Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 102 lg-le 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud avalduse juurde. Avalduse kohaselt töötab võlgnik AS-s Rimi, kuusissetulekuga 400 eurot. Kohustusi oli tal 25.02.2013. a seisuga 35903,58 eurot. Peres on kaks alaealist last. Võlgniku varaks on * ühisvaraks olev 3-toaline korter, mis asub *. Ajutine haldur esitas kohtule 26.03.2013. a toimunud kohtuistungi ajutise pankrotihalduri aruande käesolevas pankrotimenetluses /tlk 29-37/. Aruande kohaselt on saab K. Neuhof'i arevestulikuks varaks lugeda vara 2725 euro eest. Varaks on 1/2 mõttelist osa abikaasade (Kaija Neuhof'i ja *) ühisvara hulka kuuluvast korteriomandist, mis asub *. Tegemist on 3toalise korteriga, 48,8 m2 suuruse eluruumiga, mis seisab alates 08.08.2012. a tühjana ning vajab remonti. Korteriomandit koormab I järjekoha hüpoteek summas 335 000 krooni e 21 410,40 eurot AS SEB Pank kasuks. Korteriomandi hinna aluseks on võetud kohtutäitur Rannar Liitmaa poolt väljakuulutatud viimase kordusenampakkumise alghind 4950 eurot, mille kohaselt K. Neuhof'i varaosa väärtuseks saab arvestuslikult lugeda 2475 eurot. Lisaks kuulub võlgniku vara hulka 1⁄2 mõttelist osa abikaasade (Kaija Neuhof'i ja *) ühisvara hulka kuuluvast sõiduautost * (reg. Märk *, vl aasta *). Sõiduk on registreeritud * nimele, võlgniku hinnangul on sõiduki väärtuseks 500 eurot. Kuna tegemist on abikaasade ühisvaraga, siis saab võlgniku varaosa väärtuseks lugeda arvestuslikult 250 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 38 613,75 euro ulatuses, millele lisanduvad igapäevaselt arvestatavad viivised ja intressid. Võlgnik töötab, kuid tema igakuine töötasu on selline, millest vastavalt seadusele ei ole lubatud teostada kinnipidamisi. Haldur on seisukohal, et varade ja võlgade kokkuvõttes nähtuvana ei ole K. Neuhof'i suutmatus võlausaldajate nõudeid rahuldada ajutine ning tuleb asuda seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks on pankrotiseaduse mõttes maksejõuetuse tekkimine muudel alustel - sissetulekule mittevastavate võlakohustuste võtmine, millele on aidanud kaasa võlgniku abikaasa pikaajaline töötus. Kohtu seisukoht Kohtuistungil jäi võlgnik esitatud pankrotiavalduse juurde ning palus enda pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur jäi aruandes toodud seisukohtade juurde. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul arvestuslikku vara kokku 2725 euro ulatuses ning kohustusi vähemalt 38 613,75 euro ulatuses, seega ületavad kohustused varasid 35 888,75 euro võrra. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kuriteo tunnustega tegu ei ole ajutine haldur käesoleva aja seisuga tuvastanud. Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja Kaija Nehof'i pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotihalduriks nimetab kohus kooskõlas PankrS §-ga 31 lg 6 Andrus Õnnik'u. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus on püsiva iseloomuga. PankrS § 31 lg 1 järgi kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et Kaija Nehof on kohustatud andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut võlgniku vande.

PankrS § 85 lg 1 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes. Kooskõlas PankrS §-dega 89 lg 1 p 1 ja 3 võib kohus vande andmata jätmisel või teabe andmise kohustuse täitmata jätmisel Kaija Nehof'i trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 40 lg 1 p 1 kohaselt pankroti väljakuulutamise kohta tehakse märkus kinnistusraamatusse kinnisasjade juurde, mille omanikuna on võlgnik kantud kinnistusraamatusse. Eeltoodu alusel tuleb kohtumäärus saata Pärnu Maakohtu kinnistusosakonnale. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 750 eurot. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 75 eurot tunnis. Ajutise halduri tehtud vajalike kulutuste katteks palub ajutine haldur hüvitada 250 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Kooskõlas PankrS § 23 lg 6 määrab kohus ajutise halduri tasu ja kulud tasumisele OÜ-le Pärnu Pinker Albert (registrikood 10356838, arveldussarve nr 10902001686003 SEB Pangas), mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 p 1 kohaselt on menetluskulud pankrotimenetluse kulu. PankrS § 150 lg 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine haldur on palunud halduri tasust 397 eurot välja mõista riigi õigusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest seoses asjaoluga, et käeolevas menetluses on peamine vara koormatud pandiõigusega ning väljamaksete tegemisel tuleb arvestada PankrS § 153 lg 1 p-s 2 sätestatuga, siis võib eeldada, et pankrotivarast ei jätku isegi ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks.

Kohus nõustub halduri poolt esitatud põhjendustega ja leiab, et ajutise halduri tasust 397 eurot kuulub tasumisele selle ettenähtud riigipoolsetest vahenditest. PankrS § 23 lg 4 ls 2 ja lg 5 kohaselt riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tulenevalt eeltoodust määrata Kaija Neuhof'i ajutise pankrotihalduri Andrus Õnnik'u töötasuks 750 eurot ja kulutuste katteks 250 eurot, millest 397 eurot välja mõista riigi õigusabi korras selleks ettenähtud vahenditest ja 603 eurot välja mõista Kaija Neuhof'i pankrotivarast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Sild Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.