Kohtulahend

2-12-24763 hagejale kätte toimetatud, sest on olemas hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus ja kostja vastuväide hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ning suure tõenäosusega ei muuda hageja oma nõuet menetluskulude väljamõistmise suhtes ka pärast kostja vastuväidete teadasaamist. Hageja nõuab menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kostjalt menetluskulude väljamõistmist summas 2312,46 eurot, millest on 383,46 eurot tasutud riigilõiv ja 1929 eurot hageja õigusabikulud. TsMS § 138 lg 1 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja Starc Consult UÜ on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 26.06.2012 riigilõivu 47,93 eurot (tl 2) ning hagi esitamisel 09.10.2012 täiendavalt veel 335,53 eurot riigilõivu (tl 21). Seega on hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 383,46 (47,93 + 335,53) eurot. Algse hagi (maksekasu kiirmenetluse avalduse) esitamise ajal (26.06.2012) kehtinud TsMS § 133 lg 1 sätestas, et hagihind arvutatakse põhinõude järgi. TsMS § 133 lg 2 sätestas, et hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Puuduste kõrvaldamise järgselt märkis hageja hagiavalduses (tl 16-19) põhinõudeks 1611,52 eurot ja sissenõutavaks muutunud viiviseks 190,56 eurot. Saaga saab kooskõlas TsMS § 486 lg-le 2 lugeda tsiviilasja hinnaks hagi esitamise ajal 1611,52 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi tuli hagihinnalt kuni 2000 eurot tasuda riigilõivu 175 eurot. Seega on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 208,46 (383,46 - 175) euro võrra ettenähtust rohkem. Hagi täpsustuse järgselt (tl 85-86) loobus hageja osaliselt esitatud nõudest ja vähendas esitatud põhinõuet 1288,39 eurole. Antud summa osas rahuldas maakohus ka hagi. Hagihinnalt 1288,39 eurot oleks hageja pidanud tasuma hagi esitamise ajal kehtinud RLS § 57 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 150 eurot. Arvestades asjaolu, et hagist osalise loobumise tõttu kannab hageja vastavalt TsMS § 168 lg-le 4 osaliselt ise menetluskulusid, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõivu katteks 150 eurot. Hageja nõuab ka õigusabikulude 1929 euro väljamõistmist kostjalt. Kostja leiab, et menetluskulude väljamõistmine hageja nõutud ulatuses pole põhjendatud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on 3 (6)

2-12-24763 menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. TsMS § 175 lg 11 sätestab, et kui menetluskulude jaotuse kohaselt teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Kuna kostja on esitanud vastuväite hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele ka õigusabikulude suhtes, tuleb kohtul kontrollida hageja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust. Riigikohus on 26.06.2014 otsusega asjas nr 3-2-1-153-13 tunnistatud põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks TsMS § 175 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 4. septembri 2008. a määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad" pole võimalik kontrollida hageja nõutavate õigusabikulude vastavust TsMS § 175 lg 4 sätestatud piirmääradele, vaid tuleb kontrollida, kas arvestades antud tsiviilasja mahtu ja keerukust, on hageja nõutavad õigusabikulud põhjendatud. Hageja on esitanud õigusabikulude tõendamiseks arved (tl 145-149). Õigusbüroo VK & Partnerid 08.10.2012 arvest nr 08K (tl 145) nähtub, et Õigusbüroo VK & Partnerid nõuab hagejalt 08.10.2012 kliendiga kohtumiseks, materjalidega tutvumiseks ja hagiavalduse koostamiseks kulunud 2,5 tunni eest (1 tunni hind 75 eurot) 187,50 eurot, millele lisandub käibemaks 37,50 eurot. Õigusbüroo VK & Partnerid 02.01.2013 arvest nr 02K (tl 146) nähtub, et Õigusbüroo VK & Partnerid nõuab hagejalt 17.12.2012 kostja seisukohaga tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha koostamiseks kulunud 2 tunni eest (1 tunni hind 75 eurot) 150 eurot, millele lisandub on tasu käibemaks 30 eurot. Õigusbüroo VK & Partnerid 08.01.2013 arvest nr 08K (tl 147) nähtub, et Õigusbüroo VK & Partnerid nõuab hagejalt 08.01.2013 istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks kulunud 3,9 tunni eest (1 tunni hind 75 eurot) 292,50 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ; 6 tunni sõiduaja eest 225 eurot (50% tunnihinnast), millele lisandub käibemaks 20%, ja 460 km läbimiseks kulunud kütusekulu eest 60 eurot. Õigusbüroo VK & Partnerid 26.02.2013 arvest nr 26K (tl 148) nähtub, et Õigusbüroo VK & Partnerid nõuab hagejalt 31.01.2013 täiendatud seisukoha koostamiseks kulunud 0,9 tunni (54 minutit) eest (1 tunni hind 75 eurot) 67,50 eurot, millele lisandub käibemaks 13,50 eurot. Õigusbüroo VK & Partnerid 01.07.2013 arvest nr 01K (tl 149) nähtub, et Õigusbüroo VK & Partnerid nõuab hagejalt 07.06.2013 istungiks valmistumiseks ja istungil osalemiseks kulunud 4,8 tunni eest (1 tunni hind 75 eurot) 360 eurot, millele lisandub käibemaks 20% ; 6 tunni sõiduaja eest 225 eurot (50% tunnihinnast), millele lisandub käibemaks 20%, ja 460 km läbimiseks kulunud kütusekulu eest 60 eurot. Tulenevalt eelmärgitud arvetest peab hageja tasuma Õigusbüroole VK & Partnerid kokku 1928,50 eurot, sh: 1) õigusteenuse osutamise (kokku 14,1 tundi) eest kokku 1268,50 eurot, sealhulgas käibemaks 20% - 211,50 eurot; 2) kahel korral Tallinnast Põlvasse kohtuistungile sõitmise aja (kokku 12 tundi) eest 540 eurot, sealhulgas käibemaks 20% - 90 eurot;

4 (6)

2-12-24763 3) kahel korral Tallinnast Põlvasse kohtuistungile sõitmise kütusekulu (kokku läbitud 920 km) eest 120 eurot. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu määr - 75 eurot (ilma käibemaksuta) - on mõistlik ning selle saab võtta aluseks hageja lepingulise esindaja tasu määramisel. Õigusbüroo VK & Partnerid 08.10.2012 arvel nr 08K märgitud ajakulu - 2,5 tundi - 08.10.2012 kliendiga kohtumiseks, materjalidega tutvumiseks ning hagiavalduse koostamiseks võib lugeda põhjendatuks. Samas 02.01.2013 arvel nr 02K toodud ajakulu - 2 tundi - kostja seisukohaga tutvumiseks, analüüsiks ja seisukoha koostamiseks on maakohtu arvates ülepaisutatud. Kostja vastus (tl 4849) ei ole olnud mahukas ning ka hageja arvamus (tl 60) selle kohta lühike ja lihtne, kuna valdavalt märgitakse kostja seisukohtadega mittenõustumist. Seetõttu tuleks selles osas lugeda põhjendatud ajakuluks 1 tundi. Kohtuistungi protokolli (tl 77-80) järgi kestis 08.01.2013 kohtuistung kella 10.00-st kella 13.40-ni. Õigusbüroo VK & Partnerid 08.01.2013 arve nr 08K järgi kulus hageja esindajal 08.01.2013 kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks 3,9 tundi. Kohtu arvates on antud arvel toodud ajakulu põhjendatud. 26.02.2013 arvel nr 26K toodud ajakulu - 0,9 tundi – hagiavalduse täpsustamiseks, on põhjendatud osaliselt, s.o 0,5 tunni ulatuses, sest nimetatud menetlusdokumendis, mis on 1-l lehel, on hageja vaid vähendanud oma varasemat põhinõuet ning muutnud lisanduva viivise väljamõistmise algusaega. Kohtuistungi protokolli (tl 130-134) järgi kestis 07.06.2013 kohtuistung kella 10.10-st kella 14.30-ni. Õigusbüroo VK & Partnerid 01.07.2013 arve nr 01K järgi kulus hageja esindajal 07.06.2013 kohtuistungiks valmistumiseks ja kohtuistungil osalemiseks 4,8 tundi. Kuna hageja pole märkinud, mille seisnes kohtuistungiks veelkordne valmistumine, loeb kohus 07.06.2013 kohtuistungil osalemiseks kulunud ajaks kohtuistungi protokollis märgitus istungi alguse ja lõpu aja järgi arvutatud istungi pikkuse (4 tundi 20 minutit), s.o 4,33 tundi. Seega loeb kohus hagejale õigusabi osutamise põhjendatud ajakuluks kokku 12,23 tundi, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks antud teenuse katteks välja mõista 1100,70 (12,23 x 75 = 917,25; 917,25-st 20% = 183,45; 917,25 + 183,45 = 1100,70) eurot. TsMS § 144 p 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Kohus leiab, et TsMS § 144 p-s 2 märgitud kohtuvälise kuluna on võimalik käsitleda sõiduks kohtuistungile ja tagasi tehtud kulusid, sh kulutusi sõiduki kütuse ostmiseks, kuid mitte esindajale tasu maksmist istungile sõitmise aja eest. Ka Riigikohus on 12.06.2013 otsuses asjas nr 3-2-1-64-13 punktis 13 öelnud, et kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kuna menetlusosalise lepingulisele esindajale menetlusosalise poolt makstud hüvitis sõidule kulutatud aja eest pole menetluskulu, siis ei saa kostjalt välja mõista hageja poolt oma lepingulisele esindajale makstud tasu kohtuistungile ja tagasi kulutatud aja (kokku 12 tundi) eest, s.o 540 eurot (s.h käibemaks 90 eurot). Hageja nõuab kostjalt sõidukulu katteks 120 euro väljamõistmist, sest hageja esindaja pidi sõitma Tallinnast Põlvasse kohtuistungile ja tagasi kahel päeval. 5 (6)

2-12-24763 Üldtuntuks saab lugeda asjaolu, et Tallinna ja Põlva vaheline kaugus on 230 km. Seega on vahemaa, mida hageja esindaja pidi sõitma seoses istungitel (08.01. ja 07.06.2013) käimisega kokku 920 km. Samas ei saa märgitud kütusekulu (120 eurot) pidada põhjendatuks. Üldteada on asjaolu, et kaasaegsed sõidukid kulutavad maanteel sõites keskmiselt mitte rohkem kui 8 liitrit 100 kilomeetri kohta ning 2013 oli kütuseliitri hind keskmiselt 1,30 eurot. Seega kulus sõiduks kohtuistungitele ja tagasi keskmiselt 73,6 liitrit (8 x 920/100) kütust, mille keskmine maksumus oli kokku 95,68 (73,6 x 1,3) eurot. Järelikult tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 95,68 eurot sõidukulude katteks. Eeltoodud asjaoludel tuleb avaldus rahuldada osaliselt ning kostjalt hageja menetluskulude katteks välja mõista kokku 1346,38 (150 + 1100,70 + 95,68) eurot ja see kanda hageja taotlusel OÜ-u Starc Consult arveldusarvele nr xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. TsMS § 178 lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Arvestades, et antud asjas taotles hageja menetluskulude väljamõistmist kokku summas 2312,46 eurot, siis ületab kaebuse hind 200 eurot, mistõttu on määrus vaidlustatav. TsMS § 466 lg 3 alusel jõustub antud määrus, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.