Viru Maakohus
Kohtunik
Andres Hallmägi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2015, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-54677
Tsiviilasi
OÜ SRD AUTOPESULA NARVA (likvideerimisel) avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlgnik: OÜ SRD AUTOPESULA NARVA (likvideerimisel) (RK 11041137), asukoht: Rahu 7, 21003 Narva Esindaja: likvideerija Janno Malm (IK XXX) Asukoht: XXX Ajutine pankrotihaldur: Robert Sprengk (IK XXX) XXX
Menetlustoiming
Pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata ja ajutise pankrotihalduri tasu määramine
2-14-53191
Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
2(8)
2-14-53191 Ajutise halduri aruanne Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus kohta tuvastas ajutine haldur järgnevat (tl 38-41): 1) Võlgnik omab arvelduskontot nr SEB Pangas XXX. Kontol rahalised vahendid puuduvad (konto seis 0,19 EUR). 2) Vararegistrite andmetel ei ole Võlgniku nimele registreeritud kinnisasju. 3) Vararegistrite andmetel ei ole Võlgniku nimele registreeritud registreerimisele kuuluvaid vallasasju 4) Võlgniku suhtes on algatatud 3 täitemenetlust. Jelena Vokulova nõude 76,96 EUR rahuldamiseks on 14.09.2005 alustatud täitemenetlus, Irina Gevelleri nõude 76,69 EUR rahuldamiseks on 14.09.2005 alustatud täitemenetlus ning Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Ida Maksu- ja Tollikeskuse kaudu) nõude 1167,15 EUR rahuldamiseks on 06.12.2005 algatatud täitemenetlus. 5) Võlgnikul seisuga 29.08.2014.a. maksuvõlgnevus puudub. Võlgniku registrikanne tehtud 08.06.2004.a. . Võlgniku juhatuse liikmed olid: Alates 08.06.2004.a. kuni 02.08.2004.a. – Kristina Judeikina ja Ljubov Milenina Alates 02.08.2004.a. kuni 17.12.2007.a. – Aleksandr Tsõss, Sergei Sved, Vladimir Iljin ja Vladimir Petrov. Võlgniku likvideerija – Janno Malm Võlgniku osanikud: OÜ SRD Autopesula – ainuosanik. Võlgniku osakapital on 40 000 krooni. Võlgniku tegevusalad: transpordivahendite pesu ja sellega kaasnevad teenused Võlgniku tegevuskoht: Eesti, Narva Võlgnik ei ole esitanud registrile ühtegi aruannet. Käesolevaks ajaks võlgnikul tegevus puudub, mida kinnitab ka likvideerija. Võlgniku varaline seisund Ajutise haldur ei ole suutnud välja selgitada piisava vara olemasolu, mis võimaldaks tasuda võlausaldaja nõuded. Võlgnikul rahalised vahendid puuduvad. Pangaarvetel 0,38 euort.
Ajutise halduri hinnangul VARASID 0,38 eurot.
3(8)
2-14-53191
Võlgnikul järgmised kohustused:
2-14-53191 Võlgniku maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga ning seetõttu on võlgnik maksejõuetu pankrotiseaduse tähenduses (PankrS § 1 lõige 2). Tagasivõitmise võimalused Andmete puudumise tõttu ei saanud ajutine pankrotihaldur tagasivõitmise võimalusi selgitada. Ajutise pankrotihalduri arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste ja tekkimise aja kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei ole võimalik väita, et maksejõuetus on tekitatud tahtlikult ning, et tegemist võib olla kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Pankroti põhjuseks muu asjaolu pankotiseaduse tähenduses. Samuti pole ajutine pankrotihaldur tuvastanud selgeid juhtimisvigu, mis võisid põhjustada maksejõuetuse. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustanud kuriteo tunnustega teod. Kuna võlgniku suhtes on 2005 september alustatud 2 täitemenetlust, mille käigus ei ole olnud võimalik nõudeid rahuldada käesoleva ajani, võib asuda seisukohale, et Võlgnik võis olla maksejõuetu juba vähemalt alates 01.01.2006. a. Seega saab väita, et Võlgnik muutus maksejõuetuks 2005 majandusaasta lõpuks. Alates 01.01.2006. a kehtiva äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Võlgnik pole teadaolevalt teinud tehinguid, mis tooksid kaasa Võlgniku juhatuse liikme vastutuse eeltoodu kohaselt. Asjaolu, kas võlgniku juhatuse liige on alates 01.01.2006 rikkunud ÄS § 180 lg 51 kohustust, mis tooks kaasa ka vastutuse karistusseadustiku § 3851 järgi, sõltub lisaks sellest, kas võlgniku juhatuse otsis aktiivselt alates sellest ajast investoreid ja kliente, kas oli eeldada, et investoreid ja kliente oli võimalik leida jne. Ajutine pankrotihaldur pole sellist võlgniku juhatuse liikme tegevust uurinud ega vastavaid asjaolusid selgitanud. Pankroti peamisteks põhjusteks peetakse:
5(8)
2-14-53191 Antud juhul võib pidada Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjusteks: ebakorrektset raamatupidamist ning äriplaani mittevastavust majandusolukorrale Kokkuvõttes on võlgniku majanduslik olukord järgmine: Vara on Kohustused min. Kohustused ületavad vara min.
0,38 eurot 153,92 eurot 153,54 eurot
Halduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu, kuna puuduvad reaalsed vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ning puuduvad võimalused maksevõime taastamiseks. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, puuduvad kindlad võimalused vara tagasivõitmise kohta, ei ole tuvastatud selgeid tagasinõuete esitamise võimalusi, sealhulgas juhatuse liikme vastu esitatavate nõuete täitmise saavutamine ei ole teada, siis kokku võtvalt ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui keegi võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik peab võimalikuks/vajalikuks pankroti väljakuulutamist ning ühtlasi pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Ajutine haldur palub määrata huvitatud isikutele pankrotimenetluse jätkamiseks deponeeritavaks summaks 1 200 eurot, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud kulutusi. Nimetatud summast kaetaks esmalt kulud võlgniku tehingute selgitamisele (sh raamatupidamise taastamisele), samuti ajutise halduri tegevusega seonduvad ja esmased kulud pankrotimenetluse läbiviimisel. Kui selguvad võimalused haginõuete esitamiseks juhatuse liikme vastu, siis vastavate kulude suurus selgub juba faktilistest asjaoludest (haginõuete esitamisel hetkel suurim ebaselgus, kas võlgnikule antakse menetlusabi). Eeldada võib samas, et kõik nõuded aegunud. PankrS § 2 tuleneb pankrotimenetluse eesmärgid - pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Käesolevas pankrotimenetluses puuduvad hetkel võimalused vara müügiks või siis võlgniku ettevõtte tervendamiseks. Puudub vara ja ka ettevõte. Vara moodustumine sõltub kahjunõuete esitamise võimalustest, milles hetkel puudub lõplik selgus. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste ja juhtimisvigade täiendavaks selgitamiseks rahalised vahendid puuduvad. Hetkel esialgse analüüsi põhjal ajutise halduri arvates Võlgniku maksejõuetus ei tulene selgetest kuriteo tunnustega tegudest või siis selgetest juhtimisvigades, puuduvad selged võimalused tagasivõitmise/-nõuete esitamiseks, puuduvad selged võimalused raha/vara saamises kolmandatelt isikutelt (juhtorganite liikmetelt, tagasivõitmisnõuete vastaspoolelt, nõudeõiguste sissenõudmine). Seetõttu võlgniku pankrotimenetlus kuuluks lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajuti6(8)
2-14-53191 se halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Vastavalt PankrS § 29 lg 1, lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul ei ole vara ja vahendeid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgniku vara moodustab haldurile teadaolevalt 6,50 eurot. Võlgnikul on haldurile teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 565 561,98 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksta keegi ei soovinud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Võlgniku maksejõuetus on välja kujunenud muu asjaolu tõttu PankrS § 22 lg 5 mõttes.
Vastavalt pankrotiseaduse § 23 on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitust tehtud kulutuste eest. Ajutine haldur esitas oma töö ja kulude arvestuse:
5 tundi Ajutise halduri tasu esitamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasust 65 eurot tund. KOKKU ajutise halduri tasu
325 eurot.
Ajutine haldur Robert Sprengk palub välja mõista ajutise pankrotihalduri tasu summas 325 eurot (millele lisandub sotsiaalmaks summas 107,25 eurot) ja palub mõista Robert Sprengk pangakontole IBAN XXX Swedbank. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 325 eurot on põhjendatud ja vastab PankrS §-s 23 lg 4 sätestatud piirmäärale. Kuivõrd pankrotimenetlus on menetlusse võetud enne 2015. a 1. jaanuari, kohaldatakse PankrS § 193 lg 4 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. a 30. juunini kehtinud PankrS § 23 lõigete 3 ja 4 ja § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks.
7(8)
2-14-53191 Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna pankrotivara ei ole, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu 325 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks.
PankrS § 29 lg 4 alusel avaldab kohus teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale.
(digitaalallkirjaga) Andres Hallmägi kohtunik Kohtumäärus on parandatud 05.02.2015 kohtumäärusega.
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.