539,13 eurot Menetlusosalised ja nende Hageja KÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova (S.O.L.A. Company esindajad OÜ, e-post [email protected]) Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kohtuistung 11.12.2014 Tsiviilasja hind
Kohtuistungil osalenud isi- Hageja lepinguline esindaja Oksana Smirnova kud Kostja XXX
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista XXX KÜ XXXkasuks perioodi 01.01.2011-30.04.2014 eest võlgnevus summas 459,46 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hagi asjaolud
1.Hageja on Tallinnas XXX asuva elamu haldaja, kelle eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete huvide esindamine.
2.Kostja on Tallinnas XXX asuva korteriomandi nr 136 omanik ja korteriühistu liige. Hageja nõue ja põhjendused
2-13-59399
3.Kostja ei ole oma kohustusi hageja ees korralikult täitnud ning seoses sellega on tal hageja ees tekkinud võlgnevus. Hageja palub kostjalt KÜ XXXkasuks välja mõista võlgnevus summas 529,41 eurot ja viivised summas 9,72 eurot. Maksetega viivitamise korral on hageja õigustatud nõudma kostjalt ka viivist. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 2 lg-le 1, § 5 lg-le 1, § 7 lg-le 4 ja TsMS §-dele 3 ja 363.
4.Hageja jääb 09.09.2014 esitatud seisukohas varemesitatud tõendite ning arvamuse juurde.
5.Hageja vähendas 04.11.2014 kohtuistungil oma nõuet, kuna enne 2011. aastat esitatud arved on ebaselged. Hageja nõue hõlmab perioodi 01.01.2011-30.04.2014. Nõude suuruseks jääb 459,46 eurot, millest 384,44 eurot on põhivõlg ja 75,02 eurot viivis. Kostja vastuväited
6.Kostja hagi ei tunnista. Menetluskulud soovib kostja jätta hageja kanda (tl 48). Kostja hinnangul tuleb kindlaks teha võlgnetav periood. Kohtuistung
7.Hageja jäi kohtuistungil hagi juurde, vähendades oma nõuet põhinõude osas 384,44 euroni ja viivise osas 75.02 euroni. Kostja ei ole hageja arvutustega nõus. Kostja keeldub arvete maksmisest, kuna talle on aastaid valearvestusi tehtud. Kohtuotsuse põhjendus
8.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjustel.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud.
10.Poolte vahel puudub vaidlus, et 10.1 Hageja on Tallinnas XXX asuva elamu haldaja, kelle eesmärgiks on nimetatud aadressil asuva elamu korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine, hooldamine ja remont ning seoses sellega korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine ning ühistu liikmetele eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamine (tl 21-26). 10.2 Kostja on Tallinnas XXX asuva elamu korteriomandi nr 136 omanik (tl 33) ja seega korteriühistu, s.o hageja liige. 10.3 Kostja on hagetaval perioodil, s.o 01.01.2011 kuni 30.04.2014 tasunud hageja esitatud arvetel (tl 75-113) kajastatud summad vaid osaliselt (tl 53-54).
11.Vaidlus on selles, kas kostjal on õigus jätta tasumata hageja esitatud arveid korteriomandite majandamiskulude eest.
12.Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 alusel korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriühistuseadus (KÜS) § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. KÜS § 13 lg 4 kohaselt korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud
2-13-59399 eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Vastavalt asjaõigusseadus (AÕS) § 75 lg 1 kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Võlaõigusseadus (VÕS) § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele.
13.Vastavalt hageja põhikirja punktile 3.2.6 (tl 23) on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt, üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste (sh prügivedu, elamu ja selle juurde kuuluva maatüki korrashoid, üldelekter, maksed vee-, kanalisatsiooni- ja elektriavariide likvideerimiseks, televisiooni vastuvõtu süsteemide ja lifti hooldus ja remont, eraldised reservfondi, võetud laenude tasumine, töötasud ja muud ühistu tegevusega seotud kulutused) katteks sihtotstarbelisi makseid juhatuse poolt kehtestatud suuruses ja korras. Sihtotstarbelise maksete suuruse kindlaksmääramisel lahutatakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osast maja korterite kogupinnas. KÜS § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Hageja poolt hagetaval perioodil kostjale esitatud arved sisaldavad makseid kostjale osutatud teenuste (prügivedu, vesi ja kanalisatsioon jmt) eest. Kostja pretensioone osutatud teenuste kohta esitanud ei ole. Kostja 11.12.2014 kohtuistungil esitatud väide, et ta on juba mitu aastat ilma elektrita, ei vabasta teda kohustusest tasuda üldelektri eest. Hageja poolt ülderlektri eest tasu arvestamine on seaduslik ja vastavuses ka hageja põhikirjaga.
14.Hageja on kostjale esitanud igakuiselt arved, mida kostja on tasunud osaliselt. Kostja ei ole esitatud arveid vaidlustanud ega põhjendanud, millele tuginedes ta tasumisele kuuluva summa osaliselt maksmata jätab või millise teenuse eest tasumist ta põhjendatuks ei pea. Kostja väited, et hageja esitatud arved on valesti arvestatud, on paljasõnalised. Kostja oma väiteid tõendanud ei ole. Korteriomanik on korteriühistu liikmena (KÜS § 5 lg 1) kohustatud täitma KÜS § 13 lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Seega saab korteriühistu nõuda viidatud sättest tulenevalt korteri omanikult võlga, mis on tekkinud kostja korteriomandi omanikuks oleku ajal (s.h ajavahemik 01.01.2011-30.04.2014). Kostja oli võlgnetaval perioodil korteriühistu liige. Kostja võlg hagetaval perioodil on tõendatud hageja esitatud arvetega ja väljavõttega kostja arvelduskontost, millest nähtub millal ja millises summas on kostja hageja esitatud arveid tasunud ning millises osas tasumata jätnud.
15.KÜS § 7 lg 4 alusel majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Vastavalt põhikirja punktile 3.2.9 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist juhatuse poolt ettenähtud suuruses ja korras. Juhatus võib ühistu liikme viiviste tasumisest vabastada. Kostjale esitatud arvetelt nähtuvalt on majandamiskulude maksmisega viivitamisel viivise protsendiks seaduses sätestatud määr, s.o 0,07 protsenti. Kostja võlg hageja ees seisuga 30.04.2014 on 459,46 eurot, millest põhivõlg on 384.44 eurot ja viivis 75,02 eurot.
16.Kohus leiab, et kostja vastuväited hageja esitatud võlgnevuse arvestuse õigsuse kohta on alusetud ning on ümber lükatud hageja poolt esitatud arvetega kostjale ja kostja pangakonto
2-13-59399 väljavõtetega arvel kajastatud summade tasumise kohta. Tulenevalt eeltoodust on kohtu hinnangul hageja nõue nii põhivõlgnevuse kui viivise osas perioodi 01.01.2011 kuni 30.04.2014 kogusummas 459,46 eurot põhjendatud. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud, sealhulgas riigilõivu, täielikult kostja kanda.
18.Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.