OÜ Dream Slats hagi OÜ Silva Service vastu 5 045.13 eurot nõudes 5 045.13 eurot.
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Dream Slats (registrikood 12121393, asukoht: Rannu küla, 43401 Aseri vald, Ida-Virumaa), lepinguline esindaja: Krista Arraste (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Silva Service (registrikood 11969187, asukoht: Ilu pst 10-2, 44314 Rakvere), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnu Tuulas (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
14. jaanuar 2015 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Jätta OÜ Silva Service taotlus tasaarvestuse tegemiseks rahuldamata.
2.Hagi rahuldada.
3.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Silva Service hageja OÜ Dream Slats kasuks 4 405 (neli tuhat nelisada viis) eurot 77 senti, s.h põhivõlgnevus 2 880 eurot, seisuga 02.06.2014 arvestatud viivis 588.33 eurot ja alates hagi esitamisest 12.06.2014 kuni 14.01.2015 arvestatud viivis 937.44 eurot.
Välja mõista OÜ-lt Silva Service OÜ Dream Slats kasuks viivis põhinõudelt 2 880 eurolt alates 15.01.2015 kuni põhinõude tasumiseni lepingus sätestatus määras 0.15.% päevas.
1 (10)
2-14-21905
5.Jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja välja mõista OÜ-lt Silva Service OÜ Dream Slats kasuks menetluskulud 510 (viissada kümme) eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 160 eurot).
6.Välja mõista OÜ-lt Silva Service OÜ Dream Slats kasuks viivis menetluskuludelt 510 eurolt alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Saata kohtuotsus poolte lepingulistele esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.12. juunil 2014 esitatud hagiavalduse kohaselt pooled sõlmisid 08.01.2013 puidu jäätmete ostumüügilepingu nr 08.01-13. Kostja ostis hagejalt novembris 2013 puidujäätmeid 280 m3 ja detsembris 2013 tükkjäätmed 165 m3 ja höövellaast 55 m3. Lepingu punkti 6.1 alusel esitas hageja kostjale eposti teel ostetud puidujäätmete eest vastava kuu lõpus jooksva kuu saatelehtede alusel väljastatud puidujäätmete kuupäeva ja koguse kohta andmed, millele kostja omakorda kinnituseks saatis tarnijaraporti vastavate kuupäevade ja kogustega ning mille alusel hageja väljastas kostjale tasumiseks arve nr 100746 summas 1 848 eurot tasumise tähtajaga 30.12.2013.a (280 m3 tükkjäätmed, 5.50 eurot/m3 + käibemaks) ja arve nr 100759 summas 1 518 eurot tasumise tähtajaga 30.12.2013.a (165 m3 tükkjäätmed, 5.50 eurot/m3 + käibemaks; 55 m3 höövellaast, 6,50 eurot/m3 + käibemaks).
2.Hageja esitas kostjale 27.11.2013 e-posti teel teatise lepingu lõppemisest. Kostja teostas viimase äraveo 20.12.2013.
3.Kostja esitas 17.01.2014.a hagejale kirjaliku tasaarvestuse avalduse, mille kohaselt tasaarvestab ta hageja esitatud arvetest nr 100746 ja 100759 tuleneva võlgnevuse 3 366 eurot kostja poolt hagejale esitatud arvest nr 262 tuleneva võlgnevusega 2 880 eurot ning selle tulemusel saadud vahe summas 486 eurot kostja tasus arve nr 100759 ja 100746 katteks. Kostja tasaarvestatava nõude aluseks on väidetavalt asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud suuline leping, mille kohaselt kostja tellis ja ostis lepingu täitmiseks ja puidujäätmete veoks konteinerid ja andis need hagejale puidujäätmete müügil vedudeks tasuta kasutada tingimusel, et kui hageja müüb kostjale puidujäätmeid ka 2014.a jooksul, st sõlmitakse uus müügileping tähtajaga 2014.a lõpuni.
4.Hageja ei nõustu kostja tasaarvestamise avaldusega ja leiab, et tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on tõendamata, kuivõrd poolte vahel ei ole kunagi sõlmitud ei suulist ega ka kirjalikku lepingut või kokkulepet lisaks olevasolevale lepingule, mis kohustaks hagejat maksma konteinerite renti ja kostja poolt viidatud hinnaga. Eeltoodust tulenevalt on kostjal tasumata ostetud puidujäätmete eest arve nr 100746 jääk summas 1 362 eurot ja arve nr 100759 summas 1 518 eurot, kokku 2 880 eurot. Hageja arvestab viiviseid alates nõude sissenõutavaks muutumisest kuni hagiavalduse koostamiseni 02.06.2014 lepingujärgse viivise määraga 0,15% päevas summas 588.33 eurot 2 (10)
2-14-21905
5.Hageja palus VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 113 lg 1 ning TsMS § 3 lg 1, § 146, § 367 alusel mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlg 2 880 eurot, hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 588.33 eurot, viivised põhinõudelt alates 03.06.2014 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse määraga 0,15% päevas ning menetluskulud.
6.Hageja nõustus vaidluse kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
7.22. oktoobril 2014 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt kostja saatis 16.01.2014 hagejale nõude ja tasaarvestuse avalduse. Enne seda oli kostja esitanud hagejale 31.12.2013 arve nr 262 konteineri rendi eest ajavahemikul 22.02.2013 kuni 20.12.2013. Hageja ei ole täitnud kokkulepitud kohustust tasuda kasutatud konteinerite eest renti. Kostja andis hagejale puidujäätmete müügilepingu täitmisega samal ajal kasutada puidujäätmete veoks vajalikud konteinerid. Kostja andis need konteinerid hagejale kasutada üksnes tingimusel, et saab hagejalt osta puidujäätmeid samadel tingimustel nagu eelnevalt nimetatud müügilepingus, ka 2014.a jooksul. Kostja tellis konteinerid spetsiaalselt üksnes müügilepingus ettenähtud puidujäätmete veoks ja andis need hagejale üle enne ostu-müügilepingu sõlmimist nagu on kirjeldatud ostu-müügilepingu punktis
4.1.Viidatud lepingu punkt tõendab, et need konteinerid olid hageja (müüja) laos olemas enne müügilepingu sõlmimist ja enne müüdud puidujäätmete veo algust. Vastasel juhul poleks hageja ka saanud kostjale müüdud puidujäätmeid üle anda ja tänu kostja poolt üle antud konteineritele sai hageja üldse puidujäätmeid müüa. Sellises puidujäätmete äris on tavapärastes turutingimustes välja kujunenud, et konteinereid puidujäätmete veoks renditakse turuhinna alusel. Kostja arves nr 262 on toodud konteineri rendi turuhind 120 eurot kuus, pluss käibemaks. Seega nõuab kostja hagejalt renti konteinerite eest keskmise turuhinna alusel. On arusaamatu, miks hageja arvab, et kostja pidanuks andma konteinerid talle tasuta kasutada.
8.16.01.2014 nõude ja tasaarvestuse avalduse esitamisel tugines kostja VÕS § 197 lg-le 1 ja §-le 198 ning teostas vastastikuste nõuete tasaarvestuse ja arvestas tasa oma nõude konteinerite rendi eest summas 2 880 eurot hageja nõudega puidujäätmete müügi eest summas 3 366 eurot (3 366 - 2 880). Pärast tasaarvestust võlgnes kostja hagejale 486 eurot, mida kostja tasus hagejale ära. Kostja saatis 07.02.2014 eelnevalt kirjeldatud tasaarvetuse avalduse ja nõudega samadel alustel teistkordselt oma vastuväited hageja nõudele. VÕS § 198 alusel toimub tasaarvestuse tegemine avalduse tegemisega teisele poolele.
9.Kuna hageja jätkuvalt nõuab summat, mille kostja talle tasaarvestuse alusel tegelikult juba ära tasus, esitas kostja kohtumenetluses tasaarvestuse vastuväite. Kostja keeldub VÕS § 110 lg 1 alusel oma kohustuse täitmisest. Kostja palus VÕS § 110 lg 5 alusel tasaarvestada kohtuotsuses poolte vastastikused nõuded ja lugeda, et nii hageja poolt hagis nõutud põhinõude summa kui ka kostja poolt tasumata arve alusel nõutud summa on tasutud. Hageja poolt nõutud viivist ei saa kostjalt välja nõuda, kuna kostja ei olnud põhivõlgnevuse osas viivituses.
10.Alternatiivselt suulise konteinerite üürilepinguga põhjendab kostja oma vastunõuet hageja vastu alusetu rikastumise sätetele (VÕS § 1037 lg 1-3) tuginedes. Kui hageja eitab suulise konteinerite üürilepingu sõlmimist, on kostja õigustatud esitama hageja vastu nõude konteinerite üüri hariliku turuväärtuse hüvitamise nõudes. Oluline on siinkohal osundada, et hageja ei ole eelnevas menetluses kordagi esitanud vastuväidet, et ta ei kasutanud vaidlusaluseid konteinereid. Juhul, kui hageja poleks 3 (10)
2-14-21905 konteinereid kasutanud, poleks ta üldse saanudki kostjale puidujäätmeid müüa. Juba selle asjaoluga on kostja tasaarvestuse vastuväite nõue tõendatud.
11.Kostja palus tõendina vastu võtta hageja 05.12.2013 elektronkiri MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus, millega tõendab seda, et hageja on pärast kostjaga lepingu lõppemist sunnitud pudujäätmete müügiks konteinereid raha eest rentima. Kostja konteinereid sai hageja tasuta kasutada üksnes tingimusel, et hageja sõlmib kostjaga puidujäätmete müügilepingu ka 2014. aastaks, mida hageja aga ei teinud. Järelikult puudus hagejal alus kostja konteinerite kasutamiseks. Seega on hageja saanud kasutuseeliseid, millised ta peab kostjale hüvitama. Riigikohtu praktika kohaselt loetakse kasutuseelise hüvitise määramisel kohaseks hariliku väärtuse hüvitist. Harilikuks väärtuseks antud võlasuhtes on sarnaste konteinerite tavapärane turutingimustele vastav renditasu. Kostja on hagejale esitanud konteinerite rendi arve nr 262, milles rendihind vastab turutingimustele. Kostja esitab hageja vastu nõude summas 2 880 eurot kuna hageja on kostja arvel alusetult rikastunud.
12.Alusetu rikastumise teel saaduks ja hüvitamisele kuuluvaks esemeks võivad antud juhul olla muuhulgas rikkumise teel saadud kasutuseelised TsÜS § 62 lg 1 järgi. Hageja kasutuseeliseks saab olla kasu, mida ta sai seetõttu, et ei pidanud teiselt isikult konteinereid turutingimustel üürima selleks, et kostjale müügilepingu alusel puidujäätmeid müüa.
HAGEJA SEISUKOHT
13.10. novembril 2014 esitatud seisukoha järgi poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 2.2 kohaselt on toorme tarnekoht Rannu küla, Aseri vald. Pooled on kokku leppinud, et toorme tarne ja pealelaadimise tarnekohast ostja asukohta korraldab ostja oma kulul. Seega pealelaadimise ja konteinerid pidi kostja enda poolt korraldama. Lepingus ei ole kirjas, et hageja saab tasuta konteinereid kasutada vaid, et kostja ise kohustub tarne/transpordi ja pealelaadimise korraldama oma kuludega. Vastu tulles kostjale laadis hageja ise koormad kostja konteinerisse. Laadimise teenuse eest hageja arveid ei esitanud.
14.Lepingu punkti 3.2 kohaselt ostjal on kohustus asendada täis konteiner tühja konteineri vastu peale täis konteineri ära viimist. Nimetatud oli kostja lepinguga võetud kohustus selleks et kostja saaks üldse tooret osta. See tähendab, et hageja oli ainult sellistel tingimustel nõus kostjaga lepingut sõlmima. Vastavalt lepingu punktile 4.1. toorme koguse määramise aluseks on konteinerid mahutavusega 30 m3 ja 35 m3. Tegelikkuses olid kostja toorme veoks kasutusel 40 m3 konteinerid, nagu näha hagiavalduses lisatud saatelehtedel, kuid kostjale vastu tulles esitati arved vastavalt hagiavalduse lisale 5 toodud tarnelehtedele 35 m3 kohta. Seega esitas hageja arved tegelikult väiksemas summas, kui tegelikult „tooret” konteineritesse laeti.
15.Hagejal ei ole sõlminud suulisi kokkuleppeid kostjaga. Poolte vahel on sõlmitud 08.01.2013.a kirjalik leping, mille hageja täitis nõuetekohaselt. Kuna kostja esitas hagejale arve konteinerite rendi eest, lähtudes n.ö suulisest kokkuleppest, pöördus hageja 21.01.2014.a e-kirja teel A A poole (kes oli 08.01.2013 lepingu kostjaga allkirjastanud) välja selgitamaks, kas neil oli täiendavaid kokkuleppeid kostjaga. Oma vastuses, kinnitab A A, et täiendavaid kokkuleppeid kostjaga ei olnud. Kostja palub oma vastuses tõendiks võtta hinnapakkumise päringu konteinerite rendiks, mille hageja tegi MTÜ-le Lääne-Viru Jäätmekeskus 05.12.2013. Hageja on seisukohal, et lähtudes poolte vahelisest lepingust ja tegelikust tahtest, ei oma nimetatud hinnapakkumine tõendi jõudu. 4 (10)
2-14-21905
16.Lepingu punktis 2.5 müüja kinnitab, et ta ei müü kolmandatele isikutele (välja arvatud Dream Slats OÜ töötajad) ülalnimetatud puidujäätmeid lepingu kehtivusaja jooksul. Kostja oli ainuostja toormele lepingu kehtivusaja jooksul, kellel tuli lepingu kohaselt omalt poolt transport ja tarne korraldada. On ilmne, et pärast poolte vahel sõlmitud lepingu lõppemist, tuli hagejal leida oma majandustegevuse jätkamiseks uued lepingupartnerid. See, millistel tingimustel ja kellega hageja uue lepingu sõlmis, ei oma antud tsiviilasjas tähtsust.
KOSTJA TÄIENDAVAD SEISUKOHAD
17.20. novembril 2014 esitatud seisukohas leidis kostja, et tarne on müügilepingu tähenduses transpordi kulu, st. kulu veokile. Kulu pealelaadimisele on toorme konteinerisse laadimise kulu. Nende kulude kandmist kostja hagejalt ei nõua. Kostja nõuab hagejalt konteineri rendi tasu. Hageja viidatud lepingu punkt ei reguleeri vähimalgi määral konteineri kasutamist ja leping tervikuna ei anna hagejale õigust kasutada kostja poolt selle lepingu täitmiseks spetsiaalselt tellitud konteinereid tasuta. Konteinerit tuleb antud lepingu tähenduses käsitleda kui pakendit ilma milleta ei ole üldse võimalik puidujäätmeid müüa. Ka hageja poolt viidatud lepingu punkt 3.2. näitab sõnaselgelt, et puidujäätmete veoks mõeldud spetsiaalsed konteinerid ei ole mitte veoki osad ega selle küljes kinni, vaid on käsitletavad kui puidujäätmete veoks mõeldud spetsiaalsed pakendid. Vaidlusaluse lepingu punktide
2.2.ja 3.2. järgi kandis kostja veoki kulu, mis konteinereid vedas, kuid nende sätete ja lepingu järgi tervikuna ei ole kostjal kohustust anda konteinereid hagejale tasuta kasutada. Poolte vahel on tekkinud erinevad arusaamised, kuidas tõlgendada 08.01.2013 sõlmitud lepingut. Järelikult tuleb muuhulgas juhinduda VÕS § 29 lg 5 punktidest 5 ja 6. Vastaval tegevusalal renditakse konteinereid tavaliselt tasu eest. Puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks pidi kostja andma hagejale tasuta kasutada neid eriotstarbelisi konteinereid.
18.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
19.Kostja nõustus asja kirjaliku menetlusega
MENETLUSE KÄIK
20.27.11.2014 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja võimalike täiendavate avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 22.12.2014.
HAGEJA TÄIENDAV SEISUKOHT
21.22. detsembril 2014 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja seisukohaga, et spetsiaalselt puidujäätmete veoks mõeldud konteineritele, mis ei ole veoki osad, on käsitletavad spetsiaalse pakendina. Pakendiseaduse § 4 lg 4 kohaselt on veopakend veokahjustuste vältimiseks kasutatav täiendav pakend koos täitematerjaliga, kusjuures pakendiseaduse mõistes ei arvata veopakendi hulka auto-, raudtee-, mere- ja lennukonteinereid. Eeltoodust tulenevalt ei ole autokonteiner spetsiaalne pakend puidujäätmetele, millele kostja tugineb.
22.Lepingust tulenevalt on üheselt aru saada, et toorme ehk puidujäätme tarne ja toorme ehk puidujäätme pealelaadimine tarnekohast on kostja kohustus ja kulu. See tähendab pealelaadimine konteinerisse, kuna konteiner ei ole pakend. Nimetatud on lepingu punktist 3.2 tulenevalt üheselt mõistetav, et kostja kohustus on konteinereid vahetada. 5 (10)
2-14-21905
23.Müügilepingus ei ole sätestatud asjaolu, et kostja annab konteinerid tasuta hageja käsutusse mingiks perioodiks, tingimusel, et lepingut pikendatakse. Samuti ei ole lepingus sätestatud, et hagejal on kohustus tasuda renti kostja konteinerite eest. Kostja ei ole kordagi lepingu kestvuse ajal esitanud arveid konteinerite kasutamise eest.
24.Hageja ei nõustu hageja kostja väidetega, et konteinerite renditasu nõudes saab tugineda VÕS § 1037 lg 1-3 sätestatud alusetu rikastumise sätetele. Hageja sõlmis kostjaga lepingu niivõrd soodsatel tingimustel, mis pidi katma nii kõik tema tarnega seotud kulud kui ka võimaldama jääda kasumisse. Hageja esitas kostjale arved väiksemas summas, kui tegelikult konteinerite transpordiga viidi välja.
25.Hageja palus hagi rahuldada, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ning mõista kostjalt välja hageja kasuks viivis menetluskuludelt kuni täitmiseni VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
26.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
27.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on nõustunud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamisega. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
28.Hagiavalduse kohaselt 08.01.2013 sõlmisid pooled puidu jäätmete ostu-müügilepingu nr 08.0113. Lepingu tingimuste kohaselt kohustus hageja (müüja) müüma ja kostja (ostja) ostma puidu jäätmeid „toore“, s.h höövellaastu hinnaga 6.50 eurot m3 ja tükkjäätmeid hinnaga 5.50 eurot/m3 (t. lk. 16-18). Hageja esitas kostjale 30.11.2013 arve nr 100746 tükkjäätmete eest koos käibemaksuga summas 1 848 eurot ja 31.12.2013 arve nr 100759 tükkjäätmete ja höövellaastu eest kokku koos käibemaksuga summas 1 518 eurot (t. lk. 28, 29). Pooltel ei ole vaidlust nende vahel ostumüügilepingu sõlmimise, lepingu alusel hageja poolt kostjale kauba tarnimise, tarnitud koguse ega esitatud arvetel toodud kauba maksumuse üle. Kostja on esitanud väite hageja poolt kostja konteinerite kasutamise kohta ja taotluse tasaarvestuse tegemiseks või tasaarvestuse võimatuse korral hageja nõude alusetu rikastumise sätete alusel vähendamiseks.
29.TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 231 lg 1 esimese lause alusel tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Käesolevas vaidluses pooled ei ole tõendamiskoormises teisti kokku leppinud. Kuna kostjal ei ole vaidlust hageja poolt müügilepingust tulenevate kohustuste täitmise üle, siis käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis kostjal. Hagiavalduse rahuldamata jätmiseks peab kostja tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud 6 (10)
2-14-21905 tõenditega tõendama, et esinevad alused tasaarvestuse tegemiseks ja/või et hageja on kostja arvel alusetult rikastunud.
30.Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole täitnud kokkulepitud kohustust tasuda kasutatud konteinerite eest renti. Kostja väidab, et poolte vahel oli sõlmitud ka suuline kokkuleppe hageja poolt kostja konteinerite kasutamise kohta. Seega väidab kostja, et poolte vahel oli sõlmitud ka teine leping. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg 1 kohaselt tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Võlaõigusseaduse (VÕS) 11 lg 1 järgi lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. TsÜS ega VÕS ei kohusta pooli sõlmima võlaõiguslikku lepingut kirjalikult. Kostjal ei ole ühtegi mõistlikku põhjendust, miks pidid pooled sõlmima konteinerite kasutamise lepingu suuliselt, olukorras kus nende vahel sõlmitud ostu-müügileping oli kirjalik.
31.Pooltel ei ole vaidlust selle üle, et kostja andis hagejale kasutada puidujäätmete veoks vajalikud konteinerid. Samas sellest ei piisa hagi rahuldamata jätmiseks. Hageja ei tunnista poolte vahel suulise lepingu sõlmimist. Kostja ei ole tõendanud millal, kellega, millise sisuga ta konteinerite kasutamises rendilepingu sõlmis ja millises tasu suuruses kokku leppis. Kostja ja hageja vahel teiste lepingute puudumist on kinnitanud kostja nimel 08.01.2013 lepingule alla kirjutanud isik A A 21.01.2014 hageja esindajale saadetud e-kirjas, mille kohaselt ta on sõlminud vaid ühe, s.o 08.01.2013 lepingu (t. lk. 114, 141). Sellega on tuvastatud, et tõendamata on kostja väited temal teise lepingu alusel hageja vastu nõudeõiguse tekkimise kohta.
32.Põhjendamatud on kostja väited, et ta andis need konteinerid hagejale kasutada üksnes tingimusel, et saab hagejalt osta puidujäätmeid samadel tingimustel ka 2014.a jooksul. Kostja nimetatud väide ei ole kooskõlas poolte vahel 08.01.2013 sõlmitud lepingu punktis 10.1. sätestatuga, mille kohaselt leping on kehtiv kuni 31.12.2013 ja või kuni mõlema osapoole nõuded teise vastu on täidetud. Hageja on 27.11.2013 teatanud kostjale, et ei soovi lepingut pikendada (t. lk. 30-32). See, et sama punkti teise lause alusel osapooltel on võimalik lepingut pikendada kirjalikult vormistatud ning poolte poolt allkirjastatud lepingu lisana, ei tähenda, et leping garanteeris kostjale hagejalt puidujäätmete ostu ka 2014. aastal või et hageja ei saanud poolte vahel sõlmitud lepingut lõpetada.
33.08.01.2013 lepingu punkti 4.1. järgi toorme koguse määramise aluseks on müüja laos asuvad konteinerid, mahutavusega 30 m3 ja 35 m3. Pooltel ei ole vaidlust, et müüja kasutas kostja konteinerid, millised olid müüjale üle antud enne lepingu sõlmimist. Lepingu punkti 4.1. sisust lähtudes ei ole kohtul võimalik asuda seisukohale, et selle punkti alusel võis kostjal tekkida konteinerite renditasu nõudeõigus hageja vastu. Rendilepingu mõiste on sätestatud VÕS § 339, mille kohaselt rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). On üldiselt teada, et reeglina tasutakse renti igakuiselt, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja ei väida, et pooled leppisid renti teisiti (mitte igakuiselt) tasumises. Samas ei ole kostja kogu lepingu kehtivuse ajal kordagi teatanud hagejale kavatsusest nõuda konteinerite eest renditasu. Arve nr 262 10 kuu eest korraga renditasu koos käibemaksuga 2 880 eurot saamiseks koostas kostja 31.12.2013 (t. lk. 100). Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et ta lepingu punktis 2.5. sätestatud kohustuse täitis ja et kogu lepingu kehtivuse ajal hageja ei müünud puidujäätmeid kolmandatele isikutele. Seega kasutati konteinerid vaid kostjale puidujäätmete müümiseks. Rendisuhte puudumist kinnitab ka asjaolu, et 08.01.2013 7 (10)
2-14-21905 lepingu punktist 3.2. tulenevalt ostjal oli kohustus asendada täiskonteiner tühja vastu peale täis konteineri ära viimis. Pakendiseaduse § 3 lg 1 p 3 (PakS) alusel pakendi liigiks sama seaduse tähenduses on ka veopakend ehk kolmandane pakend – mõeldud teatud arvu müügiühikute või rühmapakendis kaupade käsitsemiseks ja veoks, et vältida veol kauba füüsilisi kahjustusi, siia ei kuulu maantee-, raudtee-, mere- ja õhuveokonteiner. Kostja ei ole väitnud, et ta hagejale maanteekonteineri rendile andis. Seega ei ole välistatud, et kostja poolt hagejale üle antud konteinerid (taara) oli veopakend PakS § 3 lg 1 p 3 mõistes. Kuna konteinereid kasutas hageja vaid kostjale toorme müümiseks, siis sellega on tuvastatud, et pooltel vahel ei olnud rendilepingut kostja konteinerite rentimise kohta.
34.Kostja on seda ka ise aru saanud, et ta ei suuda poolte vahel rendilepingu sõlmimist tõendada, mistõttu on ta asunud tuginema väidetavalt tavapärastes turutingimustes välja kujunenud olukorrale, kus konteinereid puidujäätmete veoks renditakse turuhinna alusel. Kostja väidab, et arves nr 262 toodud renditasu 120 eurot kuus, millele lisandub käibemaks, ongi konteineri rendi turuhind. Kohus ei nõustu ka kostja väidetud turuhinnaga, põhjusel, et puuduvad tõendid, mille alusel kostja väidetava turuhinna arvestas. Kohus leiab, et kostja esitatud hageja esindaja 05.12.2013 e-kiri MTÜ-le LääneVirumaa Jäätmekeskus kinnitab küll, et parast hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingu lõppemist soovis hageja rentida konteinereid tasu eest, kuid sellest ei piisa kostjale konteinerite eest renditasu maksmiseks, sest hageja ei olnud vaba kostja konteinerite kasutamisel, ta ei saanud neid kasutada oma äranägemise järgi ja saada sellest vilja, vaid pidi kasutama neid ainult kostjale vastavalt lepingule toorme müümiseks.
35.Tasaarvestamise õiguslik alus on sätestatud VÕS § 197, mille lg 1 tulevalt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. See, et kostja 16.01.2014 hagejale vastavalt VÕS § 198 tasaarvestuse tegemiseks avalduse esitas, ei tähenda, et kostjal 2 880 eurot ulatuses tasasarvestamise õigus ja hagejal selles ulatuses kostjale tasumise kohustus tekkis. Kohustuste tekkimise alused on sätestatud VÕS § 3 punktides 1-6. Arve ega tasaarvestuse avalduse esitamine ei ole VÕS § 3 tulenevalt kohustuste tekkimise aluseks. Sellepärast ei ole kostjal ka tekkinud õigust VÕS § 110 lg 1 alusel ostu-müügilepingust tulenevate kohustuste täitmisest keeldumiseks.
36.VÕS § 1037 lg 1 tulenevalt õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 1037 lg 3 esimese lause kohaselt sama paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Hageja ei ole kostja nõusolekuta tema konteinereid kasutanud. Asjas ei ole tõendatud, kas ja mida hageja kostjale müüdava toorme kostja konteineritesse ladustamisega kokku hoidis. Kostja ei ole esitanud väidet, et toorme hinnas kokku leppemisel ei ole toorme kostja konteineritesse ladustamisega arvestatud või et pudijäätmete hind ka hageja enda (või hageja renditud) konteineritesse ladustamisel oleks sama. Kostja ei vaielnud hageja väitele vastu, et tegelikult mahtus konteineritesse puidujäätmed 30 m3 ja 35 m3 asemel hoopis 40 m3, kuid hageja esitas kostjale arved väiksemas summas, kui tegelikult konteinerite transpordiga viidi välja. Ei väida kostja ka seda, et ostu-müügilepingu alusel hageja poolt pudijäätmete kolmandatele isikutele võõrandamise välistamisega ei ole kostja ise kasu (kasutuseelist) saanud. 8 (10)
2-14-21905
37.Kohus hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab kostja taotluse tasaarvestuse tegemiseks või kasutuseelise hüvitamiseks rahuldamata ja rahuldab hagi täies ulatuses summas 3 468.33 eurot, s.h põhivõlgnevus 2 880 eurot ja seisuga 02.06.204 arvestatud viivis 588.33 eurot. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja 08.01.2013 lepingu punkti 6.3. alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest 12.06.2014 kuni 14.01.2015 summas 937.64 eurot (217 päeva x 2 880 x 0.15%) ja edasi alates 15.01.2015 kuni põhinõude täitmiseni lepingus sätestatud määras 0.15% päevas. Menetluskulud
38.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
39.Hageja on hagiavalduse esitamisel 02.06.2014 tasunud riigilõivu summas 350 eurot (maksekorraldus nr 974, t. lk. 37). Kohus on 16.06.2014 kohtumäärusega nõudnud hagejalt menetluskulude nimekirja esitamist ja hageja on 25.06.2014 esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt hagejale on 10.06.2014 esitatud arve OÜ Julianuse Inkasso poolt summas 192 eurot (t. lk. 60). 10.11.2014 menetlusdokumendis on hageja palunud välja mõista ka menetluskuluna vastuse koostamise ees 130 eurot. Hageja ei ole selle menetluskulu kohta kohtule tõendeid esitanud ja kohus leiab, et hageja õigusabi kulu on käesolevas menetluses 192 eurot. 22.12.2014 taotluses hageja on palunud mõista kostjalt välja hageja menetluskulud ja määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus. Kuna täiendavaid kulusid hageja esitanud ei ole, leiab kohus et tema menetluskulude suurus ei ole muutunud.
40.Hageja õigusabikulud sisaldavad käibemaksu 32 eurot.TsMS § 174 lg 10 kohaselt menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja ei ole kohtule teatanud, et tal puudub õigus käibemaksu tagasiarvestamiseks. Hageja poolt kostjale esitatud arvete kohaselt hageja on käibemaksukohuslane. Seega seaduse alusel on hagejal õigus arvestada tasutud käibemaks tagasi. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostjalt välja mõistmata hageja õigusabikulu 32 euro ulatuses. Menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 510 eurot, s.h riigilõiv 350 eurot ja õigusabikulud ilma käibemaksuta 160 eurot.
41.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja 9 (10)
2-14-21905 taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
42.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 1, § 632 lg 1 sätete kohaselt /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
10 (10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.