Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr 2-14-15533 väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Aktiva Finants esitas 28.04.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxx Mxxxxxxxx 299,24 euro saamiseks. Kohus tegi 12.05.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 04.08.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 12.08.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Osaühing Aktiva Finants esitas 26.08.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus MxxxxxMxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista 267,09 eurot, millest moodustab 133,57 eurot põhivõlg ja 133,52 eurot hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Kohus võttis hagi 12.09.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 17.11.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja tähtaegselt kohtule ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

Tsiviilasi nr 2-14-15533 kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 08.09.2009. a ja 13.09.2010. a Elisa Eesti AS-iga liitumislepingud nr 1727455 ja nr 482855. Lepingute alusel kohustus Elisa Eesti AS pakkuma kostjale mobiilsideteenuseid. Kostja kohustus Elisa Eesti AS-ile tasuma teenuste eest vastavalt esitatud arvetele. Kostja rikkus maksekohustust ja ei tasunud Elisa Eesti AS-ile nõuetekohaselt. Kostjal on tekkinud Elisa Eesti AS ees võlgnevus kogusummas 133,57 eurot, vastavalt Elisa Eesti AS esitatud arvetele. Elisa Eesti AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Teenuse pakkuja/müüja ja kostja on lepingutes kokku leppinud viivise määras 0,15 % tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist lepingus kokkulepitud määras hagi esitamise seisuga summas 170,67 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist summas 133,52 eurot. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 267,09 eurot, millest moodustab 133,57 eurot põhivõlg ja 133,52 eurot viivis 28.04.2014. a seisuga. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 219,78 eurot, millest 60 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 159,78 eurot on lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on osaliselt põhjendatud. Hageja on tasunud riigilõivu seadusega ettenähtud määras.

Tsiviilasi nr 2-14-15533 TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu ei ole põhjendatud lugeda tervikuna mõistlikuks ja vajalikuks. Kohus on seisukohal, et tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Kohtule esitatud hagi puhul on tegemist nn masshagiga, milliste koostamistega hageja esindaja igapäevaselt tegeleb, kuna hageja esindaja järjepidevaks tegevuseks on võlgade sissenõudmine. Seega ei erine käesolevas tsiviilasjas esitatud hagi teistest hagidest, mis samal nõude alusel esitatakse. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 160 eurot, millest moodustab 60 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 100 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.