2-13-7761/120 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

lahend.ee

hagejate mainet, sest kahjustab nende reputatsiooni avaliku arvamuse mõjutamise kaudu, maakonnalehe kui avaliku autoriteedi poolt. Kostjad ei ole võimaldanud hagejatele enne artikli avaldamist oma seisukohta avaldada, milline kohustus tuleneb Eesti Ajalehtede Liidu Eesti ajakirjanduseetika koodeksist. Artiklis on avaldatud hageja II ja kahe naabri vaheliste konfliktide detaile, andmata hagejatele võimalust ebakohaseid väiteid ümber lükata. Artiklis on esitatud kontrollitavaid faktiväiteid, mis ei vasta tegelikkusele, kuid mida oli kostjal II võimalik enne artikli avaldamist kontrollida. Hagejad toonitavad, et kõik hagiavalduses loetletud faktiväited on ebaõiged nii eraldi, kui ka ühiselt ja loovad ülejäänud artikli väidetega koosmõjus hagejatest lugejale äärmiselt negatiivse kuvandi. Kogu artiklis avaldatu riivab nii üksikhinnangute kui ka koosmõjus hageja II mainet, sest esitatud on JS-st negatiivset kuvandit loovaid moonutatud fakte, samuti on artiklis avaldatud arvamust/hinnanguid hageja isiku võimete ja iseloomuomaduste kohta, mille puhul on kostjate vastutus eriti suur (Riigikohtu lahend 3-2-1-4-12). Hageja II kohta on avaldatud järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ning kohatuid väärtushinnanguid. Pealkiri: „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“ ja sissejuhatav kokkuvõte: „Kodanik JS, kelle elukoht on XXX, hoiab naabreid hoovipealses nelja korteriga elamus tõsise vaimse ja füüsilise terrori hirmus. Tapmisähvardused on neist vahest leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Vastuolu sisu: JS-le halvustava nimetuse Aguli kauboi andmine artikli pealkirjas; avalikkusele tema isikust lähtuva vaimset ja füüsilist terrorit tekitava kuvandi loomine; lugejale on antud mõista, et isik paneb korda midagi palju raskemat ja rängemat, kui tapmisähvardused on leebeimad. JS ei ole kordagi süüdi mõistetud tapmisähvarduste eest. Seega rikutud nii süütuse presumptsiooni põhimõtet kui ka head ajakirjandustava ja on teotatud hageja au. Õigusvastane on JS nime ja elukoha andmete avaldamine: „Kodanik JS, kelle elukoht on XXX“, „Samas on mehel ka teine maja XXX aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“. IKS § 11 lg-s 2 sätestatut ning IKS §-s 6 sätestatud põhimõtteid, kui kaitsenorme on hagejate suhtes oluliselt rikutud. Nime ja elukohtade andmete, samuti vara asukoha andmete avaldamisega avalikkusele on rikutud ka JS eraelu puutumatust. Tekst: „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Tegemist on ebaõige faktiväitega, kuna TH-t ei ole JS poolt 2009. aastal pekstud. H ei ole haiglas viibinud. Kostjate poolt on ebaõigete faktiväidete kaudu loodud halvustav kuvand kui peksjast, kes peksis 2009. aastal TH nii intensiivselt, et viimane viibis haiglas. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud faktiväidetega põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Tekst: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“. Ebaõige faktiväide, kuna TH ei ole JS tõttu haiglas mõnda aega viibinud ja kosunud. Tekstiliselt tähendab eeltoodu, et tervisekahjustus oli nii raske, et H pidi lausa „mõnda aega haiglas viibima“ ja alles seejärel tuli paranemine. Kostjate poolt on ebaõigete faktiväidete kaudu JS-st loodud halvustav kuvand. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud faktiväidetega põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Tekst: „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli trimmeriga, kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Ebaõiged faktiväited: JS ei ole rünnanud ootamatult, ei ole rünnanud H-t selja tagant, ei ole löönud H-t kangiga pähe, konflikti ajal ei olnud H-l kõrvaklappe peas. Kostjad on nende ebaõigete ja

kunstlikult loodud faktiväidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnanguTHageja JS kohta luuakse artiklis lugejale kuvand kui salakavalast, psüühiliselt haigest ja/või argpükslikust isikust, kes ründab selja tagant, ründab ootamatult ja lööb rünnatavale kangiga pähe siis, kui isik ei ole võimeline ründajat isegi kuulma. Tekst: „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silm-silma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud hagejat halvustava väärtushinnanguga. Viidatud halvustava hinnangu andmiseks puudus artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud vajadust ja õigust anda hinnangut JS „julgusele“ või „argpükslikkusele“. Sellise hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja kahjustab hageja väärikust ja mainet (kahjustab au). Kostjate poolt avalikkusele loodud negatiivne kuvand kahjustas JS au ja põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Tekst: „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“ Ebaõige faktiväide. Tapmisähvardus on karistatav kriminaalkorras. JS ei ole süüdi mõistetud tapmisähvarduse tegemises. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud faktiväidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnanguTHageja JS kohta luuakse artiklis lugejale negatiivne kuvand kui salakavalast, psüühiliselt haigest ja/või argpükslikust isikust, kes ka politseinike juuresolekul esitab tapmisähvardusi. Kostjate poolt avalikkusele loodud kuvand kahjustas JS au ja põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Tekst: „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas linnaametnik“. Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud spekulatsiooniga, mida kasutatakse hagejat halvustava väärtushinnangu põhjendamiseks. Artiklis püütakse hüpoteetilise spekulatsiooni kaudu luua lugejale muljet, et JS-l on tulirelv ja S oleks seda linnaametniku suhtes kasutanud. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud väidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt loodud kuvand JS kohta ei ole tegelik ja kahjustab ebaõigete faktide kaudu hageja au. Tekst: „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“. Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud spekulatsiooniga, mida kasutatakse hagejat halvustava väärtushinnangu põhjendamiseks. Artiklis püütakse hüpoteetilise spekulatsiooni kaudu luua lugejale muljet, et JS-l on tulirelv, mida viimane oma kinnisasjadel peidab. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud väidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st avalikkusele loodud kuvand ei vasta faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au. Tekst: „27. mail, kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas seltsimees S lauajupiga taga teist naabrinaist.“ Ebaõige faktiväide. Avaldatud on konflikti osalise väide, mis ei vasta tegelikkusele. Kostjad on ebaõige ja kunstlikult loodud väitega põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st avalikkusele loodud kuvand ei vasta faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au. Tekst: „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Ebaõige faktiväide. JS-le ei ole tehtud ühtegi haldusakti linna heakorraeeskirja rikkumiste kohta. Samuti ei puuduta linna heakorraeeskirjad kinnisasja piiratud territooriumi kasutamist avalikkuse eest varjatud tagaõue piiratud osas. Kostjad on ebaõige ja

kunstlikult loodud faktiväitega põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt JS-st avalikkusele loodud kuvand ei vasta faktidele, ei ole tegelik ja kahjustab hageja au. Tekst: „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri.“ Ebaõige faktiväide. AV poolt 28.02.2013 kriminaalasjas XXXXXXXXXXX antud tunnistusest nähtub, et otseselt takistatud pääs kuuri ei olnud. Kostjad on nende ebaõigete ja kunstlikult loodud väidetega kogumis põhjendanud hageja suhtes artiklis loodud mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kostjate poolt loodud kuvand JS kohta ei ole tegelik ja kahjustab ebaõigete faktide kaudu hageja au. Tekst: „Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli.“ Tegemist on tahtliku ja teadlikult loodud hagejat halvustava väärtushinnanguga. Viidatud halvustava hinnangu andmiseks puudus artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud vajadust ja õigust hinnata JS vaimset tervist. Sellise hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja kahjustab hageja väärikust ning mainet (kahjustab au). Mitte ühegi isiku tervislik seisund, sealjuures hageja vaimse tervise seisund ei kuulu avalikkuse poolt hindamisele. Vaimse tervise seisundi alavääristamine või selle kahtluse alla seadmine solvab hageja au. Lausendis on kaks hinnangut „JS ebaadekvaatne käitumine“ ja „mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli " mis mõlemad koostoimes annavad artiklis hageja vaimsele tervisele negatiivse hinnangu. Kostjate selline tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga, mis põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Tekst: „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ Esitatud on ebaõige faktiväide selle kohta, et JS on vaimselt haige. Teadlikult ebaõige faktiväite kaudu on kostjad kujundanud lugejates negatiivset hoiakut JS vastu. Viidatud ebaõige faktiväite esitamise kaudu on kostjate poolt soovitud anda halvustav hinnang. Ebaõige faktiväite esitamiseks ja hinnangu kujundamiseks JS suhtes puudus artiklis mistahes alus. Kostjad ei ole tõendanud vajadust ja õigust avaldada teavet ja/või hinnangut JS vaimse tervise kohta. Kostjate selline tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga, mis põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Tekst: „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele“. Esimeses lauses on tegemist väärtushinnanguga JS võimalikule käitumisele. Esimese lause sisu kaudu põhjendatakse teises lauses avaldatavat negatiivset järeldust/hinnangut JS ohtlikkuse kohta. JS ei ole hoovist peateele välja sõites põhjustanud liiklusõnnetusi. Seega on JS võimalik tegu üksnes alusetu hüpotees, millega luuakse lugejatele negatiivne kuvand JS tegevuste tagajärgedest ja tema ohtlikkusest. Kostjad ei ole tõendanud vajadust ja õigustust avaldada hinnangut JS poolt võimaliku liiklusõnnetuse põhjustamise kohta. Kostjate poolt avaldatud laused loovad negatiivse ja ebaõige kuvandi JS võimalike tegude ja tema ohtlikkuse kohta kaaskodanikele. Kostjate selline tegevus on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga, mis põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi Hageja I kohta on avaldatud järgnevaid ebaõigeid faktiväiteid ning kohatuid väärtushinnanguid. Tekst: „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest...Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ Kostjate poolt hageja JS vaimse tervise kohta artikli eelnevas tekstis avaldatud faktist teadmine omistatakse hagejale II. Seejärel antakse

negatiivne väärtushinnang JS tegevusele ja seostatakse tema tegevuse mõju ja tagajärg tema töökoha ning ametiga. Selline hageja I kohta ebakohaste hinnangute avaldamine on tajutav hageja JS avaliku häbistamisena. Nii tavalehes kui ka veebilehes hinnanguna avaldatud seos JS ametikoha ja tema poolt ametiseisundi ärakasutamise kohta on selgelt. Tekst: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli.“ Lause esimeses pooles antakse väärtushinnang JS tegutsemisele JS kaasosalisena ja lause teises pooles esitatakse väärtushinnang JS vaimsele tervisele. Hageja I tegevuse kohta ebakohaste negatiivsete hinnangute avaldamine on tajutav hageja JS avaliku häbistamisena. Nii tavalehes kui ka veebilehes avaldatud seisukoht JS kui kaasosalise kohta viitab J ja JS ühisele kooskõlastatud tegevusele. Avaldades nii tavalises ajalehes kui ka veebilehes alusetu hinnangu JS vaimse tervise küsitavuse kohta on ilmselgelt hagejat alavääristud ja tema au haavatud. Kostjate tegevus, mis on hagejat alavääristava ja negatiivse iseloomuga põhjustas hagejale hingelist valu ja kannatusi. Kostjad on ebakohaste väärtushinnangutega teotanud hagejate au ja sellega kahjustanud hagejate isiklikke õiguseid õigusvastaselt VÕS § 1046 lg 1 tähenduses ja on avaldanud ebaõigeid hagejate au teotavaid asjaolusid VÕS § 1047 lg 2 tähenduses. Viidatud õigusvastane kahju on mittevaraline kahju, mis tuleb kostjatel vastavalt VÕS § 134 lg 2 kohaselt hüvitada mõistliku rahasumma maksmise teel. Hagejad on taotlenud mõistliku rahasumma kindlaksmääramist kohtu poolTHagejad on seisukohal, et kuigi kohus määrab hüvitise hagi rahuldamise korral oma siseveendumuse kohaselt, on mõistlik hüvitis kummagi hageja kohta vähemalt 5000 eurot. Kostjad on rikkunud Ajakirjanduse eetikakoodeksi punkte 1.4, 1.5, 3.5, 4.2, 4.6, 4.9, 4.11, 5.1. Kostjate teguviis ei ole õigustatud ka tulenevalt elanike kirja avaldamise huvi aspektist. Riigikohus on lahendis 3-2-1-5-07 selgitanud, et isiklike õiguste rikkumisel ei saa pidada määravaks, kas au teotavate või ebaõigete andmete avaldamine on toimunud meediaväljaannete vahendusel või on vastavasisulised avaldused suunatud vahetult kolmandatele isikutele. Seega, kui kostjad on avaldanud kolmandate isikute ebakohased väärtushinnangud ajaleheartiklis, on nad (viite puudumisel erapooletuse kohta) võtnud endale ka vastutuse avaldatud ebaõigete andmete ja väärtushinnangute eest. Kostjad on artikli avaldanud ajakirjanduse eetikakoodeksis kehtestatud piirangutest ja nõuetest hoolimata, on korduvalt eelistanud artiklites ühe konflikti osapoole huve ning on korduvalt jätnud ühe konflikti osapoole seisukoha artiklis kajastamata. Seega on kostjad hagejate artikli koostanud ja avaldanud eirates teadlikult ajakirjanduse eetikakoodeksi nõudeid ja ka varasemaid õiguslikke lahendeid samasuguste õigusvastaste tegude kohta. Seega on kostjad tegutsenud hagejate õiguseid rikkudes teadlikult ja tahtlikult ning VÕS § 134 sätestatud mõistliku rahalise hüvitise maksmise kohustust ette nähes sellisest kohustusest hoolimata. Kostjad on tõenäoliselt hinnanud kohtulahendist tulenevat rahalist riski väiksemaks äriliste huvidega võrreldes. Seega paluvad hagejad veelkordselt, et kohus hindaks rahalise hüvitise suuruse määramisel ka kostjate teadlikku ja tahtlikku tegevust ja ärilisest huvist tulenevat ajendit. Hagejad osundavad, et võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaande kohaselt ei ole füüsilise ega vaimse valu ning kannatuste puhul nende mõõtmine objektiivselt võimalik. Juhtudel, kus seadus näeb mingi õigushüve rikkumise korral mittevaralise kahju hüvitamise ette, tuleb kannatanul üldreeglina mittevaralise kahju tekkimist eeldada ja seda ka au teotamise ja isiklike õiguste rikkumise korral. Riigikohus on

märgivad, et nimetus „aguli kauboi” ei ole halvustav ega alandav. Õigekeelsussõnaraamat1 (ÕS) annab sõnadele „agul” ja „kauboi” järgmise selgituse: agul - vilets, armetu ääre- v eeslinn; kauboi - Ameerika ratsakarjus. Kauboi+film, /.../ kauboi+kübar, kauboi+saapad, kauboi+särk (ruudulisest riidest meestesärk). Kauboi+kapitalism varajane kapitalism, kus eiratakse seadusi ega hoolita sotsiaalsetest väärtustest. Nende sõnaseletuste järgi võiks väljendist „aguli kauboi” mõistlik kõrvalseisja aru saada nii, et selle all mõeldakse äärelinnas elavat isikut, kes eirab seadusi ega hooli sotsiaalsetest väärtustest. Selline väljend ei ole otseselt halvustav. Artiklis tsiteeritud isikud tõid välja asjaolu, et JS ei hooli sotsiaalsetest väärtustest (siia alla võib arvata sellised väärtused nagu näiteks viisakus, teiste isikute huvidega arvestamine jmt). Kostjad on esitanud tõendid selle kohta, et JS on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik. Teda on karistatud Pärnu Maakohtu 01.02.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-396 süüdistuses KarS § 121 ja § 266 lg 1 järgi ja Pärnu Maakohtu 21.12.2009.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX süüdistuses kuriteos KarS § 121 järgi. Korduvalt kriminaalkorras karistatud isiku suhtes on hinnang, et tema eirab seadusi, õige. Õigetel faktilistel asjaoludel põhinev hinnang ei loo isiku kohta ebaõiget kuvandit. Artiklit sissejuhatav kokkuvõte vastab artiklis esitatud väidetele ja artiklis tsiteeritud isikute poolt antud ütlustele, mis kajastab muuhulgas seda, millisena nemad subjektiivselt tajuvad JS käitumist. ÕS järgi on sõna “terror” tähendus: vägivald; vägivalla-, hirmuvalitsus. Väide, et XXX majavalduses elavad naabrid JS kardavad ja elavad pidevas hirmus, on tõene. Hirmuseisundit kirjeldavad samas majavalduses elavad naabrid oma pöördumises Kuressaare Linnavalitsusele ja tunnistas tunnistaja KA kohtuistungil antud ütlustes. Asjaolu, et JS ei ole kriminaalkorras tapmisähvarduse tegemise eest süüdi mõistetud, ei tähenda, et ta temaga suhelnud isikuid ähvardanud ei ole ja et ähvardav sõnakasutus ei ole teiste isikute jaoks häiriv ja hirmutav. Moraalselt hukkamõistetavad on ka need teod, mis riigi karistusõiguslikku reaktsiooni kaasa ei too, kriminaalkorras karistatava süüteo koosseisu ei täida ja mille suhtes ei ole tehtud süüdimõistvat kohtuotsust. Pärnu Maakohtu 01.02.2006.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-05-396 on JS süüdi mõistetud KarS § 121 järgi oma tolleaegse naabri KL ootamatu ründamise eest. Niisugune käitumine põhjustab hirmutunnet ka neis isikutes, kes ise vahetu ründe objektiks ei olnud. Artikli sissejuhatuses antud hinnang vastab JS käitumisele ega ole seetõttu halvustav ega tema õigusi riivav. JS nime ja elukoha andmete avaldamine. Kostjad märgivad, et IKS § 11 lg-s 2 on sätestatud, et isikuandmeid võib ilma andmesubjekti nõusolekuta ajakirjanduslikul eesmärgil töödelda ja avalikustada meedias, kui selleks on ülekaalukas avalik huvi ning see on kooskõlas ajakirjanduseetika põhimõtetega. Andmete avalikustamine ei tohi ülemääraselt kahjustada andmesubjekti õigusi. Arvestades JS ähvardavat käitumist naabrite suhtes ning asjaolu, et erinevatel aegadel ja erinevates kohtades on kaks tema naabrit: KL XXX aadressil XXX ja TH XXX tänaval langenud JS poolse isikuvastase ründe ohvriks, esines isikuandmete avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Kohtuotsuste järgi ründas JS KL tema kodus ootamatult noataolise terava esemega ja põhjustas temale lõikehaavu, KL pöördus rünnaku järel haiglasse, kus ta hosptaliseeriti; TH ründas JS tema koduhoovis raudtoruga, mille tagajärjel TH pöördus Kuressaare haigla valvetuppa. Tekst: „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Kostjad märgivad, et Pärnu Maakohtu 21.12.2009.a otsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX karistati JS-t KarS § 121 järgi ja mõisteti temale karistuseks vangistus kuus kuud, mis jäeti tingimisi 18

kuulise katseajaga kohaldamata, allutades ta katseajal käitumiskontrollile. Kohtuotsuse avalikult kättesaadava versiooni kirjeldavas osas on toodud ära süüdistus, milles sisaldub temale süüks arvatud teo kirjeldus: „JS on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et tema 21.05.2009.a kella 10.30 paiku XXX linnas X tn majade nr XX ja XX vahel asuva piirdeaia kohal seistes, lõi 1,5 – 2 meetri pikkuse tollise raudtoruga kahel korral TH.it parema õla piirkonda ja vastu kätt, tekitades TH.ile tervisekahjustusena parema õla piirkonna nahaaluse verevalumi ja füüsilist valu. Oma sellise tegevusega, mis seisnes teise inimese löömises ja tervise kahjustamises, pani JS toime KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo”. Kostjad tõendavad kohtuotsusega kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX, et vaidlusaluses ajaleheartiklis on avaldatud tõesed väited: JS ründas 2009.a raudtoruga TH-it; TH pöördus pärast rünnakut Kuressaare haiglasse; JS sai karistuseks pool aastat /vangistust/ tingimisi; teised isikud, näit kriminaalasjas üle kuulatud kannatanu ja tunnistajad, tajuvad JS käitumist hirmutava ja ähvardavana; naabrid ei saa temaga hästi läbi, kuna ta on väga konfliktne; ta on sõimanud naabrit ebatsensuursete sõnadega. Jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et JS lõi 21.05.2009.a kahel korral TH-it raudtoruga. Õigusteoorias on löömist ja peksmist mõistetud järgmiselt: löömine on inimese keha järsk ühekordne mehaaniline mõjutamine; peksmine on järjestikku toimuv korduv löömine. Ei ole oluline, mil viisil see toimub - rusikaga, lahtise käega, jalaga, mõnda löögiriista kasutades jne. Väide, et JS peksis 2009.a TH-it on tõene. Samuti on tõene väide, et TH pöördus rünnaku järgselt haiglasse. Hagejad esitavad täiendava tõendina TH tehtud foto, millelt on näha tema kehale rünnakust jäänud jäljed. Tõeste väidete esitamine ei ole õigusvastane ega ole käsitatav alusetu hageja mainet kahjustava väärtushinnangu loomisena. Tekst: „Mis juhtus TH-ga? Ta viibis mõnda aega haiglas ja kosus“. TH poolt kriminaalasja kohtuistungil antud ütluste ja kriminaalasjas uuritud Kuressaare Haigla SA teatise põhjal on kohus tuvastanud, et TH pöördus pärast tema ründamist JS poolt Kuressaare haigla valvetuppa ja et temal tuvastati parema õlavarre piirkonnas nahaalune verevalum. Väide, et TH viibis mõnda aega haiglas ja kosus ei ole vale. Tekst: „Muuseas, H sai ootamatult selja tagant kangiga pähe hetkel, kui oli trimmeriga, kõrvaklapid peas, muru niitmas.“ Pärnu Maakohus on kohtuotsuses kriminaalasjas nr X-XX-XXXXX lugenud kannatanu TH ütlused usaldusväärseks. Kannatanu ütluste kohaselt niitis ta 21.05.2009.a kella 10:30 paiku oma hoovis trimmeriga muru. Ühel hetkel tuli vihane naaber JS aia peale ja lõi teda käes olnud raudkangiga (toruga) vastu õlga, kätt. Raudkangiks oli paari meetri pikkune tolline toru. Saadud löögi tagajärjel ta kukkus pikali, trimmer jäi käima. Maas olles lõi JS talle veelkord vastu õlga, kuid siis sai ta raudkangile (torule) trimmeri varre ette panna. Kostjad möönavad, et kohtuotsuse järgi ei löönud JS kannatanut kangiga pähe, kuid tegemist ei ole sellise ebatäpsusega, mis annaks alust faktiväidet tervikuna ebaõigeks pidada. Maakohus on tuvastanud, et JS lõi kannatanut kahel korral rauast toruga vastu õlga. Maakohus on kohtuotsuses asunud seisukohale, et JS raudkangiga (toruga) teist isikut lüües pidi võimalikuks pidama teisele isikule tervisekahjustuse põhjustamise nagu tegelikkuses ka see juhtus. Jõustunud kohtuotsus kriminaalasjas kinnitab väiteid, et JS ründas TH ootamatult. Üldteadaolevalt kaasneb trimmeri tööga müra. Sõltumata sellest, kas TH-l olid rünnaku ajal kõrvaklapid peas või mitte, ei saanud ta trimmeriga töötamise ajal kuulda ega jälgida naaber JS tegemisi. Tekst: „Seega, isegi hinnangut andmata, on selge, et S puhul on tegu argpüksiga, kes silmsilma vastu julgeb rünnata vaid naisterahvaid.“ Õigekeelsussõnaraamatust leiame märksõna „argpüks” alt artikli: argpüks halv jänespüks, pelgur, arg inimene. Argpükslik tegu. Kostjad nõustuvad, et väljend „argpüks” on halvustav, kuid

eelpooltoodu põhjal on selline hinnang põhjendatud. Trimmeriga töötava naabri ründamine raudtoruga ei ole kangelaslik, vaid on taunimist vääriv tegu. Negatiivset kuvandit JS-le ei loo ajalehes avaldatu, vaid JS teod. Tekst: „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“ Artiklis esitatud faktiväide, et JS on linna heakorraspetsialisti HV ähvardanud, sh on kasutanud väljendeid, mida võib mõista ähvardusena ametnik ära tappa, on tõene. Selle kohta on kostjad esitanud tõenditena tunnistaja HV ütlused ja kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX koostatud tunnistaja ülekuulamise protokollid KV ja AA ülekuulamise kohta. Asjaolu, et JS ei ole HV-le tapmisähvarduse tegemise eest süüdi mõistetud, ei tähenda, et artiklis avaldatud faktiväide on vale. Tõese väite avaldamine ei ole õigusvastane ega kahjusta hageja õigusi. Tekst: „“Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas linnaametnik.“ Hagejad on kontekstist ühe lause välja rebinud. Artiklis on toodud tsitaat HV-lt sellisena: „S on lubanud mind küll viili, küll raudkangiga maha lüüa. Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud.” Selgelt eristatavalt on tegemist linnaametnik HV tsiteerimisega, tema subjektiivse hinnanguga olukorrale. Ebaõige ja analüüsitaval tekstil mittepõhinev on hagejate väide, et selle lõiguga on püütud luua muljet, et JS-l on tulirelv ja et JS oleks seda linnaametniku suhtes kasutanud. Tsitaat linnaametniku jutust on kooskõlas politseiametnike KV ja AA poolt avaldatuga, mille kohaselt JS on linnaametnik HV ähvardanud. Tekst: „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“. Tegemist ei ole faktiväitega, vaid linnaametnik HV kinnitusega asjaolude kohta, mida ta arvab teadvat. Tekst: „27. mail, kolm päeva pärast proua A majja kolimist, ajas seltsimees S lauajupiga taga teist naabrinaist.“ KA ütlusel põhinev väide, et JS ajas lauajupiga taga teist naabrinaist ei ole vale ega ajakirjaniku väljamõeldis. KA tunnistas sama tunnistajana ülekuulamisel 03.04.2015.a kohtuistungil. Tekst: „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Asjaolu, et JS suhtes ei ole kohalik omavalitsus andnud ühtegi haldusakti linna heakorraeeskirjade rikkumise kohta, ei tähenda, et on valeväide, et tema on linna heakorra-eeskirja rikkunud. Ebaõige on hagejate seisukoht, et linna heakorra-eeskiri ei laiene eraomandis olevale kinnisasjale. Kuressaare linna heakorraeeskirja § 1 lg-s 1 on sätestatud, et Kuressaare linna heakorra eeskiri kehtestab heakorra nõuded ning koormised ja kohustused isikutele nende omandis või valduses oleva kinnistu ning sellega vahetult piirneva üldkasutatava territooriumi heakorra tagamiseks Kuressaare linna haldusterritooriumil. Eeskirja eesmärgiks on koos riigi ja Kuressaare linna vastavate õigusaktidega tagada linnas puhtus ja heakord. Heakorraeeskiri laieneb seega mitte üksnes avalikule ruumile, vaid ka eraomandis olevatele kinnistutele. Heakorraeeskirja §-s 8 on sätestatud kinnistu omaniku kohustused heakorra tagamisel. Heakorra-eeskirja § 8 p 1 paneb kinnistu omanikule kohustuse hoida korras oma kinnistut ja kinnistu piirdeaeda ning rakendada meetmeid talle kuuluva kinnistu reostamise ja risustamise vältimiseks. Heakorraeeskirja § 8 p 8 nõuab kinnistu omanikult kinnistul jäätmekäitluse tagamist vastavalt Kuressaare linna jäätmehoolduseeskirja nõuetele. 10.08.2015.a on teinud Kuressaare Linnavalitsus JSle märgukirja selle kohta, et XXX kinnistu on korrastamata ja muudetud risustatud ning muudetud vanaraua ladustamise platsiks. Kuressaare Linnavalitsus, kes teostab

järelevalvet linna heakorra-eeskirjade täitmise üle on leidnud, et XXX kinnistu heakord ei vasta linna heakorra-eeskirjale. Artiklis esitatud väide ei ole vale ega loo hagejatest ebaõiget kuvandit. Tekst: „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri.“ ÕS järgi on sõna „blokeerima” tähendus: sulgema, tõkestama. Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tunnistajana üle kuulatud AV on 28.02.2013.a andnud ütluse: “JS kasutab maja tagumist külge, kus on nende kaks korterit. Oma asju hoiab ta krundil päris mitmes kohas. Otseselt takistatud pääs minu kuuri ei olnud, kuid kui tahtsin puid tuua, siis pidi puud kaugemale jätma, sest JS auto ja paat olid seal ees.” Samas kriminaalasjas 07.11.2012.a tunnistajana üle kuulatud KA on rääkinud: “JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite juurdepääsu enda kuuridele. Tegin koos KP-ga kaebuse Kuressaare Linnavalitsusele, et JS takistab meie juurdepääsu meie kuuridele.” Käesolevas tsiviilasjas 03.04.2014.a kohtuistungil tunnistajana ülekuulamisel kinnitas KA: “Minul ei olnud J-ga konflikti, välja arvatud kui mulle sügisel toodi puid ja mingi auto kolakas oli ees.” Kriminaalasjas nr XXXXXXXXXXX tunnistajana üle kuulatud KP on 06.11.2012.a andnud ütlused: “Elan Kuressaares XXX ja minu naaber on JS nimeline meesterahvas. JS hoiab enda asju kuuride uste juures ja takistab sellega teiste naabrite juurdepääsu enda kuuridele. Kuna JS-ga on võimatu normaalselt rääkida, sest ta pidevalt sõimab ja ähvardab, siis tegime kirjaliku pöördumise Kuressaare Linnavalitsusele.” Kolm naabrit on tunnistanud, et JS on oma asjade kuuride uste juures hoidmisega tõkestanud naabritel kuuride kasutamise. Artiklis esitatud väide ei ole ebaõige. Tõese väite esitamine ei kahjusta hageja au. Tekst: “Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli.“ Tegemist ei ole faktiväitega, vaid pigem hinnanguga. Päris kindlasti ei ole tegemist andmete avaldamisega hageja JS tervisliku seisundi kohta. Pöördumises ei ole avaldatud andmeid selle kohta, et JS-l on diagnoositud mingi haigus või haiguslik seisund. Ära ei või unustada, et tegemist on kodanike pöördumisega Kuressaare linnavalitsuse poole. Kohaliku omavalitsuse üheks ülesandeks on korraldada antud vallas või linnas sotsiaalabi ja -teenuseid (KOKS § 6 lg 1). Kui naabritele tundub, et tegemist on isikuga, kelle seisund takistab tal oma igapäevaeluga toime tulla või kes on oma seisundi tõttu teistele isikutele ohtlik, on sellest õige teavitada kohalikku omavalitsust. Naabrite, kohaliku omavalitsuse töötaja HV ja politseiametnike kirjelduste järgi on JS käitumine märkimisväärselt erinev sellest, kuidas inimesed omavahelistes sotsiaalsetes suhetes tavaliselt käituvad. Tavaliselt ei tõsta inimesed omavahel suheldes üksteise peale häält, ei kasuta ebatsensuurseid väljendeid ega tee takistusi teistele isikutele nende omandi valdamisel ja kasutamisel. Pöördumise autorite hinnang, et tegemist on ebaadekvaatse käitumisega, ei ole ebakohane ega ebaõige. Piiri tõmbamisel vaimse tervise ja patoloogia vahele hinnatakse isiku kohanemist sotsiaalses keskkonnas ja inimsuhetes, tema võimet enese eest hoolitseda ja psüühikahäiretele viitavate nähtuse esinemist.Hea vaimse tervise tunnused on võime inimestega suhelda, teistest hoolimine ja armastus, võime ja soov vastastikusteks suheteks ja isiklike tunnete väljendamiseks. Põhiline tähtsus on reaalsustajul, mille abil me oskame oma mõttemaailma ja välise tegelikkuse vahel vahet teha ka rasketes olukordades ja stressi korral. Kui lähtuda neist arusaamadest, siis ei tundu linnavalitsusele pöördumise teinud isikute poolne küsimusepüstitus vale. Kostjad ei nõustu väitega, et sellise hinnangu avaldamine on heade kommete vastane ja kahjustab hageja mainet.

Tekst: „Kuidas sellisel vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ Tegemist ei ole faktiväitega, vaid küsimusega. Äärmisel juhul küsimusega, mis sisaldab hinnangut. Arvestades üldsuse laia huvi liiklusohutuse, sh liikluses osalejate tervislikust seisundist tuleneva võime suhtes liikluses ohutult osaleda, ei ole impulsiivse isiku suhtes sellise küsimuse esitamine ebaõige. Tekst: „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele“. Esimeses lauses ei ole tegemist väärtushinnanguga, vaid oletusega, teises lauses järeldusega, milline sündmus võib saabuda oletusliku eelduse täitumise korral. Eelpool nimetatud kohtuotsustega kriminaalasjades on tõendatud, et JS käitumine on impulsiivne ja võib kujutada teistele isikutele ohtu. Arvestades JS kohta teada olevaid andmeid, ei ole tegemist alusetu arutluskäiguga. Tekst: „Samuti on ta teadlik oma mehe vaimsest tervisest... Arvame, et JS töötamine polikliiniku närvikabinetis õena on seotud sellega, et JS-ga ei ole midagi konkreetset ette võetud.“ Tegemist on linnavalitsuse poole pöördunud isikute arvamusega, mitte faktiväite ega väärtushinnanguga. Igaühel on õigus oma arvamusele ja seda vabalt väljendada (põhiseaduse § 45). Tegemist ei ole JS avaliku häbistamisega. Tekst: „Arvame, et JS on kaasosaline selles loos ning ka tema vaimne tervis vajab psühhiaatrilist kontrolli.“ Siingi on tegemist linnavalitsuse poole pöördunud isikute arvamusega. Arvamus, et kellegi vaimne tervis võiks vajada kontrolli, ei ole iseenesest häbistav ega halvustav. Kostjad märgivad, et praeguses asjas on kostjad esitanud tõendid selle kohta, et moonutatud fakte JS kohta ei ole esitatud, JS on ise oma tegude ja käitumisega andnud põhjuse selliste hinnangute andmiseks, millised on ajalehes Meie Maa avaldatud. Kostjad leiavad, et JS mainet ei ole kahjustatud. Elanike pöördumine ei ole ajakirjaniku ega ajalehe väljaandja koostatud tekst. Ajalehes on lisaks artiklile avaldatud üheselt mõistetavalt väljavõttena elanike pöördumise osaliselt kärbitud tekst, millesse ei ole lisatud mitte mingisuguseid ajakirjaniku ega ajalehe väljaandja omapoolseid väiteid või hinnanguid. Kostjad esitasid elanike pöördumise täisteksti Kuressaare linnapea, Kuressaare linna heakorra järelevalvespetsialisti ja Kuressaare politseijaoskonna poole kohtule tõendina. Elanike pöördumises linnavalitsusele on ära toodud, kuidas nemad tajuvad hagejate käitumist. Hageja JS töist tegevust puudutab ajalehes avaldatust ainult artiklist selgelt eristatavalt esitatud elanike pöördumine Kuressaare linnavalitsuse poole. Nende väidete omistamine ajakirjanikule on ebaõige. 19.09.2012.a artikliga ja sellele lisatud väljavõttega elanike pöördumisest Kuressaare Linnavalitsuse poole on esile toodud laiem probleem ühiskonnas: kuidas toime tulla hirmutava ja kiusliku käitumisega naabriga; kes ja millisel viisil on õigustatud naabritevahelistesse konfliktidesse sekkuma ning kas isikul on lootust saada reaalset abi linnavalitsuselt ja politseilt. Eesti ajakirjanduseetika koodeksi p 1.2. järgi teenib ajakirjandus avalikkuse õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta. Ajakirjanik on osutanud probleemile ühiskonnas – politsei sekkub konfliktidesse alles pärast seda, kui isikuvastane rünne on juba aset leidnud. Riik tegeleb tagajärgedega, mitte rünnete ärahoidmisega. Elanike pöördumine linnavalitsuse ja politsei poole näitab reaalse probleemi olemasolu. Ajakirjaniku artiklist selgub, kui vähe saavad kodanikud riigilt ja kohalikult omavalitsuselt tegelikku abi sellelaadsete probleemide lahendamiseks. Hagejate kahjuhüvitise nõue on alusetu ning hagejad ei ole tõendanud mittevaralise kahju tekkimist. Hagejad ei ole tõendanud, et kostjate tegevus on neile põhjustanud negatiivseid tagajärgi ja rikkunud nende mainet suhetes teiste isikutega. Artiklis on

leebeimad. Politsei käed on lühikesed“. Kohtupraktikas on leitud, et kohus ei pea avaldatu sisu hindamisel piirduma üksnes konkreetsete lausetega, arvestamata nende esitamise konteksti, vaid kohtul tuleb arvestada ka seda, missuguse sisuga info pidi mõistliku isikuni jõudma sel juhul, kui ta tutvus artikliga tervikuna (Tartu Ringkonnakohtu 27.03.2015 otsus asjas nr 2-11-25924). Kohus nõustub hagejaga II, et koosmõjus tsiteeritud lausele eelnevaga võib sellest mõistlik lugeja järeldada, et hageja II teeb midagi palju enamat, kui üksnes ähvardab kedagi tappa. Seetõttu on tegemist ebakohase väärtushinnanguga, mis sisaldab ebaõiget kaudset faktiväidet. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. Kohus on seisukohal, et kohaseks ei saa pidada ka artikli pealkirja „Aguli „kauboi“ hirmuvalitsus“. Õigekeelsussõnaraamat annab sõnale agul järgneva tähenduse: vilets, armetu ääre- või eeslinn. Töölisagul, vaesteagul = räppagul, slumm. Sõna kauboi tähendus on õigekeelsussõnaraamatus järgmine: /.../ Kauboikapitalism, varajane kapitalism, kus eiratakse seadusi ega hoolita sotsiaalsetest väärtustest. Sõnale hirmuvalitsus antakse järgnev tähendus: vägivallale tuginev valitsus, türannia. Hinnates artikli pealkirja koosmõjus artikli tervikuga ning sellele juurde lisatud pildiga, võib artikli pealkirja mõista selliselt, et selles on juttu vaeses eeslinnas elavast isikust, kes eirab seadusi ning kes türanniseerib teisi isikuid. Erinevalt kostjatest leiab kohus, et sellise tähendusega lause on meie kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Seega on sellise väärtushinnangu avaldamine hageja II au teotav ning tegemist on kohatu väärtushinnanguga. „Kas tõesti tuleb oodata nii kaua, kui keegi on taas haiglasse pekstud, nagu juhtus 2009. aastal TH-ga, keda S ründas raudtoruga.“ Nimetatud hageja II väljatoodud lausele eelnes veel järgmine tekst: „Linn ja politsei on suhteliselt võimetud, õigupoolest õiguslikus vaakumis. Niikaua kui midagi otseselt juhtunud pole, ei saa politsei midagi teha. Kas tõesti? Kas tõesti tuleb /.../. Kohus nõustub hagejaga II, et eeltoodud lauses on

Nii hageja II kui kostjad on nõustunud sellega, et väljend „argpüks“ on halvustav. Nagu kohus on varasemalt möönnud, ei saa kostja II käitumist pidada täielikult aktsepteeritavaks ning kõikide sotsiaalsete normidega kooskõlaks olevaks (otsuse p 6.4), kuid nimetatu ei anna veel kohtu arvates alust sellise meelevaldse hinnangu andmiseks kostja isiksusele. Üksnes kostja poolt viidatud asjaolu, et hageja II on oma naabrit rünnanud, ei ole piisav selleks, et õigustada hageja II nimetamist argpüksiks. Kohtu hinnangul on toodud lause sõnastatud hagejat II mõnitaval viisil ning seega on selline väärtushinnang kohatu ning hageja II au teotav. „Möödunud neljapäeval, kui kahe politseiniku ja linna heakorraspetsialisti HV-ga S-l külas käisime, ähvardas viimane linna heakorrajuhti taas ära tappa.“ Kohus nõustub hageja II, et tegemist on faktiväitega, mille kohaselt on hageja II teinud HV-le viidatud ajal (06.09.2012) juba mitmenda tapmisähvarduse. Võttes arvesse kriminaalmenetluses nr XXXXXXXXXXX antud tunnistajate ütlusi selle kohta, kuidas JS on HV-le teinud korduvaid ähvardusi teda maha lüüa/ära tappa (otsus p 6.2.) koosmõjus sellega, et hageja II naabrid on kinnitanud, et hageja II poolt tapmisega ähvardamine on tavapärane (otsuse p 6.3.) koosmõjus sellega, et tunnistaja HV on oma ütlustes kinnitanud, et artiklis kajastatu vastab tõele (kd I tl 172-173), peab kohus usutavaks, et hageja II ka 06.09.2012 külastuskäigu ajal ähvardas HV ära tappa. Siinjuures ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja II on tapmisähvarduse eest süüdi mõistetud või mitte (Riigikohtu otsus asjas nr 3-2-1-5-07). Seega ei ole viidatud lausega avaldatud ebaõiget faktiväidet. „Oleks ma täna üksi siia tulnud, oleks politsei paugu peale kohale tulnud,“ kirjeldas linnaametnik“. Nimetatud lausele eelnes ka veel järgnev lause: „Son lubanud mind küll viili, küll raudkangiga maha lüüa“. Tegemist on linnavalitsuse ametniku arvamusega selle kohta, et kui ta oleks külastanud hagejat II üksi, siis oleks politsei kohale tulnud juba väljakutse peale, sest JS oleks teda kindlasti rünnanud. Tegemist on väärtushinnanguga. Asjas on leidnud küll tõendamist, et hageja II on HV korduvalt ähvardanud tappa, sh politsei juuresolekul, kuid asjas pole leidnud kinnitust, et ta oleks seda reaalselt ka püüdnud teha, mis tingiks politsei kohale tuleku iga kord, kui linnaametnik mingil

põhjusel peab hagejat II külastama. Samas on, hageja II varasemat käitumist arvestades mõistetav, et linnaametnik ei soovinud üksi hagejaga silmitsi seista, et veelkord kõikvõimalikke ähvardusi kuulda. „V kinnitas, et politseijõududega on S juures tehtud ka läbiotsimine, kuid tulirelva tema juurest ei leitud. Samas on mehel ka teine maja aadressil XXX, lisaks mõnedki garaažid ja kuurid“. Kohus nõustub hagejaga II, et laused koosmõjus moodustavad väärtushinnangu, mis sisaldab kaudset faktiväidet selle kohta, et hagejal II võib siiski tulirelv mõnes temale kuuluvas muus hoones olla. Kohtu hinnangul on aga tegemist meelevaldse väitega. Kostjate viide sellele, et hagejale II kuuluvates hoonetes võiks olla tulirelv, ei põhine ühelegi sellekohasel faktil. Asjaolu, et tegemist on HV arvamusega asjaolude kohta, mida ta arvab teadvat, ei vabasta kostjaid vastutusest kontrollida sellise väite avaldamisel selle kohasust ja tõele vastavust (Riigikohtu otsused asjades 3-2-1-95-05, 3-2-1-67-10, 3-2-1-83-10). Seega on tegemist kohatu väärtushinnanguga, milles viidatakse ebaõigele kaudsele faktilisele asjaolule. Kuna kohtule teadaolevalt on hageja II süüdi mõistetud õhkrelva ebaseaduslikus kasutamises, e. teisisõnu on ta varasemalt tänaval vehkinud õhkrelvaga, mida ümbritsevad inimesed pidasid tulirelvaks, seda enam, et ta lubas sellega tappa koerad ja ähvardas inimesi, siis võiski tunnistajal jääda naabrite ütlustest mulje, et tegelikult on hagejal II kusagil tulirelv. Seda väidet oleks olnud võimalik kontrollida, kuid ajakirjanik seda ei teinud. „27. mail, kolm päeva pärast proua Aava majja kolimist, ajas seltsimees S lauajupiga taga teist naabrinaist.“ Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on faktiväitega. Et hageja II oma naabrinaist lauajupiga taga ajas, tõendab tunnistaja KA ütlused (kd I tl 174-175). Arvestades hageja II käitumist ja suhteid naabritega (otsuse p 6.3), peab kohus tunnistaja ütlusi usutavaks. Järelikult on tegemist tõese faktiväitega. „Lisaks vaimsele terrorile ja ähvardustele on S rikkunud ka reaalselt linna heakorraeeskirja, ladustades hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnikat.“ Hageja II peab nimetatud lauses ebaõigeks faktiväiteks seda, et hageja on rikkunud linna heakorraeeskirja hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika ladustamise teel. Seega ei vaidlusta hageja II viiteid vaimsele terrorile ja ähvardustele. Et hageja II kaasomandis olev XXX hoov oli vaidlusalusel ajal risustatud tõendab ajalehe artiklile lisatud pilt (kd I tl 12) koosmõjus Kuressaare Linnavalitsuse märgukirjaga hagejatele (kd I tl 206). Viidatud märgukirjas toob linnavalitsus välja, et hagejate kasutuses oleva maja tagahoov on linna heakorra nõuete kohaselt korrastamata – kinnistu tagahoov on risustatud, muudetud vanaraua ladustamise platsiks, sinna on kogutud hulgaliselt väiksemaid ja suuremaid vanametalli esemeid (nt veoauto romud, traktori haakeriistad, lennuvälja plaadid jm) ja muud erinevat kraami. Artiklile lisatud pilt kinnitab linnavalitsuse sellist seisukohta. Samuti kinnitab eeltoodud seisukohta elanike 27.02.2012 pöördumine linnavalitsusele, kus viidatakse samuti sellele, et hagejad ladustavad tagahoovis vanarauda (kd I tl 65). Hageja II väide HV ametialase pädevuse puudumise kohta märgukirja koostamisel ning hagejate külastamisel seoses ametiülesannete täitmisega, ei ole asjakohased. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et hageja II on rikkunud linna heakorra eeskirja (täpsemalt selle § 8 p-i 1) hoovi ehitusrämpsu ja vana tehnika ladustamise teel. Seetõttu on tegemist õige faktiväitega. „Samuti on ta blokeerinud lauahunniku ja oma vana Uažiga naabrite puukuuri.“ Sellele lausele lisaks on järgmises lõigus tekst: „V sõnul tänaseks väga suuri arenguid toimunud ei ole. „Aga plaan on selline, et lähen politseiga veel kord sinna ja katsume selle auto sealt puudekuuri juurest eemale saada. Talv on tulekul ja puud on tarvis kuuri saada.“

Kohus nõustub hagejaga II, et väide, et hageja II on blokeerinud naabrite juurdepääsu enda puukuuri, on faktiväide. Sõnale blokeerima on õigekeelsussõnaraamatus antud järgmine tähendus: sulgema, tõkestama. /.../ Blokeerib tee, sissepääsu (tõkestab, sulgeb). Kohus märgib, et viidatud lausest koosmõjus sellele järgneva jutuga jääb lugejale mulje nagu hageja II oleks täielikult tõkestanud/sulgenud naabrite juurdepääsu nende kuurile. Kohus leiab, et tegemist on seetõttu ebaõige faktiväitega, mis teotab hageja II au, kuna asjas on leidnud tõendamist, et hageja II küll on raskendanud naabrite juurdepääsu nende kuurile, kuid pole seda juurdepääsu kunagi täielikult sulgenud. Järgnevalt analüüsitavad väited puudutavad 19.09.2012 avaldatud artikli osa puutuvalt elanike pöördumiste avaldamisega. Riigikohus on oma korduvates lahendites viidanud, et avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks (Riigikohtu otsused asjades nr 3-2-1-95-05, 3-2-1-43-09, 3-2-1-67-10, 3-21-166-12). Käesoleval juhul on elanike pöördumiste avaldajateks koostöös kostjad (kostja II koostas artikli ning kostja I avaldas selle) ning seetõttu lasus kostjatel kohustus nende pöördumiste avaldamisel veenduda, et tegemist on õigete ning kohaste väidetega. „Põhiline probleem on JS ebaadekvaatne käitumine, mis tingiks psühhiaatrilist kontrolli.“ Kohus nõustub hagejaga II, et nimetatud lause puhul on tegemist väärtushinnanguga ning et tegemist on kohatu väärtushinnanguga. Nagu kohus on juba korduvalt möönnud ei saa hageja II käitumist pidada täielikult sotsiaalsete normidega kooskõlas olevaks, kuid siiski ei anna hageja II käitumine mõistlikku õigustust selleks, et avaldada tema vaimset tervist kahtluse alla seadvaid väiteid. Lisaks ka väide, et hageja II vajaks psühhiaatrilist kontrolli, ei põhine ühelgi kohtu ette toodud faktil. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. „Kuidas selliselt vaimselt haigel inimesel on üldsegi autojuhi ja traktoristi load?“ ning sellele järgnev lause „Äkilises vihahoos meie hoovist peateele välja sõites võib ta põhjustada liiklusõnnetuse. Seega on ta ohtlik ka teistele kaaskodanikele.“ Kohus ei nõustu hagejaga II, et nimetatud lauses esineb faktiväide selle kohta, et hageja II on vaimselt haige. Artiklist nähtuvalt on tegemist ühe isiku subjektiivse arvamusega ning hinnanguga hageja II vaimse tervise kohta, mistõttu kohtu arvates vastavad mõlemad laused oma olemuselt väärtushinnangule. Lugedes mõlemat lauset koos võib sellest järeldada, et hageja II ei suuda oma vaimse tervise tõttu autot ega traktorit juhtida ning võib ohtu seada seetõttu teiste inimeste elud. Kohus nõustub hagejaga II, et tegemist on selgelt ebakohase väärtushinnanguga, kuna see ei põhine ühelegi faktilisel asjaolul. Samuti ei saa pidada sündsaks väljendusviisi, millega nimetatakse hagejat II vaimselt haigeks inimeseks ning seetõttu teistele inimestele ohtlikuks. Sellise väärtushinnangu avaldamine on hageja II au teotav. Kohus nõustub hagejaga II, et nii ebaõigete kui ka tõeste faktiväidete avaldamise kaudu, eelkõige tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist võivad need endast kujutada ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Kohus nõustub hagejaga II, et tema kohta otsuse p-des 7.2, 8 ja 15 avaldatud ebaõiged faktiväited koosmõjus sisaldavad ka hageja mainet kahjustavat väärtushinnangut. Nimetatud väidetega on üritatud luua hagejast II kuvand, kui ohtlikust, allumatust ja kiuslikust eeslinna kodanikust, kellele ka politsei vastu ei saa. Õige on iseenesest kostjate väide, et hageja II käitumine ei ole täielikult aktsepteeritav, kuid eelöeldu ei õigusta ebaõigete faktiväidete esitamise teel üldsusele hagejast II tegelikkusele mitte vastava ning äärmiselt halvustava kuvandi loomist. Selliste väidete avaldamine on

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Lahendi andmed

Lahendi tekst

KOHTUOTSUS

XXX).

XXX).

RESOLUTSIOON:

Sarnased lahendid