Kohtulahend

Pärnu Maakohtu 31.07.2014 otsus tühistada ning saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule Apellatsioonkaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Ringkonnakohtu otsuse peale võib vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.02.2013 esitasid JS (hageja I) ja JS (hageja II) hagi AM (kostja I) ja OÜ Saaremaa Raadio (kostja II) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt avaldas ajaleht „MM“ XX XX XXXX kostja I poolt kirjutatud artikli pealkirjaga „XXXXX XXXXX“ XXXXXXXXXXXXX“, milles on avaldatud hagejate suhtes nende au ja väärikust riivavaid väärtushinnanguid ning ebaõigeid faktiväiteid. Artiklis kirjeldatud juhtumite faktilisi asjaolusid on moonutatud ja kasutatud hagejate iseloomustamiseks halvustaval viisil. Artikli autor (kostja I) ega ka artikli avaldaja (kostja II) ei ole artiklis avaldatud faktilist informatsiooni kontrollinud ega käsitlenud asjaolusid erapooletult. Kostjad on artikli koostanud ja avaldanud ühise tegutsemise tulemusena, mistõttu vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Artiklis avaldati muuhulgas arvamust, et hagejate vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli. Hagejatele põhjustas ebaõiglane ja fakte moonutav artikkel hingelist valu ja kannatusi, sügava stressi ja unetuse. Hagejad ei ole avaliku elu tegelased, kelle eraellu sekkumine oleks avaliku huvi tõttu õigustatud. Artiklis avaldatu riivab hagejate mainet, sest kahjustab nende reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, maakonnalehe kui avaliku autoriteedi poolt. Kostjad ei ole võimaldanud hagejatele enne artikli avaldamist oma seisukohta avaldada, milline kohustus tuleneb Eesti Ajalehtede Liidu Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Artiklis on avaldatud hageja I ja kahe naabri vaheliste konfliktide detaile, andmata hagejatele võimalust ebakohaseid väiteid ümber lükata. Artiklis on esitatud kontrollitavaid faktiväiteid, mis ei vasta tegelikkusele, kuid mida oli kostjal I võimalik enne artikli avaldamist kontrollida. Artiklis on esitatud hageja I kohta ebaõigeid faktiväiteid:  Hageja I lõi TH selja tagant kangiga pähe hetkel, kui ta oli trimmeriga, kõrvaklapid peas muru niitmas. Nimetatud juhtumit on käsitletud kriminaalasjas nr X-XX-XXXX, kus tuvastati, et hageja I on löönud raudtoruga TH-it vastu õlga. Ebaõige on nagu oleks hageja I rünnanud H selja tagant ja löönud teda kangiga pähe.  „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009. aastal TH-iga, keda S ründas raudtoruga. Mis juhtus TH-iga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“. Kriminaalasja nr X-XX-XXXX otsuse põhjendustest ega ka toimiku materjalidest ei nähtu, et TH oleks „haiglasse pekstud“, st saanud peksmise tagajärjel kehalisi vigastusi, mille ravimine vajas haiglasse paigutamist. Samuti ei nähtu, et TH oleks „viibinud mõnda aega haiglas“ ja alles seejärel kosunud. Viidatud kriminaalasja materjalidest nähtuvalt käis TH arsti juures, sest õlg oli marraskil. Ühtegi tõendit haiglasse paigutamise või haiglas viibimise kohta kriminaalasjas ei esitatud.  Hageja I on ähvardanud linna XXXXXXXXXXXXXXXXXXX HV ja naabreid ära tappa. KP 06.11.2012 ülekuulamise protokollist (tl 205, I kd) ja hageja I suhtes 04.04.2013 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (tl 182-184, I kd) nähtub, et hageja I on HV enda valduses olevalt kinnistult ära ajanud ja sõimanud, lubades isiku „maha lüüa“, kui ta ei lahku. Seega on kostjad alusetult kajastanud tapmisähvardustena hageja reaktsiooni ja sõimamist, mille eesmärgiks oli vabaneda sissetungijatest ja millel puudus tapmisähvarduse eesmärk.  Hageja I ajas lauajupiga taga naabrinaist. Üheski asjas esitatud tõendis ei ole asjaosaliste poolt kirjeldatud lauajupiga tagaajamist.  Hageja I ladustab hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat. Asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja I valduses oleval kinnistul oleks hageja poolt ladustatud ehitusrämpsu. Kostjad ei ole tõendanud vajadust sellise kontrollimata ja alusetu väite avaldamiseks. Artiklis on avaldatud hagejate kohta halvustavaid väärtushinnanguid:

  



„Seega, isegi hinnangut andmata on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silm-silma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid“. Sellise halvustava hinnangu andmiseks puudub alus. Sellise hinnangu andmine on heade kommete vastane ja kahjustab hageja väärikust. „Kuidas sellisel vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ „Arvame, et hageja II töötamine XXXXXXX XXXXXXXXX XXXXX on seotud sellega, et hagejaga I ei ole midagi konkreetset ette võetud. Arvame ka seda, et hageja II on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli“. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejad oleks vaimselt haiged inimesed. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et ajakirjandusväljaandel oli avalikkuse õigustatud huvist lähtuvalt põhjendatud vajadus avaldada hagejate vaimset tervist kahtluse alla seadvaid seisukohti. Selline hagejate kohta ebakohaste andmete avaldamine vaidlusalusel viisil on tajutav hagejate avaliku häbistamisena. „V kinnitas, et politsei jõududega on tehtud S juures ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud“. Hagejast I on loodud kuvand kui kurjategijast, kelle kohta võib eeldada ka ebaseadusliku tulirelva omamist. See on esitatud faktidele mittetuginev, hagejat halvustav ja lugejaid hirmutav väide.

Avaldatud artikkel puudutas ilma igasuguse põhjuseta ka hageja II töist tegevust. Hageja II on tuntud pikaajalise töö tõttu K XXXXXXXXXX XXXXXXXX. Kuigi patsiendid ja kaastöötajad pigem avaldasid hagejale II toetust ning lohutasid ebaõiglase artikli pärast, oli tuntav, et kogu S maakond oli vaidlusalusest artiklist teadlik. On ilmne, et artiklis on tahtlikult loodud hagejatest lugejatele kuvand kui agressiivsetest, kaasosalistena tegutsevatest vaimuhaigetest. Kostjate väljendid olid nende esitamise konteksti arvestades au teotava iseloomuga, tekitades avalikkusele hagejatest mulje kui vaimselt haigetest isikutest. Hageja I käitumist on kirjeldatud kui äärmiselt reeturliku ja salakavala kurjategija käitumist, kes selja tagant ründab ja ohvrile kangiga vastu pead lööb. Samuti on väljendatud alusetuid ja põhjendamatuid kahtlustusi hageja I poolt tulirelva omamise ja peitmise kohta ning väidetud, et hageja I on psüühiliselt haige. Lisaks on ajalehe esikaanel ja veebiväljaandes avaldatud suur ülesvõte hagejate tagahoovist ning hagejate poolt kinnistul oma vara hoiustamise viisist. Kuigi ülesvõttel on kajastatud staatiline seisund, kannab fotole lisatud pealkiri halvustav-naeruvääristavat hinnangut sisaldavat teksti: „Aadressil XXXXXXXXX XX käib selline möll nagu mõnes märulis“. Arvestades artikli paigutust ajalehe esikaanele, artikli ründavat sisu, ebakohast pildi allkirja, äärmiselt halvustavaid ja isiklikke väärtushinnanguid ning hinnangute andmist hagejate tervisele, leiavad hagejad, et tegemist on teadliku ja tahtliku sensatsioonilise artikli loomise eesmärgiga. Kostja on rikkunud Ajakirjanduse eetikakoodeksid punkte 1.4, 1.5, 3.5, 4.2, 4.6, 4.9, 4.11, 5.1. Kostjate teguviis ei ole õigustatud ka tulenevalt elanike kirja avaldamise huvi aspektist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-07 selgitanud, et isiklike õiguste rikkumisel ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Seega, kui kostjad on avaldanud kolmandate isikute ebakohased väärtushinnangud ajaleheartiklis, on nad (viite puudumisel erapooletuse kohta) võtnud endale ka vastutuse avaldatud ebaõigete andmete ja väärtushinnangute eest. Eeltoodust tulenevalt on kostjad ebakohaste väärtushinnangute kaudu teotanud hagejate au ja väärikust ning sellega kahjustanud hagejate isiklikke õigusi võlaõigusseaduse (VÕS) § 1046 lg 1 tähenduses ja avaldanud ebaõigeid faktiväiteid VÕS § 1047 lg 2 tähenduses. Hagejad paluvad kohtul välja mõista mittevaraline kahju, mis tuleb kostjatel hüvitada mõistliku rahasumma maksmise teel. Mittevaraline kahju avaldub au teotamise ja perekonnaellu sekkumise korral välisest sekkumisest tingitud emotsionaalse heaolu olulise langusena, mida isikud elavad

seesmiselt läbi emotsionaalsete reaktsioonide (viha, pahameel, hirm, samuti kurbus ja jõuetus) kaudu ning tajuvad valu ja kannatusi. Kuigi mittevaralise kahju tekkimist peavad hagejad tõendama, ei ole hagejate hingeliste kannatuste ja valu, stressi ja hingelistest üleelamistest tingitud unetust võimalik kohtus tõendada. Kuid kohus saab hinnata seda, kas artiklis avaldatud ebaõiged faktiväited ja au teotavad väärtushinnangud võivad tekitada tavalisele mõistlikule inimesele hingelist valu ja kannatusi. Riigikohus on lahendis 3-2-1-18-13 toonitanud, et mittevaralise kahju hüvitamiseks on üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks kaalumise tulemusena. Hagejad on seisukohal, et kuigi kohus määrab hüvitise hagi rahuldamise korral oma siseveendumuse kohaselt, on mõistlik hüvitis kummagi hageja kohta vähemalt 5000 eurot. Kostjad on artikli koostanud ja avaldanud ühise tegutsemise tulemusena, mistõttu vastutavad nad kahju hüvitamise eest solidaarselt. Hagejate väitel võiks hüvitise kindlaksmääramisel lähtuda ajalehe vastava päeva trükiarvu ja ühikuhinna korrutisest. Kostja vastuväited Kostjad hagi ei tunnistanud, palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Kostjad ei ole artiklis avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ebakohaseid väärtushinnanguid. Artikkel ei ole ebaõiglane ja fakte moonutav. Tegelikkusele vastavate faktiväidete avaldamine ei ole isikuõigusi kahjustav. Seda isegi juhul, kui hageja I tema kohta esitatud väidetega ei nõustu ja kui ta ise tajub oma käitumist märkimisväärselt erinevalt kui teised isikud. Hagejate hinnang artikli sensatsioonilisusele on ilmselt ülepaisutatud. Kostjad ei ole hagejate isiklikke õigusi õigusvastaselt kahjustanud, aga kui kohus peaks jõudma teistsugusele järeldusele, siis paluvad kostjad arvestada asjaoluga, et artikli avaldamisel ei olnud eesmärgiks majandusliku kasu saamine hagejate arvel, vaid anda kohalikule kogukonnale teavet toimunu kohta. Kostjad ei ole tahtlikult ajakirjanduseetika koodeksit rikkunud. Maakonnaleht ei pea kajastama üksnes avaliku elu tegelaste tegemisi. Linna heakord, naabrite vahelised suhted ja nende lahendamise meetodid on teemad, mida kohalik leht on õigustatud kajastama. Vaidlusaluse artikliga ja sellele lisatud väljavõttega elanike pöördumisest K Linnavalitsuse poole on kostjad osutanud aktuaalsele teemale, mis on laiem probleem ühiskonnas: kuidas toime tulla hirmutava ja kiusliku käitumislaadiga naabriga; kes ja millisel viisil on õigustatud sellistesse konfliktidesse sekkuma ning kas kodaniku ootus saada sellises olukorras abi linnavalitsuselt ja politseilt on õigustatud. Ajakirjanik on osutanud tõsisele probleemile – politsei sekkub alles siis, kui isikuvastane rünne on aset leidnud. Igapäevases elus on märgatav arvatavalt psühhiaatriliste probleemidega inimeste arvu kasv ning seetõttu on ühiskonnas selliste probleemi olemasolu kajastamine ajakirjanduslikult põhjendatud. Väide, et artiklis on tahtlikult loodud hagejatest lugejatele kuvand kui agressiivsetest ja kaasosalistena tegutsevatest vaimuhaigetest, ei vasta artikli sisule. Hagejad annavad artiklile meelevaldseid hinnanguid ja ei erista elanike pöördumist K Linnavalitsuse poole ajakirjaniku artiklist. Väljaandes on selgelt eristatav kostja I artikkel ja elanike pöördumine. Elanike pöördumises linnavalitsusele on ära toodud, kuidas nemad tajuvad hagejate käitumist. Hageja II töist tegevust puudutab üksnes elanike pöördumine K linnavalitsuse poole. Nende väidete omistamine ajakirjanikule on ebaõige. Kostja I ei ole artiklis hagejale II omistanud mingit agressiivset käitumist ega andnud mõista, et tegemist on vaimuhaigete inimestega. Artiklis avaldatud faktiväide „Kodanik JS, kelle elukoht K-s on XXX-XXXXXXS XX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori hirmus“ on õige.

Õigekeelsussõnaraamatu järgi on sõna “terror” tähendus: vägivald; vägivalla- , hirmuvalitsus. Asjaolu, et samas majavalduses elavad naabrid hagejat I kardavad ja elavad pidevas hirmus, on tõene väide. Just sellist hirmuseisundit kirjeldavad samas majavalduses elavad naabrid oma pöördumises K Linnavalitsuse poole. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollidega KA ja KP ülekuulamise kohta ja kohtuistungil ära kuulatud tunnistaja KA ütlustega on tõendatud, et väide, et hageja I hoiab naabreid hirmu all, on tõene. KA on tajunud hageja I ütlustes enese surmaga ähvardamist. Tõene on väide, et „JS on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik, keda on karistatud vägivallakuritegude eest, viimati 2009. aastal kannatanu TH-i ründamise eest raudtoruga“. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 kohtuotsuse järgi kriminaalasjas nr X-XX-XXXX on hagejat I varem kriminaalkorras karistatud 01.02.2006 kohtuotsusega karistusseadustiku (KarS) § 266 lg 1 ja § 121 alusel. Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusega karistati hagejat I kuriteos KarS § 121 alusel. Süüdistus oli järgnev: „JS on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.05.2009 kella 10.30 paiku K linnas X tn majade nr XX ja XX vahel asuva piirdeaia kohal seistes, lõi 1,5 – 2 meetri pikkuse tollise raudtoruga kahel korral TH.-d parema õla piirkonda ja vastu kätt, tekitades TH.le tervisekahjustusena parema õla piirkonna nahaaluse verevalumi ja füüsilist valu”. Kohtuotsuses on toodud välja, et kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja tunnistajad on iseloomustanud hagejat I konfliktse inimesena. Seega on artiklis avaldatud tõesed väited: hageja I on 2009. aastal rünnanud raudtoruga TH-it; TH pöördus pärast rünnakut K haiglasse; hageja I sai karistuseks pool aastat /vangistust/ tingimisi; teised isikud (kannatanu, tunnistajad) tajuvad hageja I käitumist hirmutava ja ähvardavana; naabrid ei saa temaga läbi, kuna ta on väga konfliktne; ta on sõimanud naabrit ebatsensuursete sõnadega. Kostjad möönavad, et kohtuotsuse järgi ei löönud hageja I kannatanut kangiga pähe, kuid tegemist ei ole märkimisväärse ebatäpsusega. Tõene on, et hageja I on linna XXXXXXXXXXXXXXXXXXX HV ähvardanud, sh on kasutanud väljendeid, mida võib mõista tapmisähvardusena. Selle kohta on kostjad esitanud tõenditena tunnistaja HV ütlused ja kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollid KV ja AA ülekuulamise kohta. KV on 09.11.2012 tunnistajana andnud ütlusi: „ Nähes politseinikke ja HV-i, hakkas JS koheselt HV sõimama kommunistiks ja lubas HV maha lüüa. Kogu sõim ja kisamine oli suunatud HV vastu. JS tuli meie suunas ja võttis maja seina äärest umbes meetrise ja poole tollise läbimõõduga raudtoru. Maja seina ääres oli neid torusid mitu. S tõstis toru pea kohale ja ütles V, et ma su maha tapan ja maha löön. Oli täiesti reaalne oht, et ta selle toruga ka lööb V-i“. AA on 05.11.2012 andnud ütlusi: „Läksime maja taha, kus asub JS korteri uks. JS oli maja taga ja toimetas seal midagi. HV tutvustas ennast ja näitas ka töötõendit. Äkki võttis JS maja seina äärest umbes 50 cm pikkuse ja kolmveerand tollise läbimõõduga raudtoru ja tuli käsi toruga pea kohal HV suunas. JS ütles, et löön su maha kuradi V“. Faktiväidet, et linna heakorrajärelevalve spetsialist HV käis K-s XXX-XXXXXXS XX kinnistul seoses linna heakorraeeskirja täitmise järelevalvega tõendasid kostjad elanike pöördumisega, mis on adresseeritud lisaks linnapeale ja politseile otse linna järelevalveametnikule. Kostjad nõustusid, et järelevalvespetsialistil puudus pädevus lahendada kinnisasja valduse kasutamisega seonduvaid vaidlusi. Samas on heakorra järelevalvespetsialisti ametikoha eesmärk järelevalve teostamine linnas heakorra taseme tagamiseks, st heakorra järelevalvespetsialistil on ametikohast tulenevalt pädevus teostada järelevalvet linna heakorraeeskirja täitmise üle (K Linnavalitsuse heakorra järelevalvespetsialisti ametijuhendi punktid 2.1, 3.1). K linna heakorraeeskirja § 8 punkt 1 paneb kinnistu omanikule kohustuse hoida korras oma kinnistut ja kinnistu piirdeaeda ning rakendada meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. HV selgitas, et käis hageja I kinnistul naabrite kaebuste tõttu oma ametiülesannetest tulenevalt. HV ja politsei tegevus linna heakorra tagamisel ei olnud provokatsioon. Vaidlusaluses artiklis on kirjeldatud linna

XXXXXXXXXXXXXXXXXXX tegevust tööülesannete täitmisel ja refereeritud tema sõnu selle kohta, mis oli tema külastuse ajend ja eesmärk. Ehitusrämpsu ja vana tehnika XXX-XXXXXXS XX kinnistule ladustamist heidavad hagejale I ette elanikud oma 21.07.2012 pöördumises K Linnavalitsusele ja politseile. Nii naabrite kui ka linna heakorra järelevalveametniku kirjelduse järgi on kinnistul ehitusmaterjali ja vana tehnikat, mis kõrvalseisjale jätab kinnistust korrastamata mulje. K linna heakorraeeskiri nõuab kinnistu omanikult meetmete rakendamist talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Õige on artikli väide, hageja I asjad takistasid naabritel juurdepääsu kuuri juurde. AV on andnud kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX 28.02.2013 ütlusi selle kohta, et hageja II paat ja auto olid kuuri ees (tl 186). KA kohtuistungil antud ütluste järgi oli selleks ajaks, kui ilmus artikkel, tema kuuri uks blokeeritud. Kostja I soovis anda hagejatele võimaluse esitada omapoolne versioon artiklis kajastamist leidnud sündmustest. Ta helistas korduvalt telefoninumbritele, mida oli võimalik hagejate kohta avalikult kätte saada, kuid keegi telefonikõnedele ei vastanud. 16.01.2013 on ajalehe MM peatoimetaja pakkunud hagejatele võimalust avaldada ajalehes oma seisukohad (tl 23, kd I). Hagejad seda võimalust ei kasutanud. Artikli juurde paigutatud fotol ei ole kujutatud kumbagi hagejat. Foto allkiri ei ole kumbagi hagejat häbistav. Hagejate kahjuhüvitise nõue on alusetu ning hagejad ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjate tegevus on neile põhjustanud negatiivseid tagajärgi ja rikkunud nende mainet suhetes teiste isikutega. Artiklis on kirjeldatud hageja I kriminaalkorras karistamise asjaolusid ja käitumist naabrite ning avaliku võimu esindajatega. Kuna artiklis on avaldatud tõele vastavad faktiväited, ei saa olla tegemist väidetega, mida saaks pidada kahju tekitavaks ning mis võiksid põhjustada hagejatel hingelist valu ja kannatusi. Meelevaldne oleks lähtuda hüvitise suuruse määramisel konkreetse ajalehe vastava päeva trükiarvu ja ühikuhinna korrutisest. Ajalehe väljaandja kasu ei ole ajalehe jaemüügi hind. Enamuse tiraažist saavad tellijad, kelle tellimishind on soodsam, kui jaemüügihind. Ajalehe müügitulust tuleb maha arvata trüki- ja väljaandmiskulud. Maakonnalehe väljaandmine ei ole kasumlik, vaid kahjumlik tegevus. Esimese astme kohtu lahend Pärnu Maakohtu 31.07.2014 otsusega jäeti hagi rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus märkis, et naabrite pöördumises on kirjas see, kuidas nad tajuvad hageja I käitumist. Seega ei saa sellekohaseid faktiväiteid artiklis pidada ebaõigeteks, kuigi nende avaldamine heidab hagejale I halba varju. Samas ei ole avaldatud tekst kostja I looming, sest elanike pöördumise väljavõte on selgelt eristatav. Faktiväide, et hageja I on TH-it rünnanud, on õige (Pärnu Maakohtu 21.12.2009 kohtuotsus kriminaalasjas nr X-XX-XXXX). Ebaõige on see, et hageja I lõi kannatanud vastu pead. Sama kohtuotsusega on tõendatud ka hageja I karistatus kriminaalkorras. Mis puutub aga naabrite vastasesse terrorisse, siis on selle kohta olemas rida tõendeid, mis kinnitavad, et artiklis esitatud faktiväide on tõene. Artiklis sisalduv arvamus, et hageja I näol on tegemist argpüksiga, kes põhiliselt ründab naisi või ootamatult selja tagant ning arvamus hageja I vaimse tervise kohta on ilmselt õigusvastane, kuna tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, millel on halvustav alatoon. Artiklis ja selle juurde lisatud kirjas märgitud väited hageja I vaimse tervise ja argpüksluse kohta on asjakohatud ja need tulnuks välja jätta. Mis puutub kostja süüsse, siis seadusest tuleneva kahju tekitamise

ärahoidmiseks pidanuks kostja õigusvastased väärtushinnangud enne nende lehes avaldamist kõrvaldama. Kostja ei ole oma süü puudumist tõendanud. Mis puudutab väljendit „kauboi“, siis ei ole see väljend üldises mõistes halvustav (karjaajaja, loomakarjus). Küll aga võib ta seda olla juhul, kui räägitakse isikust, kes püüabki oma naabreid korrale kutsuda küll lauajupi, küll õhupüssiga ähvardades. Samas ei saa seda, arvestades hageja I käitumist, lugeda sedavõrd raskeks rikkumiseks, et see annaks aluse kostjatelt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Rääkides hageja I mainest ja reputatsioonist, on kohus veendunud, et hageja I maine on täpselt selline, nagu ta oma käitumisega ise on kujundanud. Hageja I tegevust on ka varem kajastatud (2000. aasta intsident õhupüssiga), teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuvastaste kuritegude eest ja avaldatud artikkel selles osas midagi ei muutnud. Kohus märkis, et hageja II kohta kõnealuses artiklis midagi kirjutatud ei ole. Väide, et hageja II töötab polikliiniku närvikabinetis õena, on õige. Põhjendamatu ja ebaõiglane on aga sellele järgnev elanike arvamus, et hageja II on hageja I kaasosaline ja ka tema tervislik seisund vajaks psühhiaatrilist kontrolli. Hageja II selliseks hinnanguks ilmselt alust andnud ei ole, sest ei saa oodata, et ta tegeleks on abikaasa käitumise korrigeerimise või abikaasa korrale kutsumisega, sest abikaasa näol ei ole tegemist piiratud teovõimega isikuga. Selliste arvamuste avaldamine, isegi elanike poolt saadetud kirjana, on ajakirjaniku poolt ebaeetiline ja ebaseaduslik. Sellised väljendid tulnuks avaldatavast väljavõttest kõrvaldada enne nende avaldamist. Kohus leidis, et ajalehes avaldatud elanike kirja väljavõttes sisalduv hinnang on hageja II au ja väärikust riivav ja on kahjustanud hageja II mainet. Kohtul ei ole alust kahelda hageja II väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, mistõttu hagejal II tuleb kahju tekkimist eeldada. Kohus nõustus kostjatega, et hagejate hinnang artikli sensatsioonilisuse kohta on ilmselgelt ülepaisutatud. Sensatsiooni on kõrvalseisjal raske sellest leida ja on üsna kindel, et enamus inimesi seda artiklit tervikuna lugema ei vaevunud. Pealegi on otsuse tegemise ajaks artikkel kustutatud. Mittevaralise kahjuna käsitlevad hagejad hingelist valu ja kannatusi, mida nad on pidanud artiklis avaldatud faktiväidete ja väärtushinnangute tõttu taluma. Kohtul ei ole alust kahelda hagejate väidetes nende hingeliste üleelamiste kohta, mistõttu hagejatel kahju tekkimist tuleb eeldada. Moraalse kahju (õigustamatud kannatused) olemasolu eeldatakse, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge (muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas) ei ole võimalik objektiivselt mõõta. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on kahjustatud ning anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus. Usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule. Samas oleks rahalise hüvituse väljamõistmine ebaproportsionaalne kui hageja ei tõenda, et talle põhjustati suurt hingelist valu. Hüvitise määramiseks peab olema tõendatud, et hagejatele põhjustati suurt hingelist valu ja kannatusi. Hagejad peavad tõendama, et kostjad põhjustasid oma teoga kahju, mille hüvitamist hagejad nõuavad. Antud juhul ei ole kohus tuvastanud, et hageja enesehinnang oleks langenud, samuti ei ole põhjust eeldada, et artiklist ja selle lisast tulenevalt oleks avalikkuse suhtumine hagejatesse oluliselt halvenenud. Ka Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-04 leidnud, et mittevaralise kahju eest rahalise hüvitise väljamõistmisel au õigusvastase teotamise korral peab hageja hüvitamise nõuet põhjendama ja

tõendama kahju olemasolu. Mittevaralise kahju eest rahalise kompensatsiooni väljamõistmiseks ei piisa üksnes sellest, et kostja rikkus hageja õigusi. Kohus peab igal konkreetsel juhul otsustama, kas üldse esineb sellist kahju, mida oleks vaja kompenseerida. Halvustava tähendusega hinnangu loeb kohus isiku au teotavaks, kui isik ei ole andnud põhjust selliseks hinnanguks. Au teotamise kui teo õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb välja selgitada, kas isiku mainet on kahjustatud ning anda hinnang sellele, missuguses olukorras väidetav au teotamine toimus. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hagejate isikuõiguste rikkumisega kaasnenud mittevaralise kahju hüvitamiseks rahalise hüvitise määramine ei ole põhjendatud. Kohus jättis hagejate mittevaralise kahju nõude rahuldamata. Hagejad ei ole tõendanud sellise kahju olemasolu, mida peaks kompenseerima. Tõendatud ei ole ei meeleolu langust, tervise halvenemist ega muud kahju, mida süüdlased peaksid kompenseerima. Apellatsioonkaebus Hagejad paluvad apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Alternatiivselt paluvad hagejad teha ringkonnakohtul asjas uue otsuse ja hagi rahuldada. Hagejad jäid kõigi esimeses kohtuastmes väljendatud seisukohtade, tõendite ning väidete juurde. Kaebuse kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hinnanud tõendeid ühekülgselt. Apellandid on seisukohal, et tsiviilasja arutas ebaõige kohtukoosseis, mistõttu tuleb otsus tühistada ja asi saata maakohtusse läbivaatamiseks teises kohtukoosseisus TsMS § 656 lg 1 p 3 alusel. Kostjate esindaja vandeadvokaat Kersti Põld on kohtunik Külli Möldrit esindanud kriminaalasjas nr 1-06-1271. Kohtunik ei ole usaldusväärne, kuna ta eitas algselt fakti, et kostjate esindaja on teda esindanud kohtumenetluses. Kohtunik ei ole usaldusväärne olenemata sellest, kas tegemist oli unustamisega või tahtliku eitamisega. Maakohus tuvastas, et XX XX XXXX avaldas ajaleht „MM“ AM poolt allkirjastatud artikli pealkirjaga „XXXXX XXXXX“ hirmuvalitsus“, milles on juttu JS tegevusest K-s XXXXXXXXXS XX. Artiklile on lisatud väljavõte elanike pöördumisest K Linnavalitsuse poole. Artikkel oli kättesaadav ka veebiväljaandes ja seda oli võimalik kommenteerida. Artikli juures oli foto XXX-XXXXXXS XX kinnistu osast, millele hageja 1 hoiab oma vara. Maakohus ei ole seejuures märkinud, et hagejaid halvustav artikkel oli interneti vahendusel kättesaadav ka aasta pärast artikli esmaavaldamist. Kuigi maakohus väidab otsuses, et kostjad olevat juhtinud kohtu tähelepanu asjaolule, et ajalehes on selgelt eristatavad kostja I artikkel ja elanike pöördumine K Linnavalitsuse poole, ei ole seda asjaolu kohtuistungil arutatud, samuti ei nähtu sellist eristamist ajalehe artiklist kui asjas esitatud tõendist. Seega on kohus rajanud oma seisukoha üksnes kostjate paljasõnalisele seisukohale. Kohus ei ole otsuses osundanud, mil viisil on kõigile lugejatele arusaadavalt eristatavad artikli autori tekst ja väidetav tsiteeritud kiri. Seega on asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud jäänud välja selgitamata, millega on kohus rikkunud TsMS § 351. Kohus on jätnud ajaleheartikli kui olulise tõendi sisuliselt hindamata. Sellega rikkus kohus ka otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet, sest jättis otsuse olulises osas motiveerimata. Selline rikkumine kujutab endast menetlusõiguse normi olulist rikkumist TsMS § 656 lg 1 p 5 järgi. Maakohus, asudes lahendama hagejate ja nende naabrite suhteid, väljus hagi piiridest. Kohus, võttes aluseks naabrite koostatud kirja, luges kirjas ja naabrite tunnistustes kajastatud infomatsiooni artiklit õigustavateks faktiväideteks. Hagejad osundavad, et ei ole vaidlustanud paljusid väiteid, mida maakohus on asjas hinnanud. Hagejad ei ole kordagi vastu vaielnud, et artikkel sisaldab ka tegelikkusele vastavaid väiteid, kuid JS varasem tegevus, sh karistatus ei õigusta tema suhtes koostatud halvustavate väärtushinnangute ja hagejat naeruvääristavate

hinnangute avaldamist. Riigikohus on korduvalt toonitanud, et väärtushinnangu põhjendatus saab eelkõige tähendada seda, kas väärtushinnangu avaldajal oli mõistlik õigustus teist isikut üldsuse (teiste isikute) ees halvustada. Maakohus on otsuses viidanud, et artiklis kajastatud hagejate naabrite pöördumine, milles hagejat I süüdistatakse ebaadekvaatses käitumises, on saadetud K linnapeale ja sellele on alla kirjutanud kaks korteriomanikku ja üürnik. Pöördumises olevat kirjas see, kuidas selle koostajad tajuvad hageja I käitumist. Kohus on teinud selle põhjal kokkuvõtliku järelduse, et seetõttu ei saa artikli vastavaid faktiväiteid pidada ebaõigeks, kuigi nende avaldamine heidab hagejale I tõesti halba varju. Samas ei ole avaldatud tekst kostja I looming, vaid on selgelt eristatavalt elanike pöördumise väljavõte. Riigikohtus on lahendis nr 3-2-1-5-07 toonitanud, et isiklike õiguste rikkumisel (VÕS § 1045 lg 1 p 4) ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Seega ei ole asjas oluline, kas avaldatud tekst oli kostjate looming, vaid see, kas kostjad üldse omasid õigustust ajaleheartiklis avaldada hagejaid naeru-vääristavat ja halvustavat teksti. Maakohus on jätnud hindamata artiklis tegelikult kajastatud väite, mida hagejad selgelt vaidlustasid: „Muuseas H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli trimmeriga, kõrvaklapid peas, muru niitmas“. Kohus ei ole hinnanud seda, et vaidlustatud lauses ei ole õiged järgnevad faktid: ootamatult ei ole löödud; selja tagant ei ole löödud; kangiga ei ole löödud; pähe ei ole löödud. Eeltoodud faktilist koosseisu ei ole ka kogumis eksisteerinud. Hagejad on menetluses läbivalt toonitanud, et konflikti ja löömise fakti üle vaidlus puudub. Seega on kohus jätnud artikli kui tõendi kohaselt ja igakülgselt hindamata, mis on käsitletav menetlusõiguse normi rikkumisega, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Vastuseks hagejate väitele linnavalitsuse töötaja HP provokatiivse käitumise kohta leidis kohus, et oma ametiülesannetest tulenevalt oli HV kohustatud korraldama linna heakorda ning sellega seoses oli ta sunnitud külastama hageja kinnistut, kus valitseb korralagedus. Samas ei ole kohus osundanud, missuguse õigusakti alusel omab linna heakorraspetsialist kui haldusorgani esindaja õigust korraldada hagejate tagaõues, avalikkusele varjatud piirkonnas hageja esemete paigutust. Tegemist on haldusorgani sekkumisega naabrite vahelistesse tsiviilõiguslikesse suhetesse, mis on põhiseaduse vastane. Neid vaidlusi saab lahendada üksnes kohus. Seejuures on maakohus jätnud hindamata hagejate väite ning tõendi, mille kohaselt ei ole K linna poolt koostatud hagejatele ühtegi akti. Kohus tuvastas, et artiklis sisalduv arvamus, et hageja I puhul on tegemist argpüksiga, kes põhiliselt ründab naisi või ootamatult selja tagant, samuti arvamus hageja I vaimse tervise kohta, on ebakohased väärtushinnangud, millel on ilmselgelt halvustav alatoon. Kohus on seejuures kostjate väljendatut alusetult pehmendanud, jättes olulised halvustavad väited välja toomata (sh ootamatu raudkangiga selja tagant pähe löömine, hageja I seostamine ebaseadusliku tulirelvaga jne). Tegemist ei ole halvustava alatooniga väidetega, vaid otseste väljamõeldistega, mis otseselt kannavad hagejaid halvustavat eesmärki. Seega on kohus hinnanud artiklis esitatud kostja I välja mõeldud väiteid ebaõigesti, sest halvustava asjaolud väljamõeldis saab olla üksnes tahtlik. Kohus on esitanud asjas hulgaliselt hinnangulisi ja faktidele mitte toetuvaid väiteid. Kohus nõustus kostjatega, et hagejate hinnang artikli sensatsioonilisuse kohta on ilmselgelt üle paisutatud. Kohus ei ole selgitanud, kuidas ta jõudis järeldusele, et sensatsiooni on kõrvalseisjal artiklist raske leida ning et esikaanel avaldatud artiklit ei vaevunud enamus inimesi lugema. Samuti ei ole kohus

põhjendanud, kuidas puudub kõrvalseisja jaoks sensatsioonilisus näiteks artikli pealkirjas „XXXXX XXXXX“ XXXXXXXXXXXXX“ või foto allkirjas. Maakohus on nõustunud hageja I väitega, et artiklis ja juurde lisatud kirjas märgitud väited tema vaimse tervise ja tema argpüksluse kohta on asjakohatud ja väljavõtte tegemisel tulnuks need välja jätta. Kuid järgnevalt on maakohus põhjendamatult leidnud, et arvestades hageja I käitumist, ei saa seda lugeda sedavõrd raskeks rikkumiseks, et see annaks aluse kostjatelt mittevaralise kahju väljamõistmiseks. Kohus on ühelt poolt otsuses väitnud veendumust, et hagejatel olid artiklist tulenevalt hingelised üleelamised, ning tuvastanud, et artiklis on kajastatud faktidel mittepõhinevaid ja selgelt halvustavaid väärtushinnanguid, kuid on siiski jätnud hageja I suhtes hagi rahuldamata hageja I varasemast käitumisest lähtuvalt. Seega on maakohus põhjendanud hageja I nõudes hagi rahuldamata jätmist sellega, et kuna hageja I on varasemalt karistatud ja tema käitumine ei ole teistele kõige meelepärasem, siis on tema suhtes õigustatud ka kostjate õigusrikkumine. Hageja varasemad õigusrikkumised ei saa õigustada kostjate õigusvastast tegevust. Hageja I karistatus ei õigusta tema suhtes koostatud halvustavate väärtushinnangute ja hagejat naeruvääristavate hinnangute avaldamist. Kohus on esitanud põhjendamatu ja vastuolulise väite, et hageja II kohta ei ole artiklis midagi kirjutatud. See ei ole õige, sest artikkel sisaldab otseselt viiteid hageja II vaimse tervise, hagejaga I kaasosalisena tegutsemise ja hageja II tööalase positsiooni ärakasutamise kohta. Need on äärmiselt halvustavad väärtushinnangud. Maakohus on ka väitnud, et selliste arvamuste avaldamine, isegi elanike poolt saadetud kirjana, on ajakirjaniku poolt ebaeetiline ja ebaseaduslik, ning tulnuks avaldatavast väljavõttest enne avaldamist kõrvaldada. Samuti osundas kohus, et kohtul ei ole alust kahelda hageja II väidetes tema hingeliste üleelamiste kohta, mistõttu hagejal kahju tekkimist tuleb eeldada. Kohus on küll leidnud, et hageja II ei ole halvustavaks hinnanguks ilmselt alust andnud, sest ei saa oodata, et ta tegeleks oma abikaasa korrale kutsumisega ning asunud seejärel seisukohale, et ajalehes avaldatud elanike kirja väljavõttes sisalduv hinnang on hageja II au ja väärikust riivav ja on kahjustanud hageja II mainet. Samas leidis kohus, et hageja II ei ole tõendanud sellise kahju olemasolu, mida peaks kompenseerima. Tõendatud ei olevat ei meeleolu langust, tervise halvenemist ega muud kahju, mida süüdlased peaksid kompenseerima. Maakohus on hageja I tõendamiskoormusele viidanud alles kohtuotsuses, kuigi hageja II osales kõigil istungitel, mistõttu eelnimetatud asjaolude hindamiseks said olla tõendid eelkõige hagejal endal. Kohus on alles otsuses märkinud, et kuigi hagejad on taotlenud mittevaralise kahju väljamõistmist kohtu poolt määratud summas, peab hüvitise määramiseks olema tõendatud, et hagejatele põhjustati suurt hingelist valu ja kannatusi, kuid hagejad seda tõendanud ei ole. Kohus oleks pidanud tegema hagejatele ettepaneku nimetatud asjaolusid tõendada. Kui pool on mingile asjaolude tugiendes jäänud paljasõnaliseks või on esitanud ilmselt ebakohaseid või ebapiisavaid tõendeid, peab kohus juhtima sellele poole tähelepanu (Riigikohtu 05.05.2004 otsus nr 3-2-1-5404). Menetlusõiguse normidest tulenevalt on kohtul kohustus selgitada pooletele asjaolude tõendamise koormust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad paluvad jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu kaevatav otsus tuleb menetlusnormide olulise rikkumise tõttu TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ning tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale maakohtule.

Kolleegium on seisukohal, et antud juhul ei ole alust hagejate väitel, nagu oleks tsiviilasja arutanud ebaseaduslik kohtukoosseis. Pärnu Maakohtu esimehe 20.09.2013 määrus asja arutava kohtuniku taandamiseks esitatud taotluse rahuldamata jätmise kohta on oma sisult õige. Ringkonnakohtul ei ole põhjust kahelda, et märgitud asjaoludel toimunud kohtuniku esindamine varasemas kohtumenetluses (GK esitatud süüdistuses S Maakohtu laimamises ja maakohtu kohtunike kohta seoses õigusemõistmisega laimu levitamises ja solvamises) ei saanud tema erapooletust mõjutada ega sellisena ka näida. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selle kohta, et maakohtu otsus ei vasta menetlusõiguse normidest tulenevatele nõuetele. TsMS § 442 lg 8 järgi on kohtul kohustus otsuse põhjendavas osas märkida kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Seega tuleb kohtul eelkõige määratleda, millised asjaolud vajavad konkreetse vaidluse lahendamisel tuvastamist. Antud juhul on maakohus märkinud vaieldamatute asjaoludena muu hulgas ka selle, et artiklile on lisatud väljavõte elanike pöördumisest K Linnavalitsuse poole, samas ei ole kohus otsuse põhjendavas osas välja toonud, milliste asjaolude üle pooled vaidlevad. Siinkohal tuleb nõustuda apellantidega, et asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud on jäänud nõuetekohaselt välja selgitamata. Ka juhul, kui hagejate nõue vajas täpsustamist, tuli kohtul seda hagejatelt nõuda, mis võimaldanuks kohtul vaidlusalused asjaolud üheselt tuvastada. Kohus on rajanud otsuse eelkõige kostjate väitele, et ajalehes on selgelt eristatav kostja I artikkel elanike pöördumisest K Linnavalitsuse poole, millist käsitlust ei ole kohtumenetluses arutatud. Praegusel juhul on kostjad küll põhjendanud artikli sisu elanike sellekohase pöördumisega linnavalitsusse, kuid ei ole eitanud, et vaidlusaluse teksti puhul on tegemist kostja I koostatud ja kostja II avaldatud artikli kui tervikuga, s.o ühtse pealkirja all avaldatud artikliga, mis sisaldab nii alapealkirju, allkirjastatud fotot kui väljavõtteid elanike pöördumisest linnavalitsuse poole. Vastupidiselt sellele on kohus asunud hindama artikli sisu vastavust elanike pöördumises sisalduvatele väidetele ning jõudnud järeldusele, et avaldatud faktiväited heidavad hagejale I küll halba varju, kuid on õiged. Kolleegium nõustub apellantide väitega, et maakohtu otsus on vastuoluline, sisaldades hulgaliselt hinnangulisi järeldusi, mis on nõuetekohaselt põhjendamata. Seadusest tulenevalt peab kohus otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, seejuures peab kohus kõiki tõendeid analüüsima ning kui ta mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama (TsMS § 442 lg 8). Maakohus ei ole neid nõudeid arvestanud. Kohtuotsuse põhjendavas osas on maakohus jätkanud menetlusosaliste seisukohtade ja väidete kordamist, mistõttu ei ole kohtu enda järeldused üheselt eristatavad poolte väidetest ja on seetõttu raskesti jälgitavad. Kohtuotsuse lk 34 (alt teine lõik) märgib kohus, et artiklis avaldatud faktiväiteid ei saa pidada ebaõigeiks, ning rõhutab, et nende väidete puhul ei ole tegemist kostja I loominguga, vaid elanike pöördumises sisalduvate väidetega. Maakohus ei ole oma sellekohast seisukohta põhjendanud ega öelnud, miks ta ei nõustu hagejate väitega artiklis avaldatud konkreetsete faktiväidete ebaõigsuse kohta. Maakohus on sisuliselt hinnanud vaid neid väiteid, mis käsitlesid hageja I osalusel 2009.a toimunud intsidenti. Samas on kohus käsitlenud ka „pidevas hirmus elamist“ väitena ning leidnud, et selle õigsus on tõendatud Pärnu Maakohtu 21.12.2009 otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXX (s.o hageja I varasema karistatusega). Ka „naabrite vastase terrori“ osas leidis kohus, et tegemist on faktiväitega ja see on tõene (selle kohta on olemas rida tõendeid). Kui kohus leidis, et tegemist on väärtushinnangutes sisalduvate kaudsete faktiväidetega, tulnuks seda põhjendada. Artiklis sisalduvaid väärtushinnanguid hageja I kohta (et ta on argpüks ja vaimselt haige), mille halvustavale alatoonile kohus viitas, pidas kohus ebakohasteks ja õigusvastasteks ning leidis, et need oleks tulnud artiklist enne avaldamist kõrvaldada. Sellest võiks järeldada, et väärtushinnangu avaldajal ei olnud mõistlikku õigustust teist isikut üldsuse ees halvustada. Samas on maakohus leidnud, et arvestades hageja I käitumist, ei saa seda lugeda sedavõrd raskeks rikkumiseks, et see

annaks aluse kostjatelt mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks. Seega leides, et hagejatel olid artiklist tulenevalt hingelised üleelamised, tuleb hageja I hagi jätta tema varasema käitumise tõttu rahuldamata. Maakohus ei ole põhjendanud, kuidas saab see õigustada kostjate õigusvastast tegevust, s.o hageja I suhtes koostatud halvustavate ja naeruvääristavate väärtushinnangute avaldamist. Kohtuotsus on oma sisult vastuoluline ka selles osas, milles kohus märgib, et hageja II kohta ei ole artiklis midagi avaldatud, sest järgnevalt on ka kohus ise leidnud, et vastavate arvamuste avaldamine oli ajakirjaniku poolt ebaeetiline ja ebaseaduslik (seejuures küll märkides, et tegemist on elanike arvamusega). Kohus ei kahelnud avaldatud väärtushinnangutest (hageja II on kaasosaline hageja I tegemistes, kasutab ära oma tööalast positsiooni, tema vaimset tervist on vajalik kontrollida) tulenevates hageja II hingelistes üleelamistes ning leidis, et kahju tekkimist tuleb antud juhul eeldada. Kuigi kohus märkis, et usaldusväärsus ja hea reputatsioon on oluline igale isikule, leidis ta, et rahalise hüvituse väljamõistmine oleks ebaproportsionaalne, kui hageja ei tõenda, et talle põhjustati suurt hingelist valu. Kohtu hinnangul ei ole hageja seda tõendanud. Kohus ei andnud hinnangut hagiavalduses esitatud sellekohastele väidetele. Samas, kui kohus leidis, et hageja ei ole kõnealust hagi aluseks olevat asjaolu tõendanud või esitatud tõendid ei ole piisavad, oleks ta pidanud hageja tähelepanu sellele juhtima. Eeltoodud põhjendustel tuleb tsiviilasi saata uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule. Vaidluse õigeks lahendamiseks tuleb kohtul eelkõige määratleda, millised asjaolud vajavad tuvastamist. Kohus peab otsuses tõendeid analüüsima, samuti põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul täita kõigepealt eelmenetluse ülesanded ning selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud. Seejärel, tulenevalt TsMS § 232 lg-st 1, lasub kohtul kohustus hinnata seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt ning otsustada oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Kui kohus leiab, et hagejad ei ole mingit hagi aluseks olevat asjaolu tõendanud või esitatud tõendid ei ole piisavad, peab ta sellele menetlusosalise tähelepanu juhtima ning tegema ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (TsMS § 230 lg 2). Asja uuel läbivaatamisel tuleb ka arvestada, et kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on vastava kahju hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamisest, mille esinemisega seob seadus mittevaralise kahju hüvitamise nõude. Kostja käitumise õigusvastasus tehakse kindlaks asjaolude kaalumise tulemusel. Väärtushinnangu kohasuse hindamisel tuleb lähtuda sellest, kuidas mõistlik lugeja seda võis mõista, mitte aga menetlusosalise subjektiivsest arusaamisest. Mittevaralise kahju eest väljamõistetava hüvitise suuruse otsustab kohus diskretsiooni alusel. VÕS § 134 lg 1 järgi arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohtu hinnangu kujunemine peab olema otsusest jälgitav. Kolleegium peab vajalikuks ka märkida, et Pärnu Maakohtu kaevatav otsus tervikuna ei vasta seaduse nõuetele. Seadusest tulenevalt märgitakse otsuse kirjeldavas osas loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid (TsMS § 442 lg 7). Maakohtu otsuse kirjeldav osa kajastab küll menetlusosaliste seisukohti, kuid enamuses osas on need menetlusdokumentidest sõnasõnaliselt kopeeritud, jättes seejuures lühidalt ja selgelt välja toomata need väited, millele tuleb kohtul asja lahendamisel hinnang anda. Selliselt kajastatud menetlus on tervikuna ebaülevaatlik, mistõttu on ka kohtul endal otsust tehes keerukas määratleda, millised konkreetsed asjaolud vajavad vaidluse lahendamiseks tuvastamist. Lisaks on otsuse põhjendavas osas raskesti eristatavad poolte väited kohtu järeldustest. Menetluskulud jaotatakse asja uuel lahendamisel maakohtus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

M. Klaar

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.