2-14-26996/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

3.Välja mõista Uxxxx Kxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 21.08.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Uxxxx Kxxxxxxxx 445,48 euro saamiseks. Kohus tegi 28.08.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 09.10.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 13.11.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Osaühing Aktiva Finants esitas 24.11.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus UxxxxxKxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 381,24 eurot ja hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 13,05 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista viivise seadusjärgses määras alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus võttis hagi 24.11.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Menetlusdokumendid toimetati 01.12.2014.a kätte kostja vennale M. Oxxxxxx. TsMS § 322 lg 1 alusel loeb kohus menetlusdokumendid kostjale kättetoimetatuks. Kostja kohtu poolt antud tähtajaks hagile ei vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb asjas teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse.

2-14-26996 Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 07.05.2013. a Hat Auto AS-iga, kes tegutses Cofi AS-iga sõlmitud faktooringulepingu alusel, müügilepingu, mille alusel Hat Auto AS müüs ja kostja ostis kaupa hinnaga 423,64 eurot. Kostja kohustus kauba eest faktoorile Cofi AS-ile tasuma osade kaupa osamaksetena vastavalt lepingus kokkulepitud maksegraafikule. Kostja rikkus maksekohustust ja ei tasunud müüjale kauba eest nõuetekohaselt. Kostjal on kauba eest tasumata 381,24 eurot. Kostja rikkumise tõttu on temaga lepingu üles öeldud. Cofi AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summalt viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras hagi esitamise seisuga kokku summas 13,05 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 22.08.2014. a viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni nõude täitmiseni. Kohus arvestas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 11,17 eurot (381,24 eurot x 0,02 % x 147 päeva). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 405,46 eurot, millest moodustab 381,24 eurot põhivõlg ja 24,22 eurot 15.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise alates 16.01.2015. a protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras (EKP intress + 8 % aastas) kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõiv summas 100 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 55