Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

Edasikaebamise kord Käesolev määruse peale võib võlgnik 15 päeva jooksul selle kättesaamise päevast arvates esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu. Võlausaldaja võib pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitada, kui ta menetluse lõpetamise avalduse vastu esitas vastuväite. Määruse peale, millega kohus on algatanud võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt PankrS § 171 lõikele 1. Menetlusabi andmise osas võib määruskaebuse samas korras esitada Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu.

Asjaolud Pärnu Maakohtu kohtumäärusega 27.03.2013 kuulutati välja Kaija Neuhof’i pankrot. Nõuete kaitsmise koosolek toimus 28.06.2013. 16.12.2014 esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku, mille kohus 22.12.2014. a kohtumäärusega kinnitas. 12.01.2015 esitas pankrotihaldur alljärgneva aruande Kaija neuhof’i pankrotimenetluses ning menetlusabi taotluse. 1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta.

KOKKU :

1 551,79 € Pankrotimenetluse jooksul on võlgniku kontole laekunud ka võlgniku ainukeseks sissetulekuks olnud vanemahüvitised ja peretoetused kokku 6 542,36 € ulatuses. Nimetatud

summadest ei ole lubatud täitemenetluse seadustiku kohaselt teostada kinnipidamisi ning haldur on need üle andnud võlgniku käsutusse.

koostanud käesoleva aruande Kokku on haldur käesolevale menetlusele kulutanud ~25 tundi 7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud. Nõuete kaitsmise koosolekul 28.06.2013.a. tunnustati nõudeid kogusummas 38 967,05 € (kolmkümmend kaheksa tuhat üheksasada kuuskümmend seitse eurot ja 05 senti). 17.11.2014.a. teatas SEB Pank AS oma II järjekoha nõude vähenemist 948,04 euro võrra, millest tulenevalt on korrigeeritud tunnustatud nõuete summa 38 019,01 (kolmkümmend kaheksa tuhat üheksateist eurot ja 01 senti). Kaija Neuhof ́i (pankrotis) pankrotimenetluses jääb tunnustatud nõuetest saamata kokku 37 509,01 eurot, sh. I järgus jääb saamata 90,00 eurot ja II järgus 37 419,01 eurot. Saamatajäänud nõuete arvutuskäik on esitatud järgnevas tabelis: Võlausaldaja Kinnitatud Jaotis Väljamakstud Jääb saamata jaotised %-na jaotised

I RAHULDAMISJÄRK

SEB Pank AS

KOKKU I JÄRK

600,00 600,00

100%

28 242,94 3 949,25 89,39 5 137,43 37 419,01

75,48 10,55 0,24 13,73 100%

510,00 510,00

90,00 90,00

II RAHULDAMISJÄRK

SEB Pank AS Swedbank AS Imatra Elekter AS Taebla Kodu AS

KOKKU II JÄRK

38 019,01

28 242,94 3 949,25 89,39 5 137,43 37 419,01 510,00

37 509,01

Jaotiste alusel väljamaksete tegemisel on arvestatud PankrS § 146 ja 153 sätestatuga, millest tulenevalt I järgu nõude alusel väljamaksete tegemisel on sealt maha arvestatud PankrS § 146 lg 1 märgitud kulud seaduses sätestatud ulatuses. Vastavalt PankrS § 153 lõikele 2 rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15 /100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Vastavalt Riigikohtu lahendi ts. asjas nr. 3-2-1-44-05 punktile 16 ei tule esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena.

Riigikohtu lahend ts. asjas nr. 3-2-1-44-05 : „ 16. PankrS § 153 lg 4 järgi rahuldatakse pandiga tagatud nõue ulatuses, milles see on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, teise järgu nõudena. Kolleegium leiab, et esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud PankrS § 146 lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada PankrS § 153 lg 4 järgi teise järgu nõudena. PankrS § 153 lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks.“

PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestab kohus tasu suuruse määramisel halduri töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Kaija Neuhof ́i (pankrotis) pankrotimenetluses on pankrotivaraks korteri müügist saadud 600 €, sõiduauto müügist saadud 50 €, sissenõutud tulumaksutagastus 901,23 € ning intressid 0,45 €. Kokku on halduri tasu arvestamise aluseks 1 551,68 € , millest PankrS § 651 lg 1 alusel arvestatud halduri miinimumtasu on 310,34 € eurot ning PankrS § 651 lg 1 alusel arvestatud halduri maksimumtasu 543,09 €. Käesolevas menetluses on võimalik kasutada menetluskuludeks kokku 1 041,79 € (PankrS § 153 lg 2 kohaselt on võimalik pandivara müügist saadud vahenditest kasutada menetluskuludeks kokku maksimaalselt 15 %). Menetluses on juba tehtud kulutusi 984,94 € ( ajutise halduri tasu ja kulud, osaliselt halduri tehtud vajalikud kulutused , massikohustused). Seega on menetluses võimalik teha kulutusi veel 56,85 € ulatuses, millest jätkub vaid täiendavate vajalike kulutuste tasumiseks. Halduri tasu maksmiseks antud menetluses vahendeid ei jätku. Juhul, kui pankrotivarast ei jätku halduri tasu väljamaksmiseks võib haldur taotleda puudujääva osa hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest, mis ei ole suurem, kui 397 eurot. Seoses asjaoluga, et miinimutasu (310,34 €) ei vasta halduri tehtud tegelikule tööpanusele antud menetluses, samas puuduvad vahendid halduri tasu kinnitamiseks tunnitasu alusel, taotleb haldur pankrotihalduri tasu kinnitamist summas * eurot (mis on väiksem , kui maksimummäär 543,09 €) ning palub see hüvitada riigi vahenditest. Halduritasu palub haldur maksta välja OÜ-le Pärnu Pinker Albert, mille kaudu haldur tegutseb.

Eeltoodu alusel palub pankrotihaldur hüvitada riigi menetlusabi korras pankrotihalduri tasu seaduses ettenähtud * euro ulatuses, millele lisandub käibemaks * €. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes PankrS §-dest § 65 lg 11; 651 lg 1, 157 lg 2 ,§ 158, §172 ja TsMS § 183 lg 2 palun : Lõpetada Kaija Neuhof ́i (pankrotis) , isikukood * pankrotimenetlus raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Vabastada Andrus Õnnik Kaija Neuhof ́i (pankrotis) pankrotihalduri ülesannetest. Määrata Andrus Õnnik ́u halduritasuks * eurot ( * eurot), millele lisandub käibemaks summas * € ning mõista see OÜ Pärnu Pinker Albert kasuks välja riigi õigusabikorras riigi vahenditest. OÜ Pärnu Pinker Albert konto SEB Pangas on *. Kinnitada pankrotihalduri tehtud vajalikud kulutused summas * € (sh. käibemaks) ning hüvitada need pankrotivara arvelt OÜ-le Pärnu Pinker Albert Algatada võlgniku Kaija Neuhof ́i suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus vastavalt PankrS § 171 lg 1. Teha Pärnu Maakohtule ettepanek jätta Kaija Neuhof ́i (pankrotis) pankrotimenetluses usaldusisik määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Kohtu seisukoht Kohus, olles läbi vaadanud pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande, leiab, et lõpparuanne tuleb kinnitada, pankrotimenetlus lõpetada raugemisega ning algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. PankrS § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega. PankrS § 158 lg 1 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Lõike 3 kohaselt peab pankrotihaldur esitama kohtule aruande, milles on märgitud PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmed. PankrS § 158 lg 4 kohaselt lõpetab kohus pärast haldurilt aruande saamist halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus on seisukohal, et pankrotihalduri taotlus K. Neuhof’i pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 lg 4 alusel raugemise tõttu on põhjendatud. K. Neuhof’i sissetulekud pankrotimenetluse ajal on olnud vanemahüvitised ja peretoetused summas 6 542,36 eurot, millelt ei ole täitemenetluse seadustiku kohaselt lubatud kinnipidamisi teha mistõttu ei ole pankrotivarasse laekumisi toimunud. K. Neuhof’i pankrotimenetluses ei ole vara, mille arvelt saaks katta kõiki pankrotimenetluse kulusid ja teha jaotise alusel võlausaldajatele väljamakseid. Halduri tasu PankrS § 65 lg 1 järgi on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri

tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 3 lg 2 järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot. Haldur on esitanud kohtule 12.01.2015 taotluse määrata pankrotihalduri tasuks * eurot, millele lisandus käibemaks ning nimetatud summa * mõista menetlusabi korras välja Eesti Vabariigi vahenditest. Taotluse kohaselt on haldur pärast pankroti väljakuulutamist kulutanud K. Neuhof’i pankrotimenetluses ligikaudu 25 tundi. Halduri tasu arvestamise aluseks on pankrotivara väärtusega 1 551,68 eurot, millelt halduri miinimumtasu on 310,34 € ja maksimumtasu 543,09 €, tulenevalt PankrS § 65 1 lg 1. Menetluskuludeks saab kasutada kokku 1 041,79 e ning kulutusi on juba tehtud 984,94 euro ulatuses. Kuna menetluses puuduvad vahendid halduri tasu maksmiseks, siis taotleb haldur tasu hüvitamist menetlusabi korras riigi vahenditest * euro ulatuses. Kohus nõustub halduriga, et miinimumtasu ei vasta käesolevas menetluses tegelikult tehtud töö hulgale ja kvaliteedile ning seetõttu rahuldab kohus halduri tasu taotluse summas * eurot. Nimetatud tasu on väiksem kui maksimummäär – 543,09 eurot. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 2 teise lause kohaselt antakse füüsilisest isikust võlgnikule pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Eeltoodud sättest tulenevalt oleks põhjendamatu ja pankrotimenetluse eesmärgiga vastuolus suurendada füüsilisest isikust pankrotivõlgniku kohustuste mahtu pankrotimenetluse käigus. Kohus leiab, et halduri taotlus menetlusabi saamiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab pankrotihalduri tasu hüvitamise riigi vahenditest TsMS § 183 lg 2 sätestatud ulatuses, s.o summas * eurot, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb riigi vahenditest tasuda Andrus Õnnik’u halduritasuks * eurot, millele lisandub käibemaks summas * eurot. Tasu tuleb maksta OÜ Pärnu Pinker Albert arvele. Kohus kinnitab halduri tehtud vajalike kuludena * eurot, mida on võimalik kanda pankrotivara müügist saadud vahenduite arvelt. Halduri vabastamine PankrS § 165 lg 3 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Andrus Õnnik tuleb vabastada Kaija Neuhof’i pankrotimenetluses pankrotihalduri kohustustest. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine PankrS § 171 lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on kohustustest vabastamise menetluse algatamise eeldused täidetud. Võlausaldajad on kohustustest vabastamise menetluse avaldusest teadlikud ega ole menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. PankrS § 172 lg 1

sätestab, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Kuna haldur on avaldanud elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded kuulutuse koosoleku toimumise kohta, kus on päevakorras usaldusisiku nimetamine ning võlausaldajad on koosolekul teinud ettepaneku kohustada Kaija Neuhof’i ise täitma usaldusisiku ülesandeid, siis on kohus seisukohal, et usaldusisik tuleb jätta määramata ning kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik peab ise täitma seaduses sätestatud usaldusisiku kohustusi. Vastavalt PankrS § 172 lg 2 usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 172 lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 173 lg 1-3 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgnik on kohustatud töö- või teenistussuhetest või muust sarnasest suhtest või ettevõtlusest saadud tulu igakuiselt usaldusisikule üle andma. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.