Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert Saunanen hagi Eiko Keeman vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks
Tsiviilasja hind
3500 eurot
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eiko Keemani apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
6. jaanuar 2015
Menetlusosalised ja nende
Apellant (kostja): Eiko Keeman (isikukood XXX), esindaja vandeadvokaat Keijo Lindeberg
esindajad
Vastustajad (hagejad): 1) Tarmo Punger (isikukood XXX) 2) Enn Pokk (isikukood XXX) 3) Madis Suiste (isikukood XXX) 4) Kaire Krevald (isikukood XXX) 5) Tõnu Sooaru (isikukood XXX) 6) Aavo Mölder (isikukood XXX)
7) Albert Saunanen (isikukood XXX) Vastustajate esindaja vandeadvokaat Leonid Tolstov
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus ja teha asjas uus otsus.
2.Jätta Tarmo Pungeri, Enn Pokki, Madis Suiste, Kaire Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert Saunaneni hagi Eiko Keemani vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta võrdsetes osades Tarmo Pungeri, Enn Pokki, Madis Suiste, Kaire Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert Saunaneni kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert Saunanen (hagejad) esitasid 4. septembril 2013 hagi Eiko Keemani (kostja) vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiivi (TTK) 27.06.2013 üldkoosolekul osalejatele enda koostatud pöördumist liikmetele ja selles sisalduvat nõuet juhatuse ning nõukogu vastu ning palus seda muuhulgas kajastada koosoleku protokollis. Pöördumise teksti jagas kostja üldkoosolekul osalenud liikmetele ka paberkandjal. Pöördumise, mis on pealkirjastatud kui „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ viimane lause sedastab: „Eelnevast tulenevalt taotlevad TTK liikmete kaitse algatusgrupi liikmed, et TTK või TTK juhatuse ja nõukogu liikmed hüvitaksid TTK liikmetele tekitatud kahju summas 135,77 eurot liikme kohta“. Enne seda kirjeldatakse pöördumises hagejate, TTK juhatuse ja nõukogu liikmete väidetavalt ebaseaduslikke tegusid. Kostja on esitanud süüdistusi TTK juhtkonna poolt suure varalise kahju tekitamise kohta TTK liikmetele ka Lõuna Prefektuurile esitatud kuriteokaebuses. Kostja on avaldanud hagi aluseks olevad väited 16.08.2013 e-kirjas IRL piirkonna juhatuse ja Riigikogu liikmele Peeter Laursonile. Kostja on avaldanud hagejate kohta faktiväite VÕS § 1047 tähenduses. Kostja väide kahju tekitamise kohta on ebaloogiline,
vastuoluline ja väär. TTK vara ei kuulu liikmetele ja mistahes tehingud TTK varaga ei saa tekitada liikmetele kahju. Kostja väidetes on ilmne arvutuslik vastuolu. Mitterahalise sissemakse tegemisel tütarühingu osakapitali ei saa emaühingule kahju tekitada. Hagi aluseks oleva lause õigusvastsuse tuvastamise korral on hageja õigused rehabiliteeritud.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei ole TTK juhtkond pöördumisele vastanud. Kostja on korduvalt taotlenud TTK juhatuselt TTK liikmete nimekirja väljastamist. Kostja poolt 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul esitatud pöördumine ega vastava informatsiooni edastamine Peeter Laursonile ei ole käsitletav faktiväite õigusvastase avaldamisena. Üldkoosolekul esitatud küsimused ning pöördumised juhtkonna liikmetele ühistu tegevuse kohta teabe saamiseks ei saa olla käsitletavad au teotamisena. Kostja poolt väidetavalt ebaõige faktiväite esitamine on toimunud juhatuse enda tegevusetuse tulemusena. Kui kohus leiab, et tegemist on andmete avaldamisega, tuleb arvestada VÕS § 1047 lg-s 3 sätestatut. Kui väheneb juriidilise isiku vara, väheneb ka juriidilise isiku väärtus ning seega ka kostja osaluse väärtus. Kostja võib olla eksinud tegeliku kahjusumma arvutamisel ühistu liikme kohta, kuid TTK-d kahjustava tehingu teostamine ning ühistu liikmetele kahju tekitamine on jätkuvalt asjakohane. Kahju tekkis 04.01.2011 Vana-Kaubamaja kvartali kolme kinnistu üleandmisega ja juunis-juulis 2008 toimunud 40 miljoni krooni üleandmisega TTK Investeeringud OÜ-le, sest vara anti üle ettevõttele, mis ei olnud TTK tütarettevõte, tehingutega kaotati kontroll üleantud varade üle, tehingud tehti majanduslikult äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, kus saadav osalus oli ca 1% üleantava vara väärtusest. Hagejatel oli SEN Kinnisvara OÜ omanikena isiklik huvi antud tehingute tegemiseks ebasoodsatel tingimustel ning hagejatel puudus tehingute tegemiseks üldkoosoleku volitus. Faktiväite õigusvastasuse tuvastamine ei kõrvalda kahtlusi TTK juhatuse liikmete ebaseadusliku tegevuse osas, mistõttu ei täida tuvastushagi oma eesmärki.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 3. juuni 2014 otsusega hagi ning tuvastas Eiko Keemani 27.06.2013 kirjalikus pöördumises „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“, 27.06.2013 toimunud Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv üldkoosoleku sõnavõtus ja hagiavalduse projektis avaldatud faktiväite, et Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv juhtkonna liikmed Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert Saunanen on tekitanud Tulundusühistu Tartu Tarbijate Kooperatiiv liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebaõigsus ning selle faktiväite avaldamise õigusvastasus. Maakohus jättis menetluskulud Eiko Keemani kanda. Maakohtu põhjenduste kohaselt on hagejad põhistanud õigusliku huvi olemasolu oma tuvastushagi esitamiseks. Kostja poolt väljendatut tuleb lugeda faktiväiteks VÕS § 1047 mõttes, sest tegemist on hageja kohta andmeid sisaldava lausega. Kostja poolt avaldatud sisaldab väiteid kahe tehingu kohta, millega väidetavalt on TTK juhtkond tekitanud selle liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta. Kohus leidis, et hagejad on tõendanud hagi aluseks oleva faktiväite avaldamise VÕS § 1047 mõttes. Vaidlust ei ole selles, et kõnealune faktiväide esitati TTK üldkoosolekul selle liikmetele (nähtub üldkoosoleku protokollist ja kirjalikust pöördumisest), seega konkreetsete isikute ees. Lisaks on kostja 16.08.2013 saatnud IRL liikmele Peeter Laursonile elektronkirja, mille manuseks on kostja hagiavalduse projekt hagejatelt kahjuhüvitise väljamõistmise nõudega. Asja materjalidest nähtuvalt on Peeter Laurson saatnud elektronkirja omakorda edasi Gerda Viksile. Kohtu hinnangul on avaldamine VÕS § 1047 tähenduses igasugune tegevus, mis on põhjuslikus seoses faktiväite avalikuks saamisega üha laiemale isikute ringile. Seejuures ei ole avaldamise kui tegevuse seisukohast oluline see, kas andmed on nende avaldamise järgselt kättesaadavad ühele isikule või piiramatu arvuga isikute ringile (avalikkusele). Kohus leidis, et 27.06.2013 pöördumise
ja hagiavalduse projekti sisust ei ole mõistlikul inimesel võimalik teisiti aru saada, kui et hagejad TTK juhtkonna liikmetega on oma tegevusega 04.01.2011 ning 2008 juunis-juulis tekitanud liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta (kogukahju 5 431 802,05 eurot), mille hüvitamist on TTK liikmed juhtkonnalt õigustatud nõudma. Kohtu arvates on kostjapoolne tegu toonud antud juhul hagejale kahju tagajärje tekkimise, sest oma olemuselt ei ole hagejatesse puutavad faktid (andmed) väärtusvabad. Iseenesest ei ole väidetu (sõnastus) hagejate au teotav, kuid selle au teotav iseloom tuleneb väidetust kogumis, võimaldades anda hagejate tegevusele hukkamõistva sisu. Faktiväide esitati TTK üldkoosolekul selle liikmetele, kellest sõltub hagejate ametisse nimetamine või tagasikutsumine. Kostja poolt avaldatu seab kahtluse alla hagejate usaldusväärsuse, mis hagejate hinnangul on nende kui äriühingu juhtorgani liikmete üheks suurimaks mittevaraliseks kapitaliks. Hagejatele on oma tegevusvaldkonna spetsiifikast tulenevalt oluline huvi enda hea reputatsiooni säilitamise vastu, kuid väidetav suures ulatuses kahju tekitamine on kohtu arvates negatiivset hinnangut kujundav ja hagejate mainet kahjustav. Isiku au teotavate faktiväidete avaldamise õigusvastasus tuleneb VÕS § 1047 lg 2 järgi mitte isiku maine kahjustamisest, vaid mainet kahjustavate andmete tõele mittevastavusest. Selle sätte järgi peab kostja hagejate mainet kahjustava asjaolu (kahju tekitamine) avaldamise õigusvastasuse puudumiseks tõendama, et asjaolu vastab tegelikkusele. Kohtu hinnangul ei ole kostja avaldatud faktiväite, et hagejad on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, tegelikkusele vastavust tõendanud. Kohus nõustus hagejatega, et TTK vara ei kuulu selle liikmetele ja seetõttu ei saa vaidlusalused tehingud TTK varaga liikmetele kahju tekitada. Kostja ei ole tõendanud, et vaidlusaluste tehingute tulemusel oleks TTK kui äriühingu väärtus vähenenud 5 431 802,50 eurot. Samuti ei tulene kostja kahjuarvestusest, et kahju 135,77 eurot näol oleks tegemist väidetavalt saamata jäänud ostuboonuse või dividendide suurusega ega osaku väljaastumisväärtuse või liikmelisuse müügi väärtusega. Raamatupidamislikult ei ole kostja kahju aritmeetiline arvestus õige. Ainuüksi asjaolu, et TTK tegi mitterahalise sissemakse, saades vastu TTK Investeeringud OÜ osa ja sellele vastava osaluse omakapitalis, ei võimalda asuda seisukohale, et sellega on kahju tekkinud. Kohus möönis kostja kui TTK liikme õigustatud huvi olemasolu TTK tegevuse vastu. Samas peavad andmed tulenevalt VÕS § 1047 lg-st 3 sätestatust olema kontrollitud enne nende avaldamist. Kostja poolt kohtule esitatud dokumentidest ilmneb, et andmeid on asutud koguma ja kontrollima alles pärast 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul vaidlusaluse faktiväite avaldamist. Andmete tagantjärele kontrollimine ei muuda olematuks kostja kontrollikohustuse täitmata jätmist enne faktiväite avaldamist. Kostja poolt avaldatu tuleb VÕS § 1047 lg 2 järgi lugeda õigusvastaseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Eiko Keeman esitas apellatsioonkaebus, milles taotleb Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsuse tühistamist ja tsiviilasja uueks läbivaatamiseks maakohtule saatmist. Alternatiivselt palub apellant teha ringkonnakohtul uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Apellant palub tunnistada VÕS § 1047 põhiseadusega vastuolus olevaks tulenevalt vastuolust PS §-ga 15. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei olnud tegemist ebaõigete andmete avaldamisega. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud VÕS § 1047. Apellant ei ole oma hagiavalduse projekti avalikkusele kättesaadavaks teinud. Riigikohus on rõhutanud, et andmed peavad olema tehtud kättesaadavaks kolmandatele isikutele (mitmuses), mitte ühele isikule. Peeter Laursoni poolt apellandilt saadud e-kirja edastamine Gerda Viksile on Peeter Laursoni omaalgatuslik tegevus, mille eest ei saa vastutada apellant. Üldkoosoleku
protokollis ei kajastu apellandi pöördumise täpne sisu. Faktiväidet pole avaldatud ka 27.06.2013 pöördumises. Pöördumise viimases lauses ei nõutud vastustajatelt kahjuhüvitist, vaid seisukohta TTK liikmetel tekkinud kahtluste kohta. Vastustajad ei nõua apellandilt avalikkuse ees väidetavate faktiväidete ümberlükkamist; 2) on maakohtu tõlgendus VÕS § 1047 kohta vastuolus põhiseadusega. Maakohtu tõlgendus tähendab mh seda, et ükski isik ei tohi teise isiku vastu kohtusse hagi esitada. Kui kohus nõustub maakohtu järeldusega, tuleb VÕS § 1047 tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks; 3) on andmed tõesed. TTK majanduslik seis mõjutab ka selle liikmete majanduslikke huvi ning kahjumlikud tehingud toovad kaasa varalise kahju tekkimise TTK liikmetele. Apellant on tõendanud, et tegemist oli kahjumlike tehingutega. Apellant esitas vastuväite kohtu tegevuse peale, kuid kohus jättis selle tähelepanuta. 12.05.2014 esitatud tõendid on tähtaegsed ning asjakohased; 4) on maakohus ebaõigesti leidnud, et vaidlusaluste faktiväidete avaldamise kausaalseks tagajärjeks oli vastustajatel kahjuliku tagajärje tekkimine ehk nende maine kahjustamine. Põhjuslik seos pöördumises avaldatud andmete ning vastustajate maine väidetava kahjustumise vahel oli täielikult tingitud vastustajate endi käitumisest. Vastustajad pole Postimehe vastu hagi esitanud. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et TTK liikmetest sõltub vastustajate ametisse nimetamine; 5) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1045 lg 2 p 1 järgi välistatud. Kostjal oli seadusest tulenev õigus esitada andmeid, mis tema arvates aitaksid tal liikmeõigusi teostada ja teavet saada. Kuna vastustajad varjavad apellandi eest TTK liikmete nimekirja, on apellandil võimalik tal tekkinud kahtlusi tutvustada üksnes TTK üldkoosolekul. Hagiavalduse projekti koostamine ja kuriteokahtluse korral prokuratuuri poole pöördumine on õiguskaitsevahendina igati õigustatud; 6) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1047 lg 1 järgi välistatud. Maakohus pole põhjendanud, miks väidetavalt aset leidnud isikuõiguste rikkumine oli just au teotamine ja kohaldas VÕS § 1047 lg 1 asemel ebaõigesti VÕS § 1047 lg-t 2. Kõik TTK juhatuse ja nõukogu liikmed pole apellandi vastu hagi esitanud. Kostja ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma; 7) on andmete avaldamise õigusvastasus VÕS § 1047 lg 3 järgi välistatud. Kostjal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ja avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Asjaolu, et apellant on käesoleva tsiviilasja raames kogunud täiendavaid tõendeid kahju tekkimise kohta, ei tähenda, et apellant poleks varem kahju suurusega seonduvat kontrollinud. Apellant on TTK lihtliige, kellel puuduvad eriteadmised finantsanalüüside läbiviimiseks.
5.Tarmo Punger, Enn Pokk, Madis Suiste, Kaire Krevald, Tõnu Sooaru, Aavo Mölder ja Albert Saunanen vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad ringkonnakohtul jätta apellandi taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks rahuldamata. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole apellant maakohtus kordagi vaidlustanud asjaolu, et ta hagi aluseks oleva lause TTK 27.06.2013 üldkoosolekul avaldas (kirjalikult ja suuliselt). Tähtis on see, milliseid lauseid hagi aluseks olev pöördumine sisaldab, ning mis neist lausetest isiku kohta tuleneb. Kohus on õigustatult leidnud, et ka Peeter Laurisonile hagi aluseks oleva lausete avaldamine on faktiväite avaldamine VÕS § 1047 mõttes; 2) ei ole maakohus leidnud, et ükskõik millisele isikutele ükskõik millises olukorras andmete avaldamise näol on tegemist au teotamisega. Hagi esemeks ei olnud apellandi poolt mõnele usaldusseisundit omavale isikule (advokaadile või finantsnõustajale) või kohtule avaldatud
andmete õigusvastasuse tuvastamine. Ringkonnakohus ei saa ühtegi sätet kehtetuks tunnistada. Tegemist ei ole asjassepuutuva sättega põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9 mõttes; 3) ei sisaldu toimikus ühtegi tõendit, mille kohaselt oleks tuvastatav mitterahalise sissemakse tegemisega TTK liikmetele kahju tekitamine, kuigi vastavalt VÕS § 1047 lg-le 2 oli apellandi kohustuseks tõendada, et tema poolt avaldatud faktiväide oli õige. Apellant ei ole vastustajate poolt kahju tekitamist TTK-le tõendanud. Apellandi seisukohal, et osakapitali suurendamisel osa eest ülekursiga tasudes on TTK vara kahjustatud, puudub mistahes alus. Õige on maakohtu järeldus, et ainuüksi asjaolu, et TTK tegu mitterahalise sissemakse, saades vastu TTK Investeeringud OÜ osa ja sellele vastava osaluse omakapitalis, ei võimalda asuda seisukohale, et sellega on TTK-le ja seeläbi ka tema liikmetele kahju tekkinud. Kohus jättis apellandi poolt 12.05.2014 esitatud täiendavad dokumendid õigustatult asja materjalide juurde võtmata. Vastuväide kohtu tegevusele oli esitatud hilinenult; 4) nõustuvad vastustajad maakohtuga, et kostja ei saa oma käitumist õigustada TTK juhtkonna liikmete väidetava tegevusetusega infopäringutele vastamata jätmise osas. Kui apellandi poolt avaldatud väide vastaks tõele, oleks see ilmselt aluseks vastustajate ennetähtaegseks tagasikutsumiseks TTK nõukogust ja juhatusest ning nende vastu kahjunõude esitamiseks. Tegemist on vastustajate maine kahjustamisega (au teotamisega) VÕS § 1047 lg 2 mõttes. Asjakohatud on apellandi väited seoses Postimehe artikliga; 5) eeldab VÕS § 1045 lg 2 p 1 kohaldamine, et kahju tekitamine on kooskõlas seadusega. Apellandile tulundusühistuseadusega antud õigus saada teavet tulundusühistu tegevuse kohta ei sätesta apellandile õigust liikmeõiguste kasutamise raames toime panna delikt; 6) ei saa apellant tugineda VÕS § 1047 lg-le 1, kuna see kohaldub vaid selliste isikuõiguste rikkumise korral, mis isiku au ei teota. Hagi aluseks oleva lause avaldamine on au teotamine. Seadus ei sea au teotamise koosseisu tuvastamist sõltuvusse sellest, milline on isiku enda reaktsioon avaldatule, sellest, kas isik, kelle kohta andmed avaldatud, on märgitud ära nimeliselt, sellest, kas rikkuja vastu esitavad hagi kõik isiku, keda rikkuja poolt väljaöeldu puudutas või sellest, millist seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendit rikkuja vastu otsustatakse kasutada. Varasema menetluse kestel ei ole apellant VÕS § 1047 lg-le 1 tuginenud. Apellandi väited on vastuolulised; 7) ei ole VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eeldused täidetud. Apellandi võimalikud kahtlused ei muuda vale faktiväite avaldamist õiguspäraseks VÕS § 1047 lg 3 mõistes. Apellant ei ole esitanud küsimusi mitterahalise sissemakse kohta. Kõik tõendid, millega apellant on tõendanud oma väidetavaid kahtlusi, on apellant enda tegevusega loonud pärast faktiväite avaldamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Maakohtu 3. juuni 2014 otsus tühistada. Ringkonnakohus teeb asjas uue otsuse, millega jätab Tarmo Pungeri, Enn Pokki, Madis Suiste, Kaire Krevaldi, Tõnu Sooaru, Aavo Mölderi ja Albert Saunaneni hagi Eiko Keemani vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks rahuldamata.
7.Nähtuvalt asja materjalidest esitasid hagejad hagi kostja vastu ebaõige faktiväite avaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks ning hagiavalduse kohaselt esitas kostja ebaõigeid faktiväiteid oma suulises ja kirjalikus pöördumises TTK 27.06.2013 üldkoosolekul osalejatele. Kirjaliku pöördumise, mis on pealkirjastatud kui „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ viimane lause sedastab: „Eelnevast tulenevalt taotlevad TTK liikmete kaitse algatusgrupi liikmed, et TTK või TTK juhatuse ja nõukogu liikmed hüvitaksid TTK liikmetele tekitatud kahju summas 135,77 eurot liikme kohta“. Hagejate väite kohaselt on kostja esitanud
süüdistusi TTK juhtkonna poolt suure varalise kahju tekitamise kohta lisaks TTK liikmetele ka Lõuna Prefektuurile esitatud kuriteokaebuses ja 16.08.2013 e-kirjas IRL piirkonna juhatuse ja Riigikogu liikmele Peeter Laursonile. Hagivalduses märgitu kohaselt oli hagejate nõudeks: 1) tuvastada Eiko Keemani poolt 27.06.2013 avaldatud kirjalikus pöördumises „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja Eiko Keemani 27.06.2013 toimunud üldkoosoleku sõnavõtus, ja hagiavalduse projektis avaldatud faktiväide, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebaõigsus ning selle faktiväite avaldamise õigusvastasus; 2) alternatiivselt tuvastada väärtushinnangu, mille kohaselt on TTK juhtkonna liikmed (hagejad) tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebakohasus ja selle väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus. Nõude õigusliku alusena on hagejad märkinud VÕS § 1047 lg 2.
8.Kahju tekitamine isiku kohta ebaõigete andmete avaldamisega on õigusvastane eelkõige siis, kui rikuti kannatanu isiklikke õigusi (VÕS § 1045 lg 1 p 4) või sekkuti isiku majandus- või kutsetegevusse (VÕS § 1045 lg 1 p 6). Võlaõigusseaduse § 1047 lg 1 järgi on isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse VÕS § 1047 lg 2 järgi õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Lisaks neile sätetele tuleb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046 ja § l047 lg-st 3.
9.Tulenevalt VÕS §-st 1047 on avaldamine nimetatud sätte tähenduses andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine, s.o avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Ringkonnakohus leiab, et Eiko Keemani 27.06.2013 kirjalik pöördumine tulundusühistu TTK liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema sõnavõtt 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul ei ole käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes. Hagejate väite kohaselt esitas kostja 27.06.2013 kirjalikus pöördumises ja 27.06.2013 toimunud TTK üldkoosoleku sõnavõtus faktiväite, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et TTK liikmete 27.06.2013 üldkoosoleku protokollist (I kd tl 19-23) nähtub, et viimase päevakorrapunkti järgselt esitas Eiko Keeman koosolekul osalejatele enda koostatud pöördumist liikmete poole ja selles sisalduvat nõuet juhatuse ja nõukogu vastu. Seega on hagejate poolt nimetatud väite kostja esitanud TTK tulundusühistu liikmena üldkoosolekul kirjalikus pöördumises ja suulises sõnavõtus. TTK põhikirja (I kd tl 67-73) p-i 9.1. kohaselt on liikmete üldkoosolek tulundusühistu kõrgeim juhtimisorgan ja p-i 9.2. järgi ühistu liikmed teostavad oma õigusi ühistu üldkoosolekul. TTK põhikirja p-i 4.1.3. kohaselt on tulundusühistu liikmel muuhulgas õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet tulundusühistu tegevuse kohta. Ringkonnakohtu arvates lähtudes eelnimetatud TTK põhikirja punktidest ei ole kostja kirjalikus pöördumises ja üldkoosoleku sõnavõtus kajastatud faktiväide käsitletav andmete avaldamisena kolmandatele isikutele. 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul oli ühe päevakorrapunktina arutusel TTK 2012. a majandusaasta aruande kinnitamine. Kuigi kostja poolt esitatud faktiväide on lõppkokkuvõttes sõnastatud kahju hüvitamise nõudena, nähtub kostja pöördumises esitatud põhjendustest, et ta on soovinud saada teavet 04.01.2011 tehingu kohta, millega TTK võõrandas Vana-Kaubamaja kvartali TTK Investeeringud OÜ-le. Seega on kostjapoolne pöördumine seotud TTK majandustegevusega ning TTK põhikirja p-i 4.1.3. kohaselt on kostjal kui tulundusühistu
liikmel muuhulgas õigus saada juhatuselt üldkoosolekul teavet tulundusühistu tegevuse kohta. Kostja kui tulundusühistu liikme õigus saada üldkoosolekul teavet ühistu tegevuse kohta tuleneb ka tulundusühistuseaduse (TÜS) § 28 lg-st 1. Lähtudes eeltoodust ei ole kostja 27.06.2013 kirjalikus pöördumises tulundusühistu TTK liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema sõnavõtus 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul hagejate poolt osundatud faktiväide käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes.
10.Samas isegi kui möönda, et Eiko Keemani 27.06.2013 kirjalik pöördumine tulundusühistu TTK liikmete poole „TTK juhtkonna ebaseadusliku tegevusega liikmetele tekitatud kahju“ ja tema sõnavõtt 27.06.2013 toimunud üldkoosolekul on käsitletav andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes, siis tuleb arvesse võtta, et hagejad on tulundusühistu juhatuse ja nõukogu liikmed, kes tegelevad ühistu juhtimisega või korraldavad seda, s.o faktiväite avaldamine on seotud hagejate poolt ühistu majandustegevuse juhtimisel. Kostja esitas ühistu liikmena faktiväite, teostades enda kui liikme õigusi, ning faktiväite avaldamisel on ta seda kontrollinud võimaliku põhjalikkusega. Lähtudes VÕS § 1047 lg-st 3 ei ole sel juhul faktiväite avaldamine õigusvastane. Lisaks VÕS § 1047 lg-le 3 tuleb isiku kohta ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse üle otsustamisel lähtuda VÕS §-st 1046. Nagu eelnevalt on märgitud, rikkus kostja väidetavalt hagejate mainet (teotas au). Kuna selline väidetav rikkumine leidis aset tegevuse käigus, mil kostja teostas enda kui ühistu liikme õigusi, rikkumine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja oli seotud sellega, et hagejad tulundusühistu juhtorganite liikmetena ei andnud kostjale tema poolt soovitavat teavet ühistu tegevuse kohta, siis ei ole faktiväite õigusvastane (VÕS § 1046 lg 2 teine lause).
11.Samuti ole kostja poolt andmete avaldamisena VÕS § 1047 mõttes tegemist temas poolt kohtule tsiviilasjas nr 2-13-38057 esitatud avalduse koos hagiavalduse projektiga saatmine Peeter Laursonile (I kd tl 25-36). Au näol on tegemist isikliku õigusega, mille sisuks on isiku maine. Au teotamine tähendab seega isiku maine kahjustamist ja vaja on avalikustamist kui au teotamise teotunnust. Isiku maine on valdavalt välimine objektiivne kategooria, mida kannavad teised inimesed ja avalik arvamus. Hagejate seisukoha kohaselt on saanud nende maine kahjustatud (au teotatud) kostja poolt ebaõige faktiväite (TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta) esitamisega Antud juhul kostja poolt e-kirjaga Peeter Laursonile muuhulgas ka hagiavalduse projekti saatmine ei ole au teotamine, sest puudub avalikustamine kui au teotamise teotunnus. Kostja e-kiri oli adresseeritud konkreetsele isikule (Peeter Laursonile), ning nähtuvalt selle sisust on avalduse ja hagiavalduse projekti saatmine toimunud eelneva kokkuleppe põhjal. E-kiri ei olnud adresseeritud kolmandatele isikutele, s.o avalikkusele, ning seega ei ole tegemist andmete avaldamisega VÕS § 1047 mõttes.
12.Ringkonnakohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et tulundusühistu juhatuse liikme vastutus tuleneb TÜS §-st 631 ja nõukogu liikme vastutus TÜS § 64 lg-st 2 koosmõjus ÄS §-ga 327. Viidatud sätetest nähtub, et juhul, kui on juhatuse liikme või nõukogu liikme poolt on tekitatud ühistule kahju, siis vastutab ta ühistu ees, kui seadusest ei tulene ühistu liikmele õigust nõuda juhatuse liikmelt või nõukogu liikmelt kahju hüvitamist otseselt talle. Seega kui lähtuda hagejate hagiavalduses märgitud nn ebaõige faktiväite grammatilisest sõnastusest (TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta), siis on tegemist ebaõige faktiväitega juba seetõttu, et juhatuse liige või nõukogu liige saab kahju tekitada ühistule ning ka tekitatud kahju kuulub hüvitamisele ühistule (mitte selle liikmetele). Kuna faktiväide on juba sisuliselt ebaõige, siis puudub vajadus tuvastada, kas kahju on tekkinud ühistule (vastavat väidet ei ole ka esitatud) ja kui suures ulatuses. Samas aga nagu on märgitud käesoleva otsuse punktis 9, teostas hageja kui ühistu liige faktiväite esitamisel enda kui liikme õigusi, rikkumine toimus tulundusühistu üldkoosolekul ja oli seotud sellega, et hagejad tulundusühistu juhtorganite liikmetena ei andnud kostjale tema poolt soovitavat teavet ühistu tegevuse kohta, ning faktiväite
avaldamisel on ta seda kontrollinud võimaliku põhjalikkusega, siis ei ole faktiväide õigusvastane (VÕS § 1046 lg 2 teine lause; VÕS § 1047 lg 3).
13.Alternatiivselt on hagejad esitanud taotluse tuvastada väärtushinnangu, mille kohaselt on TTK juhtkonna liikmed (hagejad) tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta, ebakohasus ja avaldamise õigusvastasus. Siinkohal on hagejad tuginenud asjaolule, et õigusvastasus VÕS § 1046 tähenduses tuleneb hinnangu ebakohasusest, kusjuures ebakohasus võib seisneda selles, et au teotav hinnang on kujunenud ebaõigete faktide pinnalt. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt alternatiivselt esitatud nõue ei kuulu samuti rahuldamisele. Ebakohase väärtushinnangu avaldamist reguleerib VÕS § 1046. Õigusvastased on eeldatavasti väärtushinnangud, mis on kujundatud ilma põhjendusteta või mida põhjendatakse ebaõigete andmetega. Hagejate väitel on väärtushinnanguks see, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju 135,77 eurot liikme kohta. Ringkonnakohus leiab, et hagejate poolt nimetatu on faktiväide, aga sellest ei tulene väärtushinnangut. Väärtushinnang saab tuleneda 27.06.2013 pöördumise tekstist, mille kohaselt TTK juhtkond oli teadlik 04.01.2011 Vana-Kaubamaja kvartali võõrandamise tehingu ebaseaduslikkusest ja varjas seda üldkoosoleku ja avalikkuse eest, kuid selle väärtushinnangu osas ei ole hagejad taotlenud tuvastada ebakohasust ja avaldamise õigusvastasust. Faktiväite, et TTK juhtkonna liikmed (hagejad) on tekitanud TTK liikmetele kahju, on ringkonnakohus eelnevalt seisukoha võtnud ning isegi, kui lugeda, et faktiväites sisaldub ka väärtushinnang, ei anna see alust hagi rahuldamiseks. Siinkohal jääb ringkonnakohus eeltoodud seisukohtade juurde ja leiab, et hagejate poolt esiletoodud väärtushinnangu õigusvastasuse välistab VÕS § 1046 lg 2 (juhul, kui möönda, et väärtushinnang on avaldatud kolmandatele isikutele).
14.Asjakohatu on apellandi taotlus tunnistada VÕS § 1047 PS §-ga 15 vastuoluks olevaks. Nähtuvalt taotluse sisust, ei ole apellant rahul maakohtu poolse normi tõlgendusega (mitte normi endaga) ja leiab, et kui ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega VÕS § 1047 osas, siis tuleb norm tunnistada PS §-ga 15 vastuolus olevaks. Põhiseadusega vastuolus olevaks saab tunnistada siiski normi ennast (mitte aga kohtupoolset tõlgendust).
15.Kuna apellatsioonkaebuse tuleb rahuldada, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel hagejate kanda võrdsetes osades. Seoses hagi rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud maakohtus samuti TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel võrdsetes osades hagejate kanda. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS § 176 lg 4 kohaselt esitatakse igas kohtuastmes menetluskulude nimekiri, kus asja menetletakse, selle kohtuastme menetlusega seonduvate kulude kohta. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, siis ei ole maakohus menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja küsinud ning on märkinud otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam viidatud säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kuni 01.01.2015 kehtinud TsMS § 174 lg-s 1 sätestatud korras. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese
astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Siinkohal saab maakohus arvestada menetlusosaliste poolt ringkonnakohtule juba esitatud menetluskulude nimekirjadega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.