lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-56366/15

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 28.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-14-56366/15
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2483
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.01.2014.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-14-56366

Tsiviilasi

Korteriühistu XXXhagi XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX vastu kahju hüvitamise nõudes 4 241 eurot

Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Korteriühistu XXX(registrikood XXX; asukoht XXX) Hageja seadusjärgne esindaja juhatuse liige XXX (e-post XXX) Kostja I: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II: XXX (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja III: XXX (isikukood XXX elukoht XXX) Kostja IV: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja V: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostjate

lepinguline

(Advokaadibüroo [email protected] ) Kirjalik menetlus

esindaja Sirel

advokaat &

Kristel

Partnerid,

Valk e-post

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Kohaldada aegumist, lugeda nõue aegunuks ning jätta seetõttu Korteriühistu XXX hagi XXX, XXX, XXX, XXX ja XXXvastu rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta Korteriühistu XXX kanda.
3.Välja mõista Korteriühistult XXX menetluskuludena kostjate lepingulise esindaja kulud summas 414 (nelisada neliteist) eurot solidaarselt XXX, XXX, XXX, XXX ning XXX kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 22.08.2014 esitas KÜ XXX Harju Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt toimus 14.11.2007 Korteriühistu XXX(hageja) üldkoosolek, kus juhatuse liikmeteks valiti XXX (kostja I), XXX (kostja II), XXX (kostja III), XXX(kostja IV) ja XXX(kostja V). Kostjad olid hageja juhatuse liikmed kuni 05.03.2009, mil hageja üldkoosolekul valiti uued juhatuse liikmed.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

17.12.2008 väljus majast asukohaga XXX,Tallinn XXX, kes libises ja kukkus vaatamata ettevaatlikule liikumisele, jäätunud teel umbes 1,7 m kaugusel sama maja välistrepist ning sai kukkumise tagajärjel vasaku jala lahtise luumurru. Selle juhtumi kohta esitas XXX Harju Maakohtule hagi hageja vastu varalise kahju ja hüvitise nõudes. Maja esine trepp ja tee olid jääst puhastamata ning liivaga töötlemata. Harju Maakohus rahuldas hagi (tsiviilasi nr 2-11-45733) ning mõistis hagejalt välja 8000 eurot. Tallinna Ringkonnakohus jättis hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid tühistas otsuse osaliselt ja mõistis hagejalt XXX kasuks välja kahju hüvitamiseks 4 241 eurot. Otsus jõustus kaebetähtaja möödumisega. Hageja on kohtuotsuse täitnud kandes XXX 05.11.2013 üle summa 4 241 eurot. Hageja märgib, et hageja endine juhatus (kostjad) ei ole korraldanud järelevalvet koristajamajahoidja töö tegevuse üle. Nimelt on hagejal majaesiste treppide ja piirnevate teede hooldamiseks palgatud koristaja-majahoidja, kes töögraafiku kohaselt täitis oma ülesandeid ka 17.12.2008. Töökohustused on koostatud ja kinnitatud hageja endise juhatuse poolt ning koristaja-majahoidja töö järelevalve kuulub hageja juhatuse kohustuste hulka. Hageja eelmine juhatus on rikkunud kohustust tagada majaesisel libeduse tõrje tegemine. Seega vastutus antud kohustuse täitmata jätmisel lasub kostjatel. Seoses sellega, et hageja juhtus pole korraldanud vastavat järelevalvet koristaja-majahoidja tööde üle, tekkis hagejal varaline kahju summas 4 241 eurot. Oma nõudes tugineb hageja TsÜS § 37 lg 1; TsÜS § 132 lg 2, MTÜ § 32 lg 1 ja 2 leides, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega juriidilisele isikule kahju tekitanud, vastutavad selle eest solidaarselt. Hageja märgib hagis lisaks, et nõue ei ole aegunud. Hagejal tekkis õigus pöörduda hagiga hageja eelmise juhatuse ehk kostjate vastu kohtusse alles Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 otsuse jõustumisest, s.o oktoober 2013.a. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista varaline kahju summas 4242 eurot. Hageja märkis hagiavalduses, et on nõus kirjaliku menetlusega. Kostjate vastuväited Kostjad esitasid 15.09.2014 ühised vastuväited, milles nad hagiavaldust ei tunnistanud ning esitasid taotluse vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks. Kostjad leiavad, et käesoleval juhul tuleb hakata lugema aegumist alates väidetvast rikkumisest, mis leidis aset 17.12.2008. Alates 17.12.2008 arvutatud 5-aastane aegumistähtaeg lõppes 17.12.2013. Hageja on kostjate vastu esitanud nõude kohtusse alles 22.08.2014, millest tulenevalt on hageja väidetav nõue aegunud.

Kostjad märgivad, et kohus tunnustas oma tsiviilasjas nr 2-11-45733 tehtud lahendis XXX nõuet hageja vastu, mis tekkis 17.12.2008. Asjaolu, et kohtulahend nimetatud nõude tunnustamise osas jõustus alles millalgi 2013. aasta sügisel, ei tähenda, et hageja väidetav nõue kostja vastu tekkis tsiviilasjas nr 2-11-45733 tehtud lahendi jõustumisega või et hageja väidetava nõude osas kostjate vastu oli aegumine hagimenetluse tõttu peatunud. Hageja seisukoht vaheotsuse tegemise osas 02.10.2014 esitas hageja seisukoha kostja 15.09.2014 taotluse osas vaheotsuse tegemiseks. Hageja jääb hagiavalduses esitatud seisukoha juurde. Hageja viitab TsÜS § 37 lg 4, mille kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on 5 aastat kohustuse rikkumisest ning alles Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 otsusega on kindlaks määratud, et juhatuse liikmed rikkusid oma kohustust. Seega ringkonnakohtu otsusest tuleb arvestada ka aegumistähtaja algust. Veel viitab hageja TsÜS § 147 lg 1, mille kohaselt aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega. Hagejal tekkis nõudeõigus kostjate vastu seoses ringkonnakohtu otsuse jõustumisega oktoobris 2013. Seega on hagi esitatud õigeaegselt. Hageja on nõus vaheotsuse tegemisega, kuid palub jätta aegumine kohaldamata. Kohtu põhjendused

1.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle ning kohus loeb seega tuvastatuks, et: - XXX, kes on Tallinnas XXX korteri omanik ja elanik, väljudes 17.12.2008 majast asukohaga XXX, Tallinn, libises ja kukkus jäätunud teele sama maja välistrepi lähedal, mida tuleb lugeda elamu teenindamiseks vajalikuks ja majas asutatud korteriühistu poolt majandatavaks maaks. - Tallinna Ringkonnakohtu 12.09.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-11-45733 on hagejalt välja mõistetud XXX kasuks kukkumisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks 4 241 eurot. Otsus jõustus edasi kaebamata oktoobris 2013. - 05.11.2013 tasus hageja XXX ringkonnakohtu otsuse täitmiseks ja kahju hüvitamiseks 4 241 eurot. - 14.11.2007 – 05.03.2009 olid kostjad hageja juhatuse liikmeteks.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 1 sätestab, et kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse ka taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
3.Käesoleval juhul on kostjad esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on lubatav ja põhjendatud, kuna menetluse algstaadiumis aegumise küsimuse lahendamine võimaldab asja kiiremat ja õigemat lahendamist. Seoses sellega hindab kohus järgnevaid asjaolusid: a) aegumise küsimuse üle otsustamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastama, millise nõude hageja on esitanud ja mis on nõude õiguslikuks aluseks. b) Seejärel analüüsib kohus, millisest kuupäevast tuleb hakata käesoleval juhul lugema aegumistähtaja algust. c) kas aegumine on olnud peatunud. d) ning viimasena lahendab kohus küsimuse, kas hageja nõue on aegunud.
4.Hageja nõue ja selle õiguslik alus Hagiavalduse asjaolude kohaselt on kostjad hageja juhatuse liikmetena jätnud täitmata oma juhatuse liikme kohustuse tagada majaesisel libeduse tõrje tegemine. Hageja viitab hagis ka korteriühistu ja juhatuse esimehe vahel 01.12.2007 sõlmitud käsunduslepingule, mille p 1.2.2 kohaselt juhatuse esimees korraldab elamu haldamise, majandamise ning hooldamisega seotud jooksvate küsimuste lahendamist, järelevalvet maja tehnilise seisukorra üle, kaasates spetsialiste. Kuigi kostja XXX on hageja 01.12.2007 sõlminud käsunduslepingu, milles on määratud teenused, mida juhatuse esimees XXX ühistule osutab, on kohtu hinnangul tegemist juhatuse liikmega sõlmitud nn ametilepinguga ning selle lepingu alusel ei osuta XXX ühistule täiendavaid teenuseid lisaks juhatuse liikmeks olekust tulenevatele kohustustele. Seega on tegemist juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vahelisest suhtest tulenevate vastastikuste kohustuste täpsustamisega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Seega ka Tallinnas XXX elamu teenindamiseks vajaliku maa korrashoid kuulub korteriühistu pädevuse ja ülesannete hulka. KÜS § 1 lg 2 kohaselt KÜS reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 32 lg 1 ja 2 kohaselt peab juhatuse liige oma kohustusi täitma juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud mittetulundusühingule kahju, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liige vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 35 kohaselt peavad juriidilise isiku juhtorgani liikmed oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. TsÜS § 37 lg 1 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva organi õiguspärasele otsusele. Seega hageja nõue oma juhatuse liikmete vastu saab tuleneda ja on kvalifitseeritav MTÜS § 32 lg 1,2 ja TsÜS § 35 ning KÜS § 2 lg 1 järgi.

5.Aegumistähtaja algus MTÜS § 32 lg 3 kohaselt juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui mittetulundusühingu põhikirjas või kokkuleppel juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega. Käesoleval juhul ei nähtu põhikirjast või XXX sõlmitud käsunduslepingust muud aegumistähtaega. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega juriidilise isiku juhatuse liikme vastu esitatava nõude puhul, mis tuleneb tema hoolsuskohustuse rikkumisest, algab aegumistähtaja kulgemine kohustuse rikkumisest. Võimalik hoolsuskohustuse rikkumine leidis aset 17.12.2008, mil majahoidja oli oma 01.06.2008 hagejaga sõlmitud töölepingust tulenevad kohustused - puhastada talvel majaesised trepid ja kõik objektiga piirnevad teed lumest ja liivatama need libeduse vältimiseks iga tööpäeva hommikul kella 7-ks ja puhkepäevadel kella 9-ks – jätnud täitmata (toimiku lk 49-52). Harju Maakohtu 27.11.2012 otsusest tsiviilasjas nr 2-11-45733 nähtub, et samal päeval oli veel mitu majaelanikku samas kohas kukkunud liivatamata ja libeda tee ning treppide tõttu. Et oma juhatuse liikmest tulenevat hoolsuskohustust nõuetekohaselt täita, oleks juhatuse liige pidanud kontrollima ja huvi tundma, miks majahoidja pole oma tööd teinud ja võtma tarvitusele meetmed libeduse ja lumetõrjeks, sest see oleks olnud korteriühistu liikmete huvides. TsÜS § 147 lg 1 sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui õigustatud isik võib nõuda teiselt isikult teatud teost hoidumist, algab teost hoidumise nõude aegumistähtaeg kohustuse rikkumisest. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

Hagimaterjalide kohaselt tee ja trepid olid lumest pühkimata ja liivatamata ning XXX kukkus 17.12.2008. Seega leidis aset kohustuste rikkumine 17.12.2008. Tsiviilasjas nr 2-11-45733 on hagejalt välja mõistetud XXX kasuks 4 241 eurot. Lahend nimetatud tsiviilasjas on tehtud 12.09.2013. Kohus ei nõustu hagejaga, et aegumise alguseks tuleb lugeda 12.09.2013, sest antud juhul on aegumistähtaja alguse kindlaks määramisel oluline, millal juhatuse liikmed oma kohustusi rikkusid, mitte see, millal hagejal tekkis XXX hüvitise väljamaksmise tagajärjel reaalne kahju. Juriidilise isiku juhtorgani liikmete vastutuse osas kehtib erinorm – TsÜS § 37 lg 4, mis määrab aegumistähtaja kulgemise alguseks kohustuse rikkumise toimepanemise aja. Kohus leiab, et juhatuse liikme võimalik kohustuste rikkumine toimus 17.12.2008 ning sellest kuupäevast tuleb ka TsÜS § 37 lg 4 kohaselt lugeda aegumistähtaja algust. Seda seisukohta kinnitab ka Riigikohtu asjakohane praktika: - Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-191-12: „/.../TsÜS § 37 lg 4 järgi on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. /.../ TsÜS § 37 lg 4 sätestavad konkreetse õigussuhte liigist tuleneva aegumise eritähtaja, mis erineb nõuete üldistest aegumistähtaegadest. Seega ei hakka juhatuse liikme kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg kulgema mitte kahjust ega rikkumisest teadasaamisest, vaid rikkumise toimepanemisest./.../“ - Vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-40-13.

6.Aegumistähtaja peatumine Aegumistähtaja pikendamisele või selle katkemisele ei ole pooled tuginenud. Küll aga on hageja hagis (peatükk III) viidanud TsÜS § 160 lg 1, märkides, et XXX esitas hageja vastu nõude septembris 2011 ning otsus selles nõudes jõustus oktoobris 2013. Seega hageja arvates oli aegumistähtaja kulg sellel ajavahemikule peatunud. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Kohtu hinnangul ei saa kolmandate isikute (s.o hageja ja XXX ) vaheline hagimenetlus peatada hageja nõude aegumist kostjate vastu. Kostjate vastu ei ole hagi esitatud enne, kui alles 22.08.2014.
7.Kohtu seisukoht aegumise osas TsÜS § 37 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku üldkoosoleku või muu pädeva

organi õiguspärasele otsusele. TsÜS § 37 lg 4 kohaselt on juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat kohustuse rikkumisest. Seega TsÜS § 37 lg 4 kohaselt hakkas juhatuse liikme vastu nõude esitamise tähtaeg kulgema 17.12.2008 ning lõppes 5 aasta möödumisega ehk 17.12.2013. Hageja on kostjate vastu esitanud hagiavalduse kohtusse 22.08.2014, s.o pärast aegumistähtaja möödumist. Sellest tulenevalt on hageja nõue aegunud. TsÜS §143 kohaselt võtab kohus või muu vaidlust lahendav organ nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostjad on taotlenud aegumise kohaldamist. Lähtudes eeltoodust on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostjate taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. TsMS § 449 lg 3 kohaselt võib kohus teha vaheotsuse taotluse kohta aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle. Arvestades kostjate poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Kohus selgitab, et kui kohus jätab hageja nõude aegumise tõttu rahuldamata, ei pea ta tuvastama rohkem asjaolusid, kui on vajalik aegumise kohaldamise hindamiseks. (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend kohtuasjas nr 3-2-1-40-13)

8.Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kostjad on esitanud oma menetluskulu nimekirja, milles paluvad hagejalt välja mõista menetluskuluna esindaja tasu summas 414 eurot (koos käibemaksuga) solidaarselt kostjate kasuks.

Kostjate esindaja on osutanud järgnevaid teenuseid: - 15.09.2014 tutvumine kliendi poolt edastatud dokumentidega (hagiavaldus ja selle lisad) seoses KÜ XXX poolt esitatud hagiga kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjendatuse õiguslik analüüs, jooksev kirjavahetus ja suhtlus kliendiga. Hagile esialgse vastuse koostamine koos taotlusega vaheotsuse tegemiseks aegumise kohaldamiseks- 3 tundi. Kohtu hinnangul vastab märgitud ajakulu osutatud teenusele ning osutatud teenus on olnud vajalik ja põhjendatud. Hageja ei ole nimetatud teenusele ega ajakulule sisulisi vastuväiteid esitanud. Seega on käesolevas tsiviilasjas põhjendatud kostjate esindaja ajakulu 3 tunni ulatuses. Kostjate lepingulise esindaja tunnitasu määraks oli 115 eurot/tund. Kohus peab nimetatud tunnihinda mõistlikuks ja põhjendatuks. Seega on kokku põhjendatud menetluskulu suuruseks 414 eurot (koos käibemaksuga). Tuginedes ülaltoodule leiab kohus, et hagejalt tuleb välja mõista menetluskulud summas 414 eurot solidaarselt kostjate kasuks. Hageja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja