2-14-31872/12 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Mxxxxx Uxxxxx Aktsiaseltsi Starman kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Aktsiaselts Starman esitas 14.10.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Mxxxxx Uxxxxx 553,70 euro saamiseks. Kohus tegi 17.10.2014. a võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 13.11.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 13.11.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Aktsiaselts Starman esitas 28.11.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus Mxxxxx Uxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 357,83 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 42,59 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise põhivõlalt alates hagi esitamisest 0,02 % põhivõlalt päevas kuni nõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 03.12.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale isiklikult kätte 04.12.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja 11.10.2010. a hagejaga lepingu nr L-579765 ZuumTV teenuste kasutamiseks. 15.10.2010. a sõlmis kostja hagejaga lepingud nr L-515761 ja L-

2-14-31872 515761.L1 DigiTV teenuste ja seadmete kasutamiseks. Kostja rikkus lepingutest tulenevat maksekohustust ja ei tasunud hagejale teenuste eest nõuetekohaselt. Kostjal on hageja eest teenuste eest võlgnevus summas 357,83 eurot. Hageja nõuab kostjalt võlga ja selle tasumisega viivitamise eest viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lepingute üldtingimuste punktis 10.1 on sätestatud, et kumbki pool võib nõuda teiselt poolelt maksega viivitamise korral tähtaegselt tasumata summalt 0,02% päevas. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist kokkulepitud määras. Hagi esitamise seisuga on hageja arvestanud viivise suuruseks 42,59 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 29.11.2014. a viivist protsendina põhinõudelt 0,02% tasumata summalt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates 29.11.2014. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 3,64 eurot (357,83 eurot x 0,02 % x 52 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 46,23 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 404,06 eurot, millest moodustab 357,83 eurot põhivõlg ja 46,23 eurot 19.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 20.01.2015. a 0,02 % tasumata põhivõlalt päevas kuni põhivõla täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55 eurot, kokku 100 eurot. Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 178,95 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tasu kuulub kostja poolt hüvitamisele osaliselt. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.