Võlaõigus › Töövõtulepingud

astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 18. mai 2012. a sõlmiti hageja XXXOÜ ja kostja Korteriühistu XXX vahel töövõtuleping nr XXX koos lisadega. Töövõtulepingu p.-s 1.2 leppisid pooled kokku, et hageja teostab vastavalt tellimuse kinnitusele nr XXX tööd Korteriühistu XXX poolt märgitud elamul asukohaga XXX, Tallinn. Töödeks olid välisfassaadi sokliplaadi (paekiviplaadi loodusliku välispinnaga plaat) paigaldustööd. Vastavalt töövõtulepingu p.-le 3.1 kohustus kostja teostatud tööde eest tasuma kokku 17 962,08 €. Töövõtulepingu p.-s 4.1 lepiti kokku, et kostja tasub teostatud tööde eest ettemaksu summas 3000 €. 18. mai 2012. a väljastas hageja vastavalt arve nr 23010804 summas 3000 €, mille kostja ka tasus.

22. november 2012. a edastas hageja e-kirja, milles tegi ettepaneku, et pooled kohtuksid objektil, fikseeriksid ühiselt võimalikud puudused ja lepiksid seejärel kokku mõistliku tööde teostamise tähtaja. Samasisulise ettepaneku edastas hageja ka 27. novembril 2012. a. Paraku ühtegi kohtumist ei toimunud, kuna kostja jättis ettepanekule vastamata. 30. november 2012. a edastas kostja e-kirja, milles märkis, et kostja tasuks veel 1500 € ja töövõtuleping lõpetatakse kokkuleppel. Kostja märkis, et kompromissiga mittenõustumisel esitavad nad lepingust taganemise avalduse, kuna kostja juhatuse liikmel XXX puudus töövõtulepingu sõlmimiseks vastav volitus. 06. detsember 2012. a edastas hageja oma vastuse, märkides, et kompromissina pakutud summa jääb oluliselt alla tegelikkuses teostatud tööde mahule mistõttu ei saa kompromissiga nõustuda. Kuna kostja oli varasemalt hageja esindajale pakkunud võimaluse ka teistel tingimustel kompromiss sõlmida siis soovis hageja, et kostja kompromissi tingimused avaks. 11. detsembril 2012. a tuvastas hageja, et XXXobjektil teostatakse hageja tööobjektil kolmandate isikute poolt töid. Nimetatud töödega lõpetas kostja ise hageja poolt peatatud tööd. 08. jaanuar 2013. a edastas kostja töövõtulepingust taganemise avalduse. Kostja tugines VÕS § 116 lg 2 p 2 ja VÕS § 188 lg 2 sätestatule ja viidates, et taganemine on tingitud poolte vahel sõlmitud töölepingu ebakvaliteetsest täitmisest, töö on tehtud sedavõrd ebakvaliteetselt, et töö tulemus ei ole kasutatav. Ühtlasi avaldas kostja seisukoha, et kuna kostja juhatuse liikmel XXXpuudus kollegiaalne volitus ei ole kostjal kohustust kinnitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel tasuda. 15. jaanuar 2013. a esitas hageja oma vastuse, milles tõi kokkuvõtlikult esile oma seisukohad kostja varasemale käitumisele ja lepingust taganemise avalduse alustele. Samuti viitas hageja vastusena kostja väidetele juhatuse liikme XXX volituste puudumisest mittetulundusühingute seaduse §-le 27 lg 1 ja 2, mille kohaselt on juhatuse igal liikmel õigus esindada mittetulundusühingut kõikide tehingute tegemisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Põhikirjas võib ette näha, et juhatuse liikmed või mõned neist võivad esindada mittetulundusühingut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. Kuna märgitud piirangut ei olnud registrisse kantud on kostjal ka kohustus teostatud tööde eest tasuda. Vastavalt kirjale esitas hageja koos kirjaga ka arve tasumata tööde eest. Seega moodustab 23. juuni 2012. a tööde vastuvõtu-üleandmise akt nr 230612 alusel tasumata põhisumma kokku 4126,38 €, millele lisanduvad viivised määraga 0,1% päevas põhinõudelt. Hageja palub välja mõista ka viivise TsMS § 367 alusel. 14. august 2012. a tegi kostja ettepaneku tööde mahu ja maksumuse suurendamiseks (sokli armeerimine, tsingitud keevitusvõrgu paigaldamine ja fonosüsteemi paigaldus), mille pooled kinnitasid töövõtulepingule tellimuse kinnitusega nr XXX (fonosüsteem märgitud tellimusel eraldi). Kogu tellimuse maht (mis sisaldas ka teisi töid) moodustas 4200 € , millest fonosüsteemi maksumus oli 1200 €. Hageja korraldusel teostati kostja hoones fonosüsteemi paigaldus ning kostja võttis töö vastu. Tellimuse kinnituse kohaselt moodustas täiendavate tööde maksumus 4200 €. Vastavalt kokkuleppele tasus kostja hagejale tellimuse kinnitusena ettemaksuna 2000 € hageja 14. august 2012. a arve alusel. 08. september 2012. a sõlmiti poolte vahel tööde vastuvõtu üleandmise akt nr 080912-02, millega hageja andis üle ja kostja võttis vastu teostatud tööde järgmise etapi. Aktiga kinnitasid pooled teostatud tööde maksumust summas 8222,64 €. 15. jaanuar 2013. a esitatud arvest tulenevalt nõuab hageja kostjalt 08. september 2012. a tööde vastuvõtu üleandmise akti nr 080912-02 alusel tasumata jäänud summat 2268,67 €, mis koos käibemaksuga moodustab 2 722,40 €, millele lisanduvad viivised määraga 0,1% päevas tasumata summalt. Hageja palub välja mõista ka viivise TsMS § 367 alusel. Kostja poolt fonosüsteemide paigaldamise ja tarne eest tasumata põhisumma moodustab kokku 1 200 €.

Kostja vastus Kohtule 12.06.2013. a esitatud vastuses vaidleb kostja hageja nõuetele vastu. Töövõtulepingu p. 8.1.3 kohaselt võttis töövõtja endale kohustuseks teostada tööd kvaliteetselt, vastavalt projekteelarvelisele dokumentatsioonile, kehtivatele normidele, Tellija nõudmistele ja „heale ehitustavale“. Töövõtja kohustus kasutama ainult kvaliteetseid materjale ja vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu. Seda kohustust töövõtja nõuetekohaselt ei täitnud. Vastavalt 19.10.2012.a. kostja tellimusel teostatud soklitööde ekspertiisi järeldustele ei ole tööde teostamisel järgitud mitte ühtegi kehtivat ehitusnormi ja eksperdi järelduste kohaselt „XXX, Tallinn, sokli katmisel paekiviplaatidega kasutatud materjalid ja teostatud tööd ei vasta tervikuna kehtivatele normidele ja nõuetele.“. Kostja leiab, et hageja ei ole oma kohustusi täitnud lepingule vastava kvaliteediga. Kostja leiab, et lepingust taganemise avaldusega 8.jaanuarist 2013.a. kasutas ta VÕS § 105 tulenevat õigust keelduda oma kohustuse täitmisest ja alandada hinda. Avalduses ei ole seda otsesõnu mainitud, kuid kostja on korduvalt hagejale pärast eksperdi järelduste kättesaamist toimunud läbirääkimistel ja kohtumistel, millest hageja seaduslik esindaja osa võttis, väljendanud soovi alandada hinda, s.o. kostja ettepaneku kohaselt pidi hagejale tehtud töö eest jääma ettemaksuna saadud summa 7083,33 eurot, koos käibemaksuga 8500.- eurot, mis sisuliselt tähendabki võrreldes tellimuse kinnitusega nr. XXX, 18. maist 2012.a., hinna alandamist. Kostja leiab, et hagejal ei ole õigus oma nõudes tugineda VÕS § 76 lg 4, s.o. tööde vastuvõtmisele kostja poolt 23.06.2012.a. ja 08.09.2012.a. aktide alusel, kuivõrd tegemist oli varjatud puudustega töös, mis selgusid alles ekspertiisi käigus. Kostja leiab, et hagejapoolne kohustuse rikkumine on täielikult tõendatud hageja enda poolt hagimaterjalidele lisatud eksperdi arvamuse kui kirjaliku dokumendiga. Tööde vastuvõtu aktid 23.06.2012.a. ja 08.09.2012.a. omavad intellektuaalse võltsimise tunnuseid. Kostja võib kinnitada, et neid akte ei olnud olemas siis, kui endine juhatuse esimees XXX andis uuele juhatusele üle korteriühistu dokumentatsiooni (hageja enda poolt esitatud akt) ega ka korteriühistu uue juhatuse poolt korraldatud revisjoni ajal. Tööde vastuvõtu aktid esitas uuele korteriühistu juhatusele hageja seaduslik esindaja XXX alles 2012.a. oktoobris, väites, et need on allkirjastatud endise juhatuse liikme XXX poolt koostamise kuupäevadel. Kostja on veendunud, et need aktid allkirjastati endise juhatuse esimehe XXX poolt mitte nende koostamise kuupäevadel, vaid alles pärast kõigi korteriühistu tegevusse puutuvate dokumentide üleandmist uuele juhatusele, s.o. tagantjärele oktoobris 2012. a. ajal, mil XXX ei olnud enam pädev ühistu nimelt dokumente allkirjastama. Töös kasutatud paekivi vastavussertifikaat ei ole väljastatud kividele, mis tegelikult paigaldati XXX maja soklikorrusele. Tegelikult hankis hageja kivid Väo karjäärist sellisel viisil, et valis need karjääris vabalt saada oleva praakmaterjali hulgast. Järelikult hageja poolt hinnapakkumises esitatud töötlemata paekivi maksumus 4998,40 eurot ei vasta tegelikkusele, kuivõrd ta neid üldse karjäärist ei ostnud, vaid sai ilma rahata. Hagile lisatud töövõtulepingu nr. XXX, 18.maist 2012. a. p. 1.1. kohaselt on selle lepingu objektiks kaup, mille töövõtja paigaldab vastavalt tellimuse kinnitusele nr. XXX, 18.maist 2012.a. Mingit viidet hinnapakkumisele nr. XXX, 14.08.2012.a või tellimuse kinnitusele nr. XXX, 14.08.2012.a. töövõtuleping 18.maist 2012.a. ega ka selle lisa 23.maist 2012.a. ei sisalda. Töövõtuleping ja selle lisa 23.05.2012.a. olid sõlmitud töövõtulepingu p. 1.1. märgitud objekti

suhtes, milleks olid korterelamu XXX sokli ehitustööd. Seega hageja viide nii ülalviidatud töövõtulepingule kui ka sellest töövõtulepingust taganemise avaldusele on asjakohatud ning neid dokumente ei saa käsitleda hagi aluseks olevate dokumentidena. Fonosüsteemi paigaldamise töö kohta pooled kirjalikku lepingut sõlminud ei ole. Hageja esitas fonosüsteemi ümberehituse kohta 14.08.2012.a. kostjale hinnapakkumise nr. XXX ja samal päeval allkirjastas endine juhatuse esimees XXX tellimuse kinnituse nr. XXX, millega võidakse lugeda töövõtuleping fonosüsteemi ümberehituseks sõmituks nn. „oferdi“ ja aktsepti“ vormis (VÕS § 9), mitte aga 18.mail 2012.a. sõlmitud kirjaliku töövõtulepingu alusel. Hagejal puudub seaduslik alus selle töö eest tasu nõudmiseks, kuna tema tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindajad ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et 18. mail 2012. a sõlmiti XXXOÜ ja Korteriühistu XXXvahel töövõtuleping nr XXX (tl 59-64). Töövõtulepingu p.-s 1.2 leppisid pooled kokku, et hageja teostab vastavalt tellimuse kinnitusele nr XXX tööd Korteriühistu XXXpoolt märgitud elamul asukohaga XXX, Tallinn. Tellimuse kinnitus nr XXX järgi olid töödeks: vana krohvi eemaldamine, veekindluse paigaldamine, paekiviplaadi paigaldamine, unikivi paigaldus ja lukk Tesa vahetus (tl 67). Vastavalt töövõtulepingu p.-le 3.1 kohustus kostja teostatud tööde eest tasuma kokku 17 962,08 €. Töövõtulepingu p.-s 4.1 lepiti kokku, et kostja tasub teostatud tööde eest ettemaksu summas 3000 €. 18. mai 2012. a väljastas hageja vastavalt arve nr 23010804 summas 3000 € (tl 68). 23. mail 2012. a sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu lisa 4, millega hageja täpsustas välisfassaadi sokliplaadi materjali ja paigaldamistingimusi (tl 69, 70). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja leiab, et töövõtja tasu muutus sissenõutavaks tööde lõpetamise aktide allkirjastamisel kooskõlas VÕS § 637 lg 4 (tl 71). Hageja esitas kostjale 08.01.2013. a arve nr 130003 summas 8 049,02 eurot (tl 92). Kostja arvet ei tasunud. Kostja ei eita arve tasumata jätmist, kuid põhjendab seda sellega, et töövõtja ei ole kasutanud kvaliteetseid materjale ning vastava kvalifikatsiooniga tööjõudu, samuti ei ole tööde teostamisel järgitud mitte ühtegi kehtivat ehitusnormi (tl 108). Kostja hinnangul on tööde üleandmisevastuvõtmise aktid võltsitud. Fonoluku paigaldamise kohta ei ole pooled kirjalikku lepingut sõlminud, kostja hinnangul puudub hagejal seaduslik alus selle töö eest tasu nõudmiseks (tl 118120). VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Kohus peab seega kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku. Lepingu nr XXX kohaselt oli lepingu objekt ja ese XXXhoone välisfassaadi sokli remont (tl 67, 70). Lepingu maht ja hind oli vastavalt tellimuse kinnitusele XXX kokku 17 962,08 eurot (tl 67) ning vastavalt tellimuse kinnitusele XXX lisatööde (sokli armeerimine ning

fonosüsteemi ümberehitamine) eest 4200 eurot (toimik 2-13-4567 lk 93). Hageja leiab, et tehtud tööde eest on tasu sissenõutavaks muutunud, kuna kalkulatsioon olid kostja poolt kooskõlastatud ja tööd teostatud, mis nähtub tööde üleandmise- vastuvõtmise aktidest (tl 71 ja toimik 2-13-4567 lk 95). Kostja on tasunud tellimuse nr XXX järgi teostatud tööde eest ettemaksu 18.05.2012. a summas 3 000 eurot (tl 68) ning tellimuse nr XXX järgi teostatud tööde ettemaksu summas 2 000 eurot (tl 94). Kostja esitas 08.01.2013. a hagejale lepingust taganemise avalduse (tl 89). Kostja väitel ei ole tööd nõuetekohaselt teostatud, mistõttu puudub kostjal kohustus nende eest tasuda. (tl 108, 118). Kohus kostjaga ei nõustu. Kohtu hinnangul ei ole kostja töövõtulepingust ka kehtivalt taganenud. Vastavalt pooltevahelisele lepingule oli lepingu tähtaeg 30.11.2012. a ning 08.01.2013. a esitas hageja kostjale lõpp-arve, millele kostja vastas lepingust taganemise avaldusega. Kohtu hinnangul ei ole aga lõppenud lepingust võimalik taganeda. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohtu hinnangul ei ole kostjal seega põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Asjaolu, et kostja endise ja praeguse juhatuse vahel on konflikt ei anna alust jätta tasumata tööde eest, mis on hageja poolt on teostatud. XXX oli kostja seaduslik esindaja vaidlusalusel perioodil. Kostja väited esindusõiguse piirangute kohta on kohtu hinnangul otsitud ning tõendamata. Õige on hageja märkus selle kohta, et juhul kui väidetav esindusõiguse piirang oleks eksisteerinud, siis mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 2 järgi kehtiks piirang kolmandate isikute suhtes ainult siis, kui see on kantud registrisse. TsMS § 230 lg 1 järgi kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et kostja väide tööde halva kvaliteedi kohta on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Kostja etteheited on suunatud sellele, et töövõtja ei ole töid teostanud nõuetekohaselt, samuti ei ole kasutanud kvaliteetseid materjale. Samas on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et teostatud tööde lahendus ja materjalid olid eelnevalt kostjaga kooskõlastatud (toimik 2-13-4567 tl 91-97). Kostja väited selle kohta, et hageja käis karjääris spetsiaalselt kostja jaoks praakmaterjali hankimas, on jäänud käesolevas menetluses tõendamata. Fonosüsteemi remont nähtub tellimuse kinnituselt (toimik 2-13-4581 tl 71) ning hageja juhatuse liikme ütluste kohaselt oli see tingitud vandalismist, nimelt olid hoone siseselt ühendusjuhtmed läbi lõigatud. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Kohtu hinnangul tuleb tööd lugeda vastuvõetuks, kuivõrd kostja on asunud teostatud tööd kasutama ning väidetavatest puudustest fonosüsteemi töös teatas alles käesolevas menetluses. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Kostja revisjonikomisjoni otsusest nähtub, et kostja on saanud teadlikuks väidetavatest puudustest. Nimetatud puudustest teavitas kostja hagejat käesolevas menetluses (tl

118-120). Kohtu hinnangul on kostja minetanud õiguse tugineda puudustele fonosüsteemi töös ning hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja on leidnud, et ka üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel vastuvõetud tööde eest puudub kostjal kohustus tasuda, kuivõrd tööd olid teostatud puudustega ning varjatud puudustest ei olnud võimalik hagejat varem teavitada. Kohus on seisukohal, et töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Kostja tugineb soklitööde ekspertiisile (tl 72). Kohus nõustub hagejaga selles, et poolte vahel puudus kokkuleppe tööde vastavuse kohta Soome ehitusstandardile ning ilma vastava kokkuleppeta ei saa kohustada hagejat järgima teise riigi standardeid. Vastavalt pooltevahelise lepingu p 102 pidi tellija 3 päeva jooksul esitama töövõtjale põhjendatud otsuse tööde vastuvõtmisest keeldumise kohta kirjalikult, juhul kui tellija volitatud isik seda ei tee, loetakse akt kooskõlastatuks (tl 62). Hageja teostas tööd kostja poolt valitud ja kostjaga kooskõlastatud materjaliga, pretensioone kostja hagejale ei esitanud. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda lepingujärgse tasu maksmisest ning tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostjal on võlaõigusseaduse ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda tehtud tööde eest, seega tuleb temalt hageja kasuks välja mõista võlgnevus 8 048.78 eurot. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kooskõlas lepingu punktiga

TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.