Harju Maakohus
Kohtunik
Tiia Mõtsnik
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2015.a kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-61835
Tsiviilasi
Loksa linna avaldus väljakuulutamiseks
Menetlusosalised
Avaldaja: Loksa linn Loksa Linnavalitsuse kaudu (asukoht Tallinna tn 45, Loksa, Harjumaa)
XXXpärandvara
pankroti
Avaldaja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Rajar Miller (epost [email protected]) Võlgnik: XXX(isikukood XXX, sündinud XXX, surnud XXX) pärandvara Ajutine pankrotihaldur: Raivo Piirla (asukoht Õigusbüroo Edikte osaühing, Köleri 3 – 3 Tallinn 10150, telefon 50 14 261, e-post [email protected]) Menetlustoiming
Pankroti väljakuulutamine, kirjalik menetlus
korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
XXX)
pärandvara
ilma
pankrotihalduri
kohta
väljaandes
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud 01.12.2014 esitas Loksa linn Harju Maakohtusse avalduse XXX(surnud XXX) pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis 09.12.2014 määrusega avalduse menetlusse ja määras ajutiseks pankrotihalduriks Raivo Piirla. Avalduse kohaselt suri XXX XXX ning pärandavara suuruseks on 1198,72 eurot ja kohustuste suuruseks 54 648,33 eurot. Kõik tema pärijad on pärandist loobunud. Seega ei kata pärandvara sellel lasuvaid kohustusi ning avaldaja ei soovi neid kohustusi enda kanda võtta. Ajutise pankrotihalduri aruanne Raivo Piirla esitas 14.01.2015 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt tuvastas ajutine haldur, et XXX(surnud XXX) pärandvara kohustuste suuruseks on vähemalt 43 470,84 eurot, mis tuleneb laenukohustuste jäägist pankade ees. Pärandvaraks on erinevatel arvelduskontodel olevad rahasummad ning pensionifondi osakud, mille väärtus kokku on 1198,72 eurot. Eelnevast järeldub, et võlgniku pärandvara arvelt ei ole võimalik rahuldada kõiki võlausaldajate nõudeid. Maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku surm ehk muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur ei tuvastanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Samuti pole haldur tuvastanud maksejõuetuse põhjusena kuriteo tunnustega tegu. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et XXX(surnud XXX) pärandvara on püsivalt maksejõuetu, kuna temale kuuluva vara arvelt ei ole võimalik katta võlgniku kohustusi. Kuivõrd võlgnikul on teataval määral vara, millega saab katta pankrotimenetluse kulusid, siis on teinud ajutine haldur ettepaneku kuulutada välja XXX(surnud XXX) pärandvara pankrot. Kohtumääruse põhjendused
Kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutine haldur on andnud nõusoleku jätkata XXX(surnud XXX) pärandvara pankrotihaldurina. Avaldaja leidis, et ajutise halduri tasu ja kulutuste suurus ei ole mõistlik. Avaldaja aruandele muus osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja XXX(surnud XXX) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 6 Raivo Piirla, kes on andnud selleks nõusoleku. PankrS § 9 lg 2 sätestab, et võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. Võlgniku pärijana esitas pankrotiavalduse Loksa linn, kuivõrd teised pärijad loobusid pärandi vastuvõtmisest. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Kohus leiab, et avaldaja poolt esitatud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 43 470,84 euro ulatuses ning puudub piisav vara sellise kohustuse täitmiseks, kuivõrd olemasoleva vara väärtuseks on kokku 1198,72 eurot. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Ajutine haldur on leidnud, et pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks ning taotlenud kohtult pärandavara pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et XXX(surnud XXX) pärandvara pankrot tuleb välja kuulutada, kuivõrd pärandvaras on vahendeid pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Antud juhul puudub võlgnikul kinnisvara, seega puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub pankroti väljakuulutamisega võlgniku varast pankrotivara. Ajutine haldur on 14.01.2015 esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks kokku 12 h. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu
määrast 96 eurot ja palub määrata ajutise halduri tasuks suuruseks 1152 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise suuruseks 56 eurot, kokku 1208 eurot. Ajutine haldur palub katta tasu ja kulud pankrotivara arvelt. Avaldaja on esitanud vastuväite ajutise halduri tasu suuruse põhjendatuse osas. Kohus leiab, et eeltoodud ulatuses märgitud tasu ja tehtud kulutused ei ole töö mahtu ja keerukust arvestades mõistlikud. Kohus on seisukohal, et antud juhul pole põhjendatud kohaldada ajutise halduri tasu puhul seaduses ettenähtud tunnitasu maksimaalmäära 96 eurot. Samuti pole kohtu hinnangul põhjendatud avalduse kohaselt ajutise halduri toimingutele kulunud aeg 12 h. Antud asjas teostatud toimingute mahtu arvestades loeb kohus põhjendatud ajakuluks 8 h. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus ajutise halduri tasu suuruseks 720 eurot. Vajalike kulutuste hüvitise 56 eurot loeb kohus põhjendatuks. Ajutise halduri tasu summas 720 eurot ning vajalike kulutuste hüvitise summas 56 eurot mõistab kohus välja pankrotivara arvelt Õigusbüroo Edikte osaühing kasuks, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.