Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

1(7)

2-14-17172

Viru

Maakohtu

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Kohtumääruse peale pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja ajutine haldur. Määruskaebusi ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuselt tuleb tasuda riigilõivu. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kohus 30.aprilli 2014 määrusega võttis Osaühingu POLESNO pankrotiavalduse menetlusse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Martin Kruppi, kes esitas 19.augustil 2014 aruande taotlusega ajutise halduri tasu kindlaksmääramiseks. 2(7)

2-14-17172 Kohus on tsiviilasja arutanud 21.augustil 2014 kohtuistungil. Ajutine pankrotihaldur jäi esitatud aruande juurde. Ajutine pankrotihaldur leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankroti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui keegi ei tasu deposiiti summas 1500 eurot. Avaldaja nõustus ajutise pankrotihalduri seisukohaga. Aruande kohaselt pankrotiasja menetlemise käigus Osaühingu POLESNO osas ajutise halduri poolt on tuvastatud ja tehtud alljärgnevat:

2-14-17172

4(7)

2-14-17172 Võlgniku kohustused kasvavad pidevalt intresside ja viiviste näol, mistõttu on maksejõuetus süveneva iseloomuga. Ajutisel halduril ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele, kuna ajutisel halduril ei ole olnud võimalik tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega. Kuivõrd võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2012.a, on ajutise halduri hinnangul võimalik, et võlgniku makseraskused ilmnesid juba 2012.a. Eelnevast tulenevalt on võimalik, et võlgniku juhatuse liige on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega. Ajutine haldur märgib, et kuivõrd haldur ei ole saanud tutvuda võlgniku raamatupidamisdokumentidega ja –andmetega, on ajutisel halduril raske anda lõplikku hinnangut võlgniku maksejõuetuse tekkimise ajale ja põhjustele. Ajutise halduri esialgsel hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks pankrotikuritegu. Ajutise halduri esialgsel hinnangul võib olla tegemist raske juhtimisveaga, kuivõrd Venemaa Föderatsiooni äriühinguga on sõlmitud leping, millega on võlgnikule tekkinud kahju, millest tingituna ei ole võlgnik suuteline tasuma kohustusi ning on muutunud maksejõuetuks. Samas rõhutab ajutine haldur, et nimetatud hinnang võib edaspidises menetluses täpsemate raamatupidamisdokumentide ja –andmete analüüsimisel muutuda. Lisaks märgib ajutine haldur, et finantsanalüüsist nähtuvate andmete kohaselt on võlgniku majandusnäitajad olnud nõrgad pikema perioodi vältel, mistõttu on võimalik, et võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud õigeaegselt pankrotiavalduse esitamise kohustust. Ajutine haldur ei saa välistada, et käesolevas menetluses võib esineda vara tagasivõitmise võimalusi, kuid halduril puudub käesoleval hetkel ülevaade võlgniku varaga sooritatud tehingute asjaoludest. Ajutina haldur palub kohtul otsuse tegemise korral määrata ajutise pankrotihalduri Martin Kruppi tasu 10 töötunni eest 800 eurot (arvestusega 1 tund = 80 eurot), millele lisandub sotsiaalmaks 33 % ehk 264 eurot, kokku 1 064,00 eurot. Samuti palub vajalike kulutuste katteks Cavere Õigusbüroo OÜ-le välja mõista 97,66 eurot. Ajutine pankrotihaldur esitas 21.augustil 2014 taotluse, milles palub hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu 397 eurot ulatuses, mõista ülejäänud halduri tasu ja kulutused välja võlgniku ainuosanikult ja hüvitis kanda OÜ Cavere Õigusbüroo arveldusarvele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 järgi on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 5(7)

2-14-17172 Vastavalt PankrS § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha maksta keegi ei soovinud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik Osaühing POLESNO ja likvideerida likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks lõpetada Osaühingu POLESNO pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita ja tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu, aga samuti ei soovinud võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha pankrotimenetlusega seotud kulutuste katteks. Kohus pidas vajalikuks kohustada ajutist pankrotihaldurit Martin Kruppi pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates kustutada Osaühing POLESNO äriregistrist, aga samuti vabastada ajutine pankrotihaldur Martin Krupp Osaühingu POLESNO pankrotimenetluses ajutise halduri ülesannetest pärast Osaühingu POLESNO äriregistrist kustutamist. Kohus pidas vajalikuks määrata Osaühingu POLESNO dokumentide hoidjaks sama äriühingu juhatuse liige Oleg Smirnovi. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste 6(7)

2-14-17172 väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 10 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 80 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaksmaks. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 800 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Pankrotihaldur palub kohtul välja mõista Cavere Õigusbüroo OÜ arvele pankrotimenetluse kulude hüvitis kokku summas 300 eurot (koos käibemaksuga). Kohus leidis, et halduri tehtud kulutused kuuluvad välja mõistmisele täies ulatuses Cavere Õigusbüroo OÜ kasuks. PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397,00 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kuna pankrotivara puudub, tuleb riigieelarve vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 397,00 eurot (sh sotsiaalmaks) ning Riigi Tugiteenuste keskusel tuleb riigieelarve vahenditest maksta ajutisele haldurile kokku 397,00 eurot ajutise halduri pangakontole. Kooskõlas PankrS § 29 lg 4 kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. (allkirjastatud digitaalselt) Johannes Külaots Kohtunik

7(7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.