Kohtulahend

Kostja V D ei ole kohustatud hüvitama 120 eurot hagejale, seoses tema esindaja M.F.ebakvaliteetse õigusabi puuduste kõrvaldamisega. 4) KÜ Katse 7 nõuab 240 eurot seoses kohtule selgituste esitamisega. Kohus ei ole hagejalt nõudnud selgitusi – see on hageja enda initsiatiiv. Hageja selgitused ei olnud kohtule vajalikud. Hageja ei ole põhjendanud kohtule selgituste esitamise vajalikkust ning mis selgitustega on tegemist – jääb üldsegi ebaselgeks. Hageja omaalgatuslike toiminguid, mida kohus ei ole nõudnud, ei ole V D kohustatud finantseerima ja hagejale hüvitama 240 eurot. 5) KÜ Katse 7 nõuab seoses kostja uue vastusega selgituste esitamise eest 180 eurot. Kohus ei ole hagejalt nõudnud selgitusi – see on hageja enda initsiatiiv. Hageja selgitused ei olnud kohtule vajalikud. Hageja ei ole põhjendanud kohtule selgituste esitamise vajalikkust ning mis selgitustega on tegemist – jääb üldsegi ebaselgeks ja arusaamatuks. Hageja omaalgatuslike toiminguid, mida kohus ei ole hagejalt nõudnud, ei ole V D kohustatud finantseerima ning hüvitama hagejale 180 eurot. 6) KÜ Katse 7 nõue, väidetavalt kostja poolt nõutud dokumentide kogumine ja kohtule esitamise eest 60 eurot. Kostja ei ole hagejalt nõudnud dokumentide esitamist, mistõttu KÜ Katse 7 väide ei vasta tegelikkusele ja 60 euro nõue on täiesti alusetu. 7) Hageja on õigustatud saama kohtuistungitel osalemise eest mitte 80 eurot, vaid sellest 35% . 8) KÜ Katse 7 nõuab V D`ilt 60 eurot menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ettevalmistamise eest. Vastavalt kohtupraktikale ja TsMS-ile, menetluskulude kindlaksmääramise kulud jäävad kummagi poole kanda. Seega on KÜ Katse 7 nõue 60 euro nõudes avalduse ettevalmistamise eest on vastuolus kehtiva kohtumenetluse seadustikuga. Hageja poolt esitatud arvetel on märge, et hageja on kohustatud rahasumma tasuma esindaja Maksim Fedotovi õigusfirma pangakontole. Kuid kas hageja KÜ Katse 7 on üldsegi kandnud menetluskulusid ning maksnud raha selle nõudjale Maksim Fodotovile, selle kohta tõendid ja kinnitused kohtule esitatud menetluskulude kindlaksmääramise avalduses puuduvad. Kostja palub jätta hageja avalduse rahuldamata. Hageja vastus kostja vastuväitele Hageja selgitab, et alguses esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse Pärnu Maakohtusse. Peale seda, kui kostja esitas nõudele vastuväite, anti nõue üle hagimenetlusse Viru Maakohtusse. Hageja ei eita fakti, et hagiavalduse tekstis oli kaks viga. Kuid need ei moonutanud mingil moel hagiavalduse enda mõtet. Hageja märkis selgelt, kelle vastu oli esitatud hagi, esitas hagiavalduses oma nõuded, tõi ära tõendid, mis kinnitasid tema õigsust. Hageja selgitab, et ta maksis riigilõivu kaks korda. Esimest korda avalduse esitamisel maksekäsu kiirmenetluse raames. Teine kord peale seda, kui hageja avaldus oli üle antud Viru Maakohtusse hageja avalduse läbivaatamiseks tavalises hagimenetluses. Kokku 250 eurot. Asja kohtus läbivaatamise protsessis, seoses sellega, et hageja pöördumisest kohtusse möödus üsna palju aega ning kostja võlasumma jõudis selle aja jooksul oluliselt kasvada, oli hageja sunnitud täpsustama oma haginõuete suurust. Selle tulemusel suurenesid hageja nõuded kostja vastu ning hageja oli sunnitud riigilõivu juurde maksma.

01.veebruaril 2014.aastal saatis hageja kohtusse kviitungi, mis kinnitas tema poolt täiendava riigilõivu tasumist. Kokku 150 eurot. Nimetatud dokumendid on asja materjalides olemas. Hageja pidas otstarbekaks esitada kohtule täiendavad selgitused oma nõuete põhjendatuse kohta, samuti esitada oma arvamus haginõuete aegumistähtaegade osas. Hageja leiab, et korteriühistu sellised tegevused olid põhjendatud ja võimaldasid vältida asja kohtus läbivaatamise edasist viivitamist. Selle tulemusel ei vaadanud pooled järgmisel kohtuistungil 02.aprillil 2014.aastal küsimusi aegumistähtaegadest, vaid alustasid asja sisulist läbivaatamist. Hageja poolt on kohtule esitatud dokumendid kas kohtu nõudel või on selgituste esitamise tinginud kostja enda käitumine. Kokkuvõtteks leiab hageja, et kostja vastuväited on alusetud. Hageja jääb oma esialgses avalduses taotletu juurde ja palub see rahuldada täies ulatuses. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused Hageja menetluskuludest 35% on jäetud V D’i kanda. Menetluskulude jaotust sisaldav kohtulahend jõustus 10.06.2014.a. Hageja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks kohtulahendis sisalduva kulude jaotuse alusel vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures hageja kantud menetluskulude sisuks on riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-21-161-11, p 7). TsMS § 138 lg 1 ja 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosalise esindaja kulud kohtuväliseks kuluks. TsMS § 147 lg 5 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku korral tasutakse hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiselt tasutud riigilõivuga. TsMS § 172 lg 9 kohaselt maksekäsu kiirmenetluse edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka. Käesolevas tsiviilasjas on tegemist olukorraga, kus hageja esitas algselt oma nõude kostja vastu maksekäsu kiirmenetlusse ja tasus avalduselt riigilõivu 60,07 eurot ning laekumise on kontrollinud Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond. Kuna kostja esitas makseettepanekule vastuväite, siis andis Pärnu Maakohus hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses ja hageja tasus vastavalt hagiavalduses märgitud nõude suurusele täiendavalt riigilõivu 189,93 eurot. Tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus I kd tl 24 ning on koos hagimaterjalidega kostjale kätte toimetatud.

Hageja kasutas TsMS § 376 lg 4 p 2 sätestatud õigust suurendada nõuet kostja vastu ning kohtu nõudel (I kd tl 66) tasus täiendavalt riigilõivu 150 eurot. Tasumist tõendav maksekorraldus asub tsiviilasja toimikus I kd tl 70. Seega on hageja õiguspäraselt tasunud riigilõive kokku 400 eurot, millest palub avalduse kohaselt kindlaksmäärata üksnes 325 eurot. TsMS § 487 lg 1 kohaselt asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab avaldajat esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et maksekäsu kiirmenetluse avaldus on formaliseeritud avaldus, mis ei vasta hagiavaldusele TsMS § 363 ettenähtud nõuetele, seega ei saa hagejale antud kohtu korraldust esitada nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis pidada puuduste kõrvaldamise nõudeks nagu oleks hageja esitanud kohtule puuduliku hagiavalduse. Olukorras, kus maksekäsu kiirmenetlus läheb üle hagimenetluseks, on tavapärane, et kohus annab hagejale tähtaja nõude esitamiseks hagiavaldusele ettenähtud vormis. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Käesolevas tsiviilasjas esindas hagejat TsMS §-s 218 sätestatud nõutele vastav lepinguline esindaja. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule hagiavalduse (I kd tl 9-10, sisuliselt 0,5 lk), hagi nõude suurendamise avalduse (I kd tl 51-52, sisuliselt 0,5 lk), 03.02.2014.a toimunud kohtuistungil menetlusosalistele esitatud kohtu nõude alusel (I kd tl 72) hageja selgitused ja hagi täiendused (I kd tl 74-75, sisuliselt 1 lk), hageja seisukohad seoses kostja vastusega (I kd tl 104-106, sisuliselt 2 lk) ja 02.04.2014.a toimunud kohtuistungil menetlusosalistele esitatud kohtu nõude alusel (I kd tl 109) täpsustatud nõudega hagiavalduse (I kd tl 111-116, sisuliselt 4 lk). Kokku on hageja esindaja esitanud kohtule 5 sisulist menetlusdokumenti kogumahuga 8 lk. Lisaks on hageja esindaja esitanud kohtutele väikesemahulisi menetlusdokumente (teatised, kaaskirjad esitatavatele dokumentidele, meilitsi teabevahetus kohtuga). Hageja esindaja viibis ka kahel kohtuistungil Viru Maakohtus 03.02.2014.a. (istung kestis 1 tund ja 35 minutit ehk 1,583 tundi; I kd tl 72-73) ja 02.04.2014.a. (istung kestis 35 minutit ehk 0,583 tundi; I kd tl 109-110). Kokku viibis hageja esindaja kohtuistungitel 2,17 tundi, millest taotleb hüvitamist üksnes 1 tunni ja 20 minuti ehk 1,33 tunni ulatuses. Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase kaasomandi majandamisest tuleneva rahalise nõudega, arvestab kohus 40 minutit ehk 0,667 tundi menetlusdokumendi ühe lehekülje koostamise kohta, seega on hagejale õigusabi osutamise ajakulu menetlusdokumentide koostamisel ja kohtule esitamisel 5,34 tundi (8 lk x 0,667 h). Sellele lisandub kohtuistungitest osavõtu aeg 1,33 tundi. Kohus loeb hageja

esindaja põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks kohtule menetlusdokumentide esitamisel ja kohtuistungitel osalemisel kokku 6,67 tundi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 120 eurot ilma käibemaksuta. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu nii 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13) kui ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13). Seega on hageja lepingulise esindaja tunnitasu mõistliku suurusega. Riigikohus on lahendis 3-2-1-77-14 (p 12) asunud seisukohale, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus arvestamata hageja esindaja aja, mis tal kulus menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamisele ja esitamisele. Ekslik on kostja seisukoht, et hageja ei ole tõendanud kulude kandmist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-65-13 asunud seisukohale, et menetlusosalised ei pea tõendama, et nad on õigusteenuse eest esindajale maksnud. Seega ei ole oluline, kas esindajale on tasu makstud või kes on selle tasunud. Eeltoodust tulenevalt lepingulise esindaja tasu väljamõistmiseks piisab, kui õigusabi saajal on tekkinud saadud õigusabi eest tasumise kohustus ehk talle on esitatud arve. Eeltoodu põhjal on hageja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 800,40 eurot (6,67 x 120) ilma käibemaksuta, millele lisandub riigilõiv summas 325 eurot. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ja määrab kindlaks hageja menetluskulud kokku summas 1125,40 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 35% ehk 393,89 eurot. TsMS 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Helgi Vinni Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.