Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

1(13)

2-13-29161

Tarmo

Villman

taotlus

panrktihaldurile

tasu

2-13-29161 igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) andma T B, üle kogu oma tulu 100%; 4) andma pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle poole (50%).

lõpetamisest

raugemise

tõttu

väljaandes

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse kättesaamise päevale järgnevast päevast alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates. Kohtumääruse peale võib määruskaebuse esitada ka võlausaldaja, määruskaebuse esitamise tähtaeg hakkab sellisel juhul kulgema pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitamise osas võivad määruskaebuse esitada võlgnik ja pankrotihaldur. Määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib esitada määruskaebuse võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 03. oktoobri 2013 määrusega kuulutati välja füüsilise isiku D B pankrot. Pankrotihaldur esitas 16. septembril 2014 kohtule taotluse D B pankrotimenetluse lõpetamiseks, taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotluse. Viru Maakohus oma 06. novembri 2014 määrusega jättis võlgniku pankrotimenetluses 16. septembri 2014 taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemisega rahuldamata. Pankrotihaldur esitas 26. novembril 2014 kohtule taotluse D B pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks, taotluse halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotluse. 3(13)

2-13-29161 Viru Maakohus avaldas 23. detsembril 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles tegi ettepaneku võlgniku edasisest pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) tasuda pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 2000 eurot 10 päeva jooksul ettepaneku avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu poolt määratud summat deposiiti kantud ei ole.

PANKROTIHALDURI TAOTLUSED

Taotlus menetluse lõpetamiseks raugemise tõttu Vastavalt pankrotiseaduse § 158 lg 1 on haldur 16. septembri 2014 teatega kohust teavitanud (teatis kohtule esitatud 16.09.2014), et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur on esitanud

Sh pankrotimenetluse ajal halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused

Sh võlgniku poolt täitmata lepingutest tulenevad kohustused, kui haldur on jätkanud kohustuse täitmist või teatanud, et kavatseb nõuda lepingu täitmist Sh võlgniku majandustegevuse jätkamisega seotud maksud Sh juriidilisest isikust võlgniku poolt pankrotimenetluse ajal õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise kohustused Sh muu kohustus, mida käesolev seadus loeb massikohustuseks PankrS § 146 lg 1 p. 4: Pankrotimenetluse kulud (PankrS § 150): Kulud pankrotimenetluse kuludega seonduvalt, PankrS § 150, KOKKU Sh menetluskulud Sh ajutise halduri tasu

4(13)

2-13-29161 Sh halduri tasu Sh pankrotitoimkonna liikmete tasu Sh ajutise halduri ja halduri tegevusega seonduvad kulud

Pankrotimenetluses teostatud väljamaksed vastavalt PankrS § 146 kokku summas 178 eurot. Väljamakse tegemata summas 120 eurot, mida kohus ei ole veel kinnitanud. Rahaliste vahendite jääk võlgniku pangakontol 26.11.2014.a. seisuga 304,52 eurot. Olemasolevate rahaliste vahendite arvelt on võimalik katta masskohustused ja osaliselt ka katta halduri tasuga seonduvaid kulusid. Kuna võlausaldajate üldkoosolek ei ole võtnud seisukohta halduri tasu osas (mitte keegi ei ilmunud koosolekule), samuti kohus ei ole otsustanud halduri tasu, siis eeltoodud PankrS § 146 kulud ei sisalda pankrotihalduri tasu ja sellega seonduvat sotsiaalmaksu. Pankrotihaldur esitab eraldi taotluse pankrotihalduri tasu saamiseks riigi vahenditest, seda menetlusabi korras. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.3: Jaotusettepanek on koostatud ja kohtu poolt kinnitatud. Jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.4: Panditud vara puudus. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.5: Müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.6: Pankrotimenetluse käigus on haldur kontrollinud võlgniku tegevusega seonduvat, selgitanud välja pankrotivaraga seonduva, selgitanud välja võlausaldajad, kontrollinud esitatud nõudeavaldusi. Haldur valmistanud ette ja läbi viinud võlausaldajate üldkoosolekud, analüüsinud võlgniku tegevust ja nõuete esitamise võimalusi, teostanud pankrotivara arvestust. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.7: Pankrotimenetluses jäänud teostamata väljamakseid alljärgnevates tunnustatud nõuetes: Võlausaldaja Eesti Vabariik Riigi Tugiteenuste Keskus kaudu SA Narva Haigla Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliamet kaudu Eesti Vabariik Politsei- ja Piirivalveamet kaudu kohtutäitur Terje Tšapis OÜ Raha 24

KOKKU

Järk Rahuldamata nõude summa Jaotis % II 5321,01 28,03% II 10935 57,60% II 48,51 0,26% II 1124,51 5,92% II 1128,48 5,94% II 426,96 2,25% 18984,47

Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.8: Haldur ei ole esitanud hagisid ega kavatse ka esitada. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.9: Puuduvad kohtukulud ja ajutise halduriga seonduvad kulud. Vastavalt Pankr § 162 lg 2 p.10: 5(13)

2-13-29161 Haldur ei kavatse esitada enam mingeid hagisid või nõudeid. Haldur on pöördunud võlausaldajate poole päringuga selgitamaks välja nende valmisolekut finantseerida pankrotimenetlust (tehes ettepaneku finantseerida menetluse läbiviimist summas 1000 eurot), kuid mitte ükski võlausaldaja ei olnud nõus finantseerida pankrotimenetluse läbiviimist. Pankrotimenetluse kulud on suuremad kui olemasolev pankrotivara, mistõttu tuginevalt PankrS § 158 tuleb pankrotimenetlus lõpetada raugemisega. Menetluse lõpetamata jätmise alused puuduvad, kuna võlausaldajad ei ole nõus menetluse läbiviimist finantseerima. Seoses võlgnikul rahaliste vahendite puudumisega ning asjaoluga, et tegemist on füüsilisest isikust võlgnikuga, haldur esitab taotluse riigi vahenditest menetlusabi korras hüvitise saamiseks. Pankrotiavalduse esitamisel on võlgnik ka esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt Pankr § 162 lg 3: Hinnang maksejõuetuse tekkimise põhjustele. Püsiva maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku õigusvastastest tegudest, mille tulemusena on võlgniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded ja sunniraha ning menetluskulude nõuded. Kuna võlgnik kannab vanglakaristust ja enne vanglakaristuse kandma asumist puudus sissetulek, nõudesummad on suured, siis võlausaldajate nõuete rahuldamine ei osutunud võlgnikule võimalikuks. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub pankrotihaldur lõpetada võlgniku pankrotimenetlus raugemise tõttu PankrS § 158 alusel seejuures vabastades pankrotihalduri oma ülesannete täitmisest ning mõista välja halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud menetlusabi taotluses. Taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks ja usaldusisiku nimetamiseks Vastavalt PankrS § 171 lg 1 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Käesoleval juhul on pankrotihaldur esitanud taotluse pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel. Pankrotihaldurile on teada, et võlgnik on esitanud kohtule enne taotluse esitamist pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks (seda pankrotiavalduses). Pankrotihaldurile ei ole teada PankrS § 171 lg 2 nimetatud asjaolu olemasolu, mis välistaks võlgade vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 järgi kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Pankrotihaldur avaldas 5.6.2014.a. teate väljaandes Ametlikud Teadaanded üldkoosoleku toimumisest 11.6.2014.a., seda päevakorraga:  Kulude kinnitamine  halduri tasu osas seisukoha võtmine  võlgniku võlgadest vabastamise menetluses usaldusisiku valimine  usaldusisiku tegevuse tasustamise otsustamine.  Nimetatud koosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus nimetatud küsimuses. Nimetatud koosoleku protokoll on kohtule esitatud 16.9.2014. 6(13)

2-13-29161 Võlgnik on saavutanud kokkulepe oma emaga T B, et viimane oleks olla võlgniku kohustuste vabastamise menetluses kohtu määratud usaldusisikuks. Haldur on T B selgitanud usaldusisiku õigusi ja kohustusi, veendunud et isik on suuteline tegutsema usaldusisikuna. Haldurile ei ole teada ühtegi välistavat asjaolu, mis ei võimaldaks T B määramist võlgadest vabastamise menetluses usaldusisikuks. T B nõusolek usaldusisikuks määramiseks on kohtule esitatud 16.9.2014. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt palub pankrotihaldur otsustada võlgniku võlgades vabastamise menetluse algatamine ning määrata võlgniku võlgades vabastamise menetluses usaldusisikuks T B, ik XXX, aadress XXX Taotlus halduri tasu ja kulutuste hüvitise määramiseks ning menetlusabi taotlus Võlgnik on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisega Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 1 võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Antud juhul ei ole keegi võlausaldajatest nimetatud vastuväidet esitanud. PankrS § 171 lg 11 kui esineb käesoleva seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Haldur on esitanud kohtule PankrS § 158 lg 3 aruande, mille kohaselt kohus peaks otsustama pankrotimenetluse lõpetamise raugemise tõttu, samuti haldur esitanud taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamiseks. PankrS § 65 lg 11 alusel kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. PankrS § 23 lg 2 Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel nähtub võlgniku varaline olukord ja suutmatus kanda menetluskulus. Seega on täidetud ka TsMS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Pankroti välja kuulutamisel on kulude kandjaks võlgnik ning kulud kaetakse pankrotivarast. Seoses asjaoluga, et võlgnikul on vara ainult summas 304,52 eurot, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas, pankrotihaldur esitab taotluse menetlusabi saamiseks pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitise osas. Pankrotimenetluse kulud on ka halduri tasu. Peale kulude tasumist summas 120 eurot (kulud, mis on tekkinud peale jaotusettepaneku esitamist ja kohus ei ole veel kinnitanud), jääb võlgnikul 7(13)

2-13-29161 rahalisi vahendid summas 184,52 eurot (arvestus: 304,52 eurot – 120 eurot). Nimetatud rahalised vahendid ei ole piisavad millest saaks tasuda haldur tasu. Haldur on tasu nõude esitamisel lähtunud tunnitasust 70.- eurot (millele lisandub sotsiaalmaks vastavalt SMS § 2 lg 1 p 4). Halduril on kulunud käesolevale menetlusele kokku 20 tundi. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot). Arvestades eeltoodut pankrotihaldur taotleb kohtult võlgnikule menetlusabi andmist. Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile tasu määramist koos sotsiaalmaksuga summas 1677,48 eurot (arvestus: 1862-184,52). TsMS § 180 lg 1 p 2 tuleneb, et kohtul on võimalik menetlusabi korras määrata kohtukulude tasumise osamaksetena kohtu määratud tähtaja jooksul. Pankrotihaldur on seisukohal, et haldur tegevusega seonduvad tasud on käsitletavad kohtukuludena. Pankrotihaldur on seisukohal, et õiglane oleks, kui kohus määraks võlgnikule menetlusabi selle tagastamise kohustusega, kusjuures määraks kindlaks tähtaja võlgnikule antava menetlusabi tagastamise osas, näiteks 5 võrdse osamaksena järgmise 5 aasta jooksul peale pankrotimenetlust lõpetava määruse jõustumist. Juhindudes eeltoodule palub pankrotihaldur kohtul: 1) määrata võlgniku pankrotihaldurile tasuks 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot); 2) kinnitada seni kinnitamata PankrS § 148 kulud summas 120 eurot. 3) mõista välja halduritasu ja kulud võlgnikult; 4) anda võlgnikule menetlusabi seoses pankrotihalduri tasuga; 5) menetlusabi andmise korras mõista välja riigi vahenditest pankrotihalduri tasu koos sotsiaalmaksuga summas 1677,48 eurot; 5) menetlusabi korras välja mõistetud summad Riigi Tugiteenusete Keskusel välja maksta Tarmo Villmani pangakontole nr 221010990316. 6) Saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenusete Keskusele.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Pankrotiseaduse (PankrS) 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse võlgniku pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu, kuna võlgniku pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud. Pankrotihalduri 8(13)

2-13-29161 aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul realiseeritavat vara ei ole, jaotise väljamakse tegemiseks rahalised vahendid puuduvad, panditud vara puudub, müümata pankrotivara puudub, teistelt isikutelt saada olev vara puudub (t.l.-86-88, II kd). PankrS § 158 lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu poolt määratud summa. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus tegi 23. detsembril 2014 väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 2000 eurot. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Pankrotihalduri taotlusest ilmneb, et võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjused tulenevad võlgniku õigusvastetest tegudest, mille tulemusena on võlgniku vastu esitatud kahju hüvitamise nõuded ja sunniraha ning menetluskulude nõuded. Kohus nõustub pankrotihalduriga ja leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Vastavalt PankrS § 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluse rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tarmo Villman halduri ülesannete täitmisest. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlgadest vabastamise menetlus Vastavalt PankrS § 169 võidakse füüsilisest isikust võlgnik vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos PankrS § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega (s.o pankrotimenetluse raugemine pärast pankroti väljakuulutamist). Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 170 lg 2 kohaselt peab võlgnik avalduses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. PankrS § 171 lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul, käesoleva seaduse § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite.

9(13)

2-13-29161 Võlgnik on esitanud kohtule koos pankrotiavaldusega taotluse võlgniku kohustustest vabastamiseks. Võlgniku avaldusele vastuväiteid esitanud ei ole. Pankrotihalduri kinnituse kohaselt ei ole haldurile teada PankrS § 171 lg-s 2 sätestatud asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamise. Võlgnik on saavutanud kokkulepe oma emaga T B, et viimane oleks olla võlgniku kohustuste vabastamise menetluses kohtu määratud usaldusisikuks. Haldur on T B selgitanud usaldusisiku õigusi ja kohustusi, veendunud et isik on suuteline tegutsema usaldusisikuna. Haldurile ei ole teada ühtegi välistavat asjaolu, mis ei võimaldaks T B määramist võlgadest vabastamise menetluses usaldusisikuks (t.l.-89, II kd). Kohus leiab, et D B avaldus kohustusest vabastamisest menetluse algatamiseks tuleb rahuldada. Kohtule ei ole esitatud võlgniku suhtes andmeid, mis PankrS § 171 lg 2 kohaselt välistaks võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise. PankrS § 172 lg 1 kohaselt nimetab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisel võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. D B võlausaldajate üldkoosolekule ei ilmunud ühtegi võlausaldajat, mistõttu puudub võlausaldajate otsus usaldusisiku suhtes. PankrS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, üksnes jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Pankrotihaldur palus määrata võlgniku D B usaldusisikuks T B (võlgniku ema), kes on nõus täitma usaldusisiku kohustusi vastavalt PankrS § 172. PankrS § 172 lg 2 kohaselt usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. PankrS § 173 lg 1 kohaselt võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. PankrS § 172 lg 3 järgi võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. PankrS § 173 lg 5 kohaselt võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. PankrS § 173 lg kohaselt pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. PankrS § 172 lg 4 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. PankrS § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise tehes selle kohta määruse. PankrS § 175 lg 11 kohaselt kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne 10(13)

2-13-29161 kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Eeltoodu alusel pidas kohus vajalikuks ja õiglaseks algatada võlgniku D B suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning määrata alates käesoleva määruse jõustumisest Deniss Berjozkini usaldusisikuks T B kellele võlgnik teeb pankrotiseaduse § 173 lg 3 ja lg 6 nimetatud makseid. Kohus kohustab usaldusisikut hoidma võlgnikult saadud maksed oma varast eraldi avades selleks eraldi konto krediidiasutuses ja need maksed vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma. Samuti kohustab usaldusisikut andma PankrS § 173 lg 3 nimetatud tulust võlgnikule üle 25 protsenti ning esitama kohtule igal aastal aruande usaldusisiku kohuste täitmise kohta. Esimese aruande esitamise tähtaeg on 01. jaanuar 2016. Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Kohus kohustab võlgnikku: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui võlgnikul sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta; 3) andma usaldusisikule üle kogu oma tulu 100%; 4) andma pärimise teel saadu väärtusest usaldusisikule üle poole (50%). Kohus pidas vajalikuks selgitada võlgnikule, et võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (PankrS § 173 lg 1-6 alusel). Pankrotihalduri tasu ja kulud Vastavalt PankrS § 193 lg 4 kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

2-13-29161 Pankrotihaldur taotleb pankrotivõlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu ja kulutuste hüvitisega. Taotluse kohaselt peale kulude tasumist summas 120 eurot (kulud, mis on tekkinud peale jaotusettepanku esitamist ja kohus ei ole kinnitanud), jääb võlgnikul rahalisi vahendid summas 184,52 eurot. Nimetatud rahalised vahendid ei ole piisavad millest saaks tasuda haldur tasu. Pankrotihalduri taotluse kohaselt on pankrotihalduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 20 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Pankrotihaldur taotleb pankrotihaldurile tasu määramist summas 1400 eurot (koos sotsiaalmaksuga 1862 eurot). Pankrotihaldur taotleb riigi vahendite arvelt pankrotihaldurile sotsiaalmaksuga summas 1677,48 eurot (arvestus: 1862-184,52).

tasu

määramist

koos

PankrS § 3 lg 2 kohaselt kohaldatakse pankrotimenetlusele tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 183 lg 2 sätestab, et Eesti pankrotivõlgnik võib taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Pankrotihaldur taotleb võlgnikule menetlusabi andmist seoses pankrotihalduri tasu hüvitisega. Kohus asub seisukohale, et taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on tuvastanud, et võlgnikul puudub piisav vara (arvestades kulusid, siis rahaliste vahendite saldo on 184,52 euro), mistõttu ei saa pankrotimenetluse kulusid katta pankrotihalduri valitsetavast varast, samuti ei ole pankrotimenetlusest huvitatud isikud kohtu deposiiti menetluskulude katteks raha tasunud, aga pankrotihalduril on õigus saada tasu ja hüvitist tehtud kulutuste osas. TsMS § 183 lg 2 alusel ei hüvitata riigi vahenditest pankrotihalduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Kohus leiab, et TsMS § 183 lg 2 eesmärgiks anda menetlusabi võlgnikule halduri tasu ja kulude tasumisel mitte enam kui 397 euro ulatuses. Menetlusabi andmine on ennekõike isiku, kes ei suuda menetluskulusid kanda, kaitseks. Lähtudes ülaltoodust rahuldab kohus pankrotihalduri taotluse panrktihaldurile tasu määramiseks osaliselt ning määrab pankrotihalduri tasu suuruseks 437,24 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgniku pankrotivarast tuleb välja mõista pankrotihalduri kasuks pankrotihalduri tasu 138,74 eurot, millelt tasuda sotsiaalmaks summas 45,78 eurot. Kohus rahuldab pankrotihalduri taotluse menetlusabi andmiseks pankrotihalduri tasu osaliselt, määrates riigi vahendite arvel pankrotihalduri tasu hüvitamiseks menetlusabi summas kokku 397 eurot (halduri tasu 298,50 eurot + sotsiaalmaks 98,50 eurot). TsMS § 180 lg 1 kohaselt on menetlusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku (edaspidi menetlusabi saaja) taotlusel määrata, et menetlusabi 12(13)

2-13-29161 saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni maksmisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide ja kohtulahendi tõlke kulude kandmisest. TsMS § 181 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Pankrotihalduri esitatud taotlusest pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 158 alusel nähtub võlgniku varaline olukord ja suutmatus kanda menetluskulus. Kohus tuvastas pankrotimenetluses, et menetlusabi taotlejal puudub vara ja sissetulek. Seega on täidetud TsMS § 181 toodud menetlusabi andmise tingimused. Tulenevalt asja tähendusest menetlusabi taotlejale ning taotleja majanduslikust olukorrast ja võimalustest, peab kohus põhjendatuks anda võlgnikule riigipoolset menetlusabi TsMS § 181 alusel, vabastades võlgniku täielikult tsiviilasjas nr 2-13-29161 menetluskulude summas 397 eurot tasumisest. PankrS § 66 lg 1 kohaselt, lisaks tasule on halduril õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Selleks esitab haldur iga kolme kuu möödudes alates pankroti väljakuulutamisest pankrotitoimkonnale ja kohtule aruande sellel perioodil tehtud kulutuste kohta. PankrS § 66 lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Viru Maakohus on 07. mai 2014 jaotusettepaneku kinnitamise määrusega kinnitanud kulud 03. oktoobrist 2013 kuni 24. jaanuarini 2014 summas 178 eurot. Pankrotihaldur palub kohtul kinnitada seni kinnitamata PankrS § 148 kulud summas 120 eurot. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus on põhjendatud ning seni kohtu poolt kinnitamata kulutused summas 120 eurot tuleb kinnitada. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

13(13)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.