoleval juhul vabatahtlik ega luksuslik kulu. Elamu on soetatud eluasemelaenu abil ning laenulepingu kohaselt on eluasemekindlustuse olemasolu kohustuslik. Ilma kindlustuseta ei oleks võimalik eluasemelaenu teenindada ega eluruumi säilitada, mistõttu on tegemist otseselt lapse eluasemevajaduse rahuldamiseks vajaliku kuluga. Samuti on vajalik eluaseme laenukindlustus, milline tagab hageja heaolu ja eluaseme säilimise hageja ema sissetuleku kaotuse puhul. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et eluaseme kindlustuskulude ja laenukindlustuse puhul on tegemist mõistlikus suuruses kuluga. Kindlustuskulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et neid ei ole võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega. Tegemist on kuludega, mis tekivad ühise eluaseme kasutamise tulemusena ning mille täpne isikuline eristamine ei ole objektiivselt võimalik. Kommunaalkulud Riigikohus on korduvalt selgitanud, et lapse põhivajaduste hulka kuulub eluruumi kasutamine, sh selle ülalpidamisega seotud kulud. Ei ole oluline, kas eluruum on üüritud, liisitud või kuulub vanemale omandina. Hageja on välja toonud ja tõendanud kommunaalkulud seoses elektriga, vee ja kanalisatsiooniga, prügiveoga, interneti ja sidekuludega jm. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et tegemist on vajalike kulutustega. Kommunaalkulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et neid ei ole võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega. Tegemist on kuludega, mis tekivad ühise elamise ja ühise elukeskkonna kasutamise tulemusena ning mille täpne isikuline eristamine ei ole objektiivselt võimalik. Elektritarbimist ei ole võimalik jagada üksikute leibkonnaliikmete vahel, kuna valdav osa tarbimisest toimub olukorras, kus pereliikmed viibivad kodus samaaegselt. Valgustus, kodumasinad, küte, veesoojendus, interneti- ja võrguühenduse toimimine on pidevas kasutuses ning ei ole võimalik tuvastada, millises osas on tarbimine seotud konkreetse isikuga. Seetõttu on põhjendatud lugeda elektrikulu ühiseks elamiskuluks, mis jaotub võrdselt leibkonnaliikmete vahel. Vee ja kanalisatsiooniga seotud kulude osas tuleb arvesse võtta, et laps kasutab vett igapäevaselt. Laps käib regulaarselt iga õhtu duši all või vannis, veetes sealjuures tavapäraselt vähemalt 15 minutit, sh mängides. Selline veekasutus on lapse ea ja vajadusi arvestades tavapärane ning vältimatu ning moodustab sisuliselt samaväärse osa leibkonna veetarbest (kui mitte rohkem). Prügiveokulud tekivad sõltumata konkreetsete isikute täpsest tarbimisest. Lapse igapäevane elu (toit, pakendid, mänguasjad jms) tekitab vältimatult jäätmeid, mistõttu on põhjendatud lugeda ka prügiveokulud lapse vajadustega otseselt seotuks. Interneti- ja sidekulud on lapse igapäevaelus vajalikud. Laps kasutab internetti igapäevaselt, mh multikate ja lastesaadete vaatamiseks, mis on lapse eakohaseks meelelahutuseks ja arenguks tavapärane. Samuti kostjale videokõnede tegemiseks. Lisaks on internetiühendus vajalik lapsele ka reisimisel, sh meelelahutuse ja suhtluse tagamiseks (nt Netflixi kasutamine, mis võimaldav vaadata multikaid ka interneti ühenduseta), mis on kaasaegses elukorralduses tavapärane ning ei ole käsitatav luksusena. Internetiühendus on olemuselt püsikulu, mida ei ole võimalik ajaliselt ega isikuliselt jaotada. Eeltoodust tulenevalt on kommunaalkulude jaotamine võrdselt leibkonnaliikmete vahel (kolmeks) põhjendatud, proportsionaalne ning vastab nii lapse tegelikule tarbimisele kui ka

kohtupraktikas kujunenud arusaamale lapse eluasemevajaduse sisust. Tegemist on kuludega, mis tekivad ühisest elamisest. Täiendavalt ei saa asuda seisukohale, et tõendatud kommunaalkulud oleks ebamõistlikult suured. Transport Hageja on tõendanud transpordikulud. Tegemist on lapse igapäevase elukorralduse seisukohalt vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka. Lapse elukorraldus eeldab regulaarset liikumist elukoha ja erinevate tegevuskohtade vahel. Transpordikulud on vajalikud eelkõige lapse lasteaeda viimiseks ja sealt toomiseks, huvitegevustel ja arendavatel tegevustel osalemiseks, tervishoiuteenuste (sh arsti- ja teraapiavisiiitide) kasutamiseks. Lisaks on transpordikulud vajalikud lapse suhtlemise korraldamiseks teise vanemaga. Arvestades vanemate elukohtade vahemaad (ning eelkõige kostja ainuisikulist otsust lapsest nii kaugele kolida) ning lapse vanust, ei ole mõistlik ega lapse huvides eeldada, et laps liiguks iseseisvalt. Seetõttu on lapse transportimine vanemate vahelise suhtluskorra realiseerimiseks objektiivselt vajalik ning sellega seotud kulud kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka. Hageja märgib täiendavalt, et poolte kokkuleppel toimub lapse üleandmine iga nädalavahetus xxxx parklas, mistõttu on hageja ema kohustatud lapse üleandmiseks sõitma iga nädalavahetus xxxx ja sealt tagasi. See tähendab, et lapse üleandmisega seotud transpordikulu tekib iga nädalavahetus kaks korda (sõit üleandmisele ja tagasisõit).Hageja on eelnevalt välja toonud ja tõendanud üleandmise vahemaa ning sellega seotud kütusekulu. Täiendavalt märgib hageja, et liikluskorraldus Tallinn–Narva maanteel (E20) on muutunud (xxxx tagasipööre ei ole enam võimalik xxxx juurest, vaid hageja ema peab sõitma täiendavad 6,6 km), mistõttu on lapse üleandmisega seotud sõiduaeg ja kütusekulu reaalselt suurenenud (seejuures on pikenenud üksnes hageja ema sõidukulu, kuivõrd isal on võimalik xxxx juurest endiselt tagasipööre teha). Liikluskoormus ja liikluspiirangud mõjutavad otseselt sõitude kestust ning sellega kaasnevat kütusekulu, mida hageja ei saa mõjutada ega vältida. Täiendava liikluskorralduse muudatuse tõttu lisandub lapse üleandmisega seotud sõitudele (seejuures üksnes hagejale, kuivõrd xxxx poolt xxxx mahasõit ei ole muutunud) ligikaudu 686 km aastas, s.o. 12 km iga nädalavahetus, 52 nädalat, mis tähendab täiendavat kütusekulu ca 86 eurot aastas ehk ligikaudu 7 eurot kuus. Tegemist on regulaarse ja vältimatu kuluga, mis tuleneb lapse suhtluskorra täitmisest ning ei ole hageja poolt mõjutatav. Transpordikulud ei piirdu üksnes kütusekuluga, vaid hõlmavad ka sõiduki igapäevase kasutamisega seotud vältimatuid kulusid (nt kindlustus, hooldus), kuna ilma töökorras ja kindlustatud sõidukita ei oleks võimalik lapse igapäevast liikumist tagada (sh kostjaga kohtumisi). Tegemist ei ole hageja isiklike mugavuskuludega, vaid kuludega, mis tekivad otseselt lapse vajadustest lähtuvalt. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et hageja ema kasutatav hübriidsõiduk xxxx on mõistlikult ökonoomne ning sellest tulenevalt on ka selle kasutamisega seotud kulud mõistlikud. Haridus Hageja on välja toonud ja tõendanud lasteaia kulud, sh lasteaias pakutava toidu maksumuse. Tegemist on lapse ea ja arengutaset arvestades vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse igapäevaste põhivajaduste hulka. Hageja ei saa nimetatud kulude suurust mõjutada. Samuti on põhjendatud ja vajalikud lapse huviringidega seotud kulud. Huviringides osalemine toetab lapse arengut, liikumisvajadust, loovust ja sotsiaalseid oskusi ning on kohtupraktikas käsitatud lapse tavapärase elulaadi osana. Oluline on rõhutada, et laps ei tegele kallite ega eriharrastustega, nagu ratsutamine, motosport või muud märkimisväärseid väljaminekuid eeldavad spordialad. Lapse huviringid on mõistliku hinnatasemega, tavapärased ning ei ületa keskmist, mida samas vanuses laste puhul üldjuhul aktsepteeritavaks peetakse. Tervis Hageja on välja toonud ja tõendanud mänguteraapia kulud ning selgitab, et tegemist on lapse tervise ja arengu seisukohalt vajaliku ja põhjendatud teenusega. Lapsel on esinenud käitumisraskusi ning korduvaid konflikte lasteaias, mis on mõjutanud lapse igapäevast toimetulekut ja sotsiaalset kohanemist. Tegemist on laste vaimse tervise toetamisega, mis on kohtupraktika kohaselt käsitatav

lapse põhivajaduse osana ning ei ole luksus- ega vabatahtlik kulu. Kuigi laps ei käi hetkel mänguteraapias, on see tingitud teenuse kättesaadavusest, mitte vajaduse puudumisest. Laps on mänguteraapia järjekorras, mis kinnitab teenuse objektiivset vajalikkust. Lisaks on lapse ema pöördunud lapse arenguga seotud murede tõttu Rajaleidja poole, et saada lapsele täiendavat professionaalset hindamist ja tuge (Lisa 5 – e-kiri Rajaleidjale). Ka see näitab, et tegemist ei ole juhusliku ega ülemäärase kuluga, vaid läbimõeldud sammuga lapse heaolu tagamiseks. Eeltoodust tulenevalt on mänguteraapia kulud põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad lapse ülalpidamiskulude hulka ka juhul, kui teenus ei ole ajutiselt kättesaadav. Lapse vaimse tervise toetamine on ennetav meede, mille eesmärk on vältida probleemide süvenemist ning tagada lapsele turvaline ja stabiilne arengukeskkond. Lapse tervise ja ravimitega seotud kulud on vältimatud ning lahutamatu osa lapse igapäevastest elatusvajadustest. Eriti tuleb arvestada hooajaliste haigestumistega, nagu külmetushaigused, viirusnakkused ja muud perioodiliselt esinevad tervisehäired, mille ennetamine ja ravi eeldavad väljaminekuid ravimitele. Lisaks on põhjendatud vitamiinide soetamine, eriti sügis- ja talveperioodil, mil lapse immuunsüsteemi toetamine on vajalik. Vitamiinide kasutamine ei ole luksuskulu, vaid tervise ennetava hoidmise meede, mis aitab vähendada haigestumiste sagedust ja raskust ning seeläbi ka suuremaid ravikulusid tulevikus. Hageja esitatud ja tõendatud kulud on mõistlikud. Riided ja jalanõud Täiendavalt märgib hageja, et igakuine summa riietele ja jalanõudele kujuneb kogu aasta jooksul tehtavatest kulutustest, mille hulka kuuluvad ka suuremad ja kallimad riideesemed (joped, mantlid), samuti jalanõud ja spordiriided (TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Hageja märgib, et teatud liiki kulutused on olemas iga lapse puhul ning nende kandmise vajaduses ei saa olla kahtlust. Küll võib nende tõendamine euro täpsusega olla võimatu ning ka menetlust liigselt koormav. Sellisel juhul (nt mis puudutab riideid, jalanõusid, hügieeni) saab lähtuda vajaduspõhiste kulutuste hindamisel ka RAKE uuringust. Seda isegi juhul kui kuludokumente ei ole esitatud, kuid tegemist on kuludega, mida tuleb igal juhul kanda. Seejuures tuleb arvestada, et RAKE uuring avaldati küll 2020. aastal, kuid selles on lähtutud veel varasematest andmetest. On üldteada fakt, et elukallidus on tõusnud. Kui hageja on mingi vajaduse kohta esitanud tõendid, mis tõendavad suuremaid kulutusi kui RAKE uuringu keskmine, siis tuleb lähtuda esitatud tõenditest (TlnRnKo 21.04.2025, 2-23-8058/71; TlnRnKo 28.03.2024, 2-22-58/32). Seega kulude osas, mille osas hagejal ei ole kõiki või osasid kuludokumente esitada, palub hageja arvestada RAKE uuringus sätestatuga, millele tuleb juurde arvestada THI muutusest tulenev tõus. THI tõus võrreldes 2020. aasta RAKE uuringuga on käesoleval hetkel 48,40%. Kohtupraktikas on selgelt välja kujunenud põhimõte, et lapse ülalpidamiskulude katmiseks tehtavaid kulutusi ei pea dubleerima mõlema vanema juures. Kui laps elab peamiselt ühe vanema juures, on põhjendatud ja tavapärane, et lapse igapäevased esemed (sh riided, jalanõud, hügieenitarbed, mänguasjad jm) paiknevad eelkõige selle vanema juures ning teisel vanemal ei ole kohustust ega vajadust samu esemeid paralleelselt soetada. Lahus elava vanema ülalpidamiskohustus realiseerub üldjuhul elatise maksmise kaudu, mitte lapse vajaduste iseseisva ja dubleeriva katmisega. Üksnes selliseid kulutusi, mille kandmises on vanemad selgesõnaliselt kokku leppinud, saab käsitada ülalpidamiskohustuse täitmisena väljaspool elatise maksmist. Meelelahutus Meelelahutusega seotud tegevused (nt lasteüritused, sünnipäevad, mängukeskused, kino, eakohased digitaalsed teenused) võimaldavad lapsel osaleda oma eakaaslastega ühistes tegevustes, soodustavad sotsiaalsete oskuste kujunemist ning pakuvad lapsele positiivseid kogemusi väljaspool kohustuslikke tegevusi (lasteaed, huviringid). Hageja hinnangul on hageja igakuised kulud meelelahutusele tõendatud ja põhjendatud. Söök Hageja on välja toonud ja tõendanud lapse toidukulud summas ca 198 eurot kuus, mis on lapse tegelikku elukorraldust, elukallidust ja viibimise aega emaga arvestades põhjendatud. Laps viibib valdava osa ajast ema juures, mistõttu langeb lapse igapäevase toitmise kohustus peamiselt emale.

Ka lasteaia päevadel sööb laps hommikusöögi kodus, üldjuhul kodujuustu või jogurti. Arvestades, et hageja viibib emaga keskmiselt 22 päeva kuus ja sööb seda igal hommikul on ainuüksi selle kulu 44 eurot kuus. Lasteaias pakutav õhtuoode ei ole õhtusöök, vaid kerge vahepala, mis ei asenda lapse õhtust põhitoidukorda. Seetõttu tuleb lapsele ka lasteaia päevadel tagada täisväärtuslik õhtusöök kodus, mille kulud jäävad samuti ema kanda (keskmiselt 22 päeva kuus). Lisaksselle tarbib hageja ka aeg-ajalt maistusi, vahepaladena puu- ja juurvilju ning muid tooteid. Lisaks tuleb arvesse võtta, et lapsel esineb lasteaiavabu päevi, mil laps viibib terve päeva ema juures või lapsehoidja juures. Nendel päevadel katab hageja ema lapse kõik toidukorrad, sh vajadusel ostab toidu koju või lapsehoidja juurde (kuivõrd üldjuhul ema pereliikmetele lapsehoidmise eest ei tasu, siis katab ema vähemalt toidule kuluva osa). Tegemist on vältimatute ja lapse vajadustest tulenevate kuludega. Eeltoodust tulenevalt on lapse toidukulud summas 198 eurot kuus põhjendatud ning mõistlikud, vastavad lapse tegelikule viibimisajale ja elukorraldusele ning kuuluvad lapse igakuiste ülalpidamiskulude hulka. Mänguasjad Mänguasjad on lapse ea ja arengutaset arvestades vajalikud ning põhjendatud kulutused, mis kuuluvad lapse igapäevaste põhivajaduste hulka. Mäng ei ole lapse jaoks üksnes meelelahutus, vaid oluline viis maailma mõistmiseks, emotsioonide väljendamiseks ning sotsiaalsete ja kognitiivsete oskuste arendamiseks. Mänguasjade puhul tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest, arvestades lapse vanust ja tegelikku kasutust. Käesoleval juhul ei ole tegemist ebamõistlikult kallite ega ülemääraste ostudega, vaid tavapäraste ja eakohaste mänguasjadega. Hageja selgitab täiendavalt, et soetatud mänguasjad ja arendavad esemed ei ole juhuslikud ega luksuslikud, vaid lähtuvad lapse tegelikest vajadustest ning elukorraldusest. Näiteks on hageja soetanud lapsele suuremad ja püsivad esemed, mida ei ole võimalik ega ka mõistlik teise vanema juures dubleerida. Hagejale on soetatud bassein, mida laps kasutab hageja elukohas asuvas aias. Tegemist on esemega, mida ei ole võimalik füüsiliselt teise vanema juurde üle viia ega seal kasutada. Samuti on soetatud lumetuub, mida laps kasutab hooajaliselt ning mis on mõeldud lapse liikumis- ja mänguvajaduse rahuldamiseks. Need esemed on seotud konkreetse elukeskkonnaga ega ole dubleeritavad. Lisaks on hageja ema ostnud lapsele jalgratta, mille soetamisel keeldus kostja poole kulude katmisest. Jalgratas on lapse ea ja arengu seisukohalt oluline vahend, mis toetab lapse liikumisvajadust, koordinatsiooni ja iseseisvuse arengut. Tegemist ei ole luksusesemega, vaid lapse tavapärase arenguga seotud vajadusega. Samuti on hageja kandnud lapse hariduslikud arenduskulud, sh haridusliku keskkonna ALPA kasutamise kulud. Tegemist on lapse kognitiivset arengut, keeleoskust ja õpioskusi toetava vahendiga, mis on kooskõlas lapse ea ja arenguvajadustega. ALPA kasutamine võimaldab lapsel veeta ekraaniaega sisukalt ja arendavalt, pakkudes struktureeritud õpitegevusi, mis toetavad lapse arengut ning erinevad sisult ja eesmärgilt passiivsest meelelahutusest. Selline lähenemine on lapse huvides ning vastab kaasaegsele arusaamale lapse arengut toetavast kasvukeskkonnast. Eeltoodud näited kinnitavad, et lapsele soetatud mänguasjad ja arendavad esemed on vajalikud, põhjendatud ja lapse heaolust lähtuvad. Hageja hinnangul on esitatud kulud mõistlikus suuruses. Lisaks tuleb arvesse võtta, et lapse esemed, sh mänguasjad, ei pea olema dubleeritud mõlema vanema juures. Kui laps elab peamiselt ühe vanema juures, on põhjendatud, et suurem osa mänguasjadest paikneb lapse põhilises elukohas, kus laps veedab valdava osa ajast. Kingitused Hageja on välja toonud lapsega seotud kingituste kulud, mis jäävad keskmiselt 30-40 euro ulatusse kuus. Tegemist on lapse tavapärase sotsiaalse elu ja suhtlusringiga seotud kuludega, mis on lapse ea ja elukorraldust arvestades mõistlikud ja põhjendatud. Võrdluseks võib hageja välja tuua, et ei tea ühtegi olukorda, kus hageja oleks isa suhtluskorra ajal sünnipäevapidudel käinud. Laps osaleb regulaarselt lähikondsete laste ja sõprade sünnipäevadel ning muudel tähtpäevadel, kus kingituse tegemine on üldiselt aktsepteeritud ja eeldatav. Kulude suurus on mõõdukas ning vastab tavapärasele hinnatasemele sarnastes olukordades. Tegemist ei ole ülemääraste ega ebamõistlike väljaminekutega. Lapsehoidjad

Hageja on välja toonud ja tõendanud lapsehoiu kulud, mis tekivad olukordades, kus laps on haige või kui hagejal on lapse hooldamiseks vaja võtta vaba päev. Tegemist on lapse heaolu ja turvalisuse seisukohalt vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka. Lapse haigus eeldab täiendavat järelevalvet ning pidevat hoolt, mida ei ole alati võimalik ühildada hageja ema töö- ja elukorraldusega. Sellistel juhtudel on lapsehoiuteenuse kasutamine objektiivselt vajalik, et tagada lapsele pidev hool, turvalisus ja terviseseisundile vastav tähelepanu. Hageja selgitab täiendavalt, et kuigi lapsehoiuga abistavad üldjuhul perekonnaliikmed (sh hageja tädid või vanaema), ei toimu lapse hoidmine üldjuhul tasuta. Hageja tasub vahel ka perekonnaliikmetele lapsehoiu eest (või ostab neile täiendavalt toitu), kuna tegemist on reaalse ajakulu ja vastutusega, mida ei ole põhjendatud käsitada tasuta vastuteenusena. Lapse käitumisraskustest tulenevalt püüab hageja teha lapsele vähemalt ühe lasteaia vaba päeva nädalas, et toetada lapse emotsionaalset tasakaalu ja vähendada lasteaias tekkivaid pingeid ja konflikte. Selline lähenemine on lapse huvidest lähtuv ning suunatud lapse heaolu ja arengu toetamisele, kuid toob paratamatult kaasa täiendava hooldusvajaduse. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et lapse ülalpidamiskulude hulka kuuluvad ka kulud, mis tekivad lapse ajutise hooldusvajaduse tõttu, sh haiguse korral, kui need kulud on mõistlikud ja lapse huvidest lähtuvad. Eeltoodust tulenevalt on lapsehoiu kulud põhjendatud ja vajalikud ning tuleb arvesse võtta lapse igakuiste ülalpidamiskulude hulgas. Hügieen Hügieenikulud on lapse igapäevase toimetuleku ja tervise seisukohalt vältimatud ning kuuluvad lahutamatult lapse tavapäraste elatusvajaduste hulka. Hügieenikulud hõlmavad mh seepi, šampooni, hambahügieeni vahendeid, nahahooldustooteid ning muid igapäevaseks puhtuseks ja tervise säilitamiseks vajalikke tarbeid. Need kulutused on regulaarsed ja vältimatud ning nende tegemata jätmine mõjutaks otseselt lapse tervist ja heaolu. Hageja esitatud hügieenile tehtavad kulutused on mõistlikud. Lapsega viibimise aja jagunemine vanemate vahel Hageja esitab kohtule täiendava tõendi lapse viibimise aja jaotumise kohta vanemate vahel aastal 2025 (Lisa 6 – lapse viibimised_uuendatud 2025). Hageja poolt esitatud tõendist nähtub, et laps viibis ajavahemikus 01.01.2025–31.12.2025 kokku 270 päeva ehk ligikaudu 74% ajast ema juures ning 95 päeva ehk ligikaudu 26% ajast viibis laps kostja juures. Keskmisena tähendab see, et laps viibis 2025. aastal ema juures umbes 22,5 päeva kuus ning kostja juures umbes 7,9 päeva kuus. Eeltoodud jaotus kajastab lapse tegelikku elukorraldust ning hoolduskoormuse jaotumist vanemate vahel. Lapsel on ema juures püsiv elukoht, ema korraldab hageja igapäevast elu, sh lasteaia, huvitegevuse, tervishoiuga seotud toimingud ning tagab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamise. Kostja juures viibimised toimuvad vastavalt suhtluskorrale ning moodustavad väiksema osa lapse ajast (dtl 871-879).

tuleneva elatise nõude esitamist, eriti arvestades käesoleval juhul kokkuleppe sõlmimise asjaolusid. Täiendavalt, hageja seisukohal on muutunud kolm kokkuleppes sätestatud alusasjaolu: isa sissetulek on kasvanud, lapse vajadused on muutunud ning isa poolt lapsega veedetud aeg on vähenenud võrreldes kokkuleppe sõlmimise ajal eeldatuga. Need asjaolusid tingisid elatise muutmise, millest isa kohtuväliselt keeldus. Hagiavalduse esitamise seisuga viibis laps keskmiselt 5 päeva kuus isaga. Üksnes pärast hagiavalduse esitamist ja kartusest, et elatise suurust ei vähendata PKS § 101 lg 6 alusel, hakkas isa last võtma keskmiselt 7,9 päeva kuus. Lisaks, isa sissetulek oli võrreldes kokkuleppe sõlmimisest ajaga muutunud, mida ise vabatahtlikult ei avaldanud – isa avaldas sissetuleku suurenemise 4200 eurole alles oma 30.04.2025 e-kirjas ning muutuse 4200 eurolt 5400 eurole alles 02.10.2025 menetlusdokumendis, esitamata kummalgi juhul ühtegi tõendit. Käesoleval juhul ei ole hageja nõudnud elatiskalkulaatori alusel miinimumelatist, vaid vajaduspõhist elatist. Hageja on tõendanud tema vajaduste rahuldamiseks kuluva summa vähemalt 1329,08 eurot kuus, selle põhjendatust ning iga kuluartikli vajalikkust. Lapse vajaduste rahuldamisel tuleb osad kulud jagada kaheks, st hageja ja hageja ema vahel, kuivõrd täiendavaid isikuid nende majapidamises ei ela. RAKE uuring kajastab keskmist last keskmises peres - käesoleval juhul on tõendatud konkreetsed, põhjendatud kulud, sh mänguteraapia, huvialaringid, isa kolimisest tingitud suuremad transpordikulud, mis ületavad statistilist keskmist objektiivsetel põhjustel. Samuti tuleb arvesse võtta, et lapse elustandard oli nii vanemate kooselu ajal kui ka pärast lahkuminekut keskmisest kõrgem, mida ilmestavad ka lapse igakuised vajadused. Lisaks tuleb kohtul võtta arvesse asjaolu, et kulude puhul ei piisa kostja üldsõnalisest vastuväitest, vaid kostjal tulnuks esitada vastuväide iga kuluartikli vajalikkuse või põhjendatuse osas, millele kohus on kostja tähelepanu ka juhtinud. Kohtupraktikas on kujunenud põhimõte, et lapse ülalpidamiskulusid ei pea dubleerima mõlema vanema juures. Lahus elava vanema ülalpidamiskohustus realiseerub üldjuhul elatise maksmise kaudu, mitte lapse vajaduste iseseisva ja dubleeriva katmisega. Kostja esitas oma kulud tabelina ning väidab, et perioodil jaanuar 2024 kuni juuni 2025 on tema kulud lapsele keskmiselt 933,75 eurot kuus (!!!). Kostja kulud sisaldavad suures osas tema isiklikke tarbimiskulusid (kaskokindlustus luksusautole, Elisa TV+internet, Netflix, kommunaalid), mida jagatakse lapsega ainult formaalselt ja mitte igapäevaselt. Lapse tegelik ülalpidamine isaga keskmiselt 7,9 päeva kuus ei õigusta sellises mahus isiklike kulude omistamist lapsele. Seetõttu leiab hageja, et arvesse ei tule võtta kostja väidetavaid kulusid, mis on ülepaisutatud ning tõendamata. Enne hagiavalduse esitamist on hageja ema korduvalt pöördunud kostja poole täiendava elatise ja mõistliku kokkuleppe saavutamiseks: 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 26.04.2025. Kostja on seejuures hageja vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud ning jätnud pahatahtlikult avaldamata ka oma sissetuleku suurenemise. Seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et talle ei esitatud kohtueelset nõuet – nõue esitati korduvalt, kostja keeldus sellele sisuliselt vastamast. Seejuures lasub mõlemal vanemal lapse ülalpidamiskohustus. Asjaolu, et üks vanem on olnud suuteline lapse vajadusi ainuisikuliselt rahuldama, ei tähenda, et kostja peaks sellest kohustusest vabastatama. Seda enam, et isa teenib vähemalt 5400 eurot kuus, kuid on lapsele maksnud elatist üksnes ca 128 eurot kuus ning keeldunud suuremaid kulutusi, nt lapse teraapia või jalgratas, pooleks tegemast. Kostja on 1) keeldunud korduvalt hageja kohtueelsetest nõuetest ilma sisulise põhjenduseta; 2) venitanud menetlust, sh esitanud korduvalt tähtaja pikendamise taotlusi; 3) esitanud oma seisukohad ühtegi asjakohast tõendit lisamata; 4) esitanud vastukäivaid andmeid oma sissetuleku kohta (esmalt 3800 eurot, seejärel 4200 eurot, seejärel 5400 eurot – iga kord ilma tõenditeta). Eeltoodust lähtuvalt palub hageja, et kohus jätaks kõik menetluskulud kostja kanda (dtl 986-988). Kostja vastuväited

nõustub s.o et hageja on oma seadusliku esindaja (ema) ja kostja (isa) laps. Alates vanemate lahkuminekust jaanuar 2024 on hageja elanud emaga eramajas, xxxx. Pooltel oli kokkulepe, et hageja viibib isaga iga nädalavahetus alates reede õhtust kuni pühapäeva õhtuni. Pooltel oli samuti kokkulepe, et laps võib mõlema vanemaga aastas kaks korda kaks nädalat reisimas käia. Hagiavalduse punktis 2 esitatuga isa nõustub vaid osaliselt. Kuigi isa ei maksnud elatist alates lahkuminekust (13.01.2024), maksis siiski seda, milles lahkumineku ajal vanemad kokku leppisid – st J R H lasteaia õppemaksu ja sealsete toitude kulud (tõendab lisa 1). Lisaks maksis ema ja lapse kodu maja telefoni-, tele- ja internetiarvet 2024. aasta jaanuaris ning oma osa Telia arvest 2024. aasta veebruaris, mil jagasime telefoni-, tele- ja internetiteenused. Ema on esitanud oma nõudes vaid alates jaanuarist 2025 tehtud makseid, mis moonutab olukorda ema ülalpidamise kasuks. Isa esitab pangakonto väljavõtte perioodi 01.01.2024-22.07-2025 kohta (tõendab lisa 2). Esitatud tõendist nähtub lisaks, et isa tasus elatist ka nii juuli kui august 2024. Hagiavalduse punktis 3 esitatuga isa nõustub vaid osaliselt. Ema esitatud isa ja J R H kohtumiste graafik ajakava algab alles 2025. aasta algusest. Ema ei arvestanud esialgse kokkuleppe perioodiga augustist 2024, mis tegelikult annab keskmiseks 7,7 päeva kuus ja õigustab elatise vähendamist. Lapse viibimised vanematega ja isa kulud on tabelis (tõendab lisa 3), millest nähtub, et 1) perioodil 19.01.2024 kuni 20.07.2025 viibis laps emaga 342 ning isaga 164 päeva, st laps viibis isaga 32% ajast ning 2) isa kulud lapsele perioodil jaanuar 2024 kuni juuni 2025 on keskmiselt 933,75 eurot/kuus. Isa ei pea mõistlikuks esitada kõikide kulude kohta tõendeid, kuna see koormaks menetlust käesoleval hetkel ebamõistlikult, kuid isa on seda valmis menetluse jätkudes ja kompromissi ebaõnnetumise korral koheselt tegema. Hagiavalduse punktis 4-5 esitatuga isa nõustub osaliselt. Kokkuvõttes - mõlemal vanemal on kulud seoses lapsega, sj arvestades asjaolu, et ca 30% ajast viibib laps isaga ja on isa vahetul ülalpidamisel. Puutuvalt lapse eluaseme kulude, kommunaalidega, toidukulude ja kütuse arvetega esitab isa vastuväite – lisaks lapsele ja emale elab ema majas ka ema uus elukaaslane (kelle osa eluaseme kuludele ega kommunaalkuludele ema eraldi välja ei too) ja tihti viibib ning ööbib seal ka lapse vanaema (mõju kommunaalkuludele). Isa ei nõustu ema väitega, et lapse igakuised ema kantavad kogukulud on kokku 1329,08 eurot – tegemist on põhjendamatult suure summaga, lapse (sh eri) vajadused ei ole sellises suurusjärgus. Nt ema väidab, et hoone on 244 ruutmeetrit, kuid ema esitatud tõendis (vt hagi lisa 44) on registreeritud elamispinnaks 126,2 ruutmeetrit. Ülejäänud ala ei ole elamispind, mida ei saa selliselt arvestada. Lapse tuba ema juures ei ole 30 ruutmeetrit. Lapse tuba ema juures on väga sarnane suurusega, mis on lapsel isa 60m2 suuruses korteris, st ca 15-20m2 . Lapse üleandmine toimub vaikimisi ja valdavalt xxxx parklas, kuid on olnud mitmeid kordi, kui isa sõidab lapsele järele ema elukohta või kohta, kus laps parasjagu viibib (nt emapoolse tädi juurde). Hagiavalduse punktis 7 esitatuga isa olulises osas ei nõustu. 07.07.2024 sõlmisid vanemad lapse elatise kokkuleppe, millest isa on kinni pidanud. Kokkulepe on kehtiv. Ema ei ole kohtu ette toonud selliseid erakordseid asjaolusid, millest tingituna peaks elatis ühtäkki olema ca 5 (!) korda kõrgem elatisest, milles vanemad hagi esitamisest vähem kui aasta (!) tagasi kokku leppisid. Ema väidetud lapse kulud pidid olema väidetavalt sellised juba kokkuleppe sõlmimise ajal. Ema eksitab kohut väitega, et on isa poole pöördunud kokkuleppe saavutamiseks. Ema esitas peamiselt „küsi raha“ nõudeid isale põhjendusi esitamata. Ema on Eesti Vabariigi kodanik ja lisaks xxxx – seevastu isa on USA kodanik, kellel on emaga võrreldes oluliselt piiratumad teadmised nii juriidilistest kui ka kohaliku elu nüanssidest. Kui on esinenud perioode, mil igakuiselt ei ole täitunud eesmärk (so 8-10 päeva isaga), siis aastast või pikemat perioodi kokkuvõttes viibib laps isaga siiski vähemalt 7-8 päeva/kuus keskmiselt. Tihti juhtub, et ema soovib erandeid, st võtta lapse varem või soovib vahel laps minna varem ema juurde, mis on tinginud marginaalse kõrvalekalde võrreldes vanemate kokkuleppega. Sellist vanemate koostööd ei saa kuritarvitada elatise hagi õigustamiseks olukorras, kus vanemad ei ole teinud kokkuleppeid suhtluskorra asendamiseks. Siinkohal juhib isa tähelepanu, et vanemate kokkulepe sätestas konkreetselt fikseeritult igakuise elatise ega näinud ette täiendavates ja ema ainuisikuliselt

otsustatud kuludes osalemist. Eeltoodule vaatamata kinnitab isa, et on valmis osalema ka täiendavate (sh nii erakordsete kui igakuiste täiendavate) kulude kandmises tingimusel, et need on eelnevalt läbiräägitud ning ühist hooldusõigust omavate vanemate vahel kokkulepitud. See kehtib ka teraapia küsimuses. Ema selgituste kohaselt on teraapia vajalik kuna on „suure tõenäosusega seotud vanemate lahkuminekuga ja sellest tingitud emotsionaalse stressiga“, st põhjusel, mida eriteadmistega isik (so terapeut) ega lasteaed aga ei ole kinnitanud. Terapeudi ja lasteaia hinnangul on lapsel kohati raskused sotsiaalses keskkonnas tugevate emotsioonidega toimetulekuga, millest tulenevalt on tegemist mänguteraapiaga, millesse ei ole kaasatud ei vanemad ega teised lapsed. Isa ei eita lapsele võimaliku teraapia vajadust, kuid isa soovib olla selliste otsuste protsessi olla (eelnevalt!) kaasatud ning otsida koos emaga lahendusi ja võimalusi. Isas tekitab segadust antud teraapia valiku seos lapse käitumisega ning ema vastuolulised selgitused teraapia osas. Kuivõrd isa on pidanud kinni vanemate vahel 07.07.2024 sõlmitud kokkuleppest ning ema ei ole esitanud isale põhjendustega kohtueelset nõuet (sh selgitanud, miks asus ema nõudma igakuiselt suuremaid summasid või võttis vastu ainuisikuliselt lapse kuludega seotud otsuseid), taotleb isa hagi täielikku rahuldamata jätmist ning seega palub isa kohtul kõik menetluskulud jätta hageja seadusliku esindaja kanda kas täielikult või vähemalt osaliselt. Kostja teeb ettepaneku lõpetada käesolev vaidlus kompromissiga tühistades sellega vanemate 07.07.2024 kokkulepe täielikult ning uus kokkulepe alljärgnevatel tingimustel ja põhimõtetel: 1. Laps viibib isaga igakuiselt kokku vähemalt kaheksa päeva selliselt, et: 1.1. iga kuu esimene suhtluskord algab vastava kuu esimesel neljapäeva õhtul kuni pühapäeva õhtuni; 1.2. iga kuu teine suhtluskord algab vastava kuu teise reede õhtul kuni pühapäeva õhtuni; 1.3. iga kuu kolmas suhtluskord algab vastava kuu kolmanda neljapäeva õhtul kuni pühapäeva õhtuni. 2. Lisaks viibib laps isaga vähemalt kaks korda aastas vähemalt kaks nädalat korraga isaga vaheaegadel või reisidel (täiendavalt 28 päeva). 3. Lapse üleandmine toimub xxxx parklas (nagu seni on valdavalt toimunud).

sõlmimise ajal. Ema ei ole tõendanud, et lapse vajadused või ootused elustandardile oleks selliselt muutunud. Isa jääb 23.07.2025 menetlusdokumendis esitatud kompromissi pakkumise juurde ning on viidatud tingimustel nõus tasuma igakuiselt 216,89 eurot. Ühtlasi märgib isa, et RAKE uuring avaldati 2020 ning selle kohaselt oli 3-6-aastaste laste igakuised vajadused kokku summas 319 eurot. Statistikaameti avalikel andmetel on 2020.a 319 euro ostujõud tõusnud 2025. aastaks 482 euroni. Ka selle käsitluse kohaselt tuleb pidada silmas seda, et kokkuleppe kohaselt viibib laps isaga 1/3 kuni 1⁄4 ajast, emaga 2/3 kuni 3⁄4 ajast ning ühtlasi, et ema kontole laekub peretoetus. Seega nii RAKE kui ka Statistikaameti ostujõu järgi, 3-6- aastase lapse igakuised vajadused on 482 eurot, millest tuleb maha arvata lapsetoetus 80 eurot = 402 eurot kulusid, mida vanemad peavad jagama. Kui 402 eurot jagada kahe vanema vahel võrdselt, tähendab see kummalegi vanemale langevat osa 201 eurot, kuid seda üksnes juhul, kui laps teise vanemaga üldse ei viibi, mis antud juhul on aga teisiti. Isa leiab, et tagasiulatuva elatise osas tuleks hagi igal juhul jätta rahuldamata tulenevalt sellest, et hagi esitamise seisuga ema ei olnud isale esitanud kohtuväliselt konkreetset (sh hagile sarnases ulatuses) nõuet olukorras, kus vähem kui aasta tagasi oli kokkulepitud oluliselt väiksema elatise maksmise summas ning isa seda kokkulepet täitis. Juhul, kui kohus rahuldab hagi osaliselt jooksva igakuise elatise suhtes, palub isa jätta TsMS § 164 lg 1-2 tulenevalt isa menetluskulud ema kanda tulenevalt ema poolt hagi esitamisel ja sellejärgselt menetluses menetlusõiguste kuritarvitamisest ning alternatiivselt TsMS § 163 lg 2 alusel (dtl 811-816).

põhjendatud osaliselt.

vahendid (03.01.2014, 3-2-1-165-13, p 17; 16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 17; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Esmalt tuleb kindlaks teha lapse esmavajadused, seejärel otsustada, kas elatis peab olema lapse tavalisest elulaadist tulenevalt esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (26.11.2014, 3-2-1-120-14, p 14; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 15; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Igasugune vanemate varalise seisundi muutus mõjutab otseselt lapse tavalist elulaadi ja ülalpidamise ulatust (19.04.2017, 3-2-1-15-17, p 12; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 15). Miinimumelatisest suurema elatise väljamõistmiseks peab lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus olema tõendite alusel kindlaks tehtud (29.04.2015, 3-2-1-21-15, p 14; 16.01.2013, 3-2-1-160-12, p 17; 24.10.2012, 3-2-1-118-12, p 16). Lapse põhivajaduste hulka kuulub vajadus kasutada eluruumi, sõltumata sellest, kas laps elab vanema üüritud, liisitud või omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis (16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 17). Kohtutel tuleb teha kindlaks mõlema vanema sissetulek ja varaline seisund ning hinnata mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 11). Elatise suuruse saab kindlaks määrata iga üksikjuhtumi asjaoludest lähtudes, arvestades konkreetse lapse vajadustega, kummagi vanema varalise seisundiga või lapsega seotud kulutuste jaotusega vanemate vahel (22.06.2022, 2-19-19160/42, p 15.6). Tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suuruse määramisel tuleb arvestada, kas nõude rahuldamine koormab vanemat ebamõistlikult, kui lapsed ei ole varem elatist nõudnud (27.10.2021, 2-19-18082/74, p 13). Kohtupraktika kohaselt tuleb tagasiulatuv elatis selguse ja täidetavuse huvides välja mõista kindla ühekordse summana, mitte muutuva suurusena (22.06.2022, 2-19-19160/42, p 17.2). Kui vanemad on sõlminud elatise maksmise kokkuleppe ja kokkulepitud elatis ei kata lapse vajadusi, võib vanem esitada lapse nimel teise vanema vastu hagi elatise väljamõistmiseks ilma VÕS § 97 alusel kokkuleppe muutmist nõudmata (23.02.2016, 3-2-1-101-15, p 16). Vanemate kokkulepe ei välista ega piira materiaalõiguslikult lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist kummagi vanema vastu. See tähendab, et laps saab sõltumata vanemate kokkuleppest nõuda kohustatud vanemalt elatist (26.04.2017, 3-2-1-111-16, p 15.3). Kohus vähendab elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga alati ja automaatselt, kui kohtumenetluses on tuvastatud, et laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus. See toimub sõltumata poolte väidetest ja taotlustest (13.06.2025, 2-23-8691/35, p 13; 31.03.2025, 2-176713/196, p 34; 22.06.2022, 2-19-19160/42, p 14.6). PKS § 101 lg 6 kohaldamine on imperatiivne see on üks kohustuslikest elementidest elatise suuruse kindlaksmääramise juures (29.10.2025, 2-2116454/58, p 14). Kohus on seisukohal, et eelolevatest seisukohtadest saab lähtuda ka käesolevas vaidluses.

poolte kokkuleppest, mille kohaselt tuleb vanemate varalist seisundit lugeda võrdseks.

Esmalt käsitleb kohus elatise kokkuleppe kehtivust (p 17) ja hageja nõude (lapse ülalpidamiskulude suuruse) põhjendatust (p 18). Seejärel analüüsib kohus elatise proportsionaalset suurust (p 19) ning tagasiulatuva ülalpidamise nõuet (p 20).

pärast kohtuvälise kokkuleppe saavutamata jäämist õigus pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse elatisenõudega, kuna kohtuväliselt ei õnnestunud pooltel kokkulepet saavutada.

millises ulatuses on vastavad kulud lapse vajadustega seotud, põhjendatud ja vajalikud. Eluasemekulud Hagi kohaselt kuivõrd xxxx linnas ei leidu hageja eluasemega sarnaseid elumaju üüriks (tegelikkuses pole võimalik üleüldse xxxx üürimaja leida), ei ole hagejal võimalik tõendada selliste kasutuseeliste väärtust. Hageja esitas siiski xxxx naabruskonnas üüril olevate majade kuulutused, mille keskmine ruutmeetri üürihind on 9,13 eurot . Hageja elukoha ehitise pindala nähtub ehitisregistrist - 244 ruutmeetrit. Lapse ainukasutuses on tema tuba, mille hinnanguline suurus on 30 ruutmeetrit, mille kasutuseelis oleks hinnanguliselt 273,90 eurot. Ühiskasutuses on hinnanguliselt seega 180 ruutmeetrit, millest lapse kasutuseelis on hinnanguliselt 821,70 eurot (180x9,13/2). Eluaseme kasutuseelis lapsele langevas osas on seega hinnanguliselt 1095,62 eurot kuus. Siinkohal tuleb arvesse võtta, et tegemist ei ole xxxx linnas asuvate üüriobjektidega. Seoses kasutuseelise väärtuse tuvastamisega väärib märkimist Tallinna Ringkonnakohtu 30.01.15.a lahend asjas nr 2-146706, milles teise astme kohus leidis, et kasutuseelise väärtuse väljaarvutamisel võib lähtuda ka eluruumi soetamiseks võetud laenu tagasimakse ja kindlustusmakse igakuisest suurusest. Seega leiab hageja, et põhjendatud on käesoleval juhul laenumaksetele tuginemine ning kohus saab kasutuseeliste väärtuse määrata TsMS § 233 lg 2 alusel. Hageja seaduslik esindaja maksab igakuiselt keskmiselt 712,63 eurot laenukohustuse eest. Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 356,32 eurot kuus. Samuti on kohtud leidnud, et arvesse tuleb võtta ka eluaseme kindlustusmaksete kulusid. Riigikohtu arvates võib nende kulutuste eesmärgiks sõltuvalt eluaseme kasutamise õiguslikust alusest, krediidisuhetest jm asjaoludest olla tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine juhuks, kui eluruum nt hävib (Riigikohtu 3-2-1-69-13, p 23). Analoogselt tuleb asuda seisukohale, et vajalik kulu on laenumakse kindlustus, et tagada lapse eluasemevajaduse rahuldamine olukorras, kus ema peaks sissetuleku kaotama. Ema tasub nii eluaseme kindlustusmakset, mis on kodulaenu puhul kohustuslik, keskmiselt summas 38,95 eurot kuus, kui ka elusasemelaenu kindlustuse makset 25 eurot kuus. Seega on hageja osa sellest pool, s.o. 31,98 (19,48+12,50) eurot kuus. Kokku hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 388,30 eurot kuus (356,32+31,98). täiendatud hagi kohaselt on hageja osa eluaseme, sh kindlustused, kuludest 323,79 eurot kuus. Hageja leiab, et kasutuseelise väärtuse hindamisel tuleb arvestada kogu elamu tegelikku suurust ja kasutusviisi, mitte üksnes eluruumide pinda. Laps kasutab tervet kahekorruselist elamut koos täiskeldri ning hoovi- ja aiaga, sh erinevate rajatistega (mänguväljak, mängumaja, liivakast, bassein), mis suurendavad eluaseme kasutusväärtust. Hageja hinnangul ei ole korterite üürihind sobiv võrdlusbaas, kuna elamu kasutusväärtus on suurem ning xxxx puuduvad otseselt võrreldavad üüripakkumised. Hüpoteetilise arvutuse kohaselt, lähtudes 8 €/m2 üürihinnast, kujuneks kogu elamu kasutuseeliseks ligikaudu 1980,80 eurot kuus, millest lapsele langev osa oleks hageja arvutuste järgi umbes 692 eurot kuus. Lisaks märgib hageja, et eluasemekindlustus ja laenukindlustus on vältimatud eluasemega seotud kulud, kuna need on laenulepingust tulenevalt kohustuslikud ning tagavad eluaseme säilimise. Tegemist ei ole vabatahtlike või luksuskuludega, vaid eluaseme kasutamise ja säilitamisega otseselt seotud vältimatute kuludega, mille jaotamine ei saa sõltuda üksikute leibkonnaliikmete tarbimisest. Kostja esitas vastuväite lapse eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja kütusekulude osas, viidates sellele, et lisaks lapsele ja emale elab majas ka ema elukaaslane, kelle osa kuludest ei ole eraldi välja toodud, ning et majas viibib ja ööbib ka lapse vanaema, mis võib mõjutada kommunaalkulude suurust. Kohus tuvastas, et hageja esitas täiendatud kulude tabeli, mille kohaselt on arvestatud, et alates aprillist 2025 elab hagejaga koos ka ema elukaaslane ning kulude tabelis kajastatakse tema osa söögi-, eluaseme- ja kommunaalkuludest. Hageja selgitas lisaks, et laps viibib regulaarselt ka vanaema ja hageja tädide juures, mistõttu osa lapse toidukuludest ning hageja osa nendega seotud

kommunaalkuludest katavad nimetatud pereliikmed. Hageja selgitas kohtuistungil ka seda, et ema elukaaslane enam majas ei ela ning kulud tuleb seetõttu jagada kahe isiku vahel. Kohus leiab, et arvestades eeltoodud selgitusi ning asjaolu, et osa kulude jagunemine pereliikmete vahel ei mõjuta otseselt lapse põhjendatud ülalpidamiskulude suurust, ei ole kostja vastuväited selles osas määravad. Kohus peab põhjendatuks lähtuda sellest, et eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja kütusekulud jagatakse käesolevas asjas kahe isiku (lapse ja lapse ema) vahel. Kohus lähtub nimetatud hinnangust eluaseme-, kommunaal-, toidu- ja kütusekulude analüüsimisel. Kostja vastuse kohaselt väidab ema, et hoone on 244 ruutmeetrit, kuid ema esitatud tõendis (vt hagi lisa 44) on registreeritud elamispinnaks 126,2 ruutmeetrit. Ülejäänud ala ei ole elamispind, mida ei saa selliselt arvestada. Lapse tuba ema juures ei ole 30 ruutmeetrit. Lapse tuba ema juures on väga sarnane suurusega, mis on lapsel isa 60m suuruses korteris, st ca 15-20m. Riigikohus on leidnud, et TsMS § 233 lg 2 kohaldamine on võimalik ka kasutuseeliste väärtuse kindlaksmääramisel, eeldusel et kasutuseelise väärtuse väljaselgitamine on ebamõistlikult raske. (02.10.2019, 2-18-187/87, p 12; 03.12.2024, 2-24-523/38, p 15). Lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas; kui seda ei õnnestu kindlaks teha, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada kasutuseelise väärtuse siseveendumuse kohaselt. (16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 21; 03.12.2024, 2-24-523/38, p 15). Kui lapse kasutuses oleva eluruumi osa kasutuseelise väärtust ei õnnestu kindlaks teha või selle kindlakstegemiseks vajalike asjaolude täielik väljaselgitamine on ebamõistlikult raske või kulukas, võib kohus TsMS § 233 järgi otsustada lapse kasutuseelise väärtuse kõiki asjaolusid arvestades oma siseveendumuse kohaselt. Arvestades poolte vastandlikke seisukohti, esitatud tõendeid ning asjaolu, et xxxx piirkonnas puudub piisav võrdlusmaterjal elamute üürituru kohta, leiab kohus, et lapse kasutuseelise täpne turupõhine kindlaksmääramine ei ole võimalik ning selle väljaselgitamine oleks ebamõistlikult raske TsMS § 233 lg 2 mõttes. Kohus märgib, et 6-aastase lapse mõistlikuks eluaseme kasutuseks tuleb lugeda eelkõige lapse tegelikku eluruumi (tuba ja sellega vahetult seotud ruumid), tavapäraseid ühiskasutuses olevaid eluruume (köök, elutuba, sanitaarruumid) ning elukeskkonda toetavat hoovi- ja õueala ulatuses, mis on lapse igapäevases kasutuses. Kohus ei pea põhjendatuks lähtuda kogu elamu suletud netopinna hüpoteetilisest turuüürist ega jagada kogu kinnisvara kasutuseelist matemaatiliselt kõigi ruutmeetrite alusel, kuna see ei kajasta lapse tegelikku kasutusulatust ega vastaks elulisele tõenäosusele. Samas leiab kohus, et lapsele langeva kasutuseelise hindamisel tuleb arvestada eluruumi kvaliteeti, ruumikust ning lapsele loodud elukeskkonna terviklikkust, mis ületab tavalise korteripinna kasutusvõimalusi. Lisaks tuleb arvesse võtta ka eluasemekindlustuse ja laenukindlustuse makseid, kuivõrd need on lahutamatult seotud eluruumi säilitamise ja kasutamisega ning mõjutavad eluaseme tegelikku kasutusväärtust. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates ning tuginedes TsMS § 233 lg-le 2, peab kohus põhjendatuks määrata lapse eluaseme kasutuseelise suuruseks 250 eurot kuus, arvestades lapse vanust, tegelikku kasutusulatust ning elukeskkonna kvaliteeti. Arvestades, et kohus määras lapse eluaseme kasutuseelise suuruse kogumis hinnates kõiki asjaolusid, tuleb selle hulka arvata ka eluasemekindlustuse ning eluasemelaenu kindlustuse maksed. Seega on hageja osa eluaseme kuludest 250 eurot kuus. Toidukulud

Hagi kohaselt on hageja toidukulud keskmiselt arvestatuna viimase kuue kuu jooksul (november 2024- aprill 2025) 180 eurot kuus ning täiendatud hagi kohaselt 212,55 eurot kuus. Hageja lõpliku seisukoha kohaselt on lapse toidukulud ligikaudu 198 eurot kuus. Kostja seisukohalt tuleb esmalt lähtuda elatise kalkulaatorist, mis põhineb muu hulgas ka RAKE uuringul. Kostja ei ole toidukulude suurust sisuliselt vaidlustanud, kuid on samas märkinud, et tema hinnangul kulub tema juures lapse toidule keskmiselt 54,42 eurot kuus. Kohus tuvastas, et RAKE uuring (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) avaldati 2020 ning selle kohaselt oleks lapse minimaalne ülalpidamiskulu ühe vanema kohta 2019. aasta lõpus kas 172 eurot kuus (standardeelarvete keskmine) või 194 eurot kuus (võrdlevanalüüsi meetod) (vt uuringu lk 45). Uuringu koostajad soovitavad uue meetodi kasutuselevõtu korral elatise summat igal aastal tarbijahinnaindeksiga korrigeerida ning iga viie aasta tagant kas standardeelarved tervikuna üle vaadata või võrdlevanalüüs uuesti läbi viia. RAKE uuringu standardeelarve kohaselt on 3-6-aastaste laste päevane energiavajadus 1400 kcal ning vastava toidukorvi maksumus 98,60 eurot (vt uuringu lk 21-22). Statistikaameti avalike andmete kohaselt on 2020. aasta 99 euro ostujõud tõusnud 2026. aastaks 151 euroni. Elatise väljamõistmisel tuleb hinnata lapse esmavajadusi ja mõistlikku toidukulu suurust. On üldteada, et kasvav laps vajab arenguks tervislikku ja mitmekesist toitu. Hagile on lisatud toiduarved, mis tõendavad hageja kulutusi toidule. Kohus ei eelda, et hageja peaks kulude koosseisu üksikasjalikult tõendama, kuivõrd see oleks ebamõistlik. Toiduarvete väljavõtetest ei nähtu ega ole võimalik järeldada, kes kui palju ja mida täpselt tarbis. Kohtu hinnangul ei ole toidukulu suurus ülemäärane. Arvestades hageja vanust, toiduainete maksumust, elukallidust ning asjaolu, et lähtuda tuleb lapse mõistlikest vajaduspõhistest kuludest (s.o võimalusel keskmistest, kuid mitte miinimumstandarditest), leiab kohus, et põhjendatud toidukulu suurus on 200 eurot kuus, s.o ligikaudu 6,66 eurot päevas. Kohus märgib lisaks, et selle summa on kooskõlas ka kostja hinnanguga, mille kohaselt kulub tema juures lapse toidule keskmiselt 54,42 eurot kuus. Arvestades, et laps viibib isa juures keskmiselt 8 päeva kuus, mis vastab ligikaudu 6,80 eurole päevas (54,42 eurot/8 päeva), kujuneks proportsionaalselt kogu kuu toidukuluks ligikaudu 204 eurot (6,80 eurot*30 päeva). Seega on põhjendatud hageja toidukulu suuruseks 200 eurot kuus. Kommunaalkulud Hagi kohaselt on hageja kommunaalkulud (sh elekter, vesi ja prügi) 182,73 eurot kuus. Hageja selgituste kohaselt on elekter - keskmiselt 287,93 eurot kuus, millest hagejale langev osa on keskmiselt 143,97 eurot kuus (elektriarved november-aprill); 2) prügi - keskmiselt 4,26 eurot kuus, millest hagejale langev osa on keskmiselt 2,13 eurot kuus; 3) vesi - keskmiselt 24,81 eurot kuus, millest hagejale langev osa on keskmiselt 12,41 eurot kuus. Seega on hageja osa kommunaalkuludest kokku 158,51 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on kommunaalkulud (sh elekter, vesi ja prügi) 143,38 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus leiab, et hageja on välja toonud ja tõendanud kommunaalkulud seoses elektriga, vee ja prügiveoga (dtl 715-726, teenuste osutamise arved). Vaidlust ei ole selles, et tegemist on vajalike kulutustega. Kommunaalkulude jaotamisel on põhjendatud lähtuda põhimõttest, et neid ei ole võimalik ega ka mõistlik siduda üksikute leibkonnaliikmete konkreetse tarbimisega. Tegemist on

kuludega, mis tekivad ühise elamise ja ühise elukeskkonna kasutamise tulemusena ning mille täpne isikuline eristamine ei ole objektiivselt võimalik. Kommunaalkulude jaotamine leibkonnaliikmete vahel võrdselt on põhjendatud, kuna need on ühise elukeskkonna säilitamise kulud. Kuna hageja esitas elektriarved perioodi november-aprill eest, tuleb arvestada, et nimetatud ajavahemikul võib elektritarbimine olla suurenenud võrreldes suve- ja kevadperioodiga. Seetõttu on põhjendatud lähtuda elektrikulu keskmise suuruse määramisel kogu aasta arvestusest. Arvestades eeltoodud asjaolusid peab kohus põhjendatuks hageja kommunaalkulude suuruseks 130 eurot kuus. Interneti- ja televisiooniteenuse kulud Hagi kohaselt on TV/Wifi (sh Netflix) eest kulud keskmiselt 61,02 eurot kuus, millest hagejale langev osa on keskmiselt 30,51 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus leiab, et hageja on tõendanud interneti- ja televisiooniteenuse kulusid osaliselt. Hagile on lisatud Elisa arved ja Netflixi maksed (dtl 140-151, 158, 727-733). Kohus tuvastas, et Netflixi tasu on 11,99 eurot kuus. Elisa teenuse arvete kohaselt sisaldab kuutasu hageja ema mobiiltelefoni teenust, koduinterneti teenust ning TV-paketti (sealhulgas lastepaketti), kokku keskmiselt 48 eurot kuus. Arvestades, et Elisa teenuse arve sisaldab ka hageja ema mobiiltelefoni kasutamisega seotud kulusid, ei ole põhjendatud kogu summa jagamine üksnes kahe isiku vahel. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hageja osaks 1/3 Elisa teenuse kuludest, mis vastab koduinterneti ja televisioonipaketi kasutamise osale. Seega on põhjendatud hageja interneti- ja televisiooniteenuse kulud hageja osas 22 eurot kuus (48/3+12/2). Transpordikulud Hagi kohaselt on hageja transpordikulud, sh kindlustus, 100 eurot kuus. Täpsustatud hagi kohaselt on transpordikulud, sh kindlustus, 105,41 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus leiab, et hageja on põhjendatud transpordikulude suurust kütuse osas. Hagile on lisatud kütuse arved ja kindlustusmaksed (dtl 159-175 ja 734-750). Kohus nõustub hagejaga, et transpordikulud on vajalikud lapse suhtlemise korraldamiseks teise vanemaga (poolte kokkuleppel toimub lapse üleandmine iga nädalavahetus xxxx raba parklas, mistõttu on hageja ema kohustatud lapse üleandmiseks sõitma iga nädalavahetus xxxx ja sealt tagasi). See kulu on käsitatav lapse vajadusena suhelda mõlema vanemaga (PKS § 143 lg 1). Lisaks koosneb hageja transport lasteaeda tulekust ja minekust; terapeudi, arsti jm teenuseosutajate juurde sõidust ja lasteaiavaba päeva tegemiseks xxxx vanaema juurde sõitmisest. Tegemist on lapse igapäevase elukorralduse seisukohalt vajalike ja vältimatute kulutustega, mis kuuluvad lapse ülalpidamisvajaduste hulka. Liikluskindlustuse (keskmiselt 13 eurot kuus) ja kaskokindlustuse (keskmiselt 43 eurot kuus) osas märgib kohus, et nimetatud kulude jaotamine leibkonnaliikmete (lapse ja lapse ema) vahel võrdselt ei ole põhjendatud. Eluliselt ei ole usutav, et sõidukit kasutatakse üksnes lapse vajaduste katteks. Kohtu hinnangul on põhjendatud arvestada hageja osaks 1/3 liikluskindlustuse ja kaskokindlustuse kuludest.

Seega on põhjendatud hageja transpordikulud, s.o kütusekulud ja kindlustus, hageja osas 90 eurot kuus. Tervisekulud Hagi kohaselt on hageja tervisekulud, sh ravimid ja mänguteraapia, 170,15 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja tervisekulud, sh ravimid ja mänguteraapia, 142,73 eurot kuus. Kostja ei eita lapsele võimaliku teraapia vajadust, kuid kostja soovib olla selliste otsuste protsessi olla (eelnevalt) kaasatud ning otsida koos emaga lahendusi ja võimalusi. Isas tekitab segadust antud teraapia valiku seos lapse käitumisega ning ema vastuolulised selgitused teraapia osas. Hageja selgituste kohaselt on lapse tervisekulud keskmisest suuremad, kuna laps on käinud käitumisprobleemide tõttu mänguteraapias (iga seanss maksab 45 eurot). Hageja hinnangul on lapse raskused seotud vanemate lahkuminekust tingitud emotsionaalse stressiga. Mänguteraapia vajalikkust on toetanud nii lapse isa, terapeut kui ka lasteaiaõpetaja. Hageja leiab, et tegemist on lapse vaimse tervise ja arengu toetamiseks vajaliku teenusega, mitte luksus- ega vabatahtliku kulutusega. Kuigi laps hetkel mänguteraapias ei käi, on see tingitud teenuse kättesaadavusest ning laps viibib teraapia järjekorras. Lisaks on lapse ema pöördunud lapse arenguga seotud küsimustes Rajaleidja poole täiendava hindamise ja toe saamiseks. Hageja hinnangul on seetõttu mänguteraapiaga seotud kulud lapse vajadustest lähtudes põhjendatud ja vajalikud. Hagile on lisatud lapse isa nõusolek (vestlus seoses teraapiaga) (dtl 214-215), terapeudi kiri (dtl 217218), lapse lasteaiaõpetaja kiri (dtl 219), mänguteraapia arved (dtl 220-225, 751-752), apteegi arve (dtl 226) ja e-kiri Rajaleidjale (dtl 920). Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega on piisavalt tõendatud, et mänguteraapia näol on tegemist lapse tervise ja arengu seisukohalt vajaliku ning põhjendatud teenusega. Tegemist ei ole juhusliku ega ülemäärase kuluga, vaid lapse heaolu tagamiseks tehtava põhjendatud kulutusega. Asjaolu, et kostja soovib olla lapse ravi või teraapiaga seotud otsuste tegemisse kaasatud, ei sea iseenesest kahtluse alla teraapia vajalikkust. Kostja ei ole põhistanud, miks ei olnud tal võimalik osaleda lapse abivajaduse hindamise protsessis või teha koostööd lapse emaga sobivate lahenduste leidmiseks. Kohus arvestab, et mänguteraapia arvete kohaselt osales laps teraapias keskmiselt ligikaudu kolm korda kuus (4+3+2+2+4+3+3+2). Samas nähtub lapse ema vastusest, et laps hetkel teraapias ei käi ning viibib teenuse järjekorras. Seetõttu peab kohus põhjendatuks arvestada mänguteraapia kuluks keskmiselt kaks seanssi kuus ehk 90 eurot kuus (45 eurot*2). Lisaks märgib kohus, et tavapäraselt kannavad kõik inimesed aeg-ajalt kulutusi ravimitele, vitamiinidele, arstivisiitidele ning muudele tervise säilitamiseks vajalikele teenustele. Arvestades lapse vanust ja vajadusi, peab kohus põhjendatuks arvestada muude tervisekulude suuruseks 15 eurot kuus. Seega loeb kohus põhjendatud hageja tervisekuludeks kokku 105 eurot kuus. Haridusega seotud kulud Hagi kohaselt on hageja haridusega seotud kulud, sh huvialaringide kulud, 156,92 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja haridusega seotud kulud, sh huvialaringide kulud, 153,21 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Hagile on lisatud lasteaia arved, mille kohaselt on lasteaia osalustasu keskmiselt 79 eurot kuus (dtl 176-181, 753-755), lasteaia söögiarved, mille kohaselt on söögikulu keskmiselt 30 eurot kuus (dtl

134-139, 756-758). Samuti on esitatud jalgpallitreeningu arved kuutasuga 20 eurot (dtl 182-187, 759) ning eraspordikooli SEPPS arved kuutasuga 20 eurot (dtl 188-193, 760). Seega on hageja tõendanud hariduse ja huvitegevusega seotud kulusid kokku ligikaudu 149 euro ulatuses kuus. Kohtu hinnangul on tegemist lapse vanust, arenguvajadusi ja tavapärast elukorraldust arvestades vajalike ning mõistlike kulutustega. Lasteaias käimine, lasteaias toitlustamine ning huvitegevuses osalemine kuuluvad lapse tavapäraste ülalpidamis- ja arenguvajaduste hulka. Tegemist ei ole juhuslike ega ülemääraste kuludega, vaid lapse hariduse, sotsiaalsete oskuste, füüsilise arengu ja vaba aja sisuka sisustamise tagamiseks tehtavate põhjendatud kulutustega. Seetõttu peab kohus põhjendatuks arvestada hariduse ja huvitegevusega seotud kuludeks 149 eurot kuus. Meelelahutusega seotud kulud Hagi kohaselt on hageja meelelahutusega seotud kulud, sh sünnipäevakingid, 35,92 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja meelelahutusega seotud kulud, sh sünnipäevakingid, 68,65 eurot kuus. Hageja täiendava selgituse kohaselt olid hageja toidu ja meelelahutuskulud suuremad juulis, kuivõrd hageja sünnipäeva tähistamine toimus 12.07.2025. Seejuures oli sünnipäevapeol ligikaudu 35 inimest ning tellitud oli batuut, mis kajastub meelelahutuse arvetest. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus tuvastas, et hagile on lisatud arved lapse meelelahutusega seotud kulude kohta, sealhulgas batuudi rent summas 160 eurot (dtl 761), pilet lastekontserdile summas 20 eurot (dtl 768) ning fotostuudio arve summas 12 eurot (dtl 770). Kohus peab hageja esitatud meelelahutuskulude suurust siiski osaliselt ülepaisutatuks. Kohus nõustub hagejaga, et meelelahutusega seotud tegevused (nt lasteüritused, sünnipäevad, mängukeskused, kino ning eakohased digitaalsed teenused) võimaldavad lapsel osaleda eakaaslastega ühistes tegevustes, soodustavad sotsiaalsete oskuste arengut ning pakuvad lapsele positiivseid kogemusi väljaspool kohustuslikke tegevusi, nagu lasteaed ja huviringid. Samas ei ole hageja tõendanud sellises ulatuses kulude kandmise vajalikkust ega põhjendatust. Vanemal on võimalik teha lapsele kulutusi ka ulatuses, mis ületab lapse tavapäraseid vajadusi, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille rahastamist saaks samas ulatuses nõuda teiselt vanemalt. Arvestades lapse vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus põhjendatud meelelahutuskuludeks 30 eurot kuus. Hügieenitarvete kulud Hagi kohaselt on hageja hügieenitarvete kulud, sh teenused, 12,17 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja kulud hügieenitarvetele, sh teenused, 12,23 eurot kuus. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus nõustub hagejaga, et hügieenikulud on lapse igapäevase toimetuleku ja tervise seisukohalt vältimatud ning kuuluvad lahutamatult lapse tavapäraste elatusvajaduste hulka. Hügieenikulud hõlmavad mh seepi, šampooni, hambahügieeni vahendeid, nahahooldustooteid ning muid igapäevaseks puhtuseks ja tervise säilitamiseks vajalikke tarbeid. Need kulutused on regulaarsed ja vältimatud ning nende tegemata jätmine mõjutaks otseselt lapse tervist ja heaolu. Arvestades lapse vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus põhjendatuks hügieenikulude suuruseks 12 eurot kuus. Mänguasjadega seotud kulud

Hagi kohaselt on hageja mänguasjade kulud 83,49 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja mänguasjade kulud 86,37 eurot kuus (sh hageja sünnipäevakingitused). Hagile on lisatud arved seoses mänguasjade soetamisega, s.o 29,95 eurot (puldiauto), 107,10 eurot (puldiauto), 30,70 eurot (muud mänguasjad) ja 102 eurot (bassein) (dtl 772-775). Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud sellises ulatuses kulude kandmise vajalikkust ega põhjendatust. Samuti on sünnipäevakingitustega seotud kulud juba käsitletud eraldi meelelahutuskuludena. Vanemal on võimalik teha lapsele kulutusi ka ulatuses, mis ületab lapse tavapäraseid vajadusi, kuid tegemist ei ole lapse esmavajadustega, mille rahastamist saaks samas ulatuses nõuda teiselt vanemalt. Arvestades lapse vanust ja tavapäraseid vajadusi, peab kohus põhjendatuks mänguasjadega seotud kuludeks 30 eurot kuus. Muud vältimatud kulud Hagi kohaselt on hageja muud vältimatud kulud väljas söömise osas 15 eurot kuus ning riietele 22,27 eurot kuus. Täiendatud hagi kohaselt on hageja muud vältimatud kulud järgmised: lapsehoid 22,22 eurot kuus; mööbel 7,78 eurot kuus; ning riided ja jalanõud 105,67 eurot kuus, lähtudes RAKE uuringu keskmisest ning arvestades tarbijahinnaindeksi (THI) tõusu. Hagile on lisatud kombineeritud arved, mis kajastavad erinevaid lapsega seotud oste (dtl 195-210, 761). Hageja selgituse kohaselt võib nende kulude tõendamine euro täpsusega olla võimatu ning menetlust liigselt koormav. Sellistel juhtudel (nt riided ja jalanõud, hügieenikulud) on võimalik vajaduspõhiste kulude hindamisel lähtuda ka RAKE uuringu andmetest. Seejuures tuleb arvestada, et RAKE uuring avaldati küll 2020. aastal, kuid selles on lähtutud veel varasematest andmetest. On üldteada fakt, et elukallidus on tõusnud. Kostja leiab, et hageja esitatud kulud on põhjendamatult suured ning ülepaisutatud. Kohus nõustub, et antud juhul on otstarbekas lähtuda RAKE uuringust kui objektiivsest võrdlusbaasist. RAKE uuringu (lapse vajaduspõhine miinimumelatis) kohaselt on 3-6-aastase lapse riiete ja jalanõude kulu 70 eurot kuus (vt uuringu lk 24). Statistikaameti ostujõu kalkulaatori andmetel on 2020. aasta 70 euro ostujõud kasvanud 2026. aastaks ligikaudu 107 euroni. Kohus ei analüüsi kõiki muid vältimatuid kulusid eraldi (sh väljas söömine, lapsehoid, mööbel, riided ja jalanõud), vaid hindab neid kogumis. Kohus leiab, et arvestades lapse vanust, vajadusi ning elukalliduse üldist taset, on põhjendatud hinnata muude vältimatute kulude kogusummaks 120 eurot kuus. Seega on kohus seisukohal, et hageja vajalikud ja põhjendatud kulutused arvestades tema tavalist elulaadi ühes kuus on kokku 1138 eurot (s.o eluasemekulud - 250 eurot; toidukulud - 200 eurot; kommunaalkulud - 130 eurot; internet ja TV - 22 eurot; transpordikulud - 90 eurot; tervisekulud 105 eurot; haridus ja huvitegevus - 149 eurot; meelelahutus - 30 eurot; hügieen - 12 eurot; mänguasjad - 30 eurot ja muud vältimatud kulud - 120 eurot). Üldise põhimõtte kohaselt peavad vanemad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (PKS § 105 lg 3). Riigikohus on selgitanud, et vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt nende sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (16.10.2013, 3-2-1-69-13, p 18; 08.01.2014, 3-2-1-165-13, p 16). Kui vanemate varaline seisund on võrdväärne, peavad nad andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades (3-2-1-15-17, p 11).

Pooled on käesolevas kohtumenetluses kokku leppinud, et vanemate varaline seisund loetakse võrdseks ning kohus ei tuvasta elatise suuruse kindlaksmääramisel eraldi kummagi vanema sissetulekut ega varalist seisundit ega hinda nende sissetuleku teenimise võimet. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja on võimeline andma hagejale ülalpidamist PKS § 101 alusel arvutatud summaga võrreldes suuremas ulatuses, et katta hageja põhjendatud ja vajalikud kulutused hageja emaga võrreldavas ulatuses. Arvestades, et lapse põhjendatud ja vajalikud kulud on 1138 eurot kuus, peab kumbki vanem lapse ülalpidamises osalema 569 euroga kuus (1138/2).

kokkulepet täitnud ja kokkuleppe järgi oli lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine tagatud, ei ole üldjuhul alust kokkulepet täitnud vanemalt lapse kasuks tagasiulatuvalt elatist välja mõista. (26.06.2013, 3-2-1-78-13, p 13). Eeltoodust tuleneb, et tagasiulatuva elatise väljamõistmine on üldjuhul põhjendatud juhul, kui lapsega koos elav vanem on järjepidevalt nõudnud ülalpidamiskohustuse täitmist ning tõendanud, et kohustatud vanema makstud summad ei olnud lapse põhjendatud vajaduste katmiseks piisavad. Kui aga vanemate vahel oli elatise maksmise kokkulepe, kohustatud vanem täitis seda ning õigustatud isik ei nõudnud enne kohtusse pöördumist suuremat elatist, võib kohus tagasiulatuva nõude rahuldamata jätta. Hageja väitel enne hagiavalduse esitamist on hageja ema korduvalt pöördunud kostja poole täiendava elatise ja mõistliku kokkuleppe saavutamiseks: 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 26.04.2025. Kostja on seejuures hageja vajadustele vastava elatise maksmisest keeldunud ning jätnud pahatahtlikult avaldamata ka oma sissetuleku suurenemise. Seega ei saa kostja tugineda asjaolule, et talle ei esitatud kohtueelset nõuet - nõue esitati korduvalt, kostja keeldus sellele sisuliselt vastamast (dtl 987). Kostja väidab, et hagi tuleks tagasiulatuvalt jätta rahuldamata, kuna puudus kohtuväline nõue. Kohus tuvastas, et elatise kokkuleppe kohaselt vaadatakse elatise suurus üle igal aastal, arvestades muudatusi kohustatud vanema sissetulekus, lapse vajadustes ja kummagi vanemaga koos veedetud aja jaotuses. Olulistest muutustest (nt sissetuleku või elukorralduse muutus) tuleb teavitada, ning see võib kaasa tuua elatise summa uuesti arvutamise sama kalkulaatori alusel (dtl 13-17). Kohus tuvastas lisaks, et enne käesoleva hagiavalduse kohtule esitamist on hageja ema pöördunud korduvalt kostja poole täiendava elatise/kulude hüvitamise nõudes ja/või mõistliku kokkuleppe saavutamiseks, sh nii 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 10.03.2025 (lisad 22-35). Eelnimetatud hageja ema sõnumitest kostjale nähtub, et hageja ema palus kostjal korduvalt osaleda lapse teraapiakulude kandmises ja arutas temaga uue jalgratta ostmise vajadust (dtl 78-91). Muu hulgas teatas hageja ema 26.04.2025 saadetud kirjas, et on lapsega seotud kulud üle vaadanud ning taotleb lapsele vajaliku hoolduse, hariduse ja toe tagamiseks elatise maksmist summas 500 eurot kuus alates 01.05.2025 (dtl 92-97). Kostja ei nõustunud 30.04.2025 e-kirjas hageja ema ettepaneku ja hageja vajadustele vastava elatise maksmisega, põhjendades seda poolte vahel kokku lepitud suhtluskorra graafikuga, ning pidas põhjendatuks elatise maksmist summas 190,56 eurot kuus (dtl 95-96). Hageja esitas 21.05.2025 hagi kostja vastu elatise nõudes. Kohus leiab, et hageja poolt kostjale 15.07.2024, 05.10.2024, 04.11.2024, 05.02.2025 ja 10.03.2025 saadetud sõnumitest, mis puudutasid lapse teraapiakulude kandmist ja uue jalgratta ostmist, ei saa järeldada, et kostja makstud elatis ei olnud lapse põhjendatud vajaduste katmiseks piisav. Samuti ei nähtu nimetatud sõnumitest, et hageja oleks enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt vanemate kokkuleppes ettenähtust suuremat elatist. Seega ei ole hageja eelnimetatud sõnumitega tõendanud, et ta oleks tagasiulatuva elatise nõudeperioodil järjepidevalt nõudnud kostjalt hagis toodud suuruses elatise tasumist. Kohtu hinnangul saab üksnes hageja ema 26.04.2025 saadetud kirjast, milles ta märkis, et on lapsega seotud kulud üle vaadanud ning taotleb lapsele vajaliku hoolduse, hariduse ja toe tagamiseks elatise maksmist summas 500 eurot kuus alates 01.05.2025, üheselt järeldada, et hageja ema pidas kostja poolt seni makstud elatist lapse põhjendatud vajaduste katmiseks ebapiisavaks ning nõudis kostjalt vanemate kokkuleppes ettenähtust suuremat elatist.

Arvestades eeltoodut ei ole põhjendatud hageja nõue elatise tagasiulatuvaks väljamõistmiseks alates 01.01.2025 kuni 30.04.2025. Kohus leiab, et elatise nõudmine tagasiulatuvalt on põhjendatud alates 01.05.2025, s.o alates hageja ema 26.04.2025 kirjas märgitud ajast, mil ta väljendas tahet suurendada lapsele makstavat elatist, kuni hagiavalduse esitamiseni, s.o 21.05.2025. Väljamõistetud summast arvatakse maha kostja poolt elatise kokkuleppe alusel ajavahemikul 01.05.2025-21.05.2025 tasutud elatis summas 87,33 eurot (elatis summas 128,91 eurot kuus moodustab perioodi 01.05.2025-21.05.2025 eest 87,33 eurot). Lisaks kohaldatakse elatise suurusele vähendust proportsionaalselt lapse kostja juures viibimise ajaga, mis on keskmiselt 8 päeva kuus, PKS § 101 lg 6 alusel.

eurot (50% lapsetoetusest) ning mida on vähendatud 53,33% võrra (lapse isa juures viibimise aeg 8 ööpäeva kuus, s.o summas 282,12 eurot) PKS § 101 lg 6 kohaselt. Käesolev elatis muutub iga aasta 1. aprillil, lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4, lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 3 suuruse muutumisest alates lapsetoetuse muutumisele järgnevast kuust) muutusest vastavalt PKS § 101 lg-le 5 ja kohustatud vanema juures veedetud ajast vastavalt PKS § 101 lg-le 6. Hageja on esitanud tagasiulatuva ja edasise elatise osas alternatiivsed nõuded. Kuna kohus rahuldas põhinõuded osaliselt, ei ole alternatiivseid nõudeid vaja käsitleda. Kohus märgib, et kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada kosta poolt menetluse ajal hagejale tasutud elatisemakseid. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

osaliselt. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, millest tulenevalt ei ole vajalik menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.