Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-12-24763 võla kohase täitmiseni.

Hageja nõuded ja põhjendused 09.10.2012. a Tartu Maakohtule esitatud hagiavalduse (tl 16-20) järgi sõlmisid Starc Consult UÜ (hageja) ja OÜ Rectas (kostja) 2005 juulis suulise raamatupidamislepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale raamatupidamisteenust ning kostja kohustus selle eest maksma hagejale kokkulepitud tasu, s.o 1200 krooni ehk 76,69 eurot kuus. Kokkulepet raamatupidamisteenuste eest hageja makstava tasu kohta kinnitavad kostjale esitatud arved ja hageja konto väljavõte, mille järgi tasus kostja 12.01.2010 ja 12.03.2012, st kahe kuu tagant 2400 krooni. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt, tasudes arves nr 10010611 nõutud summast 153,39 eurot vaid poole s.o 76,69 eurot ja jättes tasumata arved nr 10040914, 10060312, 10093011, 10123031, 11082614 ja 12041214. Kuna kostja ei tasunud võlgnevust vaatamata hageja korduvatele nõuetele, esitas hageja kohtusse hagi, milles nõuab kostjalt 1802,08 euro väljamõistmist, millest on 1611,52 eurot lepingujärgne tasu ja 190,56 eurot viivis seisuga 09.10.2012. Peale selle nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates 09.10.2012 kuni põhivõla (1611,52 euro) täieliku tasumiseni. Samuti palub hageja jätta kõik menetluskulud kostja kanda. 31.01.2013. a täpsustatud hagiavalduses (tl 85-87) vähendas hageja oma nõuet. Hageja nõuab kostjalt 21 kuu raamatupidamise teenuse tasu, s.o 1288,39 euro väljamõistmist. Samuti nõuab hageja kostjalt viivise väljamõistmist seaduses sätestatud määras alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisest 14.11.2012 kuni võla (1288,39 euro) täieliku täitmiseni. Kostja seisukoht hagi osas Kostja seaduslik esindaja tunnistab esitatud hagi osaliselt, s.o 782,28 euro ulatuses. Kostja esindaja võtab õigeks, et raamatupidamise teenuse tasuks oli 790 krooni (s.o 50,49 eurot) kuus, millele lisandus käibemaks. Kuna 2011. a varastati hageja valdusest ära

2 (6)

2-12-24763 kostja raamatupidamise dokumendid ja hageja pole koostanud kostja 2011. a majandusaasta aruannet (mille koostamine oli arvestatud igakuise teenustasu hulka), siis peab kostja esindaja mõistlikuks, et hageja 2011. a igakuist raamatupidamise tasu vähendataks 50% võrra.

Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Antud asjas puudub pooltel vaidlus järgmiste asjaolude suhtes:

3 (6)

2-12-24763 Arvest nr 12041214 (tl 34) nähtub, et hageja esitas 12.04.2012 kostjale arve 2011. a maist kuni augustini osutatud raamatupidamisteenuste eest summas 307,20 eurot maksetähtajaga 19.04.2012. Kõik nimetatud arved on esitatud käibemaksuta ja kõikidel arvetel on märgitud viivise määraks 0,5 % päevas. Samuti on kõikidel arvetel märgitud hageja nimeks Starc Consult OÜ, kuigi tegelikult on hageja nimi Starc Consult UÜ (tl 35, 50-51). Kostjale edastatud arved nr 10093011 (tl 53), 10123013 (tl 54), 11082614 (tl 55), 10020807 (tl 74), 10040914 (tl 75) ja 10060312 (tl 76) on üldjoontes sarnased hageja poolt kohtule esitatud vastavate arvetega, kuid siiski teatud liiki erisustega. Hageja poolt kohtule esitatud arvetel on märgitud teenuse osutajaks Starc Consult OÜ kui mittekäibemaksukohustuslane, kuid kostjale saadetud arvetel on hageja nimeks Starc Consult UÜ ja viide käibemaksukohustusele. Peale selle on kostjale saadetud arvetel lisatud raamatupidamisteenuse osutamise tasule käibemaksusumma. Pooltel on tekkinud vaidlus selle üle, kui suurt tasu peab kostja maksma hagejale osutatud raamatupidamise teenuse eest. Kostja on nõus hagejale tasuma 2010 ja 2011 aasta võlgnevuse eest 11040 krooni ning 2009 aasta võlgnevuse eest 1200 krooni, s.o kokku 12240 krooni ehk 782,28 eurot. Ülejäänud nõudesummale vaidleb kostja vastu. Hageja konto (nr 10220070156013 SEB Pank) väljavõte (tl 88-89) tõendab, et kostja on tasunud hagejale raamataupidamise teenuse eest alates 08.06.2009. a kuni 12.03.2010. a kokku 7-l korral. Kostja on tasunud hagejale arve nr 9041307 alusel 08.06.2009. a 1180 krooni, arve nr 9052114 alusel 08.06.2009. a 1180 krooni, arve nr 9070208 alusel 25.08.2009. a 1180 krooni, arve nr 9081413 alusel 12.09.2009. a 2360 krooni, arve nr 9092512 alusel 23.11.2009. a 1200 krooni, arve nr 9110309 alusel 12.01.2010. a 2400 krooni arve ja arve nr 10020807 alusel 12.03.2010. a 2400 krooni. Tasutud arvetest saab järeldada, et kostja on saanud hagejalt teenust 10 kuu vältel ning nõustunud hageja poolt saadetud arvetel oleva teenuse tasuga – 1000 krooni kuus, millele on lisatud käibemaks. Arvestades hageja poolt kostjale raamatupidamise teenuse osutamist ning kostja poolt selle saamist ja tasu maksmist hagejale suhteliselt pika perioodi vältel, siis tuleb asuda seisukohale, et poolte vahel oli alates 2009. a tekkinud käsunduslepingu laadne õigussuhe. Kuna käsunduslepingule pole võlaõigusseaduses ette nähtud kohustuslikku vormi, võib käsunduslepingu sõlmida ka suulises vormis. Nimetatud õigussuhte raames pidi hageja osutama kostjale igakuist raamatupidamise teenust ning kostja tasuma selle eest hagejale vastavalt esitatud arvele. Asjaolu, et kostjal oli algselt tekkinud antud õigussuhe Starc Trade OÜ-ga, ei välista raamatupidamise osutamise teenuse lepingu tekkimist või selle jätkumist hagejaga. Ka on kostja tunnistanud raamatupidamise teenuse saamist ja maksnud ka selle eest hagejale tasu. VÕS § 619 sätestab, et käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Konto väljavõte ning arved nr 9110309, 10010611 ja 10020807 kinnitavad, et kostjal on hagejale tasutud 2009. a augusti-, septembri- oktoobri ja detsembrikuu raamatupidamise teenuse eest. Kostjal ei ole hagejale tasutud 2009. a novembris ning alates 2010. a jaanuarist kuni 2011. a augustini osutatud raamatupidamise teenuse eest. Kuna hageja ei ole käibemaksukohustuslane (tl 56-57), siis ei ole tal õigust esitada kostjale arveid teenustasu saamiseks koos käibemaksuga või summas, mille hulka on käibemaks

4 (6)

2-12-24763 sisse arvestatud. Lähtudes pooltevahelisest käitumisest perioodil 08.06.2009. a kuni 12.03.2010. a saab maakohus lugeda konto väljavõtte (tl 88-89) ja eelkõige arvetega (tl 5355) tõendatuks, et kokkulepitud raamatupidamise teenuse tasuks oli 1000 krooni ehk 63,91eurot kuus. Kostja väiteid, et teenustasu suurust vähendati 2010. a ja 2011. a, ei saa kohus arvestada, sest selle kohta ei ole ta esitanud ühtegi usaldusväärset tõendit. Puuduvad tõendid, et pooled oleksid tasu suuruse vähendamist omavahel üldse arutanud. Ka 2012. a toimunud kirjavahetus (tl 62-66) ei kinnita selle toimumist. Seega tuleb kohtul aluseks võtta pooltel 2009. a kokkulepitud tasu - 1000 krooni ehk 63,91eurot kuus. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 628 lg 1 kohaselt kui käsundisaajale maksmisele kuuluv tasu on määratud ajavahemike järgi, tuleb tasu maksta vastava ajavahemiku möödumisel. Käsundi puhul, mille esemeks on tehingu tegemine, eeldatakse, et tasu kuulub maksmisele pärast käsundi täitmist. Kuna hageja poolt kostjale teenuse osutamine oli kindlaks määratud kalendrikuuga, siis pidi kostja tasuma hagejale selle täitmise järgselt vastavalt esitatud arvele. Lähtudes asjaolust, et hageja on kostjale teenuse osutanud ja saatnud teenuse kohta ka vastava arve, siis saab järeldada, et tasu raamatupidamise teenuse eest, mida hageja osutas talle 2009. a novembrikuus, samuti perioodil 2010. a jaanuar kuni 2011. a august, on muutunud sissenõutavaks. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt teenustasu 21 kuu eest. Kostja väide, et 2011. a (jaanuar kuni august) raamatupidamise tasu tuleks vähendada 50% võrra, sest hageja ei ole osa raamatupidamise dokumente veel tagastanud ega koostanud ka 2011. a raamatupidamise aruannet, ei ole põhjendatud. Kostja ei ole esitanud hagejale kahju hüvitamise nõudega seonduvat tasaarvestuse avaldust, mistõttu ei ole kohtul võimalik tema väidet arvestada ega kontrollida. Peale selle lõppes hageja poolt raamatupidamise teenuse osutamine alates 2011. a septembrist, mistõttu tal ei olnud enam võimalik koostada 2011. a raamatupidamise aruannet. Antud aasta kohta raamatupidamise aruande mittekoostamine ei mõjutanud hageja 2011. a igakuist tasu, sest seda maksti jooksva kuu järgi ning olenemata sellest, kas antud kuul tegeldi majandusaasta aruande ühe osa (raamatupidamise aastaaruande) koostamisega või mitte. Seega ei sõltunud hagejale makstav tasu 2011. aasta raamatupidamise aruande koostamisest ning vastupidist pole kostja tõendanud. Järelikult on hagejal õigus nõuda kostjalt raamatupidamise teenuse osutamise tasu kokku 21 kuu eest lähtudes kokkulepitud ühe kuu tasust - 63,91 eurot. Kuna kostja teenustasu võlg 21 kuu eest (1342,11 eurot) ületab mõnevõrra hageja nõuet, siis tuleb VÕS § 76 lg 1, § 619, § 628 lg 1 esimese lause ja § 108 lg 1 alusel ning lähtudes TsMS §-st 439 kostjalt hageja kasuks välja mõista 1288,39 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas (kuni 15.04.2013 kehtinud redaktsiooni järgi seitse protsenti aastas). Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

5 (6)

2-12-24763 Hageja nõuab kostja viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt - 1288,39 eurot - alates 14.11.2012 kuni võla kohase täitmiseni. Antud viivisenõude on hageja sidunud hagiavalduse kostjale kättetoimetamise ajaga. Vastavalt kostja seadusliku esindaja kinnitusele (tl 44) on nad hagimaterjalid kätte saanud 13.11.2012. a. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Arvestades asjaolu, et hageja on nõudnud ka viivist, mis polnud hagi esitamise hetkeks veel sissenõutavaks muutunud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata põhinõudelt (1288,39 eurot) alates hagiavalduse kostjale kättetoimetamisele järgnevast päevast, s.o 14.11.2012. a kuni põhinõude kohase täitmiseni. Käesoleva tsiviilasja hagihind hagi esitamise ajal kehtinud TsMS § 123, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1, 2 järgi oli 1611,52 eurot. TsMS § 173 lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse täielikult, siis tuleb TsMS § 162 lg 1 ja 2 alusel jätta menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib pool nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude kohta tehtud lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lembit Käis kohtunik

6 (6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.