Kohtulahend

EDASIKAEBE KORD

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused:

Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Autokeskused pidi liisingueseme pärast lepingu lõppemist ära ostma. Hageja hinnang liisingueseme turuväärtusele ei vasta tõele, liisingueseme ülevaatusakt koostati kostja kohalolekuta. Hageja on esitanud kulunõuded topelt. Liisingueseme väärtus on 7 aastaga loomulikul teel vähenenud. Kostjale on kaks kindlustusjuhtumit ja kahekordne omavastutus arusaamatud ning kostjal ei ole kindlustusjuhtumitega seost. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja OA-lt 84,49 eurot AS SEB Liising kasuks. Kohus mõistis OA-lt välja menetluskulud 6% ulatuses AS SEB Liising kasuks ja ülejäänud osas jättis poolte endi kanda. Võlaõigusseaduse VÕS § 361 kohaselt liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse, liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu. Puudus vaidlus, et kostja tasus kõik liisingulepingu graafikujärgsed maksed ning liisinguleping lõppes tähtaja möödumisega, so 20.06.2012. Kostja tagastas auto 09.06.2012. Tulenevalt müügilepingu punktidest 10.1 ja 10.3 oli liisingueseme müüjal OÜ-l Kommest Autokeskused kohustus liisinguese peale liisingulepingu lõppemist hagejalt tagasi osta. Äriregistrist nähtuvalt on Viru Maakohus kuulutanud 03.10.2008 otsusega tsiviilasjas 2-08-55510 välja OÜ Kommest Autokeskused pankroti. Kohus leidis, et seadusest ega liisingulepingust tulenevalt ei ole kostjal kohustus tekkinud müügikahju hagejale hüvitada. Hageja ei ole ka ise nimetanud sätet ega lepingu punkti, millest tulenevalt oleks kostjal vastav kohustus. Tegemist oli kasutusrendilepinguga ning kostjal oli lepingust tulenevalt kohustus tasuda rendimakseid ja selle kohustuse on kostja täitnud. Asjaolu, et liisingueseme tagasi ostma pidanud äriühing läks liisingulepingu kehtivuse ajal pankrotti, ei pane kostjale kohustust tekkinud müügikahju hagejale hüvitada. Hagejal oli võimalik esitada oma nõue OÜ Kommest Autokeskused vastu viimase pankrotimenetluses. Tõendamata on hageja väited, et kuna kostja rikkus liisingueseme kasutamisel hoolsuskohustust, on hagejale tekkinud müügikahju. Kostja on ärakuulamisel tunnistanud, et liisinguesemele tekkisid liisingueseme kasutamisel kriimustused (tl 195). Liisinguesemele on tehtud kere- ja värvimistöid, mille kohta esitas Fabtax OÜ eelkalkulatsiooni ning kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaal väljastas 25.06.2012 Fabtax OÜ-le garantiikirjad remonttööde maksumuse hüvitamiseks kokku summas 1205 eurot. Keretööde tegemisega kõrvaldati liisinguesemel olevad kriimustused. Hageja ei ole tõendanud, et muud liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (tl 46) märgitud puudused tekkisid seetõttu, et kostja rikkus liisingueseme kasutamisel hoolsuskohustust. Liisingueseme esmane registreerimine on olnud 2005 ja seega liisingulepingu lõppemisel oli liisinguese 7 aastat vana. Liisinguese amortiseerub 7 aasta jooksul loomulikul teel ning liisingueseme müügist ei olnud 2012 võimalik saada sama hinda, millega hageja omandas auto 2007. aastal. Kostja väited selles osas, et liisinguesemel olid juba puudused liisingulepingu sõlmimise hetkel, on tõendamata. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul hageja nõue väidetava müügikahju hüvitamiseks alusetu ning hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu. Hageja nõuab vastavalt OÜ Autolink esitatud arvele täiendavalt lisakulutuste hüvitamist, mis seisnevad auto keemilise sisepesu teenuses hinnaga 70,41 eurot, auto värvkatte osalises poleerimises hinnaga 37,91 eurot, kindlustusjuhtumi omavastutuses 2 x 333,33 eurot ja käibemaksus 88,33 eurot (tl 61). Kohus leidis, et liisingueseme keemilise sisepesu hüvitamise nõue on põhjendatud. Üldtingimuste punkti 8.3 kohaselt oli kostja lepingu lõppemisel kohustatud liisingueseme tagastama samas olukorras komplekssuses, milles liisinguese oli selle üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist. Liisinguesemel ei tohtinud olla vigastusi ega puudusi ning see pidi funktsioneerima laitmatult. Üldtingimuste punkti 8.3.2. kohaselt juhul

3(8)

kui liisinguese ei vastanud eelpool nimetatud nõuetele, siis oli kostjal kohustus hageja nõudmisel viima omal kulul liisingueseme üleandmise aegsesse kompleksusse või kõrvaldama puudused ja teostama remondi- ja taastamistööd või tasuma liisinguandjale puuduste kõrvaldamise ja remonditööde maksumuse (tl 40). Kostja on 09.06.2012 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktil nõustunud märkega et liisinguese vajab keemilist pesu. Seega kuulub see kostjalt käibemaksuga summas 84,49 eurot väljamõistmisele. Põhjendatud ei ole omavastutuse ja poleerimiskulude hüvitamise nõue. Arusaamatuks jääb, miks on tegemist kahe kindlustusjuhtumiga pärast sõiduki tagastamist ning millised on kindlustusjuhtumi asjaolud. Kindlustusandja Codan Forsikring A/S Eesti filiaali poolt 25.06.2012 väljastatud garantiikirjadelt nr 231745 ja 231547/195225 nähtub, et kindlustusjuhtumid toimusid 15.06.2012 ning neist on teatatud kindlustusandjale 20.02.2012 ja 19.06.2012 (tl 57-58). Seega ühe juhtumi puhul on kindlustusandjale varem teatatud kui juhtum ise toimus. Vastuolu kuupäevades ei ole vabandatav. Puudub vaidlus, et kostja tagastas liisingueseme hagejale 09.06.2012. Seega jääb arusaamatuks, milliste kindlustusjuhtumite omavastutuse hüvitamist hageja kahekordselt kostjalt nõuab. Juhtumid on toimunud 15.06.2012, seega 6 päeva pärast sõiduki tagastamist. Esitatud tõendite pinnalt ei ole kohtu hinnangul võimalik omistada kostjale kahekordset omavastutuse hüvitamise kohustust ning hageja nõue jääb selles osas rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud liisingueseme täiendava poleerimise vajadust ega ulatust. Puudub vaidlus, et liisinguesemele teostati kere- ja värvimistöid. On üldteada, et auto kereosade värvimisel värvitakse kogu detail, mitte ainult kriimustatud koht. Hageja ei ole tõendanud liisingueseme täiendava poleerimise vajadust olukorras, kus liisinguesemele teostati kere- ja värvimistöid. Eeltoodu tõttu ei ole kohtu hinnangul hageja nõue poleerimistööde hüvitamiseks põhjendatud ega tõendatud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hagi jäeti rahuldamata, samuti menetluskulude jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi täies ulatuses ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et müügikahju hüvitamise nõue ja kostja hoolsuskohustuse rikkumine ei ole põhjendatud ega ka tõendatud. Samuti on kohus ebaõigesti jõudnud järeldusele, et kui liisingueseme müüjal on liisingueseme tagasiostukohustus, siis on kostjal ainult kohustus tasuda rendimakseid. Hagiavalduse lisades 5 ja 6 esitatud üleandmisvastuvõtmis aktis ning hindamisaktis on välja toodud liisingueseme puudused, mis ilmselgelt ei kvalifitseeru sõiduki loomuliku kulumise alla. Seega oli liisinguvõtja kohustatud need puudused enne liisingueseme tagastamist ise kõrvaldama. Tõendites väljatoodud puuduste tõttu on kujunenud liisingueseme müügihind ja tekkinud müügikahju. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks liisinguesemega korraliselt hoolduses käinud ja teostanud jooksvat remonti, samuti ei ole kostja vaidlustanud nendes tõendites välja toodud puuduseid vaid väitis paljasõnaliselt, et need on loomuliku kulumise tagajärjel tekkinud. Õige ei ole ka kohtu seisukoht, et hageja oleks pidanud nõude esitama OÜ Kommest Autokeskused pankrotimenetluses ning ei saa kostjalt hüvitist küsida. Kostja ei ole tõendanud, et hageja oleks oma nõude saanud pankrotimenetluses rahuldatud. Osapooled on lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et liisingueseme väärtus peab tagastamisel olema vähemalt 4060,83 eurot. Isegi, kui OÜ Kommest Autokeskused ei oleks pankrotti läinud, oleks kostjal

4(8)

tulnud see kulu hüvitada, sest tagasiostuhind oleks ka siis olnud vastavalt Roheline Laine OÜ sõiduki hindamise aktis toodule 3900 eurot (käibemaksuga). Õige ei ole kohtu seisukoht ja põhjendus, millega kohus jättis kostjalt välja mõistmata poleerimise kulu ja kindlustuse omavastutuse. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et hageja ei ole tõendanud täiendava poleerimise vajadust. Antud asjaolu ei ole kostja vaidlustanud, samuti ei ole kohus ärakuulamisel selgitanud hagejale tõendi täpsustamise vajadust. Tõepoolest on üldteada asjaolu, et värvitakse sõiduki kogu detail, kuid see ei tähenda kogu auto poleerimist. Töökojas poleeritakse ainult värvitav detail. Hageja tegi antud värvimistöid teinud ettevõttesse päringu ning sai kinnituse, et pärast vajab sõiduk täiendavat poleerimist, et ühtlustada värv. Ka hagi lisas 8 on tõendil kirjas, et tegemist on auto värvkatte osalise poleerimisega. Seega tuli poleerida ka sõiduki teised detailid, mida ei värvitud. Hageja tegi kostja asemel ise korda liisinguesemel esinenud välised vigastused. Üllatuslik on kohtu seisukoht, et kohtule on arusaamatud kindlustusjuhtumite kuupäevad kindlustusandja RSA garantiikirjadel. Kogu menetluse jooksul ei ole seda asjaolu arutatud. Kohus pidi nimetatud asjaolule hageja tähelepanu juhtima 13.03.2014 toimunud ärakuulamisel ja andma võimaluse tõendite sisu täpsustamiseks pöörduda kindlustusandja poole ning seejärel ka täiendavate tõendite esitamiseks. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud vastavalt TsMS §-le 327. Kostja apellatsioonkaebusele vastust esitanud ei ole. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt nõude rahuldamata jätmise ja menetluskulude jagamise osas TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja tühistatud osas saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis välja kostjalt auto keemilise pesu eest 84,49 eurot, siis TsMS § 651 lg 1 järgi selles osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Hageja poolt maakohtule esitatud nõue koosnes kahest osast: esiteks soovis hageja kostjalt saada auto jääkväärtuse ja müügihinna vahest tulenevat nn müügikahju ja teiseks auto üleandmisel olnud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutuste hüvitamist. Hagi alusena tõi ta välja, et poolte vahel oli 14.06.2007 sõlmitud kasutusrendileping nr L07107718 (edaspidi liisinguleping), mille järgi andis hageja kostja kasutusse sõiduauto Peugeot 307CC ja kostja kohustus tasuma liisingumakseid. Kostja tasus liisingumakseid vastavalt lepingule. 20.06.2012 liisinguleping lõppes tähtaja saabumisega. Kostja liisingueset omandada ei soovinud ja tagastas selle hageja korraldusel 09.06.2012 OÜ-le Autolink. Hageja müüs auto hinnaga 3900 eurot koos käibemaksuga. Eeltoodud asjaolude osas ei olnud poolte vahel vaidlust. VÕS § 363 p 2 sätestab, et liisinguvõtja on kohustatud säilitama liisingueset sellisena, nagu see temale üle anti, välja arvatud muutused, mis tekivad liisingueseme sihtotstarbelise kasutamise tulemusena, ja p 3 järgi lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale p-s 2

5(8)

nimetatud seisundis, välja arvatud juhul, kui ta kasutab talle lepingu järgi kuuluvat liisingueseme omandamise õigust. Sama tulenes ka liisingulepingu tüüptingimustest. Kolleegium nõustub maakohtuga, et hageja nõue nn müügikahju saamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kostja kasutas liisingueset (Peugeot 307CC) kasutusrendi korras (I kd lk 35-41). Liisingulepingu üldtingimuste p 8.1 järgi leping lõpeb lepingu tähtpäeval peale liisinguvõtja poolt kõigi lepingust tulenevate kohustuste täitmist liisinguandja ees. Kasutusrendi eesmärgiks ei ole tasuda kogu liisingueseme soetusmaksumust, mistõttu ei kata liisingumaksed kogu liisingueseme maksumust ning tasumata jääb teatud kokkuleppeline summa (n-ö jääkväärtus). Jääkväärtuse eest on võimalik liisinguvõtjal liisinguese omandada, kuid liisingueseme omandamise kohustust liisinguvõtjal ei ole. Seda on märkinud ka Riigikohus 11.06.2014 otsuses nr 3-2-1-40-14 p-s 24, kus on selgitatud, et liisinguesemega seotud riskid (mh väärtuse vähenemise risk) on üldjuhul liisinguvõtja kanda. Riskijaotus on mõneti erinev kasutusrendi tüüpi liisingulepingu puhul, kui liisinguese tagastatakse lepingu korralisel lõppemisel liisinguandjale ning liisinguvõtjal ei ole selle väljaostmise kohustust. Sellisele lepingule on omane, et liisinguvõtja omafinantseeringu ning liisinguperioodi jooksul tehtavate liisingumaksete kaudu ei toimu kogu liisingueseme soetusmaksumuse (kui liisinguvõtjale liisingulepingu alusel võimaldatud krediidi) tagasimaksmist liisinguandjale. Vastav liisinguperioodi jooksul tagasi maksmata soetusmaksumuse osa kujutab endast liisingueseme jääkmaksumust liisingulepingu korralise lõppemise ajal. Nii kannab liisinguandja selles osas ka liisingueseme jääkväärtuse riski ehk riski, et liisingueseme tegelik väärtus lepingu lõppemise ajal ei kata liisingueseme kokkuleppelist jääkmaksumust. Liisingulepingu lisaks olevas maksegraafikus (I kd lk 37) olid pooled kokku leppinud, et liisingueseme jääkväärtus selle tagastamisel on 25% käibemaksuta netohinnast, mis on 4060,83 eurot. Pooltevaheline liisinguleping lõppes korraliselt tähtaja möödumisel kõigi liisingumaksete tasumise järgselt, s.t liisingulepingut ei ole VÕS mõistes üles öeldud ning selle suhtes ei kohaldu VÕS § 367. Kuna kasutusrendi eesmärgiks ei ole liisingueseme omandamine, vaid üksnes teatud perioodi vältel selle kasutamine liisinguandjale maksavata tasu eest, siis võtab liisinguandja kasutusrendilepingu sõlmimisel endale teadlikult riski, et liisingueseme tagastamisel ei kata selle väärtus kokkuleppelist jääkväärtust. Jääkväärtuse määramine kasutusrendilepingus on liisinguandja risk ja juhul, kui tegelik auto jääkväärtus on lepingu lõppemisel väiksem kui kokkulepitu, siis selle vahe hüvitamist ei saa kohtu hinnangul liisinguandja nõuda liisinguvõtjalt ja see n-ö müügikahju jääb liisingulepingu korralisel lõppemisel koos liisingueseme tagastamisega liisinguandja kanda. Järgnevalt analüüsib kolleegium maakohtu otsust osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 445,49 euro saamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista lisakulud 529,98 eurot, mis olid tekkinud seoses tagastatud liisinguesemel (autol) olevate vigastuste remontimisega ning auto pesuga ja poleerimisega. Maakohus rahuldas hageja nõude keemilise pesu eest 84,49 euro saamiseks ja selles osas ei ole maakohtu otsust vaidlustatud. Liisingulepingu üldtingimuste p 8.2 järgi on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale ja p 8.3 järgi peab liisinguese olema samas komplektsuses ja olukorras, milles liisinguese oli selle üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist. Liisinguesemel ei tohi olla vigastusi ega puudusi ning see peab laitmatult funktsioneerima. Liisingueseme üleandmise kohta vormistatakse akt. Üldtingimuste p 8.3.2 näeb ette, et juhul kui liisinguese ei vasta eelpool nimetatud nõuetele, siis on liisinguvõtja

6(8)

kohustatud liisinguandja nõudmisel viima oma kulul liisingueseme üleandmise aegsesse komplektsusesse või kõrvaldama puudused ja teostama remondi- ja taastamistööd või tasuma liisinguandjale puuduste kõrvaldamise ja remonttööde maksumuse. Seega juhul, kui kostja on andnud hagejale üle auto, millel on vigastused või tehnilised rikked, mis ei ole seostatavad tavapärase kulumisega, on kostja rikkunud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on üldtingimuste p 8.3.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigus nõuda kostjalt auto remontimist või juhul, kui hageja remondib auto ise, siis hageja poolt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja pidi esitama asjaolud ja tõendama kohtule, et talle üleantud liisinguese oli puudustega, mis ei olnud tekkinud tavakasutusest. Hageja poolt esitatud 09.06.2012 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, lk 46), millele on alla kirjutanud kostja ja OÜ Autolink töötaja UA, on kirjeldatud liisingueseme liisinguandjale üleandmise aegset seisukorda (sh nähtub, et auto kindalaeka käepide on katki, roolil nahk katki, SRS märgutuli põleb, sumbuti vajab remonti, aku vajab vahetust, sõiduki mõlemad küljed on kraabitud, esipamper katki, tagapamper kraabitud, auto vajab keemilist pesu jne), ning üleandmise-vastuvõtmise aktis sisaldub ka selgitus, et kui peale üleandmist ilmnevad objektil mistahes käesolevas aktis märkimata puudused, on liisinguvõtja/rentnik kohustatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused hüvitama. Akti on allkirjastanud kostja ning andnud seejuures kinnituse, et objekt on üle antud üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritud tehnilises seisukorras ja komplektsuses. Kuigi kostja on maakohtule esitatud vastuses väitnud, et liisingueseme ülevaatusakt koostati kostja kohalolekuta, siis üleandmist-vastuvõtmisaktist vastavat märget ei nähtu ning seda väidet ei ole kostja kohtumenetluses konkretiseerinud ega tõendanud. Kostja selle kohta, et autol olid 09.06.2012 aktil toodud puudused, vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja selgituse kohaselt oli tegemist 7 aasta vanuse auto normaalsest kulumisest tekkinud vigadega. Maakohus vaidlustatud otsuses ei ole tuvastanud, millised liisingueseme vead olid tavapärase kulumisega seotud ja millised olid sellised, mille kõrvaldamise kohustus oli kostjal. Maakohus on hageja remondikulude nõude jätnud rahuldamata seetõttu, et nõue ja selle seostamine kindlustuse omavastutusega oli kohtu arvates arusaamatu ja esile ei ole toodud asjaolud, millest nähtuks täiendava poleerimise vajadus. Apellant väitis kaebuses, et maakohtu otsuses toodu, mille kohaselt ei saanud maakohus aru hageja nõude seosest kindlustusjuhtumitega, tuli hagejale üllatusena. Tsiviilasja toimikust ja poolte ärakuulamise protokollist ei nähtu, et maakohus oleks täpsustanud autol üleandmisel olnud vigade kõrvaldamise kulude nõuet ja selle seost kindlustushüvitise väljamaksmisega. Kolleegium leiab, et vaatamata sellele, et tegemist on TsMS §-s 405 sätestatud tsiviilasjaga, mida kohus menetleb lihtsustatud korras, tuleb kohtul tsiviilasja menetlemisel teha toimingud, mis tagavad TsMS § 392 lg 1 p-des 1-4 toodu väljaselgitamise. Eelviidatud toiminguid võib kohus teha TsMS § 405 järgi lihtsustatud korras. Käesolevas tsiviilasjas on maakohus kuulanud ära pooled, kuid ei ole palunud hagejal selgitada, milline seos on esitatud remonttööde kalkulatsioonidel ja kindlustuse õienditel kindlustusjuhtumite kohta ega seda, millised auto vigastused olid sellised, mis ei olnud tekkinud tavakasutusega. Ärakuulamisel on hageja esindaja ainult selgitanud seda, et kehtiva kaskokindlustuse järgi oleks kostja saanud auto vead ise kõrvaldada lasta. Kuna maakohus ei ole hageja nõude liisingulepingu esemeks olnud auto remondikulutuste hüvitamiseks 445,49 euro saamiseks aluseks olevaid asjaolusid välja selgitanud ega tegelenud ka kostja vastuväidetega selle nõude osas, siis ei ole ringkonnakohtul võimalik teha endal otsust

7(8)

ja esmakordselt välja selgitada nõude aluseks olevaid asjaolusid. Vastasel juhul oleks riivatud olulises osas poolte kaebeõigus, kuna Riigikohus lähtub otsuse tegemisel alama astme kohtu poolt tuvastatud asjaoludest. Eeltoodu tõttu tuleb nõue remondi- ja poleerimiskulu 445,49 eurot hüvitamiseks saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse tuua esile asjaolud, mille järgi saab tuvastada, kas 09.06.2012 üleantud liisingueseme vead olid seostatavad tavapärase kulumisega või mitte. Juhul, kui need ei olnud seostatavad tavapärase kulumisega, siis peab hageja esile tooma, milline oli nende kõrvaldamise maksumus ja kes selle hüvitas ning milline osa tehtud kulutustest on hagejale kindlustuse poolt hüvitamata ning mille hüvitamist nõuab ta seetõttu kostjalt. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise peab otsustama maakohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja osaliselt uueks arutamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb jagada ja kindlaksmäärata maakohtul tulenevalt lõplikust lahendist.

Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

8(8)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.