Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
12.11.2015. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-41993
Tsiviilasi
Aktsiaselts SEB Liising hagi XXXvastu võla saamiseks.
Tsiviilasja hind
1 340,85 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AS SEB Liising (registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), lepinguline esindaja Aili Kuppart (e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
1 (6)
14.06.2007 sõlmisid hageja ja kostja kasutusrendilepingu nr XXX (edaspidi liisinguleping), mille esemeks oli sõiduauto Peugeot 307CC, registrimärgiga XXX (edaspidi liisinguese), mille eest liisinguvõtja kohustus tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule. Lepingu tähtaeg oli 20.06.2012. Lepingule kohaldati liisingulepingu üldtingimusi. 19.06.2007 sai kostja liisingueseme enda valdusesse. 22.06.2007 sõlmisid hageja ja OÜ XXX(pankrotis) liisingueseme müügilepingu nr XXX, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus müüjale 299 900 krooni, s.o 19 167,10 eurot käibemaksuga. 09.06.2012 sõlmisid kostja ja Osaühing XXX liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise akti, millega kostja andis liisingueseme Osaühingule XXX. 11.06.2012 teostas XXXOÜ liisinguesemele ülevaatuse ja määras selle turuväärtuseks 3900 eurot (käibemaksuga), sest liisinguesemel tuvastati puudused, mis sõiduki loomuliku ja ebaloomuliku kulumise määramise juhendit järgides kuuluvad ebaloomuliku kulumise alla. 15.06.20012 tegi OÜ XXX hagejale läbi koostööpartneri Osaühing XXX sõiduki remondi eelkalkulatsiooni, mille kindlustusandja nõustus kompenseerima vastavalt kuni 190 eurot ja 1015 eurot, millest on maha arvestatud kindlustusvõtja omavastutus 2 x 200 eurot. 31.07.2012 esitas Osaühing XXX hagejale arve keemilise pesu, liisingueseme värvkatte osalise poleerimise ja kindlustusjuhtumi omavastutuse eest 529,98 eurot, mille hageja tasus. 18.01.2013 müüs hageja liisingueseme hinnaga 3900 eurot käibemaksuga. Hageja on esitanud kostjale müügikahju ja lisakulu hüvitamise nõuded kostja neid tasunud ei ole. Hageja palus kostjalt välja mõista müügikahju 810,87 eurot, lisakulud 529,98 eurot ja menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja tasus kõik graafikujärgsed maksed ja kasutusrendileping lõppes tähtaja möödumisel ja ta tagastas sõiduki tähtaegselt. Liisingueseme müügiga seoses ei ole kostjal pärast lepingu lõppemist mingeid kohustusi, liisingueseme müüja OÜ XXXpidi liisingueseme pärast lepingu lõppemist ära ostma. Hageja hinnang liisingueseme turuväärtusele ei vasta tõele, liisingueseme ülevaatusakt koostati kostja kohalolekuta. Hageja on esitanud kulunõuded topelt. Liisingueseme väärtus on 7 aastaga loomulikul teel vähenenud. Kostjale on kaks kindlustusjuhtumit ja kahekordne omavastutus arusaamatud ning kostjal ei ole kindlustusjuhtumitega seost. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis välja XXX84,49 eurot AS SEB Liising kasuks. Kohus mõistis XXXvälja menetluskulud 6% ulatuses AS SEB Liising kasuks ja ülejäänud osas jättis poolte endi kanda. Maakohus selgitas, et kohtu hinnangul hageja nõue väidetava müügikahju hüvitamiseks alusetu ning hagi selles osas rahuldamisele ei kuulu. Keemilise 2 (6)
puhastuse kulu osas otsustas maakohus, et see kuulub kostjalt käibemaksuga summas 84,49 eurot väljamõistmisele. Maakohus leidis ka, et põhjendatud ei ole omavastutuse ja poleerimiskulude hüvitamise nõue. Hageja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse. Menetlus ringkonnakohtus Tallinna Ringkonnakohus tegi asjas 21.01.2015.a otsuse, mille kohaselt peab maakohus andma pooltele võimaluse tuua esile asjaolud, mille järgi saab tuvastada, kas 09.06.2012 üleantud liisingueseme vead olid seostatavad tavapärase kulumisega või mitte. Juhul, kui need ei olnud seostatavad tavapärase kulumisega, siis peab hageja esile tooma, milline oli nende kõrvaldamise maksumus ja kes selle hüvitas ning milline osa tehtud kulutustest on hagejale kindlustuse poolt hüvitamata ning mille hüvitamist nõuab ta seetõttu kostjalt. Ringkonnakohus selgitas, et kuna maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi rahuldas ja mõistis välja kostjalt auto keemilise pesu eest 84,49 eurot, siis TsMS § 651 lg 1 järgi selles osas kolleegium maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli. Müügikahju osas jättis ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja nõude 445,49 euro saamiseks. Ringkonnakohus selgitas, et: “Liisingulepingu üldtingimuste p 8.2 järgi on liisinguvõtja kohustatud lepingu lõppemisel tagastama liisingueseme liisinguandjale ja p 8.3 järgi peab liisinguese olema samas komplektsuses ja olukorras, milles liisinguese oli selle üleandmise hetkel, arvestades normaalset kulumist. Liisinguesemel ei tohi olla vigastusi ega puudusi ning see peab laitmatult funktsioneerima. Liisingueseme üleandmise kohta vormistatakse akt. Üldtingimuste p 8.3.2 näeb ette, et juhul kui liisinguese ei vasta eelpool nimetatud nõuetele, siis on liisinguvõtja kohustatud liisinguandja nõudmisel viima oma kulul liisingueseme üleandmise aegsesse komplektsusesse või kõrvaldama puudused ja teostama remondi- ja taastamistööd või tasuma liisinguandjale puuduste kõrvaldamise ja remonttööde maksumuse. Seega juhul, kui kostja on andnud hagejale üle auto, millel on vigastused või tehnilised rikked, mis ei ole seostatavad tavapärase kulumisega, on kostja rikkunud liisingulepingust tulenevaid kohustusi ja hagejal on üldtingimuste p 8.3.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigus nõuda kostjalt auto remontimist või juhul, kui hageja remondib auto ise, siis hageja poolt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. Hageja pidi esitama asjaolud ja tõendama kohtule, et talle üleantud liisinguese oli puudustega, mis ei olnud tekkinud tavakasutusest. Hageja poolt esitatud 09.06.2012 liisingueseme üleandmise-vastuvõtmise aktis (I kd, lk 46), millele on alla kirjutanud kostja ja OÜ XXX töötaja XXX, on kirjeldatud liisingueseme liisinguandjale üleandmise aegset seisukorda (sh nähtub, et auto kindalaeka käepide on katki, roolil nahk katki, SRS märgutuli põleb, sumbuti vajab remonti, aku vajab vahetust, sõiduki mõlemad küljed on kraabitud, esipamper katki, tagapamper kraabitud, auto vajab
3 (6)
keemilist pesu jne), ning üleandmise-vastuvõtmise aktis sisaldub ka selgitus, et kui peale üleandmist ilmnevad objektil mistahes käesolevas aktis märkimata puudused, on liisinguvõtja/rentnik kohustatud puuduste kõrvaldamiseks tehtud kulutused hüvitama. Akti on allkirjastanud kostja ning andnud seejuures kinnituse, et objekt on üle antud üleandmis-vastuvõtmisaktis fikseeritud tehnilises seisukorras ja komplektsuses. Kuigi kostja on maakohtule esitatud vastuses väitnud, et liisingueseme ülevaatusakt koostati kostja kohalolekuta, siis üleandmist-vastuvõtmisaktist vastavat märget ei nähtu ning seda väidet ei ole kostja kohtumenetluses konkretiseerinud ega tõendanud. Kostja selle kohta, et autol olid 09.06.2012 aktil toodud puudused, vastuväiteid esitanud ei ole. Kostja selgituse kohaselt oli tegemist 7 aasta vanuse auto normaalsest kulumisest tekkinud vigadega. Maakohus vaidlustatud otsuses ei ole tuvastanud, millised liisingueseme vead olid tavapärase kulumisega seotud ja millised olid sellised, mille kõrvaldamise kohustus oli kostjal. Maakohus on hageja remondikulude nõude jätnud rahuldamata seetõttu, et nõue ja selle seostamine kindlustuse omavastutusega oli kohtu arvates arusaamatu ja esile ei ole toodud asjaolud, millest nähtuks täiendava poleerimise vajadus. /---/ Uuel läbivaatamisel peab maakohus andma pooltele võimaluse tuua esile asjaolud, mille järgi saab tuvastada, kas 09.06.2012 üleantud liisingueseme vead olid seostatavad tavapärase kulumisega või mitte. Juhul, kui need ei olnud seostatavad tavapärase kulumisega, siis peab hageja esile tooma, milline oli nende kõrvaldamise maksumus ja kes selle hüvitas ning milline osa tehtud kulutustest on hagejale kindlustuse poolt hüvitamata ning mille hüvitamist nõuab ta seetõttu kostjalt. Apellatsioonkaebusele lisatud tõendite asja juurde võtmise peab otsustama maakohus tsiviilasja uuel läbivaatamisel. Kuna ringkonnakohus saadab tsiviilasja osaliselt uueks arutamiseks maakohtule, siis menetluskulud tuleb jagada ja kindlaksmäärata maakohtul tulenevalt lõplikust lahendist. “
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohtul tuleb võtta seisukoht üksnes osas, milles maakohus jättis esimesel korral rahuldamata hageja nõude 445,49 euro saamiseks. Ülejäänud osas on asjas jõustunud otsused. Samuti tuleb kohtul võtta seisukoht menetluskulude kohta kõigis kohtuastmetes. Liisingulepingu XXX p 5.1. sätestas, et liisingueset tuli kasutada hoolikalt ja säästlikult ning p
4 (6)
üldtingimuste p 8.3.2 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi õigus nõuda kostjalt auto remontimist või juhul, kui hageja remondib auto ise, siis hageja poolt selleks tehtud kulutuste hüvitamist. 11.06.2012 XXXpoolt tehtud hindamisakti väljavõttest (hagiavalduse lisa 6) nähtub, et :
5 (6)
Hageja selgituste kohaselt koostööpartner XXX OÜ pöördus SEB Liisingu esindajana kostja kaskokindlustuseandja RSA poole. Kindlustus leidis, et liisingueseme kahjustuste põhjal on tegemist 2 eraldi juhtumiga ning nõustus XXX OÜ poolt 15.062012 tehtud kalkulatsioonide põhjal tehtud tööd hüvitama, kuid rakendas omavastutust. 2.1.Esimese töö käigus vahetati vasaku poole esiporilapakas ning värviti vasaku ukse ja vasaku tiiva alumine osa. Need vigastused olid tingitud sõiduki ebaloomulikust kulumisest. Seega liisingueseme vasaku poole remont maksis 390.- eurot, millest RSA oli nõus tasuma 190.- eurot ja rakendas juhtumipõhiselt omavastutust summas 200.- eurot, mille tasumise kohustus on kostjal ning mida hageja nüüd nõuab. 2.2.Teise töö käigus vahetati parema ukse link ja parem esimene porilapakas. Esimene ja tagumine stange, parem esitiib ja tagatiib ning uks. Need vigastused olid tingitud sõiduki ebaloomulikust kulumisest. Kokku maksid teostatud tööd 1215.- eurot, millest RSA garanteeris 1015.- euro maksmise ning rakendas taas kindlustusjuhtumi omavastutust summas 200.- eurot juhtumi kohta, mille tasumise kohustus on kostjal ning mille hüvitamist hageja nõuab. Kindlustus rakendas kahekordse omavastustuse summas 2*200 ehk 400 eurot, sest kostja kindlustust kindlustusjuhtumistest ei teavitanud. Kohus leiab, et11.06.2012 XXXpoolt tehtud hindamisaktiga on tõendatud sõiduki vigastused ning et eelnimetatud vigastused ei tulenenud loomulikust kulumisest. Isegi kui vastab tõele kostja väide, et ta aktile alla ei kirjutanud, on akti siiski koostatud kolmanda osapoole poolt ja on asjas kohaseks tõendiks. Akti alusel on tööd tehtud ning tööde eest on kindlustus raha välja maksnud auto igakordsele omanikule. Vigastuste iseloom on selline, et see võis eeldatavasti tekkida erinevate juhtumite käigus. Kostja kindlustusjuhtumite kohta omapoolseid selgitusi esitanud ei ole. Kohus leiab ka, et hageja on tõendatud, et peale liisingueseme osalist värvimist on põhjendatud sõiduki üle poleerimine, et ühtlustada värv. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja kahjuhüvitise 445,49 eurot. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 163 lg 1 Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Käesolevas kohtuastmes tegi otsuse kostja kahjuks, kuid varasemates astmetes tehtud jõustunud otsused on tehtud müügikahju osas hageja kahjuks ja keemilise puhastusega seotud nõuded kostja kahjuks. Nõude rahuldamise ulatust arvestades on kohus seisukohal, et lõppastmes tuleb kummagi poole kulud jätta poole enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.