Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord Määrusele on võimalik esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kätte toimetamisele järgnevast päevast.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

BIGBANK AS esitas 11.11.2014.a. Tartu Maakohtule hagiavalduse Hxxxxx Nxxxxxx vastu tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete sissenõudmiseks. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 2057,94 eurot, millest 1278,40 eurot on tagastamata krediidisumma, 378,93 eurot sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 76,68 eurot võla sissenõudmisega seotud kulud ja 323,93 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt mõista kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 30,94% ja 30,99% tagastamata krediidisummalt aastas ning hageja menetluskulud, kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja oli oma nõude esitanud varasemalt juba maksekäsu kiirmenetluses, milles ei õnnestunud kostjale menetlusdokumente mõistliku aja jooksul kätte toimetada. 27.11.2014.a määrusega võttis kohus asja menetlusse ning kohustas kostjat vastama hagile kirjalikult ning esitama kirjalikud tõendid hiljemalt 21 päeva jooksul arvates menetlusdokumentide kättesaamisest. Kostja menetlusdokumentide kättesaamist ei kinnitanud ja posti teel kätte anda ei õnnestunud. 28.jaanuariks 2015.a. määratud kohtuistungile ilmusid hageja esindaja Triin Marran ja kostja Hxxxxx Nxxxxxx. Kostja kinnitas, et ta on menetlusdokumendid e-posti teel kätte saanud. Kostja ei vaielnud esitatud nõuete suuruste vastu. Laenurahad on ta kätte saanud ja makseraskuste tõttu ei ole saanud tasuda. Praegu on tasumisevõimalus minimaalne, kuid kostja loodab tööd leida ja siis võlga suuremate osamaksetena tasuda. Hageja tegi ettepaneku rääkida läbi kompromissitingimuste üle. Kostja nõustus.

Pärast läbirääkimisi esitasid pooled kohtule allakirjutatud kompromissilepingu, mille palusid kohtul kinnitada.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Siinjuures märgib kohus, et sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega, seda on võimalik täita. Olukorras, kus kostja tasumisevõimalus on praegu minimaalne, on põhjendatud sõlmida kompromiss kostja tasumise kohustusega minimaalses summas (10 eurot kummagi lepingu katteks), jättes võimaluse tasuda ka suuremaid osamakseid ja kostjale leida võimalus aasta möödudes tasuda kogu võla jääk korraga või taotleda tasumise tähtaja pikendamist. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 661 lg.4 annab pooltele võimaluse leppida kokku kaebetähtaja lühendamises ja poolte sellekohane kokkulepe on seadusekohane. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 näeb ette, et asja menetlenud kohus märgib menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Hageja taotles hagilt tasutud riigilõivu tagastamist pooles osas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust muu hulgas kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus tegi kindlaks, et nõudelt on tasutud riigilõivu kokku 250 eurot (06.06.2014.a Rahandusministeeriumi kontole nr. EE891010220034796011 viitenumbriga 2900072369 70,90 eurot ja 11.11.2014 Rahandusministeeriumi kontole nr. EE571010220229377229, viitenumber 460578559 179,10

eurot) . TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tuleb hagejale tagastada pool tasutud riigilõivust, s.o 125 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.