2-13-56412/15 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 07.06.2010. a hagejaga liitumis- ja teenuste osutamise lepingu Zuumtv teenuste kasutamiseks. Selleks anti kostjale lepingu alusel üle Digi-TV kaart ja digibox koos kaablite, adapteri ja kaugjuhtimispuldiga. Kostjal oli teenuse tarbimiskohustus. Kostja rikkus lepingust tulenevat makse- ja tarbimiskohustust ning ei tasunud hagejale nõuetekohaselt. Kostjal on hageja ees esitatud arvete alusel võlgnevus summas 279,21 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingu üldtingimuste punktis 10.1 on sätestatud, et kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt maksega viivitamise korral tähtaegselt tasumata summalt 0,02% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt 70,37 eurot viivist kokkulepitud määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 18,04 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 05.06.2014. a viivist protsendina põhinõudelt 0,02% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates 05.06.2014. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3,25 eurot (70,37 eurot x 0,02 % x 231 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 21,29 eurot (3,25+18,04). Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 300,50 eurot, millest moodustab 279,21 eurot põhivõlg ja 21,29 eurot 21.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 22.01.2015. a 0,02 % tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 198,13 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Julianuse Õigusbüroo OÜ arve (tl 54) õigusabi eest summas 165,11 eurot, koos käibemaksuga 198,13 eurot. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ei ole tasu õigusabi eest summas 165,11 eurot põhjendatud. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohtule esitatud hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milliste koostamistega hageja esindaja igapäevaselt tegeleb, kuna hageja esindaja järjepidevaks tegevuseks on võlgade sissenõudmine. Seega ei erine käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi teistest hagidest, mis samal nõude alusel esitatakse. Kostja poolt ei kuulu aga hüvitamisele hageja lepingulise esindaja tasult arvestatud käibemaksuosa. TsMS § 174 lg 10 näeb ette, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja, AS Starman, ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 175 eurot, millest 75 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik