Tsiviilasi nr: 2-13-49633
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Kaupo Paal, Krista Kirspuu, Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
26.01.2015.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-49633
Tsiviilasi
MS hagi AM ́e vastu mittevaralise ja varalise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.09.2014.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
471,48 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AM ́e apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): MS (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXX XXXX), tehinguline esindaja v/adv Kati Raudsepp Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): AM (isikukood: XXXXXXXXXXX; elukoht: XXXXXX XXXX), tehinguline esindaja Alik Karajev
Kohtuistungi toimumise aeg
16.01.2015.a
Istungil osalenud isikud
Hageja MS, hageja tehinguline esindaja, vandeadvokaat Kati Raudsepp; kostja AM, kostja tehinguline esindaja Alik Karajev
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
2(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633
16.08.2013.a esitas hageja kostjale kohtuvälise nõude õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamiseks ja kestva õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks. Hageja nõudis, et kostja korraldaks viivitamatult tema poolt hageja kohta loodud veebilehe pealkirja ja selle sisu kuvamise lõpetamise mistahes Interneti otsingumootorites ning tasuks hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 500 eurot. Seejuures tegi hageja korralduse, et vastav summa tuleb tasuda mitte temale, vaid annetusena MTÜ-le Tallinna Naiste Kriisikodu. Kostja sai nõude 22.08.2013.a kätte, kuid ei reageerinud sellele. Hageja saatis kostjale meeldetuletuse 19.09.2013.a. Pärast 16.08.2013.a kohtuvälise nõude ja 19.09.2013.a meeldetuletuse edastamist sai hagejale teatavaks, et Interneti keskkonnas Google+ on loodud tema nimega kasutaja. Hageja ise ei ole sellist kontot avanud ega ennast Google+ kasutajaks registreerinud. Konto kasutaja andmete juures on märgitud hageja töökoht. Ainsaks antud kasutaja suhtlusringkonda kuuluvaks isikuks on lisatud kostja abikaasa VM. Nimetatud asjaolu annab hagejale põhjendatud aluse eelduseks, et kasutajakonto võib olla avanud kostja. Eelviidatud kostja tegevused põhjustasid hagejale raskeid hingelisi üleelamisi. Kostja telefonikõne rikkus olulisel määral hageja eraelu ning isiklikku turvatunnet. Kostja avaldatud veebileht koos lubamatult avaldatud hageja isikuandmete ja sügavalt solvavate väljenditega oli hagejale teadmata ajaperioodi vältel üldsusele avalikult kättesaadav. Samuti kuvati viide vastavale veebilehele Interneti erinevates otsingumootorites (www.google.ee; www.neti.ee ja www.yahoo.com) hageja nime järgi otsingu teostamisel. Seega on vastaval veebilehel sisalduv au teotav teave koos hageja isiku identifitseerimist võimaldavate isikuandmetega jõudnud määratlemata isikute hulgani. Kostjale kohtuvälise nõude koostamise ja edastamisega seoses on hageja kasutanud advokaadi teenuseid ning tasunud Advokaadibüroole Barrister advokaaditasu ja õigusteenuse kuludena kokku 157,30 eurot, millise summa palus hageja kostjalt varalise kahjuna välja mõista. Hageja palus kostjal varalise kahju hüvitiselt välja mõista viivise seadusjärgses määras, samuti tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise. Kostja on rikkunud hageja eraelu puutumatust ning on teotanud ebakohaste väärtushinnangutega hageja au, kasutades õigustamatult hageja nime ja kujutist. Selline kostjapoolne hageja isikuõiguste rikkumine on ilmselgelt õigusvastane. Arvestades kostja tegevuse sisu, on tegemist tahtliku õigusvastase tegevusega, mille ainus eesmärk on hagejale hingeliste üleelamiste põhjustamine. Kostja motiiviks on kättemaks hagejale ja temale kannatuste põhjustamine. Ilmselgelt ei teeni kostja tegevus kolmandate isikute või avalikkuse huvide kaitset. Seega ei ole kostja tegevusele õigustust ning tegemist on õigusvastase tegevusega. Ükski õigusakt ei sätesta isiku eraelu legaaldefinitsiooni ja selle konkreetseid elemente. Õiguskirjanduses avaldatud seisukoha kohaselt hõlmab eraelu isiku tervet isiklikku elusfääri, kogu privaatse elukorralduse autonoomset valdkonda, milles isik oma individuaalsust arendab ja säilitab. Isiku eraeluna tuleb mh käsitada tema nii vaimset kui füüsilist privaatsfääri, kuhu teistel isikutel ei ole õigust mõjuva põhjuseta sekkuda. Siia hulka kuulub isiku õigus otsustada, kellega ta soovib suhelda ning kellega mitte. Isiku privaatsfääri sekkumise (mh temaga suhtlemise kaudu) lubatavuse määrab mh suhtlemise aeg, viis ning eesmärk. Öisel kellaajal sisuliselt võõrale isikule helistamine on ühiskonnas valitsevate tavade kohaselt põhjendatud ainult teatud erandlikel asjaoludel. Seetõttu on ilma erandlike põhjuste esinemiseta sellisel
3(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 kellaajal helistamine, kui isik, kellele helistatakse, ise helistajaga vestelda ei soovi, otsene ja põhjendamatu sekkumine isiku privaatsfääri. 17.02.2014.a hagi täpsustuse kohaselt tõi kostja õigusvastane tegevus hagejale kaasa järgmised negatiivsed tagajärjed. Hagejal tekkisid alates 2013.a augustist tõsised une- ja ärvushäired ning kuid kestnud märgatav meeleolu langus (depressiivne meeleolu). Hageja nimetatud psüühiliste vaevuste põhjuseks oli kostja tegevusest põhjustatud alandatuse tunne ning hirm, et kostja jätkab hageja kohta internetis solvavate ja au teotavate andmete avaldamist. Vastavate vaevuste tõttu tekkisid hagejal tõsised peavalud, alanes tema keskendumisvõime ning üldine töövõime. Kuigi hageja üritas vastavate psüühiliste vaevustega alguses ilma meditsiinilise abita toime tulla, oli ta lõpuks novembris 2013.a sunnitud perearsti poole pöörduma. Perearst määras hagejale 2 kuud väldanud medikamentoosse ravi (toimeaine alprasolaam, ravimimipreparaat XANAX). Ravikuuri ajal, mis vältas 2 kuud, ei saanud hageja autot juhtida, sest ravim pärsib reaktsioonikiirust. Kuna hageja elab maakohas, ca 50 km väljaspool Tallinna, ning töötab Sauel, siis põhjustas 2-kuulise perioodi vältel isikliku sõiduautoga liiklemise võimatus hagejale tõsiseid ebameeldivusi, kuna ta oli kõigis oma liikumistes sõltuv harvast bussiühendusest. Hageja palus kohtul välja mõista hüvitisena õiglane summa, mis hageja enda hinnangul pidi olema vähemalt 1000 eurot. Hüvitise suuruse määratlemisel tuleks arvestada kostja õigusvastast käitumist ja tema soovimatust vaidlust kohtuväliselt või kompromissiga lõpetada. Arvestada tuleb ka asjaolu, et kostja tegevuse tõttu tekkisid hagejal negatiivsed tagajärjed. Kostja tegevus oli tahtlik ja määratav hüvitis peaks omama VÕS § 134 lg-st 6 lähtuvalt preventiivset toimet. Hüvitis ei peaks olema sümboolne ja 1000 euro suurune hüvitis on kooskõlas kohtupraktikaga. 14.07.2014.a esitas hageja kohtule AS Starman vastuse. Elion Ettevõtted AS andmete kohaselt on vaidlusalune kasutajakonto loodud 11.07.2013.a kell 09:56:40 IP-aadressilt XX.XXX.XX.XXX, mis kuulub Starman AS võrku. Samast vastusest tulenevalt on vastavale kasutajakontole logitud ajavahemikul 11.07.2013.a kuni 15.07.2013.a samalt IP-aadressilt korduvalt ning 29.07.2013.a IP-aadressilt XX.XXX.XX.XXX. Nimetatud IP-aadress kuulub Starman AS võrku. IP-aadress XX.XXX.XX.XXX on seotud modemiga, mille lepingujärgne kasutaja oli kostja. Seega on kostja loonud Interneti keskkonnas www.hot.ee kasutajakonto ehk veebilehe „XX-XXXXXXXXXXXXXX“. Kostja vastuväited
4(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 Hageja väited, nagu oleks kostja talle tekitanud une- ja ärevushäireid ning peavalu, ei vasta tõele. Hageja väitis, et pöördus peale veebilehe juhuslikku avastamist internetikeskkonna www.hot.ee haldaja poole palvega veebileht viivitamata sulgeda. Veebileht suleti hageja väidete kohaselt augustis 2013.a. Seega oli hagejale veebilehe olemasolu teada hiljemalt augustiks 2013.a. Väidetavate tervisehädadega pöördus hageja arsti poole alles novembris 2013.a. Ei ole eluliselt usutav, et isik, kellel on tekkinud tõsised terviseprobleemid, pöördub arsti vastuvõtule alles kolme kuu möödudes. Samuti ei ole eluliselt usutav, et pelgalt veebilehe avaldamine tekitab täiskasvanud hagejale une- ja ärevushäireid ning tõsist peavalu selliselt, et hageja ei saanud 2 kuud autot juhtida. Hageja kirjeldatud tervisehäired võisid tal esineda, kuid kostja ei pea usutavaks ega tõendatuks, et need tervisehäired oleksid põhjuslikus seoses kostja tegevuse või tegevusetusega. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit tervisehäire tekkepõhjuste kohta ega ole tõendanud tervisehäirete põhjuslikku seost kostja tegevuse või tegevusetusega. Esialgses hagis ei väitnud hageja, et kostja tegevuse tõttu tekkisid tal terviseprobleemid, kuigi see oleks pidanud hagejale teada olema. Kui hageja esitas 17.02.2014.a uusi asjaolusid, on ta menetlust venitanud ning menetluse venitamisega seotud menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole hagejale kahju tekitanud, mistõttu ei ole põhjendatud kahjuhüvitise väljamõistmine. Juhul, kui kohtu arvates on kostja hagejale kahju tekitanud, on hageja nõutud kahjuhüvitis ülemäära suur. Hageja väidete kohaselt on tekkinud kahju tema kohta veebikeskkonnas andmete avaldamisest ning suuliselt esitatud solvangutest. Nii andmete avaldamine kui ka solvangute esitamine pidi toimuma augustis 2013.a. Hageja on hagile lisanud hageja e-kirja kostjale, mille kohaselt ta hindas tekitatud kahju suuruseks 500 eurot. Kostjale jäi arusamatuks, millest tulenevalt on hageja kahju võrrelduna seisuga 19.09.2013.a 100%-liselt suurenenud. Hageja ei ole esile toonud, et pärast 19.09.2013.a oleks kostja hagejale kahju tekitanud. Hageja on menetlust venitanud, kui esitas 14.07.2014.a uue tõendi. Menetluse venitamisest tulenevad menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Samas leidis kostja, et AS Starman tõend ei tõenda hagi aluseks olevaid asjaolusid. IP-aadressid XX.XXX.XX.XXX ja XX.XXX.XX.XXX on seotud kostjaga, IP aadress XX.XXX.XX.XX ei ole kostjaga seotud. Ometi toimusid just viimaselt aadressilt sisselogimised 01.08.2013.a kuni 07.08.2012.a. Hageja ei ole tõendanud, millal koduleht loodi. Kontole sisselogimine ei tähenda veebilehe loomist ning hageja ei ole tõendanud, et kostja veebilehe lõi. Ka modemi kasutamine kostja poolt ei tähenda, et kostja oli Internetiühenduse kasutaja. Kostja modem on ühendatud Wi-Fi ruuteriga, millel ei ole juurdepääsuparoole ja kõigil ruuteri levialas olevatel isikutel on võimalik modemi kaudu Internetti pääseda. Esimese astme kohtu otsus
5(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 kahju hüvitamiseks ja kestva õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks, mille kostja sai kätte ning millele ta ei vastanud; 5) hageja esindaja saatis teistkordse nõude kostjale e-posti teel 19.09.2013.a, kuid kostja sellele ei vastanud. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja avaldas veebikeskkonnas www.hot.ee 2013.a suvel hageja kujutise ning isikuandmetega kodulehe koos hageja au ja väärikust solvavate väärtushinnangutega, tekitades seeläbi hagejale kahju. Samuti vaidlevad pooled selle üle, kas kostja helistas hagejale 15.06.2013.a öösel oma abikaasa telefonilt ning solvas hagejat ebaviisakate väljenditega. Kohus selgitas hagejale juba hagi menetlusse võtmisel (kohtu pöördumine 25.10.2013.a, t lk 40), et hageja peab tõendama hagis kirjeldatud asjaolusid ehk kostja poolt talle helistamist ja kostja poolt hageja nimega kasutajakonto avamist veebikeskkonnas plus.google.com. Kohtu 15.01.2014.a eelistungil selgitas kohus hagejale vajadust tõendada mittevaralise kahjuhüvitise nõude aluseks olevaid asjaolusid (t lk 83). Menetluse käigus hageja nõustus, et tugineb oma nõude esitamisel üksnes kahele asjaolule: veebikeskkonnas www.hot.ee veebilehe loomisele ning 15.06.2013.a öösel toimunud helistamisele. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole kohtu hinnangul tõendatud mõlema hagi aluseks olnud juhtumi toimumine hageja poolt. Samuti ei ole hageja vaatamata kohtu selgitustele esile toonud selliseid asjaolusid, mis õigustaksid hageja osundatud suuruses mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist. Küll on käesolevas asjas kohtu hinnangul tõendatud, et kostja lõi ilma hageja nõusolekuta veebilehe „XXXXXXXXXXXXX“, avaldas sellel ilma loata hageja isikuandmeid ja hageja kujutise ning ebakohaseid väärtushinnanguid hageja suhtes. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et veebikeskkonna www.hot.ee kaudu oli kättesaadav koduleht „XXXXXXXXXXXXX“ (t lk 8), millel oli avaldatud hageja pilt, ees- ja perekonnanimi, töökoha aadress ja telefonid, e-posti aadressid ning isikukood. Samuti oli avaldatud tekst: „MS pole midagi muud, kui meeleheitel raisakotkas, kes on valmis isegi kolme lapse ja armastava abikaasaga perekonna lõhkuma. Kui soovite, võite talle helistada telefonil XXX X XXX XXX“. Veebilehel oli ka kirjas: „selle sea isikukood on...“. Pooled ei vaidle selle üle, et avaldatud andmete näol ehk isikukoodi, kujutise, töökoha andmete, e-posti aadresside ja telefoninumbrite näol on tegemist hageja isikuandmetega. Hageja e-kirjavahetusest Elion Ettevõtted AS-ga (t lk 72-73) nähtub, et 08.08.2013.a pöördus hageja Internetiteenuse osutaja poole ning teavitas www.hot.ee keskkonnas avatud halvustava sisuga veebilehest, paludes lingi sulgemist ja selle avaldaja avalikustamist. Elion Ettevõtted AS teavitas hagejat samal päeval lingi sulgemisest ning selgitas, et ei saa avaldada hagejale informatsiooni veebilehe teinud isiku kohta. Seega on nimetatud e-kirjadega tõendatud, et hageja viidatud veebileht oli Interneti keskkonnas reaalselt kättesaadav ning see suleti hageja palvel. Elion Ettevõtted AS vastusest kohtu päringule (t lk 153) tuleneb, et kasutajakonto „XXXXXXXXXXXXX“ loodi 11.07.2013.a ning see loodi AS Starman võrku kuuluvalt IP aadressilt XX.XXX.XX.XXX. Sama IP aadressi on kasutatud korduvaks kontole sisselogimiseks ajavahemikul 11.07.2013–29.07.2013.a. Seejärel on 29.07.2013.a kontole sisse logitud IP-aadressilt XX.XXX.XX.XXX. 01.08.2013–08.08.2013.a on kontole sisse logitud IP aadressilt XX.XXX.XX.XX. Samas kirjas on märgitud, et IP aadressid XX.XXX.XX.XXX ja XX.XXX.XX.XXX kuuluvad AS Starman võrku ning aadress XX.XXX.XX.XX kuulub Soome operaatori TDC Oy Finland võrku. Starman AS vastuse (t lk 167) järgi olid IP aadressid
6(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 XX.XXX.XX.XXX ja XX.XXX.XX.XXX lepingujärgseks kasutajaks oli kostja.
2013.a
juulis
seotud
modemiga,
mille
Eeltoodud tõenditest nähtub kohtu hinnangul, et kostja lõi hageja nimega kasutajakonto ning logis sellesse korduvalt sisse. Harju Maakohtu 27.08.2014.a istungil tunnistajana üle kuulatud VM (t lk 182 pöördel – 183) avaldas, et leping Internetiteenuse kasutamiseks tema ja kostja kodus on sõlmitud kostja nimel. Internetiühendus Wi-Fi kaudu on tunnistaja sõnul kaitstud parooliga. Tunnistaja kinnitas, et ta ei ole ühelegi kolmandale isikule avaldanud andmeid oma suhetest hagejaga. Sama kinnitas vande all hageja oma ütlustes. Kostja nõustus, et ta ei olnud üheltki kolmandalt isikult saanud teada, et tema abikaasal on isiklikud suhted hagejaga. Ülalviidatud tõendeid kogumis hinnates luges kohus tõendatuks, et kostja lõi 11.07.2013.a ilma hageja loata kasutajakonto „XXXXXXXXXXXXX“. Asjas kogutud tõenditega kogumis on tõendatud, et kostja lõi kasutajakonto kaudu vaidlusaluse veebilehe, avaldades seal ilma loata hageja isikuandmeid. Kohus selgitas kostjale 27.08.2014.a istungil, et kui kostja väidete kohaselt lõi veebilehe kostja kasutuses oleva IP aadressi ja tema loodud kasutajakonto paroolide abil keegi teine, tuleb kostjal oma väiteid tõendada. Kostja neid väiteid tõendanud ei ole ning eluliselt ei ole kostja vastuväited kohtu jaoks ka usutavad. Ükski teine isik peale hageja, tunnistaja ning kostja ei teadnud hageja ja tunnistaja isiklikest suhetest. AS Starman ja Elion Ettevõtted AS vastustega päringutele on selgelt tõendatud, et kasutajakonto lõi kostja. Kasutajakonto loomine tähendas võimalust teha kontol toiminguid, sh luua veebileht ja avaldada sellel andmeid. Kostja ei ole väitnud, rääkimata tõendamisest, et tal oleks olnud õiguslik alus hageja ees- ja perekonnanime kasutades www.hot.ee keskkonda kasutajakonto loomiseks. Kostja ei ole tõendanud, et keegi teine on ilma hageja ja kostja nõusolekuta viidatud kasutajakonto kaudu loonud veebilehe ning avaldanud sellel hageja isikuandmeid. Ükski teine isik peale kostja ei saanud teada ega veebilehel avaldada, et hagejal on olnud suhted isikuga, kes on abielus ja kolme lapse ema. Kohus leidis, et kostja rikkus IKS-i, sest avaldas ilma hageja loata veebilehel hageja isikuandmeid, sh tema ees- ja perekonnanime, tema isikukoodi, tema töökoha andmed, telefoninumbrid ja e-posti aadressid. Kostja kasutas õigustamatult VÕS § 1046 lg 1 mõistes hageja kujutist, sest ta avaldas veebilehel ilma hageja loata viimase foto. Samuti avaldas kostja hageja suhtes ebakohaseid väärtushinnanguid, nimetades hagejat „perekonnalõhkujaks raisakotkaks“ ning „seaks“. Kohus ei nõustunud kostja käsitlusega, et hageja oli iga eetiliselt mõtleva isiku arvates „perekonnalõhkuja“, ning et tegemist on faktiväitega. Tegemist on kohtu arvates Eesti kultuurikeskkonnas halvustava hinnanguga, milleks hageja kostjale põhjust ei andnud, sest kostja on endiselt abielus VM-ga. Samuti on Eesti kultuurikeskkonnas halvustavaks isiku nimetamine „seaks“ või „raisakotkaks“. Seega on kostja avaldanud hageja kohta ebakohaseid väärtushinnanguid. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et kostja teotas hageja au tema isikuandmete ja kujutise õigustamatu kasutamisega, samuti tema suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega. Kostja ei ole välja toonud, et tema rikkumise toimepanekul oleks esinenud mistahes õigustus VÕS § 1046 lg 2 mõistes, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Asjas kogutud tõendite pinnalt leidis kohus, et tegemist oli kostja süülise rikkumisega. Kostja ei ole tõendanud VÕS § 1050 lg 1 mõistes süü puudumist. Kohus nõustus hageja käsitlusega, et kostja pani rikkumise toime tahtlikult ning kostja eesmärk oli hagejat solvata. Ainuüksi kostja vande all antud ütlustega, milles kostja eitas veebilehe loomist, ei ole kostja vastuväited tõendatud, sest kostja ütlused on olulises vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega. Kostja ütlused ei lükka ümber teiste tõenditega tõendatud asjaolu, et kasutajakonto
7(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 „XXXXXXXXXXXXX“ loodi kostja poolt. Kasutajakonto loomine omakorda võimaldas veebilehe loomist. Samuti nähtub kostja ütlustest, et tema tööandaja emaettevõtte tegutseb Soomes ning kostja on töökohal arvuti kaudu Internetti kasutanud, mistõttu luges kohus usutavaks, et nimelt kostja on kasutajakontole „XXXXXXXXXXXXX“ sisse loginud ka Soomes kasutatava IP aadressi kaudu. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud ühegi asjaolu esinemist, mille kohaselt võiks tegemist olla kostja mittesüülise rikkumisega. Kohus mõistis, et perekondlike suhete pinnalt hageja ja kostja vahel tekkinud konflikt võis olla kostja jaoks isiklikult ebameeldiv ning kostja arvates võis olla hageja käitumine taunitav, kuid see ei õigusta kostja poolt hageja isikuandmete avaldamist ilma viimase loata ning hageja suhtes ebakohaste väärtushinnangute avaldamist. Asjas ei oma tähtsust see, kas või kui mitmed isikud vaidlusalust veebilehte külastasid. Vaidlus puudub selle üle, et veebileht oli Interneti kaudu avalikkusele piiramatul viisil kättesaadavaks tehtud. Järelikult oli kostja teinud hageja isikuandmed ning ebakohased väärtushinnangud kolmandatele isikutele avalikult kättesaadavaks. AS EMT vastusest kohtu päringule (t lk 96) nähtub, et 15.06.2013.a on kell 00:20 tehtud alla ühe minuti kestnud telefonikõne hageja telefonile numbrilt XXXXXXXX. Seejärel on hageja telefoninumbrilt XXXXXXXX tehtud kolm alla minuti kestnud kõnet numbrile XXXXXXXX. Eelviidatu läheb vastuollu hageja poolt esialgses hagis väidetuga, mille kohaselt helistas kostja talle 15.06.2013.a öösel korduvalt. Harju Maakohtu 27.08.2014.a istungil tunnistajana üle kuulatud VM (t lk 182 pöördel – 183) avaldas, et tema telefoninumber on XXXXXXXX ning ta on mitmeid kordi hagejale helistanud. Tunnistaja ei välistanud, et ta võis hagejale helistada ka 2013.a juunis. Tunnistaja ei olnud kuulnud ega näinud, et tema abikaasa ehk kostja oleks kasutanud tema telefoni hagejale helistamiseks. Kostja väitis vande all (t lk 184), et XXXXXXXX on tema abikaasa telefoni number, kuid tema hagejale 15.06.2013.a ei helistanud. Kostja eitas hagejale mistahes kõnede tegemist. Hageja avaldas kohtu 27.08.2014.a istungil vande all antud ütlustes (t lk 183), et XXXXXXXX on tema telefoninumber, XXXXXXXX on tunnistaja VM telefoninumber. 15.06.2013.a sai hageja VM telefoninumbrilt kõne ning kostja oli helistaja. Kostja oli eelmisel päeval ehk 14.06. helistanud hagejale varjatud numbrilt 7 korda. 15.06.2013.a toimunud kõnes kostja sõimas hagejat ning lubas oma abikaasa kodunt välja visata. Veendumaks, et VM-ga on kõik korras, helistas hageja korduvalt kostjale tagasi VM telefoninumbril, kuid talle vastas kostja. Kostja tundis hageja ära hääle järgi. Hageja ühtlasi kirjeldas, milliseid ebatsensuurseid väljendeid kostja talle telefoni teel ütles. Kohus leidis, et ainuüksi hageja vande all antud ütlustega ei saa lugeda tõendatuks kostja poolt hagejale 15.06.2013.a öösel helistamist VM telefonilt ning hageja solvamist. Hageja poolt istungil kirjeldatud asjaolud ei ühti kohtule kirjalikes menetlusdokumentides esitatud väidetega, kus hageja esmalt väitis, et kostja helistas talle korduvalt. AS EMT päringust nähtub, et hageja telefonile tehti üks kõne ning hageja ise helistas korduvalt tagasi. Telefonikõnede sisu ning kõne teinud isikut ei saa kohtu hinnangul tõendada ainult hageja enda vande all antud ütlustega, sest seda muud asjas kogutud tõendid ei toeta. VM ei välistanud, et ta helistas ise hagejale 15.06.2013.a öösel. Kostja on telefonikõne tegemist eitanud. Eeltoodut kokku võttes leidis kohus, et hageja väited selle kohta, et kostja helistas talle oma abikaasa telefonilt 15.06.2013.a öösel ning solvas teda, ei ole tõendatud.
8(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 Vaatamata eeltoodule kuulub hageja mittevaralise kahjuhüvitise nõue rahuldamisele, sest käesolevas asjas on tõendatud kostja poolt veebilehe kaudu hageja isiklike õiguste rikkumine. Kohus tugines VÕS § 128 lg-le 5, § 134 lg-tele 2, 5 ja 6. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kostja poolt hageja isikuõiguste rikkumine tõi hagejale kaasa tervisekahjustuse, millisel juhul kuulub mittevaralise kahjuhüvitise nõue alati rahuldamisele. Hageja esitatud tõenditest (t lk 107-108) tuleneb, et perearst on hagejale 20.11.2013.a ja 19.12.2013.a koostanud retseptid ravimile XANAX, mis on patsiendile välja müüdud. Sama nähtub ravimikarbi etiketi koopiast (t lk 118). Ravimi omaduste kokkuvõtte (t lk 109-117) järgi on ravim XANAX näidustatud ärevusseisundite, sh depressiooniga kaasneva ärevuse lühiajaliseks raviks ja paanikahäirete raviks. Omaduste kokkuvõtte p-s 4.7. on märgitud, et sedatsioon, amneesia, kontsentratsiooni- ja lihasfunktsioonide langus võivad ebasoovitavalt mõjutada autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Hageja avaldas kohtu 27.08.2014.a istungil vande all antud ütlustes (t lk 183), et tal tekkisid ärevushäired pärast GooglePlus konto avaldamist septembris-oktoobris 2013.a. Alguses proovis hageja end ravida käsimüügiravimitega, kuid see ei õnnestunud ning tal tuli läbida 2kuuline retseptiravimi kuur. Enne 2013.a augustit hagejal ärevushäireid ei olnud ning muid ärevust tekitavaid olukordi tal elus ei olnud. Ravimi kõrvaltoime tõttu ei saanud hageja sõita autoga mõned tunnid pärast ravimi võtmist. Asjas kogutud tõenditest nähtub samuti, et Internetilehel plus.google.com on avatud kasutajakonto MS nimele (t lk 14-29), milles on avaldatud hageja ees- ja perekonnanimi, töökoha aadress ja tema suhtlusringkonda kuuluva isikuna VM nimi. Kes on avanud nimetatud konto ja millal, kohtule esitatud tõenditest ei nähtu. Samas luges kohus usutavaks ja teiste tõenditega kooskõlas olevaks hageja selgitust, et tal tekkisid ärevushäired pärast GooglePlus konto avastamist, kuid nende teke oli otseselt seotud varasema kostja tegevusega hageja isikuõiguste rikkumisel. Asjas kogutud tõenditest ei nähtu, et hagejal oleksid ärevushäired tekkinud mõnel muul, kostjast sõltumatul põhjusel. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud ühtegi asjaolu, millest tulenevalt võisid hagejal tervisehäired tekkida sõltumata kostja õigusvastasest tegevusest. Ainuüksi asjaolu, et hageja pöördus arsti poole oma tervisehäirete tõttu mitu kuud pärast vaidlusaluse veebilehe avastamist, ei välista põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase tegevuse ja hagejal tervisehäire tekkimise vahel. Seetõttu leidis kohus, et hagejale väljamõistetava hüvitise suuruse määratlemisel tuleb arvestada hagejal tekkinud tervisekahjustuse raskust, samuti kostja õigusvastast tegevust hageja isikuandmete ning hageja au teotavate väärtushinnangute avaldamisel, kostja käitumist pärast rikkumist ja tema suhtumist hagejasse. Senisest Eesti kohtupraktikast tuleneb, et mittevaralise kahjuna tuleb võtta arvesse kõiki kannatanul tekkinud negatiivseid mittevaralisi tagajärgi (RK TKo 22.10.2008.a nr 3-2-1-85-08, p 11). Kohtute väljamõistetavate hüvitiste suurused peavad vastama ühiskonna üldise heaolu tasemele ning üldise võrdsuspõhiõiguse tagamiseks olema sarnastel asjaoludel võrreldavad. (RKTKo 09.04.2008.a nr 3-2-1-19-08, p 13, nr 3-2-1-18-13, p 26). Hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja rikkumise intensiivsust ja mõju (RK TKo 3-2-1-4-12, p 14). Hüvitise määratlemisel arvestab kohus sõltumata poote taotlustest rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ja selle astet, poolte majanduslikku olukorda ja kannatanu enda osa (RK TKo 3-2-1-15209, p 16). Mittevaralise kahju suurust ei saa tõendada. Mittevaralise kahju hüvitise nõude esitamisel on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel (RK TKo 3-2-1-85-08, p 13). Kohtul on diskretsiooniõigus mittevaralise kahju hüvitise
9(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 suuruse määratlemisel (RK TKo 3-2-1-18-13, p 21) ning kohus otsustab hüvitise suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. Kui andmeid avaldati Internetis, jõuab see eelduslikult oluliselt suure hulga inimesteni (RK TKo 3-2-1-18-13, p 28). Samuti on Riigikohus leidnud, et igasugune mittevaralise kahju hüvitis kannab endas alati tõrjuvat eesmärki ning väljendab ühiskonna hukkamõistu rikkuja õigusvastasele teole (RK 3-2-1-18-13, p 29). Eeltoodud põhimõtetest lähtudes pidas kohus õiglaseks mittevaralise kahju hüvitiseks, mis tuleb kostjalt hagejale välja mõista, summat 300 eurot. Hagejal tekkis pärast kostja õigusvastase teo toimepanekut tervisekahjustus, mis vajas ravi. Ravi tõttu pidi hageja taluma 2 kuu jooksul ebamugavusi, sest tema autoga sõitmise võime oli pärsitud. Samas ei omanud tervisekahjustus hagejale pikaajalist mõju ning hageja on paranenud. Kohus arvestas ühtlasi asjaolu, et kostja avaldas hageja isikuandmed ning hageja au teotavad ebakohased väärtushinnangud Interneti vahendusel, kus need andmed olid kättesaadavad kiiresti ja hõlpsalt määramatule ringile avalikkusele. Internetilehekülg oli leitav otsingumootorites hageja ees- ja perekonnanime järgi, mida kinnitasid hageja vande all antud ütlustes ja asjas üle kuulatud tunnistaja. Kostja käitumine pärast õigusrikkumise toimumist ja tema suhtumine hagejasse on kohtu hinnangul taunitavad, sest kostja ei vastanud hageja ettepanekutele vaidluse kohtuväliseks lahendamiseks, välistas kohtumenetluses hageja õigusi arvestavate kompromisside sõlmimise ning kandis kohtu 21.04.2014.a eelistungil hageja kujutise ning hageja au teotava väärtushinnanguga T-särki (t lk 131-132). Selline käitumine ja suhtumine annab kohtule alust arvata, et kostjalt väljamõistetav hüvitis peab mõjutama kostjat edaspidi hoiduma hageja õiguste rikkumisest. Kohus ei nõustunud hageja arusaamaga, et käesolevas vaidluses esile toodud asjaolude pinnalt peaks õiglase mittevaralise kahju hüvitise suurus olema vähemalt 1000 eurot. Arvestades vaidluse asjaolusid, ei ole 1000 euro suurune hüvitis kooskõlas ühiskonna üldise heaolu tasemega ega varasema kohtupraktikaga. Mittevaralise kahju hüvitisi suurusega 1000 eurot on viimastel aastatel kohtud välja mõistnud juhtudel, kus kannatanule on tekitatud erinevaid tervisekahjustusi (nt tsiviilasjas nr 2-12-5593 oli hüvitise määramisel aluseks kannatanu suhtes kasutatud füüsiline jõud, mis tõi kaasa pöidlamurru ja kõri kontusiooni; tsiviilasjas nr 2-1065632 oli hüvitise määramisel aluseks kallaletung kannatanule, tema tapmise ähvardus, ründed näo piirkonda ning ajutine välimuse muutus; tsiviilasjas nr 2-06-9959 oli hüvitise määramisel aluseks pikaajaline töövõimetus ja peavalu ning heaolu langus; tsiviilasjas nr 2-12-28705 oli hüvitise määramisel aluseks kannatanu nina ja silmade vigastused, pea- ja seljavalud, pikaajaline töövõimetus). Isiku maine kahjustamisel olukorras, kus see on kaasa toonud ümbritsevate isikute suhtumise muutumise kannatanusse, on kohtud pidanud õiglase hüvitise suuruseks summat 200 eurot (tsiviilasi nr 2-12-22288). Seega on kohtu määratud hüvitis käesolevas asjas kooskõlas varasema kohtupraktikaga ning asjas tõendamist leidnud asjaoludega. Lisaks mittevaralisele hüvitisele palus hageja kostjalt välja mõista varalise hüvitise, mis seisnes tema kohtuvälistes kuludes õigusabile. Hageja esindaja saatis 16.08.2013.a kostjale kohtuvälise nõudekirja (t lk 9-11), milles paluti kostjalt Internetilehe kuvamise lõpetamist ja mittevaralise kahju hüvitamist summas 500 eurot. Nõudekiri toimetati kostjale tähitult kätte (t lk 12). Hageja esindaja kordas oma nõuet e-posti teel saadetud kirjas 19.09.2013.a (t lk 13). Nõudekirja koostamise ja saatmise eest esitas advokaat hagejale arve summas 157,30 eurot (arve ja spetsifikatsioon t lk 30-31), mille hageja tasus (maksekorraldus t lk 32). Kohus leidis, et vaatamata hageja poolt soovitud mittevaralise kahju hüvitise suurusele, on tema õigusabikulude näol tegemist mõistlike kuludega VÕS § 128 lg 3 mõttes vaidluse kohtuväliseks
10(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 lahendamiseks. Hageja soovis leida vaidlusele kohtuvälist ja mõistlikku lahendust. Kostja sai hageja pöördumised kätte, kuid ei reageerinud nendele, mistõttu hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtu poole pöörduma. Seetõttu leidis kohus, et hageja varalise kahju hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista varalise kahju hüvitamiseks 157,30 eurot. Lisaks varalise kahju hüvitisele palus hageja kostjalt välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise summalt 157,30 eurot alates hagi esitamisest kuni hüvitise tasumiseni. Kuivõrd kohus rahuldas hageja varalise kahju hüvitise nõude, kuulub hageja viivisenõue VÕS § 113 lg 1 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 alusel rahuldamisele. Kuivõrd kohus tegi otsuse kostja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda ning seda vaatamata asjaolule, et kohus ei nõustunud hageja osundatud võimaliku mittevaralise kahjuhüvitise suurusega. Hageja palus hüvitise suuruse kohtul endal määrata oma õiglase äranägemise järgi. Kohus ei nõustunud kostja väidetega, et hageja on menetluse kestel menetlust venitanud, mistõttu tuleks sellest tulenevad menetluskulud jätta hageja kanda. Kuigi hageja täpsustas menetluse käigus hagiavaldust ning esitas ühe tõendi pärast eelmenetluse lõppu, ei toonud see faktiliselt kaasa menetluse venimist ega ühegi istungi edasilükkamist. Kostjal oli võimalik esitada oma vastuväiteid hageja poolt pärast eelmenetluse lõppemist esitatud tõendi suhtes. Seetõttu ei saa menetluskulusid üheski osas jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebus
11(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 pikema aja möödudes. Eluliselt ei ole usutav maakohtu seisukoht, et kostja loob hageja-nimelise veebilehe pea kaks kuud pärast abikaasa ning hageja suhtest teadasaamist ja leppimist abikaasaga. Eluliselt on usutav vastupidine olukord – nii kostja kui ka tema abikaasa on huvitatud sellest, et hageja suhe VM-ga ei tule kunagi avalikuks. Suhte avalikuks tulemine põhjustab nö paranenud haavade uuesti avamise. Eluliselt on usutavam hageja kättemaksusoov ning sellest tulenevalt tuleb veebilehe loomist pidada hageja kättemaksuks seoses hageja ja VM isikliku suhte lõppemisega ning kostja ja VM leppimisega. Üldteada on asjaolu, et ka keskmiste teadmiste ja oskustega arvutisüsteemide spetsialist on võimeline sisenema interneti kaudu mistahes kohast keskmise turvalisusega modemisse ning edastama sealtkaudu teavet interneti keskkonnas jättes mulje, et teave edastati just selle modemi, mitte IT-spetsialisti enda kasutuses oleva modemi kaudu. Seega ei ole absoluutselt välistatud, et hageja-nimeline veebileht on loodud kas isiklikult hageja poolt või kasutas hageja selleks kellegi tuttava IT-spetsialisti abi. Maakohus on ekslikult asunud seisukohale, et tunnistaja ütluste kohaselt oli kostja kasutuses oleva ruuteri internetiühendus Wi-Fi kaudu kaitstud parooliga 2013.a juulis ja augustis. Tunnistaja 27.08.2014.a istungil antud ütlustest tuleneb ilmekalt, et Wi-Fi on parooliga kaitstud ütluste andmise aja seisuga ja nimelt: „Wi-Fi on meil parooliga kaitstud, kaabli kaudu ühendus ei ole parooliga kaitstud”. Tunnistaja andis ütlusi oleviku, mitte mineviku vormis. Kostja kinnitab veel kord, et 2013.a suvekuudel ei olnud kostja kodune internetiühendus Wi-Fi kaudu kaitstud parooliga. Alles pärast hageja 16.08.2013.a kohtuvälise nõude saamist otsustas kostja oma koduse internetiühenduse Wi-Fi kaudu kaitsta parooliga. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et 2013.a novembris määrati temale rahustid seoses ärevushäiretega. Ärevushäired tekkisid hageja poolt kohtus vande all antud ütluste kohaselt seoses Google+ konto avastamisega (27.08.2014.a istungi protokolli 4. lk) 2013.a septembrisoktoobris. Maakohtus ei leidnud tõendamist, et Google+ konto oleks olnud avatud kostja poolt. Seega on põhjendamatu ja alusetu kohtu poolt hagejale välja mõistetud 300 eurot mittevaralise kahju hüvitist – kostjal puudub seotus Google+ keskkonnas hageja-nimelise konto loomisega. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et ärevushäired olid tingitud just Google+ konto avastamisega – kohtule ei ole esitatud vastavasisulist tõendit nagu nt psühhiaatri järeldus. Tegemist on hageja paljasõnalise väitega. Vastustaja seisukoht
12(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 veebilehe avaldas kostja, väites, et veebilehe võis kostja modemi IP aadressi kasutades avaldada muu isik, ei olnud kostja väited sellised, mis oleksid andnud alust kohtu järeldustes kahelda. Apellatsioonimenetluses väitis kostja, et maakohtus kohtu ette toodud asjaolude alusel tuleks järeldada, et veebilehe avaldas hoopis hageja ise. Sellise järelduse tegemiseks käesolevas tsiviilasjas esitatud asjaolud ning tõendid alust ei anna. Lisaks tõendamatusele ei ole nimetatud väited ka eluliselt usutavad. Üldteada asjaoluna ei saa käsitleda kostja väidet, et iga keskmine IT spetsialist suudab oma modemi kaudu luua veebilehe nii, et veebilehe looja seadme IP aadressina näidatakse kostja oma. Samuti ei saa üldteada asjaoluks lugeda seda, et iga keskmine IT spetsialist suudab siseneda parooliga turvatud modemisse. Eluliselt ei ole usutav see, et keegi kolmas isik oleks kostja elukohaks oleva kortermaja juures leidnud kõikide Wi-Fi ühenduste hulgast üles just kostja oma ning mitmel korral sinna sisenedes luua veebilehe. Maakohus ei eksinud kostja abikaasa kui tunnistaja ütlustele hinnangu andmisel. Toimikumaterjalidest nähtub selgesti, et kostja abikaasa andis ütlusi käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks olevate sündmuste osas. Kostja abikaasa ei eristanud hagi aluseks olevate asjaolude toimumise ajal aset leidnud asjaolusid ning tunnistuste andmise ajal valitsevat olukorda. See, kas kostja ja kostja abikaasa kodus olev modem on parooliga kaitstud, omab käesolevas tsiviilasjas tähendust üksnes veebilehe avaldamise aja kontekstis, mitte tunnistuste andmise aja kontekstis. Kuigi kostjal oli võimalik oma abikaasalt tunnistuste andmise ajal täpsustada modemi parooli rakendamise aega, kostja seda ei teinud, vaid leppis sellega, et hagi aluseks olnud asjaolude osas tunnistuste andmise kontekstis väitis kostja abikaasa, et tema kodus on modem parooliga kaitstud. Nendel põhjustel ei viita mitte miski sellele, et asjaolu, et kostja kodus olev modem ei oleks hagi aluseks olevate sündmuste ajal olnud parooliga kaitstud, ei ole tõendatud.
13(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 tähenda veel leppimist ega mingite küsimuste mittetõstatamist. Teiseks, isegi kui kostja oma abikaasaga leppis, ei ole kostja viidanud ka sellele, millal leppimine toimus. Käesolevas tsiviilasjas ei rahuldatud hagi asjaolude alusel, mis oleksid aset leidnud oluliselt peale hageja ja kostja vahelise mitteabielulise suhte asetleidmist. Kolmandaks, see, kui kostja on oma abikaasaga leppinud, ei tarvitse tähendada, et kostja on hagejaga leppinud.
14(15)
Tsiviilasi nr: 2-13-49633 31.12.2014.a kehtinud redaktsiooni. Sellisel juhul on tagatud menetlusosalisele põhiseadusega kaitstud õigus nõuda kahju hüvitamist. Juhul, kui seadusesätet on võimalik tõlgendada mitmel viisil, millest üks viiks isikute põhiõiguste rikkumiseni, tuleb alati eelistada sellist seaduse tõlgendust, millega isikute põhiõigusi ei kahjustada.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
15(15)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.