lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-13-2472/77

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Valga kohtumaja · 21.01.2015

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Valga kohtumaja
Kohtuasja number
2-13-2472/77
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.01.2015
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1411
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad

Tartu Maakohus Annemarie Gerassimov

21.jaanuaril 2015.a. Valga kohtumaja 2-13-2472 5048.93 eurot X AS hagiavaldus S.B. vastu Hageja: X AS ( reg.kood: xxxxxxxx, asukoht: x) Esindaja: J. S. (e-post: [email protected]) Kostja: S.B. ( IK xxxxxxxxxxx; eluk. x) kirjalik

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada AS X hagi S.B. (solidaarvõlgnik) vastu. (Tartu Maakohtu 15.09.2014 määrusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-13-2472 X AS ja teise kostja D. P. vahel kompromiss ning menetlus lõpetati D. P. osas).

2.Välja mõista S.B. ́ilt AS X kasuks 5048,93 eurot, millest on: - põhivõlgnevus 2557,93 eurot; - intress 1030,37 eurot; - võla sissenõudmisega seotud kulud 51,12 eurot; - sissenõutavaks muutnud viivis 1380,27 eurot. - lepingu sõlmimise tasu 29,24 eurot.
3.Välja mõista S.B. ́ilt alates 21.06.2013.a. kuni tagastamata põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni välja viivis 26,83% tagastamata põhivõlgnevuselt aastas.
4.Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Toimetada otsus kätte kostjale. Menetluskulude jaotus
5.Jätta menetluskulud S.B. kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
6.Välja mõista S.B. ́ilt AS X kasuks menetluskulu 275 eurot.
7.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Edasikaebamise kord AS X võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. S.B. võib esitada Tartu Maakohtule Valga kohtumajja tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jätmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele a nr: EE571010220229377229 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE062200221059223099 Swedbank AS-is või a/a nr: EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või a/a nr: EE221700017003510302 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis. Selgituseks tuleb märkida kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED,

TEHTUD JÄRELDUSED

1.AS X esitas Tartu Maakohtule hagiavalduse D. P. ja S.B. vastu lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes summas 5048,93 eurot. Tartu Maakohtu 15.09.2014 määrusega kinnitati tsiviilasjas nr 2-13-2472 kompromiss kostja D. P. ja hageja vahel ning menetlus lõpetati D. P. osas. Hageja on oma nõude põhjendamiseks esitanud kohtule ärakirjad sõlmitud krediidilepingust, käenduslepingust, krediidilepingu ülesütlemisavaldusest, AS X üldtingimustest.
2.Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama, hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostjale on kohtumäärused ja hagimaterjalid kätte toimetatud 08.07.2013.a. Seega on kostja teadlik vastuse andmise kohustusest. Kostjale on hageja seisukohad kätte

2 (4)

toimetatud 14.08.13, 09.09.13, kostja aga ei ole kohtule esitanud omapoolseid seisukohti ega vastuväiteid.

3.TsMS § 410 sätestab, et kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Tartu Maakohtu Valga kohtumajas 03.02.14 toimunud eelistungile kostja S.B. ilmus ja teatas, et tal ei ole raha võlgnevuse tasumiseks. Kohus lükkas eelistungi edasi ning andis kostjale aega täiendavate tõendite esitamiseks ning selgitas kostjale kvalifitseeritud õigusabi, sh riigi õigusabi taotlemise võimalusi. S.B. täiendavaid tõendeid ei esitanud ega ole taotlenud ka riigi õigusabi. Järgmine eelistung toimus Valga kohtumajas 12.09.14.a. Kutse on kostja isiklikult kätte saanud 05.09.2014, kuid eelistungile kostja ei ilmunud. Hageja on esitanud 12.09.2014.a Valga kohtumajas toimunud istungil taotluse lahendada tsiviilasi S.B. osas tagaseljaotsusega, kuna kostja ei ole ilmunud eelistungile.
3.TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi TsMS § 413 lg-s 3 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Neil asjaoludel lahendab kohus TsMS § 413 lg-tes 1, ja 3 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Kohus leiab, et hageja nõue on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele VÕS §-de 76 lg 1, 3; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 alusel. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg-le 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1, 6 kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 101 lg 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 lausele 3, kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kokku 5048,93 eurot millest põhivõlgnevus on 2557,93 eurot; intress 1030,37 eurot; võla sissenõudmisega seotud kulud 51,12 eurot; sissenõutavaks muutnud viivis 1380,27 eurot ja lepingu sõlmimise tasu 29,24 eurot. Tulenevalt TsMS § 468 lg 1 p-st 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.

3 (4)

Kohus peab vajalikuks antud juhul menetlusosalistele selgitada, et antud tsiviilasjas on solidaarne võlg mõistetud kostjatelt erinevate kohtuotsustega eraldi välja. See ei tähenda aga, et ka täitemenetluse saaks iga solidaarvõlgniku vastu kohtulahendi alusel läbi viia täies ulatuses. Tulenevalt VÕS § 67 lg-st 1 võib iga solidaarvõlgnik ka täitemenetluses tugineda sellele, et kohustus on teise solidaarvõlgniku poolt või tema vara arvel juba täielikult või osaliselt täidetud. Täitemenetluse lõpetamiseks saab ta sel juhul esitada täitemenetluse seadustiku § 221 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi.

MENETLUSKULUD

4.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi kostja kahjuks, jätab TsMS §-de 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg-le 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lgtes 1-3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS §-s 1741 sätestatud korras. Hageja on taotlenud kostjalt menetluskulude väljamõistmist, s.o pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 175 eurot ning õigusabikulu 100 eurot. TsMS § 138 lg-te 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu ning tulenevalt TsMS § 139 lg-st 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Eeltoodut arvestades on põhjendatud hageja menetluskuluna välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 175 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kontrollib kohus lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht on sellised, mis õigustavad hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Seega juhindudes TsMS § 1741 lg-s 3 sätestatust, tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud 1⁄2 riigilõivust, s.o 175 eurot ja õigusabikulud summas 100 eurot, kokku seega 275 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov Kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja