Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-14-26898

 Käesolevast otsusest kirjeldav ja põhjendav osad on välja jäetud, mistõttu kohus märgib, et kohus täiendab otsust puuduva osaga TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule esmalt soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks. Vastavalt TsMS § 637 lg-le 21 võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kui aga menetlusosaline leiab, et kohus otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit, on tal õigus kohtuotsust apellatsiooni korras edasi kaevata otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Käesolevast otsusest kirjeldav ja põhjendav osad on välja jäetud, mistõttu kohus märgib, et kohus täiendab otsust puuduva osaga TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule esmalt soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Kohus võib kohtuotsuse tervikuna koostada ka TsMS § 444 lõigetes 1 ja 2 sätestatu kohaselt. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline ei ole kohtule kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Kohus selgitab samuti, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud 2(6)

Tsiviilasi nr 2-14-26898

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Viru Maakohus 30.10.2014 määrusega (tl 19) võttis hagi menetlusse ja otsustas, et asja arutamine toimub lihtmenetluses. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi lühend TsMS) § 405 lg 1 p-le 9 kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Tulenevalt TsMS § 444 lg-st 2 kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Kohus teeb otsuse kirjeldava osata, põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:  hageja nõue summas 500 € tuleneb poolte suulisest töövõtulepingust, mille esemeks oli veoauto RENAULT (104MKF) teenus käigukasti probleemide ja voolu hüpete põhjuste tuvastamiseks ja nende kõrvaldamiseks  töövõtulepinguga ei olnud kokku lepitud töö eelarves  veoauto oli remonditud ja kostjale üleantud  kostja veoauto üle vaadanud ja vastuvõtnud 08.08.2014  peale remondi veoauto oli töökorras  kostja hagejale teostatud tööde osas pretensiooni ei esitanud  hageja esitas kostjale 08.08.2014 arve nr 237 summas 959,04 € maksetähtajaga 08.08.2014 (tl 17)  käesoleva ajani arve ei ole tasutud summas 500 €. Vastavalt võlaõigusseaduse (edaspidi lühend VÕS) § 8 lg-le 1 leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 635 lg-st 1 tulenevalt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Seadus ei näe töövõtulepingule ette kohustuslikku kirjalikku vormi. Poolte töövõtuleping oli suuline. Pooled ei vaidle, et kostja tõi veoauto hagejale remontimiseks 25.07.2014 ja remonditud auto oli kostjale üleantud 08.08.2014.

3(6)

Tsiviilasi nr 2-14-26898

Kostja väidab, et oli kokkulepitud tööde tegemise aeg 2-3 päeva, kuid tõendeid selle kohta ei ole kostja poolt esitatud. Kohus leiab, et töö tegemine 15 päeva jooksul, arvestades, et tuli tellida varuosad, on antud juhul mõistlik. Vastavalt VÕS § 637 lg-le 1 kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lg-te 3 ja 5 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust. Kuna remonditud veoauto oli kostjale üleantud ja kostja poolt ülevaadatud 08.08.2014, sellest ajast muutus hageja nõue sissenõutavaks. VÕS § 639 lg-st 1 tulenevalt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Pooled ei vaidle, et töövõtulepinguga ei olnud kokku lepitud töö eelarves. Kostja ei ole nõus tasuda 08.08.2014 arves nr 237 näidatud positsioonide eest: „Veamaramine“ summas 312,80 € ja „Plokki ja luliti kontroll“ summas 105,40 €, kokku summas 418,20 €. Kostja väidete kohaselt umbes kahe nädala pärast peale 08.08.2014 arve saamist ta pöördus hageja poole suuliste pretensioonidega arves näidatud tööde mahu kohta. 08.08.2014 arve nr 237 kohaselt (tl 17) kokku oli tehtud töid ja kasutatud materjale 959,04 euro eest. Kumbki pooltest ei ole viidanud mingile kokku lepitud summale, mida hagejal oleks õigus tööde tegemise eest nõuda ja seega lähtub kohus VÕS §-st 637. Kostja ei ole osundanud sellele, et arves näidatud summad oleksid suuremad kui sama töö eest tehtav tavaline tasu. Kohus leiab, et kuna poolte töövõtulepingu esemeks oli veoauto RENAULT (104MKF) teenus käigukasti probleemide ja voolu hüpete põhjuste tuvastamine ja nende kõrvaldamine ning kostja poolt hagejalt 08.08.2014 vastuvõetud veoauto oli töökorras, järelikult vaidlusalused tööd olid vajalikud ja põhjendatud täies mahus ja 08.08.2014 arves nr 237 näidatud tasu on mõistlik. Vastavalt VÕS § 1 lg-le 1 käesoleva seaduse üldosas sätestatut kohaldatakse kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust. VÕS § 76 lg-st 1 tulenevalt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Vastavalt VÕS § 82 lg-le 1 kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt võlgnik peab täitma kogu kohustuse ühekorraga, kui see on võimalik ja lepingust või võlasuhte olemusest ei tulene teisiti. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-st 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Vastavalt VÕS § 108 lg-le 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4(6)

Tsiviilasi nr 2-14-26898

Kuna hageja nõue on muutunud sissenõutavaks summas 959,04 € 08.08.2014, kostja tasus 08.08.2014 arve nr 237 vaid osaliselt (käesoleva ajani jäi tasumata 500 €), rikkus kostja oma töövõtulepingust tulenevat kohustust ja hagejal on õigus nõuda kostjalt tasumata jäänud 500 €. Viivise väljamõistmist hageja ei nõua. Kohus rahuldab hagi täies ulatuses. Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.

MENETLUSKULUD

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg-te 1-4 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti (lg 1). Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud (lg 2). Poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud (lg 3). Hagi on rahuldatud täies ulatuses, seega on tehtud kostja kahjuks. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud tsiviilasjas nr 2-14-26898 kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt (tl 60) hageja menetluskuludeks on:  riigilõiv maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot  täiendav riigilõiv hagimenetluses 52 eurot  tõlgi osalemine kohtuistungil 25 eurot  sõidukulud 50 eurot  isiklik aeg 100 eurot. Kokku 272 eurot. Hageja kinnitas, et kõik nimetatud kulud on seotud tsiviilasjaga nr 2-14-26898. Kostja arvamuse kohaselt hageja menetluskulude nimekirja kohta (tl 74) menetluskulud, mis on seotud sõidukuluga – 50 eurot ja isiklik ajaga - 100 eurot, ei ole põhjendatud. Kostja OÜ Tammenik Auto ei ole nendega nõus. Ei ole esitatud dokumendid mis kinnitavad need kulud ja seda et nad olid tekkinud ja seda et nad on mõistlikud. Vastavalt TsMS § 175 lg 2 menetlusosalist esindava töötajaga seotud kuludest hüvitatakse üksnes sõidukulud. Seoses sellega leiab kostja, et need hageja esindaja kulutused ei saa hüvitada. TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. 5(6)

Tsiviilasi nr 2-14-26898

Vastavalt TsMS § 143 p-le 1 tõlgikulud on asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p-de 2 ja 7 kohaselt kohtuvälisteks kuludeks on menetlusosaliste sõidu-, posti-, side, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega; maksekäsu kiirmenetluse kulud. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida hageja menetluskulusid, millele kostja vastuväiteid ei esitanud. Riigilõivu tasumine üldsummas 97 eurot ning tõlgikulud kohtuistungil summas 25 eurot olid vajalikud ja põhjendatud. Kohus analüüsib kostja poolt vaidlustatud hageja esindaja kulusid sõidule ja isikliku ajale, lähtudes kulutuste põhjendatusest ning vajalikkusest ja arvestades asjaoluga, et seaduses ei ole piiratud kohtu pädevust kulude põhjendatuse ja vajalikkuse ulatuse hindamisel. Äriregistri andmete kohaselt hageja asukohaks on Sillamäe linn. Sillamäe-Narva linnadevaheline kaugus on 27 km. Kohus loeb hageja sõidukulud vajalikuks, kuid põhjendatuks vaid summas 10,80 € (27 km x 2 x 0,2 €). Kulu „isiklik aeg“ ei loe kohus põhjendatuks, kuna selle kulu hüvitamine ei ole seadusega ettenähtud. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 132,80 eurot (97 + 25 + 10,80). TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Kuna kohus ei andnud luba kohtuotsuse edasikaebamiseks ja vaidlustatav menetluskulude summa ei ületa 200 eurot, ei saa edasi kaevata ka menetluskulude kindlaksmääramise peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.