Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ERGO Insurance SE esitas 25.05.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse TxxxxxUxxxxx 263,71 euro saamiseks. Kohus tegi 29.05.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 26.06.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 30.07.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. ERGO Insurance SE esitas 13.08.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus TxxxxxUxxxxx hageja kasuks välja mõista 263,71 eurot, millest moodustab 215,60 eurot põhivõlg ja 48,11 eurot võla sissenõudmise kulud. Kohus võttis hagi 09.09.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Kohtul ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente tema teadaoleval elukoha aadressil ega elektroonselt e-posti aadressile kätte toimetada. Kohus otsustas 29.10.2014. a määrusega toimetada menetlusdokumendid kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.

Kohtuteade avaldati 29.10.2014. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 14.11.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 2 kohaselt sama paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on osaliselt õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 07.12.2011. a hagejaga liikluskindlustuse lepingu, mille alusel kohustus hageja kindlustama kostja sõiduki ja kostja kohustus hagejale kindlustuse eest tasuma vastavalt hageja esitatud arvetele. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale kindlustusmakseid nõuetekohaselt. Kostjal on hagejale kindlustuse eest tasumata 215,60 eurot. Hageja on võla sissenõudmisega seoses kandnud kulusid summas 48,11 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 näeb ette, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda õiguskaitsevahendina nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus leiab, et hagiavaldusele lisatud tõenditest nähtuvalt on kostjal hageja ees tasumata kohustusi summas 215,60 eurot. Kohtu hinnangul on hagi selles osas põhjendatud. VÕS § 113 lg 5 teine lause sätestab, et sõltumata viivise maksmisest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on märkinud, et nõude sissenõudmiseks on hageja sõlminud käsunduslepingu inkassoga, kuid sellesisulise lepingu olemasolu hageja tõendanud ei ole. Samuti ei ole hageja tõendanud, mille eest (milliste teenuste osutamise) konkreetselt on hageja käsunduslepingu alusel tasunud. Sellest tulenevalt ei ole kohtul võimalik hinnata sissenõudmiskulude mõistlikkust ja seega nende põhjendatust.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 215,60 eurot põhivõla katteks. Hageja sissenõudmise kulude nõudes jätab kohus hagi rahuldamata. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuigi kohus rahuldas hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks jaotada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Seega tuleb menetluskuludest 82% jätta kostja kanda ja 18% hageja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 235 eurot, millest 75 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 160 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud osaliselt. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud määras ja seega tuleb riigilõiv summas 75 eurot lugeda menetluskulude hulka. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Hageja nõude puhul on tegemist lihtsamat sorti hagiga, mis ei eelda keerukat õiguslikku põhjendamist või mahukat tõendite kogumist. Seda kinnitab kohtu arvates hagiavalduse maht, aga ka hagile lisatud tõendite hulk. Arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu, loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja tasu summas 100 eurot. Eeltoodust tulenevalt on menetluskulude rahaliseks suuruseks käesolevas tsiviilasjas 175 eurot, millest 75 eurot riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Arvestades kohtu määratud menetluskulude jaotust, peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista 143,50 eurot ja menetluskulud summas 31,50 eurot jätta hageja kanda. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.