2-12-45702/27 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

KÜ Katse 7 esitas 08.11.2012 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse V. D. vastu võlgnevuse 2062,38 nõudes. Võlgnik esitas nõudele vastuväite ning Pärnu Maakohus andis 12.02.2013 nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Viru Maakohus jättis 14.02.2013 määrusega avalduse käiguta ning kohustas KÜ Katse 7 esitama kohtule nõuetekohast hagiavaldust. KÜ Katse 7 esitas 27.02.2013 Viru Maakohtule nõuetekohase hagiavalduse V. D. vastu võlgnevuse ja viiviste nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja V. D. KÜ Katse 7 liige ja korteriomandi aadressil xxx omanik. Kostja rikub süstemaatiliselt kohustust tasuda kommunaalteenuste eest ning tema võlgnevus seisuga 01.02.2013 oli 2175,39 eurot. Hageja palub nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kostja esitas 05.04.2013 kohtule vastuse hagiavalduse. Kostja ei tunnista nõuet täies ulatuses ning leiab, et hagiavaldus on põhjendamatu, nõuded on aegunud ja tõendamata. Kostja leidis, et hagiavaldusele lisatud dokumendid ei tõenda võlgnevuse olemasolu ega selle suurust. Kuna hageja ei ole võlgnevuse olemasolu tõendanud, siis ka kostja ei esitanud omapoolseid tõendeid oma vastuväidete tõendamiseks. Hageja esitas 30.01.2014 kohtule täiendatud hagiavalduse, milles suurendas oma nõude. Hageja selgitas, et kuna võlgnevus suureneb iga päevaga, siis seisuga 31.12.2013 moodustab kostja võlgnevus koos viivistega KÜ Katse 7 ees 3232,44 eurot. Kohtuistungil 03.02.2014 selgitas hageja, et hagiavalduses esitatud nõuded on aastast 2007, korteriühistu moodustamise momendist. Hageja tunnistas, et kostja on osaliselt maksnud, kuid jättis märkimata, mille eest tema maksis. Hageja leiab, et kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg ja seega nõuded aastast 2007 ei ole aegunud. Kostja leidis istungil, et hageja nõue ei ole põhjendatud, hageja ei ole esitanud võlgnevuse aluseks olevat arvestust. Samuti leidis kostja, et kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg. Samal kohtuistungil juhtis kohus hageja tähelepanu Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-53-10 ja Tartu Ringkonnakohtu lahendile nr 2-13-10183. Nimelt on nendes lahendites selgitatud, et hageja peab tõendama, et kostjal on kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ning näidata, kuidas need kulud on jagatud liikmete vahel.

Hageja esitas 28.02.2014 kohtule täiendavad tõendid – üldkoosoleku protokollid ja otsused, millega kehtestati majandamiskulude suurused. Hageja selgitas, et selliste maksete nagu vesi, kanalisatsioon, keskküte suurust arvestatakse vastavalt KÜ poot kinnitatud Põhikirja metoodika ja korra alusel. Kuna kostja ei tasu majandamiskulusid, siis arvestab hageja viivist vastavalt KÜ põhikirja §-le 3.2.11. Kostja esitas 03.03.2014 vastuväite hageja nõudele. Kostja leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata, hagiavalduses ei ole märgitud, kui suur on põhinõue ja kui suur on viivise summa, ei ole näidatud nõude moodustamise metoodikat ega algandmeid, samuti ei ole hageja põhjendanud, miks kohaldub nõuete puhul 10-aastane aegumistähtaeg. Hageja esitas 12.03.2014 täiendavad selgitused hagiavalduse kohta. Hageja selgitas, et hageja poolt esitatud dokumentidest (KÜ üldkoosoleku otsused, protokollid ja põhikiri) tulenevadki hageja nõuded. Kostja ei ole aga KÜ otsuseid ja põhikirjast tulenevaid nõudeid täitnud. Kuna majandamiskulude tasumise kohustus tuleneb seadusest, siis rikkus kostja seadusi ja tema puhul kehtib TsÜS § 149 lg 1 ehk 10-aastane aegumistähtaeg. Kohtuistungil 02.04.2014 jäi hageja oma nõuete juurde. Hageja selgitas täiendavalt, et nõue koosneb hooldustasust, vee ja kanalisatsiooni jaotustasust ning keskküttest. Vee ja kanalisatsiooni arvestus toimus arvestite näitude põhjal ning keskkütte puhul vastavalt maja üldpinnale. Kostja jäi oma seisukoha juurde, et hageja nõue pole tõendatud. Hageja ei ole esitanud nõude ja viivise arvestust, ei ole hagiavalduses viidanud, millist asjaolu millise tõendiga soovib tõendada. Kostja palus kohaldada kolmeaastast aegumistähtaega. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama, kui suured olid kulud tervikuna mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille alusel jagatakse kulud liikmete vahel. Kohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks kuni 21.04.2014 ja vastuväite esitamise tähtajaks on 30.04.2014. Hageja esitas 21.04.2014 uue hagiavalduse ja täiendavad dokumendid. Hagiavalduse kohaselt moodustab kostja võlgnevus hageja ees koos viivistega 31.03.2014 seisuga 3717,35 eurot. Korteriühistu nõuab võlgnevust üldkoosoleku otsuste ja põhikirja alusel. Vee ja kanalisatsiooni ning keskkütte eest makseid arvestab hageja põhikirja p-de 3.2.8.1 ja 3.2.8.2. Vee eest maksmine toimub arvestite näitude alusel ning keskkütte eest - korteri pindala ja kehtestatud tariifi alusel. Kuna kostja ei maksa süstemaatiliselt arveid, siis palub hageja välja mõista ka viivist põhikirja p 3.2.11. alusel. Kostja rikub korteriühistu põhikirja ja seadust, mistõttu kehtib nõuete puhul TsÜS § 149 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg. Hageja on märkinud ka, et kostja on maksnud osaliselt kommunaalteenuste eest: 29.07.2013, 05.09.2013, 07.10.2013 ja 17.12.2013. Kostja esitas 30.04.2014 kohtule vastuväite hageja nõuetele. Kostja leiab, et ka uues hagiavalduse tekstis ei ole hageja oma nõuet põhjendanud ega selgitanud, millise ajavahemiku eest hageja võlga nõuab. Kostja leiab, et hagiavaldusele lisatud paberid ei tõenda hageja nõuet. Hageja pidi viitama, millise tõendiga millist asjaolu tema soovib tõendada, esitama arvestust ning selgitama, millest nõue koosneb – millised majandamiskulud, kui suures ulatuses ja millisel ajavahemikul on kostja jätnud tasumata.

Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:  kostjale kuulub korteriomand asukohaga xxx.  korterelamus Katse 7 on asutatud korteriühistu 2007. aastal.  kostja on Korteriühistu Katse 7 liige.  kostjale kuulub korter, mille pindala on 49,6 m2. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust ja viiviseid kokku summas 3717,35 eurot perioodi august 2007 - märts 2014 eest. Kostja on menetluse jooksul olnud seisukohal, et hageja nõue ei ole põhjendatud ega tõendatud, hageja ei ole esitanud nõude aluseks olevat arvestust ega viidanud tõenditele, mis on nõude aluseks. Kostja leidis ka, et hageja nõue on aegunud ja palus aegumist kohaldada. Seega leiab kohus, et vaidluse põhiliseks küsimuseks on kas hagejal on üldse nõue kostja vastu ning jaatava vastuse korral, kui suured on majandamiskulud, mida kostja peab hagejale maksma. Kohus lahendab kõigepealt aegumise taotlust ning seejärel vastab küsimusele, kas ja kui suures ulatuses on hageja nõue kostja vastu põhjendatud. Hageja ei ole esitanud kohtule ühtegi korteriühistu arvet, mis oli kostjale väljastatud. Kohtule on tõendina esitatud käibeandmikud (tl 14-21; 54-57), millest on näha, et hageja nõue kostja vastu on aastast 2007, iga kuu pidi kostja maksma hooldustasu, vee ja kanalisatsiooni eest, keskkütte eest, viivist ning jaotusteenuse tasu, teatud perioodil ka sihtotstarbelised maksed. Viimases hagiavalduses (tl 110-116) on hageja nõue täiendatud ning hõlmab perioodi kuni 31.03.2014. Kohtuistungil selgitas hageja, et nõue pärineb aastast 2007 ehk korteriühistu loomisest (tl 72). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 alusel tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 149 kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Teost hoidumisele suunatud nõude aegumistähtaeg algab hoidumiskohustuse rikkumisest. Kohus selgitab, et korteriühistu nõuded oma liikme vastu majandamiskulude tasumiseks tulenevad tehingust (juriidilise isiku organi otsus on tehing). Seadus näeb küll ette võimaluse kehtestada majandamiskulud lähtudes korteri pindalast (KÜS § 151), kuid kulude suurus ruutmeetri kohta (või kulude aluseks olev muu arvestamise metoodika) tuleneb kas lepingust (nt leping soojusenergia ostmiseks) või KÜ põhikirjast ja otsustest. Seega kohaldatakse majandamiskulude suhtes kolmeaastast aegumistähtaega vastavalt TsÜS § 146 lg-le 1. Hageja ei ole tuginenud TsÜS § 146 lg-le 4 ega ole tõendanud, et kostja on rikkunud oma kohustusi tahtlikult, vaatamata sellele, et kostja on korduvalt nõudnud nii vastustes hagiavaldusele kui ka istungitel (tl 72; 98-99; 109) põhjendada 10-aastast aegumistähtaega. TsÜS § 147 lg 3 alusel kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. TsÜS § 160 lg-te 1 ja 2 p 3 alusel aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses või muus hagita menetluses. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse 08.11.2012 ehk sellest ajast on aegumine peatunud. Kuna korteriühistule toimub maksmine arvete alusel, siis aegumata nõuded kuni hagi esitamiseni on alates aastast 2009 jaanuarist - kuna nende nõuete aegumistähtaeg hakkas

kulgema 2009. aasta lõpust ning novembris 2012 ei olnud need nõuded veel aegunud. Nõuded perioodil 2007-detsember 2008 on aegunud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et tuleb kohaldada aegumist ning lugeda korteriühistu nõuded kostja vastu perioodi 2007- detsember 2008 eest aegunuks. Järgmiselt lahendab kohus küsimust, kas hageja nõuded perioodi 2009 - märts 2014 eest on põhjendatud ja tõendatud või mitte. Hageja on kohtule esitanud järgmised tõendid: - kinnistusosakonna väljavõte kinnistusraamatust (tl 12), millest on näha, et kostja V. D. on korteriomandi asukohaga Katse 7-8 omanik; - saldoaruanne (tl 13; 65; 117); - käibeandmikud (tl 14-21; 54-57; 119), millest on näha kuupäeva ja arve summat, mis oli kostjale esitatud ning laekumised; - korteriühistu 09.07.2009 üldkoosoleku protokoll (tl 58, sama 81), mille punktis 6 on kinnitatud sihtotstarbeliste maksete suuruseks 7 krooni ruutmeetrilt alates 01.08.2009; - korteriühistu 02.04.2011 üldkoosoleku protokoll (tl 59, sama 84), mille punktis 3 otsustati kinnitada täiendava makse suuruseks 10 eurot korteri kohta alates maist 2011; - korteriühistu 31.03.2012 üldkoosoleku protokoll (tl 60-61: sama 85), mille punktis 5 kinnitati sihtotstarbelise makse suuruseks 0,45 eurot ruutmeetri kohta ning täiendavaks makseks alates 01.05 kuni 30.09 summas 10 eurot korterilt; - V. D. kliendikaart (tl 62-65; 118), milles on välja toodud arvete summad ja laekumised; - Korteriühistu 27.05.2008 üldkoosoleku protokoll (tl 79-80), mille punktis 3 kinnitati sihtmaksete suuruseks 6 krooni ruutmeetri kohta; - Korteriühistu 01.05.2010 üldkoosoleku protokoll (t.l 82-83), mille punkti 3 kohaselt on ajavahemikus 01.05-30.09 sihtmakse suuruseks 100 krooni korterilt igakuiselt; - Korteriühistu 04.04.2013 üldkoosoleku protokoll (tl 86-89), mille punkti 3 kohaselt jäeti hooldustasu suuruseks 0,45 eurot ruutmeetri kohta ning otsustati mitte kehtestada sihtotstarbelisi makseid; - Korteriühistu Katse 7 põhikiri (tl 90-96); - OÜ VKG Energia ja VKG Soojus AS arved keskkütte eest korteriühistule (tl 120-154). Kostja on esitanud kohtule hagi läbi vaatamata jätmise määruse (tl 35-36) ning viitas vastuses hagile, et kohus on juba menetlenud korteriühistu nõuet kostja vastu, kuid nõude olemasolu polnud tõendatud. Kohus selgitab, et nimetatud tõendil ei ole käesoleva asja raames tähtsust, kuna hagi läbi vaatamata jätmine ei takista uuesti kohtusse pöördumist TsMS § 426 lg 1 alusel. See tähendab, et kui varasemalt oli hagi nõue ebaselge ja tõendamata, ei tähenda, et hagejal ei õnnestu oma nõuet teises menetluses tõendada. Kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-08-29170 ei tõenda, et hagejal pole nõuet kostja vastu ega seda, et kostja on oma kohustused KÜ ees täitnud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuna kohus on lugenud aegunuks hageja nõuded perioodi 2007-2008 eest, siis on ka tõendid selle perioodi eest asjakohatud ja kohus jätab need tähelepanuta. Kohtule jääb arusaamatuks, mida soovis hageja tõendada saldoaruandega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-53-10 märkinud, et ainuüksi sellest, et korteriühistu esitab oma liikmele arve majandamiskulude tasumiseks, korteriühistu liikmele kohustusi ei teki. Järelikult ei saa ainuüksi arvete esitamisega tõendada seda, kui palju pidi kostja majandamiskulude eest tasuma. Seega ei tõenda ei saldoaruanne ega käibeandmik kostja võla olemasolu ega selle suurust. Käibeandmikust on võimalik kohtul teada saada, millistest kulu artiklitest igakuine korteriühistu arve koosnes, ja mis kuupäevast alates (aastast 2007) esitab hageja kostjale arved. Käibeandmikud ei tõenda ka nõude suurust ega ole nõude esitamise aluseks. Samas ei pea

kohus vajalikuks neid tõendeid hagejale tagastada, sest nendest on siiski võimalik kätte saada teatud informatsiooni ja ülevaate KÜ tegevuse kohta. Kohus leiab, et tõendid ühtivad omavahel ega ole vastuolus. Kohus ei ole tuvastanud lubamatuid ega ebausaldusväärseid tõendeid. Seega tugineb kohus otsuse tegemisel hageja poolt esitatud tõenditele. Kohtuistungil 02.04.2014 selgitas hageja, et nõue koosneb hooldustasust, vee ja kanalisatsiooni tasust, jaotustasust ning tasust keskkütte eest. Ka käibeandmikest on näha, et korteriühistu arve koosnes hooldustasust, tasust vee ja kanalisatsiooni eest, tasust keskkütte eest, viivisest, jaotusteenuse tasust ja teatud perioodidel ka sihtotstarbelistest maksetest. Järgnevalt analüüsibki kohus iga kuluartikli põhjendatust ja tõendatust. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude eest tasumise alused ja kord nähakse korteriühistu olemasolul korteriühistuseaduse (KÜS) § 4 lg 2 järgi ette korteriühistu põhikirjas. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi ka tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud. KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus leiab, et hageja nõutud hooldustasu on korteriühistuseaduse mõttes majandamiskulud ning juhul, kui korteriühistu põhikirjas ei ole märgitud teisiti, tuleb selle eest tasuda, lähtudes korteriomandi reaalosa pindalast. Majandamiskulu korteriühistuseaduse mõttes on ka tasu kütte eest (RKTKo 3-2-1-124-10 p 17), mida hageja samuti nõuab. Korteriühistu põhikirja p 3.2.7. kohaselt on korteriühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, igakuiselt majandamise kulude katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras, maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse ühistu liikme omandis oleva korteri üldpinna suurusest. Korteriühistu üldkoosolekutel olid kehtestatud hooldustasu ja teatud perioodidel ka sihtotstarbeliste maksete suurused. Kuigi üldkoosolekutel olid kehtestatud maksed erinevate nimedega on ikkagi tegemist majandamiskuludega KÜS § 151 mõttes ning kohaldub nende suhtes KÜ põhikirja p 3.2.7 ja muu majandamiskuludega seotud regulatsioon. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et hooldustasu alates 01.01.2009 kuni juuli 2009 oli 6 krooni ehk 0,38 eurot ruutmeetri kohta igakuiselt ning alates augustist 2009 kuni märts 2014 oli hooldustasu suurus 7 krooni ehk 0,45 eurot ruutmeetri kohta. Kohtule ei ole esitatud arvestust ja iga majandamiskulu kohta ei ole märgitud, kuidas summad on tekkinud. Seega kohus arvestab majandamiskulude summat ise esitatud tõendite põhjal Seega moodustab hooldustasu perioodi 01.01.2009-31.03.2014 kokku 1381,86 eurot: 2009 7 kuud x 0,38 x 49,6 m2 = 131,94 eurot; 2009 5 kuud x 0,45 x 49,6 m2 = 111,60 eurot; 2010-2013: 12 kuud x 0,45 x 49,6 m2 x 4 = 1071,36 eurot; 2014 3 kuud x 0,45 x 49,6 m2 = 66,96 eurot. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt.

Järgmiselt tuleb kohtul analüüsida sihtmaksete suurust. Sihtotstarbelised maksed olid kehtestatud korteriühistu üldkoosoleku 01.05.2010; 02.04.2011 ja 31.03.2012 otsustega korteri kohta, mitte aga lähtudes korteri pindalast. Selline põhimõte on aga vastuolus KÜ põhikirja p-ga 3.2.7 ja seega vastuolus ka KÜS § 151 lg-ga 1. Samas ei too vastuolu seadusega üldjuhul iseenesest kaasa korteriühistu üldkoosoleku otsuse tühisust. Kuivõrd KÜS-is ei ole reguleeritud üldkoosoleku otsuse tühisuse aluseid, tuleb KÜS § 1 lg 2 järgi kohaldada mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid. MTÜS § 241 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-163-13 märkinud, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõtet ei ole kehtestatud võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu, vaid see säte reguleerib korteriühistu ja selle liikmete vahelisi suhteid. Korteriühistuseadus ei näe ette, et üldkoosoleku protokoll tuleks notariaalselt tõestada. Samuti ei ole seaduses sätestatud, et KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõttega vastuolus olev üldkoosoleku otsus oleks tühine. Olukorras, kus korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud ebaseadusliku otsuse selles mõttes, et on otsustanud jagada majandamiskulud KÜS § 151 lg-s 1 sätestatud kulude jaotamise põhimõttest erinevalt, on korteriühistu liikmetel KÜS § 13 lg 3 alusel võimalik kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates pöörduda kohtusse üldkoosoleku otsuse tühistamiseks. Sellisel juhul tühistab kohus üldkoosoleku otsuse. Juhul kui seadusega vastuolus olevat üldkoosoleku otsust tähtaegselt ei vaidlustatud, on see kehtiv ja KÜS § 13 lg 4 kohaselt kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslik. Samas otsuses on Riigikohus märkinud, et kui üldkoosolekuga oleks kinnitatud selliste maksete tasumise kohustust, mille puhul pole tegemist majandamiskuludega KÜS § 15 mõttes, oleks tegemist tühise otsusega. Kui tegemist on majandamiskuludega, võiks olla selline otsus tühine siis, kui see oleks kostjale toonud ebamõistlikult suure kahjuliku tagajärje. Sellele ei ole aga kostja kunagi viidanud ega esitanud selle kohta tõendeid. KÜ Katse 7 põhikirja p 6.15.7. alusel kuulub juhatuse pädevusse sihtotstarbeliste maksete suurendamine ja vähendamine. Esitatud tõenditest on näha, et hooldustasud ja sihtotstarbelised maksed olid kehtestatud üldkoosoleku otsustega, mitte aga juhatuse otsustega. Seega selleks, et üldkoosolek võiks vastu võtta otsuseid sihtotstarbeliste maksete suuruse kehtestamiseks, tuleb muuta põhikirja. Kui üldkoosolek otsustab siiski küsimust, mille otsustamiseks on vaja põhikirja muutmist, võib selline üldkoosoleku otsus olla tühine MTÜS § 241 lg 1 järgi. Nimelt kui üldkoosoleku kokkukutsumisel rikuti korda ning korra rikkumiseks on mh arutatava punkti märkimata jätmine koosoleku päevakorda. See tähendab, et selliste otsuste vastuvõtmiseks, mis nõuavad põhikirja muutmist, tuleb koosoleku päevakorda märkida punktiks põhikirja muutmist (RK lahend nr 3-2-1-28-11). Kostja aga ei ole tuginenud sellele, et kokkukutsumise kord oleks rikutud. KÜ Katse 7 põhikirja p 6.7. kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole ühistu liikmetest või nende esindajatest. Kui üldkoosolekule ei ilmunud nõutav arv liikmeid, tuleb üldkoosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga hiljemalt kolme nädala jooksul. Teistkordselt kokkukutsutud üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata kohalolevate liikmete arvust, kui kohal on vähemalt kümme ühistu liiget või nende esindajat.

Esitatud tõenditest on näha, et 01.05.2010 korduval üldkoosolekul osales kuus liiget, kellel oli kuus häält. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et vaatamata sellele, et 01.05.2010 üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline ja KÜ põhikirja kohaselt ei ole üldse sihtotstarbeliste maksete kehtestamine üldkoosoleku pädevuses, ei too see automaatselt kaasa otsuste tühisust. Kuid otsused võiks olla nimetatud alustel kehtetuks tunnistatud, kui kostja oleks neid kolme kuu jooksul vaidlustanud KÜS § 13 lg 3 alusel. Antud asja raames ei ole kohus leidnud ühtegi asjaolu, mille tõttu võiksid korteriühistu otsused olla tühised. Seega jõuab kohus seisukohale, et korteriühistu 09.07.2009, 01.05.2010, 02.04.2011 ja 31.03.2012 üldkoosolekute otsused on kehtivad. KÜS § 13 lg 4 alusel korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Seega jõuab kohus järeldusele, et kostjal ei ole alust keelduda hooldustasu ega sihtotstarbeliste maksete tasumisest ning osas, milles see nõue pole aegunud, tuleb kostjal oma võlgnevus korteriühistule tasuda. Sihtotstarbeliste maksete puhul on kostja võlgnevus kokku summas 131,96 eurot: 2010: mai-september 100 krooni korterilt ehk 500 krooni = 31,96 eurot; 2011: mai-september 10 eurot korterilt ehk 50 eurot; 2012: mai-september 10 eurot korterilt ehk 50 eurot. Siinjuures peab kohus vajalikuks ka selgitada, et kuigi korteriühistu üldkoosoleku 02.04.2011 otsuses pole määratud millise tähtajani kehtestatakse sihtotstarbelise makse suurust (märgitud ainult alates maikuust), kuid tõlgendamise teel on kohtul võimalik aru saada, et see kehtis maiseptember 2011. Esiteks selline seisukoht on põhjendatud käibeandmikuga, kust on näha, et oktoobris 2011 ei nõutud enam arves sihtmaksete tasumist, samuti ka asjaolust, et eelmisel ja järgmisel aastatel olid vastu võetud samasisulised otsused, kus suvisel perioodil kehtestatakse täiendavad maksed. Eeltoodu alusel tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks sihtotstarbelised maksed summas 131,96 eurot. Järgmiselt analüüsib kohus vee ja kanalisatsiooni eest tasu suurust. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS §-d 5 lg-d 1 ja 2, 7 ja 230 lg 1). TsMS § 230 lg 1 järgi peab hagimenetluses üldjuhul kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus on selgitanud hagejale istungil, et hageja peab KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste (nt vee ja kütte) puhul on võimalik raamatupidamisdokumentidega tõendada, kui palju oli korteriühistu kohustatud teenuseosutajale tasuma. Samuti peab korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Samuti tuleb hagejal tõendada kui suur on kokku korteriühistu kõigi eluruumide ja mitteeluruumide pindala ja selle korteriühistu liikme eluruumi või mitteeluruumi pindala, kellelt majandamiskulude tasumist nõutakse (RKTKo 3-2-1-53-10 p 14). Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmesusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Järelikult pidi hageja tõendama, et kostjal oli kohustus tasuda majandamiskulude eest, samuti kohustuse suuruse. Vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja esitanud tõendeid ega arvestust vee ja kanalisatsiooni kohta. Kohtul

pole võimalik kontrollida hageja andmete õigsust, mistõttu ka kostjal polnud menetluse käigus võimalik sellele nõudele vastu vaielda. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud (vee ja kanalisatsiooni osas) mingis ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse ja kui suur oli kostja osa sellest. Hageja on küll esitanud korduvalt võlgnevuse ja viivise uue arvestuse, kuid see ei tekita kostja kohustust majandamisekulude eest maksta. Eeltoodu alusel leiab kohus, et selles osas tuleb hageja nõue jätta rahuldamata. Käibeandmikest on näha, et igakuised arved sisaldasid ka jaotusteenustasu. Hageja ei ole selle kohta esitanud ühtegi tõendit, kust selline tasu tuleneb ja miks just sellises summas. Kohus leiab, et jaotusteenustasu tuleb jätta täies ulatuses välja mõistmata. Keskkütte kohta esitas hageja tõendid, kui palju on korteriühistu tasunud soojusenergia müüjale. Arvetest on näha ka keskkütte hind ruutmeetri kohta. Kostjale olid nimetatud arved edastatud, kuid nende kohta ega nendes sisalduva arvestuse kohta ei ole kostja vastuväiteid esitanud. Hageja ei ole kohtule esitanud nõude aluseks olevat arvestust ja seega kohus arvestab ise esitatud tõendite põhjal. 2009: Jaanuar (tl 120) – 18,56 kr/m2 x 49,6 m2 = 920,58 kr =58,84 eurot; Veebruar (tl 121) – 21,49 x 49,6 = 1065,90 kr = 68,12 eurot Märts (tl 122) – 15,55 x 49,6 = 771,28 kr = 49,29 eurot Aprill (tl 123 14,32 x 49,6 = 710,27 krooni = 45,39 eurot Oktoober (tl 124) – 11,98 x 49,6 = 594,21 krooni = 37,98 eurot; November (tl 125) – 14,80 x 49,6 = 734,08 krooni = 46,92 eurot; Detsember (tl 126) – 20,92 x 49,6 = 1037,63 krooni = 66,32 eurot. Kokku 2009. aasta eest 372,86 eurot. 2010: Veebruar (tl 127) – 27,03 kr/m2 x49,6 = 1340,69 krooni = 85,69 eurot; Märts (tl 128) – 18,37 x 49,6 = 911,15 krooni = 58,23 eurot; Aprill (tl 129) – 11,51 kr/m2 x 49,6 = 570,90 krooni = 36,49 eurot; Oktoober (tl 130) – 12,47 x 49,6 = 618,51 krooni = 39,53 eurot; November (tl 131) – 16,33 x 49,6 = 809,97 krooni = 51,77 eurot; Detsember (tl 132) – 23,98 x 49,6 = 1189,41 krooni = 76,02 eurot. Kokku 2010. aasta eest on 347,73 eurot. 2011: Jaanuar (tl 133) – 1,50 eur/m2 x 49,6 = 74,40 eurot Veebruar (tl 134) – 1,50 x 49,6 = 74,40 eurot; Märts (tl 135) – 1,11 x 49,6 = 55,06 eurot; Aprill (tl 136) – 0,62 x 49,6 = 30,75 eurot; Mai (tl 137) – 0,12 x 49,6 =5,95 eurot; Oktoober (tl 138) – 0,5322 x 49,6 =26,40 eurot; November (tl 139) – 0,82 x 49,6 = 40,67 Detsember (tl 140) – 1,01 x 49,6 = 50,10 eurot. Kokku 2011. aasta eest on 357,73 eurot. 2012: Jaanuar (tl 141) – 1,30 eur/m2 x 49,6 m2 = 64,48 eurot; Veebruar (tl 142) – 1,54 x 49,6 m2 = 76,38 eurot;

Märts (tl 143) – 1,11 x 49,6 = 55,06 eurot; Aprill (tl 144) – 0,63 x 49,6 = 31,25 eurot; Oktoober (tl 145) – 0,6228 x 49,6 = 30,89 eurot; November (tl 146) – 0,98 x 49,6 = 48,61 eurot; Detsember (tl 147) – 1,4997 x 49,6 = 74,39 eurot. Kokku 2012. aasta eest on 381,06 eurot. 2013: Jaanuar (tl 154) – 1,70 eur/m2 x 49,6 m2 = 84,32 eurot; Veebruar (tl 153) – 1,73 x 49,6 =85,81 eurot; Märts (tl 152) – 2,20 x 49,6 = 109,12 eurot; Aprill (tl 151) – 1,13 x 49,6 = 56,05 eurot; Oktoober (tl 150) – 1,2190 x 49,6 = 60,46 eurot; November (tl 149) – 1,457 x 49,6 = 72,27 eurot; Detsember (tl 148) – 1,77 x 49,6 = 87,79 eurot. Kokku 2013 aasta eest on 555,82 eurot. Kohtule ei ole esitatud andmeid keskkütte tasu arvestamiseks 2014. aasta eest. Kohtu poolt arvestatud perioodi eest pidi kostja maksma kokku: 372,86 + 347,73 + 357,73 + 381,06 + 555,82 = 2015,20 eurot. Nimetatud summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja on ise kinnitanud, et kostja on osaliselt tasunud arvete alusel. Kõikide laekumiste, mis olid tehtud perioodil 2009-2014, puhul loeb kohus, et need olid tehtud samal perioodil esitatud arvete eest tasumiseks, mitte aga varem tekkinud võlgnevuse katteks. Kohus juhindub võlaõigusseaduse (VÕS) § 88 lg-test 1, 4 ja 5. Kohtule ei ole esitatud konto väljavõtteid või muid dokumente, kust oleks näha, millise selgitusega oli kostja maksed teinud. Seega loeb kohus, et võlgnik ei ole määranud ise, millist kohustust tema täitis. Samas aga ei leidnud tõendamist ka asjaolu, et võlausaldaja oleks määranud, milline kohustus oli täidetud. Kohus ei saa lugeda 2009.a veebruaris-aprillis tasutud summas 2007-2008.aastate võlgnevuse katteks. Kohus tunnistas 2007.-2008.a nõuded aegunuks ning lähtub kohustuse määramisel VÕS § 88 lg 6 p-st 1 ning loeb täidetuks esimeses järjekorras esimesena sissenõutavaks muutunud aegumata kohustust ehk 2009. aastal maksis kostja 2009. a kohustuste eest. Laekumiste suuruse kindlakstegemisel lähtub kohus käibeandmikust. Hageja ise on selle tõendina esitanud, järelikult leiab, et selles toodud andmed on õiged, ning kostja pole sellele vastu vaielnud ega tõendanud, et ta maksis rohkem. Käibeandmike põhjal on kostja laekumised aastatel 2009-2014 kokku summas 2230,93 eurot. Nimetatud summa tuleb kostja võlgnevuselt maha arvata. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue viivise osas on täies ulatuses tõendamata ja põhjendamata. Esiteks ei ole hageja välja toonud perioodi, mille eest tema viivist nõuab, teiseks ei ole selge, millistelt nõuetelt ta viivist nõuab. Seaduse kohaselt on viivise määraks 0,07%, kuid hageja on kinnitanud, et viivise osas tugineb KÜ põhikirja p-le 3.2.11, mille kohaselt on viivise määraks samuti 0,07%. Kuid nendel andmetel ei ole kohtul võimalik ka ise viivist arvestada, kuna ei ole selge, millal ja mille eest on kostja tasunud, samuti ei ole kohtule teada, mis kuupäeval on konkreetsed arved sissenõutavaks muutusid, kuna kohtule ei ole hageja arveid esitanud. Seega jätab kohus hageja nõue viivise väljamõistmise osas täies ulatuses rahuldamata.