Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-14-61475 114 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik OÜ Kaupmehe Järelmaks esitas 25.11.2014. a kohtule hagiavalduse Txxx Vxxx vastu krediidilepingust tuleneva põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks. Hageja palus kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista 1183,24 eurot, millest moodustab 938,82 eurot tagastamata krediidisumma, 101,36 eurot võla sissenõudmise kulud ja 143,06 eurot sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 26.11.2014. a sissenõutavaks muutuva viivise 27% tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma täieliku täitmiseni. Kohus võttis hagi 27.11.2014. a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostja elukohas 27.11.2014. a kätte Axxxxxxxx Txxxxxx. TsMS § 322 lg 1 kohaselt loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule, kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte. Seega loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks 27.11.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal on pooled sõlminud 04.09.2013. a järelmaksulepingu nr 1325332/96ta, mille alusel andis hageja kostjale krediiti 1140 eurot OÜ-lt Iluart kosmeetika soetamiseks. Lepingu järgi kohustus kostja tagastama hagejale krediidisumma osade kaupa maksegraafiku alusel intressiga 27% aastas. Kostja on krediidilepingut rikkunud ja ei ole tagastanud hagejale krediidisummat nõuetekohaselt. Kostjal on hagejale tasumata krediidisumma 938,82 eurot.

2-14-61475 Kostja rikkumise tõttu on hageja lepingu üles öelnud ja nõuab kostjalt tasumata krediidisummat, selle tasumisega viivitamise eest viivist ja võla sissenõudmise kulusid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 2 järgi võib krediidilepingu esemeks olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine, liising või muu abi finantseerimisel. VÕS § 402 sätestab, et krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustab andma tarbijale krediiti või laenu – on tarbijakrediidileping. VÕS § § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1, p 3 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja nõuab kostjalt viivist lepinguga kokkulepitud intressimääras, s.o 27% võlgnetavalt summalt aastas. Hageja on arvestanud lepingu ülesütlemisest kuni hagi esitamiseni, s.o perioodi 03.05.2014. a kuni 25.11.2014. a eest viivise suuruseks 143,06 eurot. Hageja taotleb alates 26.11.2014. a viivist protsendina põhinõudelt 27 % aastas kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates 26.11.2014. a kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 33,15 eurot (938,82 eurot x 0,07 % x 51 päeva). Seega kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivis kokku 176,21 eurot. Lisaks viivisele nõuab hageja kostjalt võla sissenõudmiskulusid kogusummas 101,36 eurot. VÕS § 113 lg 5 kohaselt võib võlausaldaja sõltumata viivise maksmisest nõuda võlgnikult viivitusest põhjustatud mõistlike võla sissenõudmiskulude hüvitamist. Hageja on põhjendanud, et ta on saatnud hagejale viis võlanõude kirja, lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemisavalduse koos võlanõudega. Arvestades hageja poolt välja toodud toiminguid, hindab kohus, et hageja kulud summas 101,36 eurot on mõistlikud ja põhjendatud. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 1216,39 eurot, millest moodustab 938,82 eurot tagastamata krediidisumma, 101,36 eurot võla sissenõudmise kulud ja 176,21 eurot 15.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 16.01.2015. a 27 % tagastamata krediidisummalt aastas kuni krediidisumma tasumiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2-14-61475 Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku 314 eurot, sh 200 eurot nõudelt tasutud riigilõiv ja 114 eurot lepingulise esindaja tasu õigusabi eest. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud. Riigilõivu on tasutud seadusega ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Kohus leiab, et ka hageja lepingulise esindaja tasu saab lugeda põhjendatud menetluskuluks. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus OÜ 31.10.2014. a arve 2192 kokku summas 4471,39 eurot, millele lisandub käibemaks. Arve selgitusest nähtub, et 114 eurot on hagi koostamise ja esindamise eest kostjaga sõlmitud lepinguga nr 1325332/96ta seotud vaidluses. Arvestades hageja esindaja eeldatavat töömahtu, on kohtu hinnangul taotletud tasu mõistlik ning kuulub kostja poolt hüvitamisele. Hageja taotletav lepingulise esindaja tasu ei sisalda käibemaksu. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 314 eurot, millest 200 eurot on nõudelt tasutud riigilõiv ja 114 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.