Võlaõigus › Muud

Menetluskulude jaotus

Tsiviilasi nr 2-14-15533 Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

OÜ KODULIISING esitas 05.02.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rxxx Rxxxxxxxxxxx 83,63 euro saamiseks. Kohus tegi 28.02.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 06.05.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 16.05.2014. a määrusega hagi käiguta ja määras tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kohustades hagejat esitama nõuetekohane hagiavaldus ja tasuma nõudelt täiendavat riigilõivu. OÜ KODULIISING esitas 28.05.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus RxxxxRxxxxxxxxxxt hageja kasuks välja mõista 87,03 eurot, millest moodustab 50,56 eurot põhivõlg, 4,78 eurot intress, 4,69 eurot viivis ja 27 eurot võla sissenõudmise kulud. Kohus võttis hagi 09.06.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt mittevastamise õiguslikest tagajärgedest TsMS § 407 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 23.09.2014. a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses tagaseljaotsuse tegemist, kui kostja tähtaegselt kohtule ei vasta.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et tsiviilasi on võimalik lahendada tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited

Tsiviilasi nr 2-14-15533 kostja poolt omaksvõetuks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja selle lisadega, leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmisid hageja ja kostjad 04.01.2013. a laenulepingu, mille alusel andis hageja kostjatele laenu 284 eurot BitBoard OÜlt kauba ostmiseks. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale laenusumma osade kaupa maksegraafiku alusel, intressiga 22% aastas, lõpptähtajaga 10.01.2014. a. Kostja rikkus lepingut ja ei täitnud lepingus kokkulepitud maksekohustust nõuetekohaselt. 28.05.2014. a seisuga on kostjal hagejale tasumata laenu põhiosa summas 50,56 eurot ja intress 4,78 eurot. Hageja nõuab kostjalt tagastamata laenusummat, intressi, põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist ja võla sissenõudmise kulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – on tarbijakrediidileping. VÕS § § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 94 lg 1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nõuab kostjalt viivist lepinguga kokkulepitud intressimääras, s.o 22% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud 28.05.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 4,69 eurot. Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmise kulusid. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud kostjale võlanõude kohta kolm teadet. Asjaolusid arvestades hindab kohus, et hageja võla sissenõudmise kulud on taotletud ulatuses, s.o kokku summas 27 eurot, mõistlikud ja põhjendatud. võla sissenõudmiskulude tasumise kohustus on ette nähtud laenulepingu üldtingimuste p-s 1.3.4.

Tsiviilasi nr 2-14-15533 Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 87,03 eurot, millest moodustab 50,56 eurot põhivõlg, 4,78 eurot intress, 4,69 eurot 28.05.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis ja 27 eurot võla sissenõudmise kulud. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hagi, tuleb jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 60 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 60 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.