Kohtunikud Kaija Kaijanen, Gaida Kivinurm, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2015. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-4527 OÜ Basteg Group hagi Korteriühistu Sõle 56 vastu võla ja viivise väljamõistmiseks
Tsiviilasi Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11. septembri 2014. a määrus menetluskulude kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad
KÜ Sõle 56 määruskaebus Hageja OÜ Basteg Group (registrikood 11238756, asukoha aadress Betooni 11B, Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni Kostja Korteriühistu Sõle 56 (registrikood 80136699, asukoha aadress Sõle 56-2, Tallinn), lepinguline esindaja Natalja Perova
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 11. septembri 2014. a määrus osaliselt menetluskulude väljamõistmise osas summas 166.67 eurot ja jätta tühistatud osas avaldus rahuldamata.
2.Harju Maakohtu 11. septembri 2014. a määruse resolutsioon kehtib tervikuna järgmises sõnastuses: 2.1.Rahuldada OÜ Basteg Group avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. 2.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Korteriühistult Sõle 56 välja menetluskulud summas 3641.66 eurot OÜ Basteg Group kasuks. 2.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Korteriühistul Sõle 56 tasuda OÜ-le Basteg Group hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (3641.66 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
2.4.Jätta rahuldamata OÜ Basteg Group avaldus väljamõistmiseks 363.34 euro ulatuses.
Edasikaebamise kord Menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik võib kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohus rahuldas 25.03.2014. a otsusega OÜ Basteg Group hagi Korteriühistu Sõle 56 vastu ja jättis menetluskulud kostja kanda. Maakohtu otsus jõustus 28.04.2014. a.
2.Hageja esitas 20.05.2014. a avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks. Hageja menetluskuludeks oli riigilõiv 600 eurot ja lepingulise esindaja tasu 3405 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 4005 eurot. Ühtlasi palus hageja määrata, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohase täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja vaidles avaldusele vastu. Kulud õigusabile ei ole piisaval määral põhjendatud, vajalikud ega tõendatud, ning arvestades asja keerukust, ilmselgelt ülepaisutatud. Riigilõivu osas kostjal vastuväiteid ei olnud. Maakohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas hageja avalduse 11.09.2014. a määrusega osaliselt ja mõistis Korteriühistult Sõle 56 välja hageja menetluskulud 3808,33 eurot ning viivise määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Hageja palus kostjalt välja mõista riigilõivu 600 eurot. Kohus leidis, et avalduse esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 10 584,57 eurot tasumisele riigilõiv 500 eurot, kui avaldus on esitatud www.e-toimik.ee kaudu. Kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 märkis Riigikohus, et menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa mõista teiselt poolelt välja riigilõivu, mida on tasutud seaduses ettenähtust rohkem. Kuivõrd vastaspoolelt kuuluvad väljamõistmisele üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv üksnes osas, milles hageja oli kohustatud riigilõivu tasuma, s.o 500 eurot.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisas hageja menetluskulude nimekirja ja arved, millest nähtus, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 31,5 tundi - kliendiga kohtumiseks, materjalidega tutvumiseks ja analüüsiks, maksekäsu kiirmenetluses avalduste koostamiseks ja esitamiseks, hagiavalduste ja täiendavate seisukohtade koostamiseks, toimikuga tutvumiseks, kohtuistungiks ettevalmistamiseks ning istungil osalemiseks, istungi protokolliga tutvumiseks ja protokolli parandamise taotluse koostamiseks. Hageja taotles ka Advokaadibüroo Ahas & Heringson GLO poolt esitatud arvetel kajastuvate bürookulude, kokku 96,67 eurot hüvitamist. Kohus leidis, et bürookulude hüvitamine kostja poolt ei ole põhjendatud, kuna bürookulude osas on mõistlik eeldada, et need kuuluvad advokaadi tunnitasu sisse. Kohus leidis, et ülejäänud hageja lepingulise esindaja kulud on vajalikud ja põhjendatud. Hageja esindaja toimingute kestvuse, s.o kliendiga kohtumine, materjalidega tutvumine ja analüüs, maksekäsu kiirmenetluses avalduste koostamine ja esitamine, hagiavalduste ja täiendavate seisukohtade koostamine, toimikuga tutvumine, kohtuistungiks ettevalmistamine ning istungil osalemine, istungi protokolliga tutvumine ja protokolli parandamise taotluse koostamine, oli põhjendatud ning tsiviilasja keerukusega kooskõlas. Keskmine tasu
õigusteenuste eest 105 eurot tunnis ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda ning on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud.
7.Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 3808,33 eurot, hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata jätta 196,67 euro osas. Kostja määruskaebus
8.Kostja palub maakohtu määruse tühistada. Maakohus jättis kontrollimata lepingulise esindaja kulud ning väljamõistetud menetluskulud on ebamõistlikult suured, maakohus jättis hindamata asja keerukuse. Riigikohtu praktikast tuleneb, et keerukuse hindamise kriteeriumiks peavad kohtud eelkõige vaidluses läbitud kohtuastmete arvu ja nõude olemust.
9.Menetluskulude nimekirja p-s 1.1. on märgitud: 06.11.12 – materjalidega tutvumine, analüüs avaldus seoses KÜ Sõle 56 soklitööde ekspertiisiga (4 lehte) – 3 tundi; 07.11.12 – avalduse lõplik koostamine – 2 tundi; kohtumine kliendiga, konsultatsioon – 1 tund; kokku 6 tundi. Kostja arvates ei saanud see maht olla suurem kui 3 tundi. Nimekirja p-s 1.2 on märgitud:
06.12.12.täiendavad seisukohad KÜ Sõle 56 - 1,30 tundi. Kuid toimikus puudus 06.12.12 seisukoht korteriühistule. 21.12.12. kohtumine eksperdiga seoses KÜ Sõle 56 – 1 tund. Kostja leiab, et nimetatud kulud ei ole põhjendatud. 10.01.2013 - kohtumine kliendiga, konsultatsioon - 0,30 t. Selle vastu vastuväidet ei ole. Seega kostja hinnangul ei saanud töömaht olla rohkem kui 0,30 tundi. Menetluskulude nimekirja p-s 1.3 on märgitud järgmised toimingud: 15.01.13 täiendava seisukohad KÜ-le 56 ühes arves esitamisega – 1,20 t. Kostjal vastuväited selle kohta ei ole. 29.01.13 maksekäsu kiirmenetlusavalduste esitamine – 1,40 t. Kostja pole sellega nõus, sest kõik esitatud kiirmenetlusavaldused on kirjutanud alla OÜ Basteg Group seaduslik esindaja. Menetluskulude nimekirja p-st 1.4 tuleneb, et kolme hagiavalduse koostamiseks oli kulutatud aega kokku 5,30 tundi. Kostja arvates ega vasta see aeg tegelikkusele, kuna tegemist on nõudega, kus hagiavaldused on esitatud kostja vastu samal alusel ja samadest asjaoludest tulenevalt, lisatud sarnased dokumendid. Seega on piisav 2 tundi. Samuti on ülepaisutatud aeg 20.09.13 seisukoha koostamiseks ja edastamiseks p –s 1.5. Hageja poolt on märgitud, et nimetatud toimingute tegemiseks on kulutatud aega kokku 7 tundi. Kostja vastus koosneb 3 lehest. Arvestades vaidluse sisu ja esitatud vastuväited, selle dokumendi koostamiseks ja edastamiseks piisab 2 tunnist. Menetluskulude nimekirja p-s 1.6 on märgitud järgmised toimingud: 04.02.14 - konsultatsioon seonduvalt kohtuistungiga - 1 t, 04.02.14 - kohtuistungi ettevalmistamine – 0,40 t, 14.02.14 - toimikuga tutvumine kohtus- 1 t, 17.02.14 kohtuistunguks ettevalmistamine - 1 t, 17.02.14 - konsultatsioon klientiga - 1,30 t, 17.02.14 kohtuistung – 1,30 t, 20.02.14 - istungi protokolli tutvumine – 0,10 t, 20.02.14 –taotlus protokolli parandamiseks – 0,30 t. Kokku 7,20 tundi. Kostja arvates ei ole põhjendatud kohtuistungi ettevalmistamiseks kulutatud aeg, milleks oli 4,70 tundi. Kostja arvates istungi ettevalmistamiseks on piisav 2 tundi. Seega, kokku 2 t +1,30 t (kohtuistung) + 0,10 t (istungi protokolli tutvumine) + 0,30 (taotlus protokolli parandamiseks) = 4,40 t.
10.Eeltoodust tulenevalt, arvestades asja keerukust, on põhjendatud hageja menetluskulud esindajale kokku 3 t + 0,30 t + 1,20 t + 2 t +2 t + 4,40 t = 12,90 t x 100 eur/t = 1290 eurot.
11.Samuti pööras kostja kohtu tähelepanu asjaolule, et kulusid tõendavad dokumendid on vastuolus. Avalduse kohaselt hageja soovib saada menetluskulu kokku 3405 eurot (ilma km). Oma nõude tõendamiseks on esitatud: Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ arved, tööarvestused ja menetluskulude nimekiri. Arved on esitatud kokku summas 2763,33 eurot (ilma km) 26,20 töötunni eest. Seega menetluskulud peaksid olema 2620 eurot (avaldusel 3405 eurot).
12.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohus
leidis ebaõigesti, et tunnitasu peaks olema rohkem kui kehtib Advokaadibüroo Heringson GLO OÜ-s hindamistasu, ehk 100 eurot. Menetluse edasine käik
13.Hageja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.
14.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud määruskaebusega, leiab, et maakohtu määrus tuleb kooskõlas TsMS §-ga 659 ja 657 lg 1 p-ga 2 väljamõistetava menetluskulu suuruse osas osaliselt tühistada. Maakohus on põhjendamatult kostjalt välja mõistnud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega seoses hageja esindaja menetluskulu.
16.Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mh arvel nr 3130104 (tl 198) märgitud tasu konsultatsiooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest kokku 1,40 t. Kuna tsiviilasja toimikust nähtub, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse on kohtule esitanud hageja seaduslik esindaja, ei ole kolleegiumi arvates lepingulise esindaja kulu väljamõistmine vastaspoolelt õigustatud. Arvestades arvel märgitud õigusabi osutamise tunnihinda 100 eurot, on 1,40 t õigusabi osutamise eest tasu suuruseks 166.67 eurot, mille osas tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate õigusabikulude suurust vähendada. Seega on välja mõistetavate õigusabi kulude suurus kokku 3141.66 eurot.
17.Vastavalt kohtupraktikale (RK 3-2-1-84-14) hüvitatakse TsMS-s ettenähtud korras õigusabikulud, mis tekivad alates hagi ettevalmistamisest ja hagiavalduse koostamisest ning kostja ei ole vaidlustanud, et ka enne nõuetega kohtusse pöördumist on hageja kasutanud õigusabi, mh on esindaja hagejaga konsulteerinud, pidanud läbirääkimisi kostjaga ning analüüsinud tööde kohta tellitud ekspertiisi tulemusi. Ekspertiisiaktid on esitatud tsiviilasjas nr 2-13-4527 (tl 72-75) ja tsiviilasjas nr 2-13-4567 (tl 199-202), millised on liidetud Harju Maakohtu 05.06.2014. a määrusega (tsiviilasja nr 2-13-4567 toimik lk 221-222) . Seega on ka nimetatud menetluskulu põhjendatud ja vajalik kulu. Määruskaebuse esitaja väidab, et hageja on esitanud arveid kokku üksnes 2763.33 euro saamiseks. Ringkonnakohus, kontrollides esitatud arveid (tl 194, 196, 198, 200, 202, 204, 205) ei tuvastanud vastuolu esitatud arvete ning hageja taotluses märgitud menetluskulude suuruse, s.o 3405 eurot ilma käibemaksuta, osas. Vastuseks määruskaebuse väidetele esindaja tunnitasu osas, selgitab kolleegium, et Riigikohus on korduvalt (Riigikohtu määrused nr 3-2-1-92-13, nr 3-2-1-93-13, nr 3-2-1-115-13, nr 3-2-1145-13) senises praktikas pidanud põhjendatuks ja vajalikuks esindaja tunnitasu 120 eurot. Sellest tulenevalt ei ole maakohtu poolt arvestatud hageja õigusabi tunnihind, mis oli 100 – 110 eurot, keskmisest kõrgem.
18.Vastuseks määruskaebuse esitaja väidetele dokumentide koostamiseks ja õigusteenuse osutamiseks kulunud aja hindamise osas märgib ringkonnakohus, et hindamise aluseks ei saa olla üksnes teise menetlusosalise arvamus, et nendeks toiminguteks kulub vähem aega. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RK 3-2-1-171-12). Ringkonnakohus, kontrollides hageja esindaja töö mahtu, arvestades tsiviilasja kestvust ning keerukust, leiab, et praegusel juhul ei ole kolleegiumi hinnangul maakohus hageja esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel diskretsioonipiire ületanud, seega ei ole alust kulude põhjendatust ja vajalikkust ümber hinnata. Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.