Hageja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja advokaat Karin Oras , e-post: [email protected]) Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, lepinguline esindaja Sergei Postnikov, e-post [email protected])
Asja läbivaatamine
Kohtuistung 08.12.2014
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista XXX(ik XXX) XXX(ik XXX) kasuks 4888,34 eurot (neli tuhat kaheksasada kaheksakümmend kaheksa eurot ja 34 senti eurot.
3.Välja mõista XXX(ik XXX) XXX(ik XXX) kasuks alates 20.11.2014 igakuiselt summa, mis vastab igakordsele XXX poolt tasutud, kuid XXX kohustuseks olevale, poolele osale (50%) laenu-maksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade varakindlustusmaksetest tulenevalt laenulepingust nr XXX.
4.Välja mõista XXX(ik XXX) XXX(ik XXX) kasuks alates 20.11.2014 igakuiselt hüvitis, mis vastab igakordsetele XXX poolt tasutud (100 %) maksetele tulenevalt laenulepingust nr XXX. Menetluskulude jaotus
Välja mõista hageja kantud menetluskulud 74/100 osas kostjalt ja jätta kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Kohus määrab hageja ja kostja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2).
7.Välja mõista XXX riigituludesse XXX antud menetlusabi summas 444 (nelisada nelikümmend neli) eurot, milline summa tasuda käesoleva otsuse jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Nimetatud summa tuleb tasuda kohtuotsusele lisatud makseinfo
2-13-36666 alusel. Makse selgitusse tuleb märkida käesoleva tsiviilasja number ning toiming, mille eest summa tasutakse ja kui maksja ei ole kostja, siis ka kostja nimi.
8.Juhul, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud, võib Justiitsministeerium või justiitsministri määratud Justiitsministeeriumi valitsemisala asutus saata lahendi sundtäitmisele ning nõude sissenõudmisele kohaldatakse täitemenetluse seadustiku §s 209 avalik-õiguslike rahaliste sissenõuete täitmise kohta sätestatut (TsMS § 179 lg 6, 7).
9.TsMS § 179 lg 9 kohaselt nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Õiend menetluse käigu kohta
1.Hagiavaldus on esitatud XXX(edaspidi hageja) poolt kostja XXX(edaspidi kostja) vastu Harju Maakohtusse 07.08.2013 varalise kahju summas 4069,94 eurot ning tulevikus tekkiva kahju hüvitamise nõudes. Hageja on määranud tsiviilasja hinnaks 9875,66 eurot ja sellelt tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 450 eurot. Hageja taotles vabastada ta riigipoolse menetlusabi korras riigilõivu tasumisest (1.kd tl 1-11, 119-124).
2.23.12.2013 kohtumäärusega kohus vabastas hageja riigipoolse menetlusabi korras täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel (1.kd., tl 162-164).
3.27.12.2013 võttis kohus hagi menetlusse (1.kd., tl 165-167).
5.23.05.2014 eelistungil määras kohus kostjale tähtaja 13.06.20014 täiendava seisukoha, põhjenduste, tõendite või omapoolsete nõuete (vastuhagi, tasaarvestusavaldus) esitamiseks (2.kd., tl 4851).
6.23.07.2014 esitas kostja koos vastusega hagile vastuhagi ja taotluse aegumise kohaldamiseks ning vaheotsuse tegemiseks (2. kd. 66-73).
7.15.08.2014 avaldusega suurendas hageja kahjuhüvitise nõuet summani 5996,95 euroni ja vastavalt hagi hinda kuni summani 11806,88 euroni (2., kd tl 79-88).
8.12.11.2014 kohtumäärusega kohus jättis rahuldamata kostja taotluse aegumise osas vaheotsuse tegemiseks ja vastuhagi ühiseks läbivaatamiseks hagiga (2. kd. tl 122-124).
9.12.11.22014 kohtumäärusega keelduti kostja vastuhagiavalduse menetlusse võtmisest ühiseks läbivaatamiseks põhihagiga ja eraldati kostja vastuhagi koos kolmandate isikute kaasamise taotlusega iseseisvaks menetluseks (2. kd., tl 125-127).
2-13-36666
10.19.11.2014 avaldusega suurendas hageja kahjuhüvitise nõuet summani 6625,30 euroni ja hagi hinda vastavalt kuni summani 12436,23 euroni (2., kd tl 131-133).
11.Hageja esitas 05.12.2014 menetluskulude nimekirja koos lisadega (2.kd., tl 146-158).
12.08.12.2014 toimus asjas kohtuistung. Poolte nõusolekul läks kohus kohtuvaidluste osas üle kirjalikule menetlusele, andes pooltele kohtukõne teeside ja menetluskulude taotluse ja nimekirja esitamiseks tähtaja 31.12.2014, kohus teeb kohtuotsuse teatavaks 23.01.2015 (2.kd., tl 159-162). Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõuded
13.Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja, XXX, hageja vanemate XXXja XXXning Swedbank AS (endise ärinimega AS Hansapank, edaspidi pank) vahel 31.08.2007 korteriomandi müügileping, ühishüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping (edaspidi leping), millega hageja ja kostja ostsid XXX korteriomandi asukohaga XXX(registriosa nr XXX) koos selle oluliste osadega ja päraldistega (edaspidi korteriomand), sealjuures omandasid kostja ja hageja kumbki 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteri-omandist, mille hinnaks oli 670 000 krooni (42 820,80 eurot). Korteriomandi ostu finantseerimiseks sõlmisid kostja ja hageja pangaga laenulepingu, mille arvelt täideti müüja XXX ees korteriomandi müügihinna tasumise kohustus. Kostja, hageja ja panga vahel sõlmiti 31.08.2007. a laenulepingud XXX (edaspidi kodulaenuleping) ja XXX (edaspidi väikelaenu-leping). Nendest laenulepingutest tulenevate nõuete tagamiseks seati korteriomandile ning hageja vanemate XXX ja XXX ühisomandis olevale kinnistule asukohaga XXX(registriosa nr XXX) ühishüpoteek hüpoteegisummaga 1 100 000 krooni (63 911,65 eurot) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (edaspidi ühis-hüpoteek).
14.Kodulaenulepingu, laenusummaga 42848 eurot, sihtotstarbeks oli määratud korteriomandi ost. Väikelaenulepingu, laenusummaga 8314 eurot, sihtotstarvet ei määratud, kuid selle laenulimiidi arvelt lõpetati kostja ja panga vahel varem sõlmitud lepingud nr XXX ja XXX ning kostja ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud leping nr XXX. Nimetatud lepingutest tehti kostjale laenulepingu nr XXX alusel väljamakse 06.02.2007 summas 15000 krooni (958,67 eurot), millisest summast 9817,50 krooni maksis kostja kohtutäiturile Mati Roodes täiteasjas nr 260/2007/5 nõuete katteks ning 1350 krooni telefoniarve tasumiseks. Laenulepingu nr XXX alusel tehti kostjale 30.05.2006 väljamakse summas 100000 krooni (6391,16 eurot), millest suleti panga algatusel eelnevast perioodist krediidileping XXX(mille kohaselt tehti kostjale 08.11.2004 väljamakse summas 3195,58 eurot (50000 krooni) ning mille eest finantseeris kostja enda sõiduauto ostu ning kanti summa 35 349.43 krooni (2259,24 eurot) pangale tagasi. Pangale tasuti 30.05.2006 ka teenustasud 335,73 krooni (21,46 eurot) ja 1000 krooni (63,91 eurot) ning tehti maksed järelmaksukaardile EGO ning krediitkaardile vastavalt summades 4 993,22 krooni (319,12 eurot) ning 6 053,40 krooni (386,88 eurot). Lepingust nr XXX tulenev liisingusumma oli 12 589,85 krooni (804,64 eurot), liisingusse ostis kostja sülearvuti.
15.Lepingu kohaselt kohustusid hageja ja kostja hüpoteegiga koormatud vara kindlustama. Ühishüpoteegiga on koormatud ka hageja vanematele XXX ja XXX kuuluv kinnistu XXX. Korteriomandi kindlustamisega seotud kulusid on kostja kandnud kokku summas 240,46 eurot ning hageja summas 158,38 eurot. Ühishüpoteegiga koormatud kinnistu XXX kindlustusmakseid on tasunud hageja ema XXX kokku 1380,91 eurot. Lepingu-ja menetlustasusid on kostja maksnud rohkem kui hageja – kostja vastavalt 294,01 eurot ja hageja 6,40 eurot. Kodulaenulepingu täitmisest tulenevaid põhiosa viiviseid on kostja maksnud 0,04 eurot ja hageja 2,09 eurot. Kostja on saanud üürnik XXX käest enda arvelduskontole üürimakseid perioodil 07.03.2008 kuni 10.01.2009 igakuiselt 1 000 krooni (63,91 eurot), kokku summas 11 000 krooni (703,03 eurot).
16.Hageja esitas advokaadibüroo Arvisto ja Partnerid vahendusel 07.11.2012 kostjale ettepanekud seoses laenulepingutest tulenevate kohustustega panga ees, soovides lepingutest tulenevate
2-13-36666 võlasuhete ja kohustuste edasise kandmise osas kokku leppida. 20.11.2012 vastas kostja hagejale, et ta ei ole esitatud ettepanekuga nõus, pakkumata ka mistahes omapoolset lahendust. 30.05.2013 edastas hageja kostjale 29.05.2013 dateeritud kirja koos omapoolse hagiavalduse projektiga, kostja nimetatud kirjale ei vastanud. Hageja nõude tulenevalt kodulaenulepingust
17.Hageja ja kostja said vastava kande tegemisega kinnistusraamatusse korteriomandi kaasomanikeks, millest tulenevalt reguleerivad nendevahelisi suhteid kaasomandi kohta käivad asjaõigusseaduse (AÕS) sätted. Hagejale ja kostjale mõlemale kuulub võrdselt 1⁄2 mõttelist osa korteriomandist. Kodulaenulepingu kohaselt on hagejal ja kostjal kohustus korteriomandi finantseerimiseks võetud laen kogusummas 42 848 eurot pangale tagastada hiljemalt 15.08.2037.a. Panga ees on hageja ja kostja solidaarvõlgnikud, st. pank võib nõuda laenusumma tagasimaksete tegemist hagejalt ja kostjalt ühiselt või mõlemalt või ühelt neist. Kostja on tasunud perioodil 31.08.2007 kuni 29.07.2013 kodulaenulepingust tulenevaid makseid ühtekokku summas 10 464,41 eurot. Hageja on tasunud kodulaenulepingust tulenevaid makseid perioodil 31.08.2007 kuni 29.07.2013 summas 9004,99 eurot; 01.08.2013 kuni 13.05.2014 summas 1705,46 eurot; 15.04.2014 kuni 13.08.2014 summas 559,90 eurot ja 15.08.2014 kuni 19.11.2014 summas 727,58 eurot, so kokku 11997.93 eurot. Tulenevalt AÕS § 75 lg 1 ja võlaõigusseaduse (VÕS) § 69 lg-st 1 on hagejal ja kostjal kui solidaarvõlgnikel teineteise vastu eelnevalt nimetatud summadest poole summa tagasimaksmise nõude õigus. Nii kostjal kui ka hagejal on õigus teha avaldus vastastikuste nõuete tasaarvestuseks (VÕS § 197 lg 1), peale mida on hagejal kostja vastu kodulaenulepingu järgi nõue 766.76 eurot (5998.97 - 5232,21). Hageja nõue tulenevalt üüritulu jagamisest
18.Kostja on saanud korteriomandi väljaüürimisest üürnik XXX käest perioodil 07.03.2008 kuni 10.01.2009 igakuiselt üürimakseid 1000 krooni (63,91 eurot), kokku summas 11 000 krooni (703,03 eurot). Vastavalt AÕS § 71 lg-le 2 on hagejal õigus nõuda kostjalt poole summa, so. 351,51 euro, temale tasumist, kuivõrd kostja on üüritulu jätnud hagejaga jagamata ning seetõttu nimetatud summa võrra alusetult rikastunud. Hageja nõue tulenevalt väikelaenulepingust
19.Kuivõrd väikelaenuleping sõlmiti kostja eelnevate kohustuste (kohustused tulenevalt lepingutest nr XXX, XXX ja XXX) katteks, on hageja seisukohal, et tema osalemist väikelaenulepingus tuleb käsitleda kui ühinemist kostja kohustusega (VÕS § 178 lg 1) ja kostjat loetakse sellises õigussuhtes põhivõlgnikuks ning hagejat käendajaks (tulenevalt VÕS § 145 lg-st 1). Hageja on alates 31.08.2007 kuni hagiavalduse esitamiseni tasunud väikelaenulepingust tulenevaid ja kostja kohustuseks olevaid makseid pangale kokku 2423,27 eurot ning lisaks kandnud muid lepinguga seotud kulusid kokku 17,93 eurot, perioodil 01.08.2013 kuni 13.05.2014 on hageja täitnud kostja kohustusi summas 598,58 eurot; 15.05.2014 kuni 13.08.2014 summas 199,96 eurot ja 15.08.2014 kuni 19.11.2014 summas 265,56 eurot, so kokku 3505,30 eurot. VÕS § 152 lg 1 tulenevalt on hagejale seega läinud üle panga nõuded kostja vastu 3505.30 eurot.
20.Hageja pöördus kohtueelselt õigusabi saamiseks Advokaadibüroo Arvisto & Partnerid poole. Advokaadibüroo arvete nr 2012236, summas 499,98 eurot; nr 2013109, summas 1 299,95 eurot ja nr 2013154, summas 207,19 eurot kohaselt on hagejal kohustus tasuda osutatud kohtuvälise õigusteenuse (õigusliku olukorra väljaselgitamine, 07.11.2012 ettepanekute koostamine,
2-13-36666 nõustamine hagiavalduse koostamisel) eest kokku 2 007,12 eurot, milline summa on hageja arvates käsitletav kahjuna VÕS § 128 lg 3 tähenduses. Hageja tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmise nõue
21.Tulenevalt kodulaenulepingust kohustuvad hageja ja kostja igakuiselt tasuma laenusumma tagasimakseid ja intressimakseid (alates 15.06.2013 summas 167,88 eurot, kuid summa muutub kaks korda aastas), millele lisanduvad korteriomandi ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja XXX arvestuslikud kindlustusmaksed kokku summas 21,89 eurot. Juhul kui hageja maksab nimetatud summad üksinda, sh ka kostja eest, on tal tagasinõude korras õigus nõuda kostjalt poole nimetatud summade tasumist. Tulenevalt väikelaenulepingust on poolte igakuiseks kohustuseks laenusumma tagasimakse (alates 15.06.2013 makse 66,39 eurot, kuid summa muutub kaks korda aastas). Juhul kui hageja maksab nimetatud summad, on tal õigus nõuda kulutuste hüvitamist täies ulatuses. Hageja esitas kostjale 07.11.2012 ettepanekud seoses laenulepingutest tulenevate kohustuste täitmisega panga ees, soovides lepingutest tulenevad võlasuhted ja kohustuste edasise kandmise osas kokku leppida. 20.11.2012 vastas kostja, et ta ei ole esitatud ettepanekuga nõus, samas pakkumata ka mistahes omapoolset lahendust. Seejuures ei asunud kostja ka edaspidi oma lepingulisi kohustusi täitma. Hageja teisele samasisulisele 29.05.2013 kirjale, milles väljendati veelkord soovi jõuda kohtuvälisele kokkuleppele, kostja ei vastanud. Eeltoodust tulenevalt on hageja seisukohal, et kostja ei täida ka edaspidi omapoolseid laenulepingutest tulenevaid kohustusi ning seetõttu on hagejal õigus esitada kostja vastu nõue hageja poolt täidetavate tulevikus sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste väljamõistmiseks. Hageja on seisukohal, et tulenevalt kodulaenulepingust on tal AÕS § 75 lg 1 alusel õigus nõuda kostjalt poole igakuistest laenusumma tagastamise maksetest, korteriomandi kindlustusmaksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja XXX kindlustusmaksete tasumist. Tulenevalt väikelaenulepingust ja VÕS § 152 lg 1 alusel on hagejal õigus kostjalt nõuda igakuiste laenusumma tagastamise maksete tasumist täies ulatuses. Juhul, kui hageja täidab ülaltoodud kohustused kostja eest, on ta õigus nõuda tehtud kulutuste hüvitamist kostjalt.
22.Kokkuvõttes palub hageja kostjalt välja mõista hageja kasuks kahjuhüvitis kokku 6626,30 eurot, mõista alates 20.11.2014 igakuiselt kostjalt hageja kasuks välja summa, mis vastab igakordsele hageja poolt tasutud, kuid kostja kohustuseks olevale poolele osale laenumaksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade varakindlustusmaksetest tulenevalt kodulaenulepingust ning mõista alates 20.11.2014 igakuiselt kostjalt hageja kasuks välja hüvitis, mis vastab igakord-setele hageja poolt tasutud maksetele tulenevalt väikelaenulepingust.
23.Hageja leiab täiendavalt, et kostjapoolse vastuväitena esitatud nõuded kompenseerida kostjale hageja ja kostja kooselu ajal 2003 – 2011 ostetud esemeid ja hüvitada pere jaoks kantud kulusid on alusetud. Hagejal ja kostjal on omavahelisest kooselust sündinud kaks last (tütar sünd. XXX ja poeg sünd. 27.12.2007). Hageja leiab, et olukorras, kus tema kasvatas kodus poolte ühiseid lapsi ning kostja töölkäiva inimesena tegi poolte kooselu ning laste kasvatamise eesmärgil jooksvaid kulutusi, tuleb hageja ja kostja vahel olnud seltsingusuhet hinnata selliselt, et pooled on VÕS § 603 lg-st 1 tuleneva nõudeõiguse vastastikku kokkuleppeliselt välistanud. Kostja väide, et hageja ja kostja poolt pangalt saadud laenurahast piisas ka hageja vanemate kinnistule XXX, uue hoone ehitamiseks, ei vasta tegelikkusele, kuna kodulaenulepingu arvel omandatud Posti 20-3 korteriomandi ostuhind oli 670 000 krooni (42820,80 eurot) vastas kodulaenulepingu laenu-summale 42848,00 eurot, väikelaenulepingus märgitud laenusumma arvel aga täideti teisi kostja poolt varem võetud laenukohustusi. Kostja vastuväite osas, et ta kasutas korteriomandi välja-üürimisest saadud üüritulu laenulepingutest tulenevate maksete tasumiseks, märgib hageja, et kahjunõude suuruse arvutamisel on ta kõiki teostatud makseid, mida hageja ise ei ole tasunud, arvestanud kostja poolt tasutud maksete hulka, seega ei ole oluline, kas kostja maksis omapoolseid laenumakseid saadud üüritulust
2-13-36666 või oma töötasust, kuivõrd üüritulu arvelt laenumaksete tasumise arvestuse korral muutuks sama summa võrra ka kostja ja hageja poolt tehtud maksete vahekord. Kostja vastuväited
24.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja on siiski nõus maksma omapoolse (1/2) osa kodulaenulepingust tulenevatest kohustustest, kuid juhul, kui hageja maksab võrdses osas kostja poolt makstud laenumakseid ja hüvitab kostjale kulutused, mida kostja on teinud hageja ja kostja kooselu perioodil 2003 kuni 2011. Nimetatud poolte kooselu ajaperioodil omas kostja ainsana rahalisi sissetulekuid ja kõik laenulepingutega seotud maksed ning muud kulutused tehti ainult kostja poolt teenitud rahast. Kostja märgib, et hagi on esitatud kostja suhtes valel aadressil, kuigi hageja teab kostja õiget aadressi. Kostja väidab samuti, et hageja 29.05.2013 kohtueelset kirja koos hagiavalduse projektiga ta kätte saanud ei ole. Korteriomandi väljaüürimisest saadud üürisumma 11000 krooni tasus aga kostja samuti laenulepingute alusel tehtud maksete tegemiseks. Üürnik XXX ja tema abikaasa XXX poolt tasumata jäänud korterikulude katteks tegi kostja hagejale ülekandeid summas 14391 krooni.
25.Kostja leiab täiendava vastuväitena, et hageja nõue on aegunud. Kostja leiab samuti, et kuna hageja tehtud laenumakseid on saanud AS Swedbank, mitte kostja, siis on hagi esitatud vale isiku vastu. Kostja ei tunnista ka hageja kohtueelsete õigusabikulude 2007,12 euro hüvitamise nõuet kahju hüvitamise nõudena, samuti on see kostja arvates ebamõistlikult ja ülemääraselt suur. Kostja on seisukohal, et hageja nõuded tulevaste nõuete rahuldamiseks on asjakohatud, kuna hageja ei ole tõendanud, et kostja ei hakka laenumakseid tulevikus tasuma. Kohtuotsuse põhjendused
26.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse koos poolte täiendavate seisukohtadega, kuulanud pooled ära kohtuistungil ning uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
27.Hageja nõuded kostja vastu tuginevad erinevatele õiguslikele alustele ja sellest tulenevalt erinevatele eeldustele. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks tulenevalt kodulaenulepingust summas 766,76 eurot on, et hageja ja kostja oleksid solidaarvõlgnikud (VÕS § 65) ja hageja oleks täitnud poolte suhtes kehtiva solidaarkohustuse, millest tulenevalt hagejale läheb üle võlausaldaja (panga) nõue kostja kui teise solidaarvõlgniku vastu, välja arvatult hagejale endale langevas osas (solidaarvõlgniku tagasinõue vastavalt VÕS § 69 lg 2). Hageja nõude rahuldamise eeldusteks tulenevalt väikelaenulepingust summas 3505,12 eurot on, et hageja poolt koos kostjaga väikelaenulepingu sõlmimine oleks kvalifitseeritav hageja ühinemisena kostja kohustusega võlausaldaja (panga) nõude tagamiseks (VÕS § 178), millisel juhul kohaldatakse lisaks käenduse kohta (VÕS §§ 145, 149 152) sätestatut. Sellisel juhul vastutavad tulenevalt VÕS § 145 lg 1 kostja kui põhivõlgnik ja hageja kui käendaja võlausaldaja (panga) ees solidaarselt ja eeldusel, et hageja (käendaja) on täitnud võlausaldaja (panga) ees kostja (põhivõlgniku) kohustuse, läheb tulenevalt VÕS § 152 lg 1 hagejale rahuldatud ulatuses üle panga nõue kostja vastu. Hageja nõude rahuldamise eelduseks tulenevalt kostja poolt pooles osas saadud üüritulust 703,03 eurot, st 351, 51 eurot, on et pooled (hageja ja kostja) on võrdses osas (1⁄2) asja (korteriomandi) kaasomanikud, millest on saadud kasu, st üüritulu (AÕS § 71 lg 1 ja 2) ja kostja on selle kasu osas hageja kui teise kaasomaniku arvel (kellele kuulub 1⁄2 osa asjast saadavast kasust) alusetult rikastunud. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks tulenevalt kohtueelsete kulutuste hüvitamise nõudest 2007,12 eurot on, et hageja on kandnud oma nõude maksmapanekuks kohtueelselt sisuliselt vajalikke ja põhjendatud ning mõistlikke õigusabikulusid (VÕS §§ 115 lg 1 ja 128 lg 3), mis samas ei riku VÕS § 139 lg 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustust. Hageja nõude rahuldamise eeldusteks tulenevalt nõue6
2-13-36666 test mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus välja igakuiselt summa, mis vastab igakordsele hageja poolt tasutud, kuid kostja kohustuseks olevale poolele osale laenumaksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade varakindlustusmaksetest tulenevalt kodulaenulepingust ja igakordsetele hageja poolt tasutud maksetele tulenevalt väikelaenulepingust, on, et pooltel oleks kohustus tasuda solidaarselt kodulaenulepingust ja väikelaenulepingust tulenevaid makseid, kuid on alus eeldada, et kostja ei täida oma nimetatud laenulepingutest tulenevaid kohustusi ka tulevikus õigeaegselt (TsMS § 369), mistõttu neid peab täitma hageja kui solidaarvõlgnik (AÕS § 75 lg 1, VÕS § 65) ja käendaja (VÕS § 145) ning kellele läheb sellega võlausaldaja (panga) nõue kostja vastu üle (VÕS § 69 lg 2, § 152 lg 1).
28.Poolte poolt mittevaidlustatud asjaolude ja esitatud tõendite alusel loeb kohus tõendatuks järgmised asjaolud : • hageja ja kostja elasid alates 2003 kuni 2011 mitteabielulises kooselus ja neil on sellest kooselust ühised lapsed XXX, sünd XXXja XXX, sünd XXX(I kd tl 186-187); • 08.11.2004 maksti kostjale krediidilepingu XXX alusel panga poolt välja 50000 krooni, so 3195,58 eurot (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 195); • 30.05.2006 maksti kostjale krediidilepingu XXX alusel panga poolt välja 100000 krooni, so 6391,16 eurot, mille arvel summas 35349,43 krooni (2259,24 eurot) suleti krediidileping 04531544 (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 32); • 06.02.2007 maksti kostjale krediidilepingu XXX alusel panga poolt välja 15000 krooni, so 958,67 eurot (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 207); • alates aprillist 2007 on kostja XXX registreeritud Soome Vabariigi, sh alates 16.02.2009 XXX omavalitsuse elanikuna; kuni 08.12.2011 oli kostja aadress XXX; alates 09.12.2011 XXX (Soome rahvastikuregistri väljavõte I kd tl 182); • 31.08.2007 sõlmisid hageja ja kostja (kui ostjad ja pantijad), XXX(kui müüja), XXX (kui pantija) ja XXX(kui pantija abikaasa) ning AS Hansapank (hilisema ärinimega AS Swedbank - kui hüpoteegipidaja) korteriomandi müügilepingu, ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, millega hageja ja kostja ostsid XXX korteriomandi XXX (registriosa nr XXX) koos selle oluliste osadega ja päraldistega, hinnaga 670 000 krooni (42820,80 eurot) seejuures omandasid kostja ja hageja kumbki 1⁄2 suuruse mõttelise osa korteriomandist (I kd tl 13-23); • Samal päeval, so 31.08.2007, sõlmisid hageja ja kostja korteriomandi ostu finantseerimiseks AS-ga Hansapank 31.08.2007 laenulepingu nr XXX summas 42848 eurot tähtajaga 15.08.2037, intressi maksete alguskuupäev 15.09.2007, laenusumma tagastamise alguskuupäev 15.10.2007, laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäev iga kuu 15. kuupäev, laenusumma maksti välja kostjale 03.09.2007 (I kd tl 24-27, 212); • Samal päeval, so 31.08.2007, sõlmisid hageja ja kostja AS-ga Hansapank laenulepingu nr XXX, mille sihtotstarvet ei määratud, summas 8314 eurot tähtajaga 15.08.2022, intressi maksete alguskuupäev 15.09.2007, laenusumma tagastamise alguskuupäev 15.10. 2007, laenusumma osamaksete ja intressi maksete tähtpäev iga kuu 15.kuupäev, laenu-summa maksti kostjale välja 03.09.2007 (I kd tl 28-31, 212); • 03.09.2007 tasus kostja XXX 670000 krooni, so 42820,80 eurot (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 212); • laenulimiidi 8314 eurot arvel lõpetati kostja ja AS Hanspank vahel sõlmitud laenulepingud nr XXX ja nr XXX ning kostja ja AS Hansa Liising Eesti vahel sõlmitud leping XXX (I kd tl 28-31, 212); • laenulepingutest nr XXX ja nr XXX tulenevate nõuete tagamiseks seati korteriomandi Posti 20-3 Loksa linn Harjumaa ning hageja vanemate XXX ja XXX ühisomandis olevale kinnistule XXX(registriosa nr XXX) ühishüpoteek hüpoteegisummaga 1 100 000 krooni (63 911,65 eurot) igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele (leping I kd tl 15);
2-13-36666 •
•
•
• •
• •
•
alates 10.11.2006 kuni 31.12.2010 on kostja teinud hageja pangaarvele ülekandeid selgitusega „ülekanne“ summas 131805 krooni (8423,87 eurot), selgitusega „elatusraha“ ja „pereraha“ summas 50500 krooni (3227,54 eurot), selgitusega „ võlgnevus korteriühistule“ summas 14391 krooni (919,75 eurot), selgitusega „ma armastan sind“ summas 5000 krooni (319,56 eurot) ja selgitusega „lapsele kingitud raha“ summas 300 krooni (19,17 eurot). Samal ajal on hageja teinud kostja pangaarvele ülekandeid summas 23300 krooni (1489,14 eurot) (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 193-225); alates 07.03.2008 kuni 10.01.2009 on kostja saanud XXX üürimakseid iga-kuiselt 1000 krooni (63,91 eurot), kokku summas 11000 krooni, st 703,03 eurot (XXX pangakonto väljavõte I kd tl 80-83); alates 31.08.2007 kuni 19.11.2014 on hageja tasunud kodulaenulepingust tulenevaid makseid (laenu tagastamise põhiosamaksed, intressid, põhiosa viivised, lepingu-ja menetlustasud, korteriomandi ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja XXX kindlustus-maksed summas 11997.93 eurot ja kostja on tasunud 10464,41 eurot (I kd tl 35-56, 66-74, 78, II kd tl 38-46, 94-99, 101, 135-139); alates 31.08.2007 kuni 19.11.2014 on hageja tasunud väikelaenulepingust tulenevaid makseid summas 3505.12 eurot (I kd tl 57-65, II kd tl 47, 100, 102, 140); 07.11.2012 saatis hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto kostja töökoha aadressil XXX OY XXX „XXX ettepanekud seoses kohustustega Swedbank AS ees“ palvega esitada oma seisukohad ettepanekule kirjalikult kuni 21.11.2012, millele kostja vastas 20.11.2012 e-posti teel, et ei ole ettepanekuga nõus (I kd tl 84-91); 12.11.2012 tasus hageja advokaadibüroole Arvisto & Partnerid õigusabi eest 499,98 eurot (advokaadibüroo arve koos spetsifikatsiooniga, pangakonto väljavõte I kd tl 112-113, 118); 29.05.2013 saatis hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Arvisto kostja elukoha aadressil XXX „Ettepaneku kohtuvälise kokkuleppe sõlmimiseks“ + hagiavalduse projekti ja tabelid laenulepingute XXX ja XXX täitmise kohta (I kd tl 92-118, II kd tl 10); 05.06.2013 - 08.07.2013 tasus hageja advokaadibüroole Arvisto & Partnerid õigusabi eest 1299,93 eurot (advokaadibüroo arved koos spetsifikatsiooniga, pangakonto väljavõte I kd tl 114-118);
29.Kostja on esitanud hageja nõude suhtes aegumisvastuväited. Riigikohus on lahendis 3-2-1-8-07 märkinud (p 12), et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Samas on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et nõude aegumise tuvastamiseks tuleb esmalt hageja nõue kvalifitseerida (Riigikohtu 3-2-1-54-13 (p 11).
30.Seoses hageja poolt esitatud nõudega tulenevalt kodulaenulepingust summas 766,76 eurot kohus nõustub hagejaga, et hageja ja kostja puhul on tegemist solidaarvõlgnikega (VÕS § 65). Asjaolu, et hageja ja kostja omandasid pangaga sõlmitud kodulaenulepingu alusel saadud rahaliste vahendite arvel (VÕS § 396) kaasomandisse korteriomandi Posti 20-3 Loksa (kumbki 1⁄2 mõttelises osas), tähendab et nende kummagi puhul on tegemist võlgnikega, kellelt võlausaldaja (pank) võib nõuda laenu täielikku või osalist tagastamist kas mõlemalt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist (VÕS § 65 lg 1). VÕS § 65 lg 4 kohaselt kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud. VÕS § 69 lg 2 kohaselt solidaarkohustuse täitnud võlgnikule läheb üle võlausaldaja nõue teiste võlgnike vastu (solidaarvõlgniku tagasinõue), välja arvatud talle endale langevas osas. Tagasinõude tekkimise esmaseks eelduseks on seega solidaarvõla täielik või osaline täitmine solidaarvõlgniku poolt ning solidaarkohustus peab olema täidetud suuremas ulatuses, kui on kohustuse täitnud solidaarvõlgniku enda osa suhetes solidaarvõlgnikega. Käesoleval juhul on hageja ja kostja koos täitnud kodulaenulepingust tulenevaid kohustusi kokku summas 22462,34 eurot (hageja poolt teostatud maksed summas 11997.93 eurot +
2-13-36666 kostja poolt teostatud maksed summas 10464,41 eurot), millest kummalegi solidaarvõlgnikule langevaks osaks (1/2) on 11231,17 eurot (22462,34 : 2), seega ületab hageja poolt panga suhtes täidetud solidaarkohustus kostja poolt täidetud solidaarkohustust summa 766,76 euro võrra (11231,17 – 10464,41), mida hagejal on õigus ka tagasi nõuda (solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenev nn regressinõue).
31.Kohus nõustub samuti hagejaga, et olukorras, mil hageja ja kostja sõlmisid ühise kodu ostmiseks 31.08.2007 kodulaenulepingu ja kostjal oli sel ajal panga suhtes kohustusi ka varemsõlmitud laenulepingutest ja liisinglepingust, toimus panga initsiatiivil pooltega samaaegselt väikelaenulepingu sõlmimine selleks, et panga nõudeid kostja vastu tulenevalt kostjaga varem sõlmitud lepingutest (lepingud XXX ja XXX ning liisingleping XXX) paremini tagada. Sellele viitab asjaolu, et väikelaenu 8314 eurot arvel kostjaga varemsõlmitud lepingud lõpetati ja mõlemad jätkuvad lepingud (kodulaenuleping ja väikelaenuleping) tagati samasuguste tagatistega - hüpoteekidega korteriomandile Posti 20-3 ja kinnistule XXX. Seega pole alust eeldada, et väikelaenuleping sõlmiti poolte ühistes huvides. Kohus leiab, et kuigi pooled elasid nii väikelaenulepingu sõlmimise ajal kui ka kostja poolt varemsõlmitud lepingute (lepingud XXX, XXX ja XXX) ajal kooselus, mida võib nimetada seltsinguks (VÕS § 580) ja mille eesmärgiks oli panustada ühise kooselu vajadusteks ja ühiste laste kasvatamiseks, samuti tegid pooled vastastikku rahalisi ülekandeid, ei saa siiski järeldada, et kostja poolt võetud eelnimetatud lepingute järgi võetud kohustused olid võetud poolte abielulise kooselu, mitte aga kostja isiklikeks vajadusteks. Nii ei ole kostja ümber lükanud hageja väiteid, et kostja poolt varem (st enne kodulaenu- ja väikelaenu lepingute sõlmimist) võetud kohustuste arvel kostja poolt omandatud vara (auto, sülearvuti) jäi peale poolte kooselu lõppu kostja omandisse, samuti täideti nimetatud kohustuste arvel kostja isiklikke kohustusi (nõude tasumine kohtutäiturile, telefoniarve). Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja poolt koos kostjaga väikelaenulepingu sõlmimine ei ole kvalifitseeritav sarnaselt kodulaenulepinguga solidaarkohustusena, vaid hageja ühinemisena kostja kohustusega võlausaldaja (panga) nõude tagamiseks (VÕS § 178), millisel juhul kohaldatakse lisaks käenduse kohta (VÕS §§ 145, 149 152) sätestatut. Sellisel juhul vastutavad kostja kui põhivõlgnik ja hageja kui käendaja tulenevalt VÕS § 145 lg 1 võlausaldaja (panga) ees solidaarselt, kuid eeldusel, et hageja (käendaja) on täitnud võlausaldaja (panga) ees kostja (põhivõlgniku) kohustuse, läheb tulenevalt VÕS § 152 lg 1 hagejale rahuldatud ulatuses üle panga nõue kostja vastu, st hageja poolt väikelaenulepingu järgi tasutud osas summas 3505,12 eurot.
32.VÕS § 70 lg 1 kohaselt solidaarkohustuse täitnud solidaarvõlgniku tagasinõude aegumistähtaeg lõpeb ajal, mil aeguks võlausaldaja nõue solidaarvõlgniku suhtes, kelle vastu tagasinõue esitati. VÕS § 152 lg 1 viimase lause kohaselt käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse VÕS § 70 sätestatut. Kohus leiab, et poolte laenulepingutest tulenevad nõuded on käsitletavad korduvate kohustustena. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 154 kohaselt korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Seega algas 31.08.2007 sõlmitud laenulepingute järgi tasumisele kuuluvate maksete (osamaksed, intressid, viivised, menetlustasu, kindlustus) aegumistähtaeg 2007.a. maksete osas 01.01.2008 kell 00, 2008.a. maksete osas 01.01.2009 kl 00 jne. Hageja leiab, et tulenevalt AS Swedbank laenulepingu tüüptingimustest 15.01.2007 (p 12.2) oli mõlemast laenulepingust tulenevate nõuete aegumistähtaeg 5 aastat (II kd tl 90-93). Nii kodulaenulepingu kui väikelaenulepingu üldtingimuste p 4.1. kohaselt kohaldatakse laenulepingus reguleerimata suhetele laenulepingu tüüptingimusi (15.01.2007). Kohus leiab, et kuivõrd tüüptingimustes on seaduses ettenähtud 3-aastast üldist aegumistähtaega (TsÜS § 154) pikendatud 2 aasta võrra mõlema poole suhtes, ei ole tegemist tarbijat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega ega seega tühise tüüptingimusega (VÕS § 42 lg 1 ja lg 3). Eeltoodust lähtudes tuleb laenulepingutest tulenevate nõuete puhul kohaldada 5-aastast aegumistähtaega ja seega lugeda aegunuks hageja
2-13-36666 tagasinõuded tema poolt 2007.a. tehtud maksete suhtes (aegusid 01.01.2013 kell 00, hagi esitatud 07.08.2013). Lähtudes esitatud tõenditest on hageja teinud 2007.a. tehtud laenulepingute alusel tagasimakseid kodulaenulepingu osas: intress 32,3 eurot (0,32 + 0,05 + 31,93), varakindlustus XXX eest 145,85 eurot, so kokku 178,15 eurot (I kd tl 44, 56, 68-69 ); väikelaenulepingu osas: põhiosa 3,12 eurot, intress 53,76 eurot , so kokku 56,88 euro (I kd tl 63,75), milliste summade tagasinõue hageja poolt tuleb lugeda aegunuks (TsÜS § 142). Seega kodulaenulepingu järgi tehtud maksete tagasinõude osas on hageja nõue aegunud summas 178,15 eurot ja väikelaenulepingu järgi tehtud maksete tagasinõude osas summas 56,88 eurot, milliste summade võrra kuuluvad hageja nõuded tulenevalt mõlemast lepingust vähendamisele.
33.Hageja nõude osas pooles osas kostja poolt üürnik XXX saadud üüritulust 703,03 eurot, st 351, 51 eurot, väljanõudmiseks on kohtu hinnangul täidetud eeldus, et kuivõrd pooled (hageja ja kostja) on võrdses osas (1⁄2) asja (korteriomandi) kaasomanikud, siis on hagejal õigus oma osale üüritulust e. korteriomandi viljast (TsÜS § 62 lg 2). AÕS § 71 lg 1-2 kohaselt (kuni 22.03.2014 kehtinud redaktsioonis) kaasomanike osad ühises asjas on võrdsed, kui seaduses või tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühise asja viljast, kui seaduses, tehingu või lepinguga ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on lahendis 3-2-1-51-11 märkinud (p 23), et AÕS § 71 lg 2 on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-137-10, p 12; määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-10, p 13).
34.Kohus nõustub hagejaga, et üüritulu saamise õiguse puhul AÕS § 71 lg 2 alusel on tegemist seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on 10 aastat selle sissenõutavaks muutmisest (TsÜS § 149). Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõue 351,51 euro osas (pool kostja poolt saadud üüritulust 703,03 eurot) aegunud ja hageja nõue on selles osas põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
35.Hageja nõude osas tulenevalt kohtueelsete kulutuste hüvitamise nõudest 2007,12 eurot kohus leiab, et tulenevalt VÕS § 115 lg 1 ja 128 lg 3 on hagejal õigus vastavate mõistlike õigusabi kulutuste hüvitamist nõuda. Samas arvestab kostja vastuväidetega, et kostja ei ole hageja viimast, 29.05.2013 nõudekirja / ettepanekuid kätte saanud ja samuti on hageja nõue selles osas ebamõistlikult suur (1299,95 eurot), st vastuolus VÕS § 139 lg 2 sätestatud võlausaldaja kahju vähendamise kohustusega. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on kätte saanud hageja esimesed, 07.11.2012 ettepanekud seoses kohustustega panga ees (millele kostja vastas, et ei ole ettepanekuga nõus), kuid hageja teise, 29.05.2013 ettepaneku osas kohus leiab, et puuduvad tõendid selle kättetoimetamise kohta kostjale (kostja eitab selle kättesaamist). Nimetatud ettepaneku on hageja saatnud kostja aadressile XXX, mis vastab küll hageja poolt Eesti rahvastikuregistrist saadud aadressile (II kd tl 10), kuid hageja esitatud tõendist nähtuvalt (I kd tl 182) elas kostja sel ajal küll samas omavalitsuses (XXX), kuid juba uuel aadressil (XXX). Kohtu hinnangul tuleb lugeda hageja riskiks teha advokaadibüroo kaudu täiendavaid kulutusi kostjale kohtueelse nõudekirja / ettepanekute koostamiseks ja saatmiseks, teadmata, kas seda õnnestub kostjale kätte toimetada. Samuti kohus leiab, et kuivõrd kostja vastas juba hageja esimesele ette-panekule (07.11.2012) eitavalt, ei olnud hagejal enam mõistlik teha kulutusi täiendavate kohtuväliste ettepanekute tegemiseks, kuivõrd hageja hoiatas, et juba esimesele nõudekirjale tähtajaks vastamata jätmisel pöördub ta kohtusse, samas ei teavitanud hageja kostjat, et temapoolsete nõudekirjade /ettepanekute täiendav saatmine suurendab kostja kohustusi hageja ees. Hageja nõude osas kohtu-eelsete kulutuste eest 200 eurot (õigusteenus 28.05.2013-30.07.2013 I kd tl 117) kohus leiab, et see ei seostu enam kohtueelse nõude esitamisega, vaid hagiavalduse esitamisega kohtusse (07.08.2013), mistõttu seda kohtueelse õigusabi kuluna VÕS § 128 lg 3 mõttes aktsepteerida ei saa.
2-13-36666
36.TsÜS § 150 lg 1 kohaselt kahju õigusvastasest tekitamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Kohus leiab, et hageja 07.11.2012 nõudekirja osas ei ole hageja nõue aegunud. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue kohtueelsete õigusabi kulutuste osas on põhjendatud vaid esimese, 07.11.2012 nõudekirja /ettepanekute osas, mille eest hageja on tasunud advokaadibüroole 499,98 eurot, muus osas tuleb nõue jätta rahuldamata.
37.Kohtu hinnangul on põhjendatud ka hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks tulevikus välja igakuiselt summa, mis vastab igakordsele hageja poolt tasutud, kuid kostja kohustuseks olevale poolele osale laenumaksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade varakindlustusmaksetest tulenevalt kodulaenulepingust ja igakordsetele hageja poolt tasutud maksetele tulenevalt väikelaenulepingust. Kuivõrd asjas ei ole vaidlust, et kostja on peale hageja ja kostja kooselu lõppemist 2011.a. lõpetanud ühepoolselt nii kodulaenulepingu kui väikelaenulepingu järgsete maksete tasumise pangale, samuti ei ole kostja nõustunud hageja poolt tehtud 7.11.2012 nõudekirjas tehtud ettepanekutega laenulepingute järgsete maksete tasumiseks (I kd tl 91) ning on seadnud tingimuseks, et tasub kodulaenulepingu järgseid makseid ainult sellel tingimusel, et hageja korvab talle kostja poolt poolte abielulise kooselu ajal tehtud kulutused (mille osas kostja vaatamata kohtu ettepanekule vastuhagi või tasaarvestusavaldust ei esitanud – vt eelistungi protokoll II kd tl 48-51) ja millele hageja on vastu vaielnud, on kohtu arvates põhjendatud järeldada, et kostja ei täida oma nimetatud laenulepingutest tulenevaid kohustusi õigel ajal ka tulevikus (TsMS § 369), mistõttu neid peab täitma hageja kui solidaarvõlgnik (AÕS § 75 lg 1, VÕS § 65) ja käendaja (VÕS § 145) ning kellele läheb sellega võlausaldaja (panga) nõue kostja vastu üle (VÕS § 69 lg 2, § 152 lg 1). Kuivõrd aegumine algab nõude sissenõutavaks muutmisest (TsÜS § 147 lg 1 esimene lause) ja tulevased nõuded ei ole veel sissenõutavaks muutunud, ei saa sellised nõuded olla aegunud.
38.Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et hageja nõue kodulaenulepingust tuleneva nõude osas on hagi põhjendatud summas 588,61 eurot (766,76 - 178,15), väikelaenulepingust tuleneva nõude osas summas 3448, 24 eurot (3505,12 - 56,88), üüritulu nõude osas 351,51 eurot (703,03 / 2) ja kohtueelsete kulutuste hüvitamise nõude osas summas 499,98 eurot (2007,12-1507,14), so kokku 4888,34 eurot. Samuti on põhjendatud hageja nõue mõista kostjalt tulevikus välja igakuiselt summa, mis vastab igakordsele hageja poolt tasutud, kuid kostja kohustuseks olevale poolele osale laenumaksetest ja ühishüpoteegiga koormatud kinnisasjade varakindlustusmaksetest tulenevalt kodulaenulepingust ja igakordsetele hageja poolt tasutud maksetele tulenevalt väikelaenulepingust.
Menetluskulude jaotus
39.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, st kostja kanda jäävad hageja menetluskulud 74/100 osas ja kostja enda menetluskulud (4888,34 / 6626,30).
40.Võttes arvesse, et kohus rahuldab hagi osaliselt, on kohtu hinnangul tõenäoline, et kohtuotsus kaevatakse edasi. Seetõttu kohus kohtuotsuses menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra, tehes seda täiendavalt määrusega mõistliku aja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 177 lg 2).
41.Hageja vabastati 23.12.2013 kohtumäärusega riigipoolse menetlusabi korras täielikult riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Hagi esitamisel oli hagi hinnaks 9875,66 eurot, millelt tasutava riigilõivu suuruseks on riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt 450 eurot. 19.11.2014 avaldusega
2-13-36666 suurendas hageja kahjuhüvitise nõuet summani 6625,30 euroni ja hagi hinda vastavalt kuni summani 12436,23 euroni, millelt arvestatava riigilõivu suuruseks on 600 eurot. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Kuna kohus rahuldab hagi osaliselt (74/100), tuleb kostjalt riigi tuludesse välja mõista 444 eurot (600 x 74 /100).
42.TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.