lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-14-8518/25

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 22.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-8518/25
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2193
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsMS § 174 lg 1, 2Menetluskulude kindlaksmääramine koos kulude jaotusegaTLS § 76 lg 1Töötaja vastutus kolmandatele isikutele tekitatud kahju eestTsÜS § 66Vara mõisteTLS § 16 lg 1Töötaja hoolsuse määrTLS § 74 lg 2Kahju hüvitamise erisusTLS § 75 lg 1Varalise vastutuse kokkulepeTsMS § 171 lg 1Kõrgema astme kohtu menetluskulude kandmise erisusedTsMS § 173 lg 1Menetluskulude jaotuse kindlaksmääramine kohtulahendis

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-14-8518/20Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja30.09.2014

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Balti Briis OÜ12457294(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Iko Nõmm, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. jaanuar 2015, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-8518

Tsiviilasi

Balti Briis OÜ hagi RI vastu 1000 euro ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. septembri 2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Balti Briis OÜ apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

1095,76 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Balti Briis OÜ (registrikood 12457294), lepinguline esindaja advokaat Indrek Kukk Kostja: RI (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Sirk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta Harju Maakohtu 30. septembri 2014 otsus muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Kõik esimese astme kohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad hageja, Balti Briis OÜ kanda.

TAOTLUSE LAHENDAMINE

TsMS § 229 lg 1Tõendi mõiste
TsMS § 438 lg 1Otsuse tegemisel lahendatavad küsimused
TsMS § 6Menetluse aja seadus
TsMS § 652 lg 1Apellatsioonimenetluses arvestatavad asjaolud ja tõendid
TsMS § 654 lg 6Ringkonnakohtu otsuse sisu
TsMS § 657 lg 1Ringkonnakohtu õigused apellatsioonkaebuse lahendamisel
VÕS § 1043Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine
VÕS § 1056 lg 1Vastutus suurema ohu allikaga tekitatud kahju eest
VÕS § 1057Mootorsõiduki valdaja vastutus
VÕS § 128Hüvitatava kahju liigid
VÕS § 29 lg 1Lepingu tõlgendamine
VÕS § 74 lg 2Asjaolude kehtivus solidaarvõlausaldajate suhtes
Jätta tõendina asja juurde võtmata Harju Maakohtu 05.11.2014 otsus tsiviilasjas nr 2-14-8781. Võtta asja juurde Balti Briis OÜ menetluskulude nimekiri.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1.Balti Briis OÜ esitas 09.04.2014 maksekäsu kiirmenetluse avalduse RI vastu võla 1000 euro väljamõistmiseks. Kuna võlgnik esitas vastuväite, anti asi üle Harju Maakohtule hagimenetluses jätkamiseks.
2.28.04.2014 esitas Balti Briis OÜ kohtule hagi RI vastu võla 1000 euro, viivise 14,26 euro ning edasiulatuva viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse tasumiseni.
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16.06.2013 töölepingu nr 002/2013-RI, mille alusel asus kostja hageja juures tööle autojuhi ametikohal. Samal päeval sõlmisid pooled ka varalise vastutuse kokkuleppe, mille p 2 kohaselt võttis kostja endale täieliku varalise vastutuse süüst sõltumata tema ülesannete täitmiseks antud vara ja selle väärtuse säilimise eest, kohustudes hüvitama tööandjale kogu kahju, mis tekib vara puudujäägi, hävimise, rikkumise, riknemise, lõhkumise kaotsimineku, purunemise vms asjaolu tõttu. Kokkuleppe p 3 kohaselt on kostja vastutuse rahaline ülempiir 2500 eurot.
4.09.09.2013 põhjustas kostja Soome Vabariigis tööülesandeid täites liiklusõnnetuse. Õnnetuse toimumise ajal juhtis kostja JP Cargo Marketing Oy-le kuuluvat sõidukit. Nimetatud sõiduki kasutamiseks oli hageja ja JP Cargo Marketing Oy vahel sõlmitud tasuta kasutamise leping. Õnnetuse tõttu suurenes JP Cargo Marketing Oy sõiduki kindlustusmakse 3090 euro võrra. Hagejal tekkis kohustus 3090 eurot JP Cargo Marketing Oy-le hüvitada ja viimane pidas 3090 eurot kinni hagejale väljamaksmisele kuulunud summadest. Seetõttu tekitas kostja hagejale kahju 3090 eurot. Hageja nõuab nimetatud kahju hüvitamist 16.06.2013 varalise vastutuse kokkuleppe alusel. Kuigi kokkuleppe kohaselt on kostja varalise vastutuse ülempiiriks 2500 eurot, nõuab hageja ainult 1000 euro hüvitamist koos viivisega. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidles hagile vastu. Tulevikus hüpoteetiliselt suurenev kindlustusmakse ei ole hüvitamisele kuuluv kahju VÕS § 128 mõttes. Ei ole arusaadav, millist lepingulist kohustust on kostja rikkunud. Kostja täitis töölepingust tulenevaid autojuhi kohustusi oma oskuste ja kogemuste piires. Hagejale oli teada, et ta võttis tööle väheste kogemustega juhi ja kandis sellest tulenevad riskid.
6.Kostja jaoks ei olnud ettenähtav, et ta peab võtma enda kanda suuremast kindlustusmaksest tekkiva kulu. Kokkupõrkes ei saanud kostja kasutuses olnud sõiduk viga. Sõiduki tasuta kasutamise lepingust ei tulene hagejale kohustust hüvitada sõiduki

omanikule kindlustusega seotud kulutused. JP Cargo Marketing Oy-l puudus alus nõuda hagejalt 3090 euro hüvitamist. Kostjal saaks tekkida kohustus hageja suhtes üksnes juhul, kui hageja oleks õiguspäraselt ja õiguslikul alusel kolmandale isikule kahju hüvitanud. Varalise vastutuse kokkuleppe alusel ei tekiks kahju hüvitamise kohustust aga ka sellisel juhul, sest suurenenud kindlustusmaksete hüvitamise kulu ei ole kokkuleppega hõlmatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused

7.Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Vaidlus puudub asjaolude üle, et 16.06.2013 sõlmisid pooled töölepingu, mille alusel asus kostja hageja juures tööle autojuhi ametikohal. Pooled sõlmisid ka varalise vastutuse kokkuleppe. 09.09.2013 sattus kostja Soome Vabariigis tööülesannete täitmise käigus liiklusõnnetusse, mille põhjustamises tunnistas ta end süüdi. Õnnetuse toimumise ajal juhtis kostja JP Cargo Marketing Oy-le kuuluvat sõidukit, mis oli antud hageja kasutusse vara tasuta kasutamise lepingu alusel.
9.TLS § 75 lg 1 kohaselt võtab varalise vastutuse kokkuleppega töötaja sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest. Varalise vastutuse kokkuleppe p-s 2 leppisid pooled kokku tingimustes, mille esinemise korral töötaja vastutab tööandja ees temale tööülesannete täitmiseks antud vara ja selle väärtuse säilimise ees ning selles, mida vara all kokkuleppe tähenduses mõistetakse. Hageja viide TsÜS §-s 66 sätestatud vara mõistele on asjakohatu. Kokkulepe puudutab p 2 kohaselt tööülesannete täitmiseks antud vara – vahendeid, raha või muud rahaliselt hinnatavat tööülesannete täitmiseks, mitte aga kogu hageja rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit. Ka TLS § 75 lg 1 reguleerib vastutuse võtmist tööülesannete täitmiseks antud, mitte igasuguse vara säilimise eest. Kuivõrd JP Cargo Marketing Oy nõue hageja vastu ei tekkinud kostjale tööülesannete täitmiseks antud vara suhtes, ei kuulu hagejale väidetavalt tekkinud kahju varalise vastutuse kokkuleppe reguleerimisesemesse.
10.Varalise vastutuse kokkulepe ei saa olla hageja kahju hüvitamise nõude tekkimise aluseks, kuna kokkulepe reguleerib vastutuse ulatust lepingulise kohustuse rikkumisel. Asjassepuutuvateks lepingulisteks kohustusteks kokkuleppe tähenduses on aga töölepingust tulenevad kohustused. Seega saab nõude alus tuleneda ainult töölepingust.
11.Hageja leiab, et kostja rikkus TLS § 16 lg-s 1 sätestatud hoolsuskohustust, st kostja hooletus põhjustas liiklusõnnetuse. Töölepingu p 2.1 kohaselt on töö sisuks autovedude teostamine. Selle hoolsaks teostamiseks tuleb liikluses käituda hoolikalt. Kostja põhjustas avarii, järelikult ta ei käitunud liikluses hoolikalt ja rikkus töölepingust tulenevat kohustust.
12.Õigussuhteid, mis tekivad töötajal, tööandjal ja kolmandal isikul, kui töötaja tekitab tööülesannete täitmise käigus kahju kolmandale isikule, reguleerib erinormina TLS § 76. Kohustus käituda liikluses hoolikalt peab hoidma ära isiku- ja asjakahju tekkimise. Kuivõrd kindlustusmaksete tõus ei kujuta endast isiku- ega asjakahju, ei ole kostja oma teoga kahjustanud JP Cargo Marketing Oy deliktiõiguslikult kaitstud õigushüvesid. Kindlustusmaksete tõus on puhtmajanduslik kahju, mille hüvitamist VÕS § 1043 alusel nõuda ei saa. Kuigi väidetav kahju tekitati mootorsõidukiga sõitmisel, ei saaks kohalduda ka VÕS §-st 1057 tulenev riskivastutus, kuna vastavalt VÕS § 1056 lg 1 teisele lausele kohaldub riskivastutuse regulatsioon surma põhjustamise, kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna liiklusõnnetuse põhjustamisega ei tekkinud kostjal kohustust hüvitada JP Cargo Marketing Oy-le kindlustusmaksete tõus, ei tekkinud ka hagejal TLS § 76 lg 1 alusel kohustust kahju kostja eest hüvitada. Kui hageja ka vastava kohustuseta

JP Cargo Marketing Oy-le kindlustusmaksete tõusu hüvitas, puudub põhjuslik seos hüvitamise ja kostja teo vahel. Tegemist on hageja vabatahtliku kulutusega, mitte kostja poolt tekitatud kahjuga. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused

13.Hageja palub maakohtu otsuse osaliselt või täielikult tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
14.Kohaldamisele kuulub poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse leping. Sellisel juhul piisab, kui tööandaja tõendab töötajale usaldatud vara hävimise, rikkumise, kadumise vms. Vara mõiste on defineeritud TsÜS §-s 66, mille kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum. Vaidlust ei saa olla asjaolu üle, et hageja vara vähenes kostja tegevuse tulemusena. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et JP Cargo Marketing Oy esitas hagejale kui tööandjale nõude, mille tasaarvestas tasumisele kuulunud arvetega. Kahju tekkimise tingis kostja süüliselt põhjustatud avariiga.
15.Nõustuda ei saa maakohtu tõlgendusega, et varalise vastutuse kokkuleppe p 2 määratleb vara kitsalt, mis ei võimalda nõuet esitada. Lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda VÕS § 29 lg-s 1 sätestatud poolte tegelikust tahtest, milleks oli hageja huvi arvestades kogu hageja vara säilimine, mis hõlmab varalise vastutuse kokkuleppe p 2 viimase lause järgi ka võimalikku kindlustusmaksete tõusu.
16.Kuivõrd kostja põhjustas avarii, siis järelikult ei käitunud ta liikluses hoolikalt ja rikkus töölepingust tulenevat vastavat kohustust. Rikkumise tagajärjel tekkis hagejal kohustus hüvitada kahju JP Cargo Marketing Oy-le, mis on otsene varaline kahju.
17.Arusaamatuks jääb kohtu mõttekäik, mille kohaselt on välistatud võimalus nõude esitamiseks VÕS § 1057 alusel. Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-7-13 on selgitatud, et tööandjal õigus esitada töötaja vastu nõue süüliselt tekitatud kahju eest.
18.Kohus leidis ebaõigesti, et hüvitamisele kuuluvat kahju ei ole tekkinud. Kostja põhjustatud avarii tõttu sai kannatada kolmandale isikule kuuluv sõiduk, mille remondi maksis kinni kindlustusandja, kes eeltoodust tulenevalt nõudis kindlustusmaksete suurendamise näol kahju sisse JP Cargo Marketing Oy-lt, kes omakorda tasaarvestas tekkinud kahju hagejale väljamaksmisele kuulunud arvetega, mis tekitabki nõudeõiguse kostja vastu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 33 kohaldub vaid kolmandate isikute nõuetele kostja vastu, mitte hageja kui tööandja nõuetele kostja vastu. Hageja arvestas VÕS § 74 lg-s 2 sätestatuga ja vähendas nõuet 1000 eurole. Vastus apellatsioonkaebusele
19.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
20.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata ja kohtuotsuse muutmata.
21.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme õigesti ja ei rikkunud menetlusnorme. Apellatsioonkaebuses kordab hageja maakohtus esitatud väiteid. Maakohus on nendele hinnangu andnud ja käsitlenud neid piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub

esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust neid ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

22.Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmitud varalise vastutuse lepingu p 2, TLS § 74 lg 2 ja ka deliktiõiguse sätete alusel ei ole kostjal kohustust hüvitada hagejale kahjuna kolmanda isiku kindlustusmaksete suurenemist. Varalise vastutuse lepingu p 2 viimases lauses leppisid pooled kokku selles, mida nad mõistavad vara all, mille puudujäägi, hävimise, rikkumise jm korral hüvitab kostja hagejale tekkinud kahju. Lepingu laiendavaks tõlgendamiseks hageja soovitud viisil puudub alus. Maakohus leidis õigesti, et leping ei hõlma kogu hageja rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogumit TsÜS § 66 tähenduses.
23.Hageja ja JP Cargo Marketing OY vahel sõlmitud vara tasuta kasutamise leping ei näe ette kindlustusega seotud kulutuste hüvitamist. Asjaolu, et hageja hüvitas sõiduki omanikule kindlustusmaksete tõusu, ei tähenda, et kostja peaks selle kulu hagejale hüvitama. Apellatsioonkaebuse väited ei võimalda teha teistsuguseid järeldusi, kui tegi maakohus ja ringkonnakohus jätab kohtuotsuse muutmata. Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015 kehtiva TsMS kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (nagu näiteks tehingulise esindaja tasu) üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 2014.a lõppu ja lähtudes kehtinud TsMS-st ei küsinud menetlusosaliste käest menetluskulude nimekirja ning märkis kohtuotsusesse, et menetlusosalistel on õigus esitada menetluskulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule 30 päeva jooksul asjas tehtud lõpplahendi jõustumisest alates.
25.See seadusesäte, mis andis menetlusosalistele õiguse esitada menetluskulude nimekiri kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsiooni kohaselt peale lõpplahendi jõustumist (kuni 31.12.2014.a kehtinud redaktsioonis TsMS § 174 lg 1 lause 1), ei kehti alates 01.01.2015. TsMS muutmisel seadusandja rakendussätteid ette ei näinud. See tähendaks aga seda, et menetlusosaline ei saagi nõuda maakohtu menetluses kantud kulude hüvitamist, mida ei saa pidada õiguspäraseks.
26.Ringkonnakohus leiab, et menetlusosalistele tuleb tagada õigus nõuda ka enne 01.01.2015 tehtud kohtuotsuste puhul menetluskulude hüvitamist, mistõttu tõlgendab kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 lauset 1 ja TsMS § 6 selliselt, et nendes tsiviilasjades, kus esimene lõpplahend (maakohtu otsus või menetlust lõpetav määrus) tehakse enne 01.01.2015, tuleb kõikide menetluskulude osas kohaldada TsMS kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsiooni.
27.Seetõttu määrab ringkonnakohus käesolevas otsuses kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse ning selgitab menetluskulude rahalise kindlaksmääramise korda selliselt, nagu seda nägi ette kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS redaktsioon.
28.Maakohus jättis menetluskulud hagi rahuldamata jätmise tõttu õigesti hageja kanda. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
29.TsMS § 174 lg 1 (kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonis) järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest ja TsMS § 174 lg 2

kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuna kohtuotsus on jõustumata, seda ka menetluskulude jaotuse osas ja hageja esitas 16.01.2015 ringkonnakohtule oma menetluskulude nimekirja, võtab ringkonnakohus selle asja juurde ja vajadusel saab maakohus sellega arvestada menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel. Taotluse lahendamine Ringkonnakohus jätab TsMS § 229 lg 1 ja § 238 lg 1 alusel tõendina asja juurde võtmata Harju Maakohtu 05.11.2014 otsuse tsiviilasjas nr 2-14-8781, millega hageja soovib tõendada materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist käesolevas tsiviilasjas. Tegemist ei ole dokumendiga, mille alusel saaks kohus kindlaks teha asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 438 lg 1 järgi otsustab kohus otsust tehes, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada. Materiaalõiguse kohaldamine ei ole asjaolu, mida saaks või tuleks tõendada.

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/

Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.