Kohtulahend

Asjaolud

30.12.2013 esitas JR (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Ustav Harju Maakohtule hagi Osaühingu Vitale-XD (kostja) vastu võla saamiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmis JR 17.10.2009 kostjaga konsultatsioonilepingu kostja abistamiseks selle osa müügiprotsessis. Kostja ei ole tasunud lepingus ettenähtud tasu summas 320 000 eurot. 12.11.2014 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi. 17.11.2014 esitasid T ja JR kohtu 12.11.2014 määrusele määruskaebuse. Määruskaebuses märkisid T ja JR, et konsultatsioonileping hageja ja kostja vahel oli sõlmitud J ja TR abielu ajal ning pankrotihalduri poolt kostja vastu esitatud JR nõue kuulub T ja JR ühisvarasse. Kaebajad leidsid, et kompromissleping ei ole kehtiv, kuna see on poolte poolt allkirjastamata, mistõttu ei oleks kohus tohtinud kompromissi kinnitada. Abikaasa nõusolekuta ühisvara hulka kuuluvate esemetega tehtud mitmepoolne tehing on tühine. Pankrotihaldur sõlmis kompromissi JR teadmata, kuigi oleks pidanud tegutsema tema huvides. Pankrotihalduril ei ole õigust käsutada kolmanda isiku, so TR, vara. TR leidis, et ta tuleb menetluses märkida kaashagejana. Kuigi ühisomanikud ei pea enda õiguste realiseerimiseks esitama hagi ühiselt, on käesolevas menetluses tekkinud olukord, kus TR osalemine nähtamatu menetlusosalisena on tema jaoks toonud kaasa äärmiselt negatiivse tagajärje. Kui kohus ei kaasa TR kaashagejana, siis palus TR ennast kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja lugeda tema hagiavalduseks pankrotihalduri poolt 30.12.2013 esitatud hagiavaldus. TR-il on õigus poolele nõudest, millest pankrotihaldur soovib loobuda. Kui kohus ei kaasa TR-i iseseisva nõudega kolmanda isikuna, palub TR ennast menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Tema õiguslikuks huviks on kaitsta enda omandiõigust olukorras, kus pankrotihaldur on avaldanud soovi loobuda nõudest, mis R-de perekonnal kostja vastu on. Õiguste kaitsmiseks ja menetluse jätkumiseks on TR-il vaja esitada määruskaebus kompromissi kinnitanud määrusele. TR-il on huvi, et JR nõuded saaksid rahuldatud võimalikult suures ulatuses, sest nõuete tagamiseks on seatud hüpoteegid R-de perekonna varale. TR soovib saada menetlusosalise staatust, sest kohus lahendab tema vara puudutavat nõuet ning abikaasa pankrotihaldur ei ole käitunud nõuetekohaselt TR-i vara suhtes. Kaebajad taotlesid ühiselt, et kohus rahuldaks määruskaebuse ning tühistaks 12.11.2014 määruse. Hageja leidis, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata, esitatud taotlused samuti rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seonduvad menetluskulud TR-i kanda. TR-il ega JR-l ei ole määruskaebuse esitamise õigust, kuna nad ei ole asjas menetlusosalisteks. TsMS ei näe ette võimalust astuda menetlusse kaashagejana. Iseseisva nõudega kolmas isik ei saa menetlusse astuda pärast sisulise arutamise lõppemist. Avalduse kolmanda isiku kaasamiseks saab esitada üksnes pool kuni eelmenetluse lõppemiseni. TR-i kaasamise iseseisva nõudeta kolmanda isikuna tooks kaasa menetluse põhjendamatu ja pahatahtliku venitamise. TR on avaldanud soovi menetlusse astuda alles siis, kui pooled on juba jõudnud kompromissini. Selliselt käitudes venitab TR põhjendamatult menetlust ning välistab enda poolt menetluskulude kandmise. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. TR ei saa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. Hageja ei soovi kompromissi määrusele määruskaebust esitada. Väide, et hageja ja kostja ei ole kompromisslepingut allkirjastanud, ei vasta tõele. Kostja leidis, et määruskaebus tuleb jätta menetlusse võtmata või rahuldamata ning esitatud taotlused tuleb jätta samuti rahuldamata. Kompromisslepingu allkirjastasid nii hageja kui kostja esindaja, selle kohta on toimikus digitaalallkirjade kinnitusleht. Ühisvara hulka kuuluva õiguse

käsutamisel eeldatakse teise abikaasa nõusolekut. Pankrotihaldur on võlgniku seadusliku esindajana pädev otsustama nõudest loobumist. Pankrotihalduri olemasolu ei võimalda JR-l endal menetluses osaleda. TR ei taotlenud enda menetlusse kaasamist menetluse toimumise ajal, kuigi ta oli menetlusest teadlik. Samuti ei teinud ta menetluse kestel tahteavaldusi selle kohta, et ei ole nõus nõude käsutamisega pankrotihalduri poolt. TR-i käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Esimese astme kohtu määrus 02.12.2014 määrusega jättis Harju Maakohus rahuldamata TR-i 17.11.2014 taotlused enda menetluses märkimiseks kaashagejana, menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda isikuna ja menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. Samuti jättis kohus menetlusse võtmata TR-i ja JR 17.11.2014 määruskaebuse Harju Maakohtu 12.11.2014 määruse peale. Seoses TR-i palvega märkida ennast käesolevas tsiviilasjas kaashagejana, tugines kohus TsMS § 207 lg 1 p-le 1, mille kohaselt mitu isikut võivad esitada ühise hagi ja hagi võib esitada ühiselt mitme kostja vastu, kui menetluse esemeks on mitme isiku ühine õigus. Kohus leidis, et TR-i viited kaashagejaid puudutavale regulatsioonile TsMS-is ei ole asjakohased, kuna TR ei ole käesolevas asjas hagi esitanud. Nähtuvalt 30.12.2013 hagiavaldusest on hagi esitanud JR pankrotihaldur. TsMS § 207 lg 3 kohaldamine eeldab samuti, et hagi on esitanud mitu isikut ühiselt. TsMS ei näe ette võimalust osaleda menetluses nähtamatul kujul, nagu on viidatud 17.11.2014 menetlusdokumendi p-s 21. Kuivõrd TR ei ole hagi esitanud, tuleb tema taotlus enda märkimiseks, so enda käsitlemiseks, kaashagejana jätta rahuldamata. Käsitledes TR-i palvet ennast menetlusse kaasata iseseisva nõudega kolmanda isikuna, lugedes pankrotihalduri hagiavalduse ühtlasi tema hagiavalduseks, tugines maakohus TsMS § 212 lgle 1, mille järgi kui kolmas isik esitab iseseisva nõude hageja ja kostja vahelise vaidluse eseme suhtes, võib ta kuni asja sisulise arutamise lõppemiseni maakohtus esitada samas menetluses hagi mõlema poole vastu. Kuivõrd kohus on asjas teinud lõpplahendi 12.11.2014 kompromissi kinnitamisega, siis on asja sisuline arutamine lõppenud ja menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna ei ole vastavalt TsMS § 212 lg-le 1 enam võimalik, mistõttu tuleb TR-i vastavasisuline taotlus jätta rahuldamata. TR palus end menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. TsMS § 213 lg 1 kohaselt kolmas isik, kes ei esita iseseisvat nõuet menetluseseme suhtes, kuid kellel on õiguslik huvi selle suhtes, et vaidlus lahendataks ühe poole kasuks, võib menetlusse astuda hageja või kostja poolel. Iseseisva nõudeta kolmanda isiku võib käesoleva seadustiku §-s 216 sätestatud alusel ja korras menetlusse kaasata ka poole taotlusel. Vastavalt TsMS § 213 lg 2 iseseisva nõudeta kolmas isik saab menetlusse astuda ning teda võib menetlusse kaasata menetluse igas staadiumis igas kohtuastmes kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Iseseisva nõudeta kolmas isik võib menetlusse astuda muu hulgas kohtulahendi peale edasi kaevates. Sel juhul lahendatakse tema kaasamine kaebuse menetlusse võtmise lahendamisel. TR palub ennast kaasata hageja poolel, soovides esitada menetluse lõpetanud määrusele määruskaebus. Vastavalt TsMS § 214 lg 2 iseseisva nõudeta kolmas isik võib teha kõiki menetlustoiminguid peale nende, mida saab teha üksnes hageja või kostja, muu hulgas saab ta asjas tehtud lahendi peale kaevata. Tema avaldusel, kaebusel või muul menetlustoimingul on menetluses õiguslik tähendus üksnes juhul, kui see ei ole vastuolus selle hageja või kostja avalduse, kaebuse või toiminguga, kelle poolel kolmas isik menetluses osaleb. Hageja on kohtule teatanud, et ei soovi kompromissi kinnitanud määrusele määruskaebust esitada. Mõlemad pooled soovivad jätkuvalt, et menetlus lõppeks ja kompromiss jõustuks kujul, milles kohus selle kinnitas.

Tulenevalt TsMS § 214 lg 2 teisest lausest puuduks seetõttu TR-i määruskaebusel õiguslik tähendus juhul, kui kohus ta iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse kaasaks, sest see läheks vastuollu hageja tahtega. Eeltoodust tulenevalt ei pidanud kohus TR-i menetlusse kaasamist kolmanda isikuna hageja poolel põhjendatuks ning jättis vastavasisulise taotluse rahuldamata, märkides, et ka Riigikohus on lahendis 3-2-1-133-11 (p 16) leidnud, et iseseisva nõudeta kolmas isik ei saa jätkata menetlust, kui pooled seda ei soovi. TsMS § 663 lg 1 alusel otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. Vastavalt TsMS § 198 ja 205 on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja, kostja ja kolmas isik. Pankrotiseadus (PankrS) § 35 lg 1 p 2 kohaselt pankroti väljakuulutamisega läheb haldurile üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Kuivõrd välja on kuulutatud JR pankrot, ei saa ta osaleda menetlusosalisena pankrotivara puudutavas kohtumenetluses. Käesolevas asjas on hagejaks JR pankrotihaldur. Kohus ei rahuldanud TR-i taotluseid enda menetlusse kaasamiseks kolmanda isikuna. Kohus leidis, et kuna vastavalt TsMS § 660 lg 1 võib hagimenetluses määruskaebuse esitada üksnes määrusega puudutatud menetlusosaline, kuid ei J ega TR ei ole käesolevas asjas menetlusosalisteks, tuleb nende 17.11.2014 määruskaebuse menetlusse võtmisest kohtu 12.11.2014 määrusele TsMS § 660 lg 1 alusel keelduda. Kuivõrd kohus nimetatud määruskaebust ei menetle, ei saa kindlaks määrata ka määruskaebuse menetlemisega seonduvate menetluskulude jaotust. Määruskaebus 17.12.2014 esitatud määruskaebuses vaidlustavad TR ja JR Harju Maakohtu 02.12.2014 määruse täies ulatuses ja paluvad märkida tsiviilasjas kaashagejana TR-i või selle taotluse rahuldamata jätmise korral kaasata TR-i menetlusse iseseisva nõudega kolmanda isikuna. Nimetatud taotluste rahuldamata jätmisel paluvad kaebajad kaasata TR-i menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kaebuse kohaselt on kohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 207 lg 1 p-i 1. Samuti leiavad kaebajad, et asja sisuline arutamine ei ole lõppenud ja menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna on vastavalt TsMS § 212 lg-le 1 võimalik, mistõttu tuleb TR-i vastavasisuline taotlus rahuldada. Samuti leiavad J ja TR, et TsMS § 660 lg 1 ei anna alust määruskaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks ja kohus ei ole määrust õiguslikult motiveerinud. T ja JR õigused ei saa TsMS § 660 lg 1 alusel olla kitsamad kui TsMS § 660 lg 3 alusel. Isikud ei saa jääda õiguste rikkumise osas õiguskaitseta üksnes seetõttu, et neid esindab menetluses pankrotihaldur. Kaebajad märgivad, et abiellusid 03.07.1982. Harju Maakohtu 27.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-36486 kuulutati välja JR pankrot ja nimetati pankrotihalduriks Urmas Ustav. Urmas Ustav oli abielu sõlmimisest teadlik. Kaebajate hinnangul on pankrotihalduri poolt esitatud JR nõue kostja vastu T ja JR ühisvara. Seoses kohtu poolt 12.11.2014 kinnitatud

kompromissi määrusega märgivad T ja JR, et toimikus ei ole poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingut ja seega ei oleks kohus saanud ka kompromissi kinnitada. Samas leiavad kaebajad, et juhul kui kompromissileping on sõlmitud, on see tühine. Seejuures tuginevad kaebajad perekonnaseaduse § 31 lg-le 1 ja TsMS § 430 lg-le 3 ning leiavad, et kohus ei saa ühisomandis oleva vara kompromissilepinguga käsutamist lubada, kuna selline käsutus on abikaasa nõusolekuta tühine ja seadusega vastuolus. Pankrotihaldur on kompromissi sõlminud JR teadmata, kuigi peab tegutsema võlgniku huvides. JR-ga ei ole kompromissi sõlmimise vajadust ega selle tingimusi arutatud ning samuti ei ole TR andnud kompromissi sõlmimiseks nõusolekut. Kaebuse kohaselt tuleb TR menetluses märkida kaashagejana. Kaebajad viitavad seejuures TsMS § 207 lg-tele 1 ja 3 ning märgivad, et Riigikohtu praktikast tulenevalt ei pea ühisomanikud esitama enda õiguste realiseerimiseks hagi ühiselt. Üks abikaasa esitab hagi ja teeb seda kogu abikaasade nõude ulatuses. Juhul kui kohus ei kaasa TR-i menetlusse kaashagejana, siis tuleb ta kaasata menetlusse kolmanda isikuna, sest pankrotivõlgnik JR abikaasal on õigus 1⁄2 nõudest, millest pankrotihaldur soovib kompromissilepinguga J ja TR-i teadmata loobuda. Kui kohus leiab, et TR-i ei saa iseseisva nõudega kolmanda isikuna menetlusse kaasata, palub TR kaasata ennast määruskaebeõiguse saamiseks menetlusse vähemalt iseseisva nõudeta kolmanda isikuna. TsMS § 213 lg-tele 1 ja 2 ning § 215 lg-tele 1 ja 2 viidates märgivad kaebajad, et TR-i õiguslik huvi on kaitsta enda omandiõigust olukorras, kus pankrotihaldur on avaldanud soovi loobuda nõudest, mis R-de perekonnal kostja vastu on. Lisaks on TR-i huvi, et JR nõuded saaksid kaetud võimalikult suures ulatuses, sest nõuete tagamiseks on seatud hüpoteegid R-de perekonna varale. TR-i huvi on saada nõude eest õiglane hüvitis, mitte selgelt ebamõistlik kokkulepe. Menetlusse kaasamata isiku õiguste käsutamise vaidlustamine ja enda omandiõiguse kaitse on piisavad õigustatud huvi sisustamiseks. TsMS § 215 lg-le 4 tuginedes leiavad kaebajad, et seega ei ole kohtul diskretsiooniõigust isiku kaasamata jätmiseks ning kui formaalsed eeldused on täidetud, tuleb isik kolmanda isikuna kaasata. TR soovib saada menetlusosalise staatust, sest kohus lahendab tema vara puudutavat nõuet ning abikaasat esindav pankrotihaldur ei ole tema vara suhtes käitunud nõuetekohaselt. Vastused määruskaebusele Hageja palus jätta määruskaebuse menetlusse võtmata, määruskaebuses esitatud taotlused rahuldamata ja määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud TR-i kanda. Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata või menetlusse võtmata ja maakohtu määruse muutmata ning jätta rahuldamata TR-i avalduse kaashagejana menetlusse sisenemiseks ja alternatiivse avalduse kolmanda isikuna menetlusse astumiseks. Menetluse edasine käik Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 02.12.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti jätnud rahuldamata TR-i taotlused enda menetluses märkimiseks kaashagejana, menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudega kolmanda

isikuna ja menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Kaashagejana menetluses märkimise taotluse osas on maakohus õigesti leidnud, et kuivõrd kohtule 30.12.2013 esitatud hagiavaldusest nähtuvalt ei ole TR hagi esitanud, tuleb tema taotlus enda märkimiseks kaashagejana jätta rahuldamata. Põhjendamatu on kaebajate seisukoht, mille kohaselt ei ole asja sisuline arutamine lõppenud ja seega on menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna TsMS § 212 lg 1 kohaselt võimalik ja vastav taotlus tuleb rahuldada. Asja sisuline arutamine on lõppenud Harju Maakohtu 12.11.2014 kompromissi kinnitava lõpplahendiga, mistõttu ei ole TR-i menetlusse kaasamine iseseisva nõudega kolmanda isikuna hageja poolel vastavalt TsMS § 212 lg-le 1 võimalik. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks täiendavalt selgitada, et kuivõrd TR ei ole 17.10.2009 JR ja kostja vahel sõlmitud konsultatsioonilepingu pooleks, ei ole TR-il lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Nõudeõigus kostja vastu on JR-l, kelle pankroti väljakuulutamisega on õigus osaleda tema asemel kohtumenetluses menetlusosalisena läinud pankrotiseaduse (PankrS) § 35 lg 1 p 2 alusel üle pankrotihaldurile. Samuti on maakohus vaidlustatud määruses toodud põhjendustel jätnud õigesti rahuldamata TR-i taotluse menetlusse kaasamiseks iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. Olukorras, kus eelnimetatud taotluse rahuldamisel puuduks TR-i määruskaebusel vastuolu tõttu hageja tahtega TsMS § 214 lg 2 teisest lausest tulenevalt õiguslik tähendus, ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, mille kohaselt tuleb formaalsete eelduste täidetuse ja õigusliku huvi põhistamise korral isik kolmanda isikuna menetlusse kaasata. Ebaõige on kaebuse väide, et kohtuasja toimikus ei ole poolte poolt allkirjastatud kompromissilepingut ja seega ei oleks kohus saanud kompromissi kinnitada. Hageja ja kostja esindaja vandeadvokaat Indrek Leppiku poolt allkirjastatud kompromisslepingu on pooled kohtule esitanud 12.11.2014 ja see sisaldub ka kohtutoimikus (kd III tl 132-134). Samuti on maakohus õigesti jätnud menetlusse võtmata TR-i ja JR 17.11.2014 määruskaebuse Harju Maakohtu 12.11.2014 määruse peale. TsMS § 660 lg 1 järgi maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse esitamine on seaduse järgi lubatud. TsMS § 433 lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. Viidatud sätetest tulenevalt võis Harju Maakohtu 12.11.2014 kompromissi kinnitamise kui menetlust lõpetava määruse peale esitada määruskaebuse määrusega puudutatud menetlusosaline. Vastavalt TsMS § 198 ja 205 on hagimenetluses menetlusosalisteks hageja, kostja ja kolmas isik. JR pankroti väljakuulutamisega 27.09.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-36486 läks pankrotihaldurile PankrS § 35 lg 1 p-i 2 kohaselt üle tema vara valitsemise õigus ja õigus olla tema asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse. Seega ei saa JR pankrotivõlgnikuna osaleda ise menetlusosalisena kohtuvaidluses, mis puudutab pankrotivara. Menetlusosaliseks JR asemel on pankrotihaldur, kes on käesolevas asjas hagejaks. Menetlusosaliseks käeolevas asjas ei ole ka TR, kelle taotlused kaashagejana menetluses märkimiseks ja menetlusse kaasamiseks on maakohus põhjendatult jätnud rahuldamata. Eeltoodud põhjendustel on maakohus õigesti keeldunud J ja TR-i Harju Maakohtu 12.11.2014 määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd J ja TR ei ole käesolevas asjas menetlusosaliseks ega oma seega TsMS § 660 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitamise õigust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.