KÜ Outokumpu 15 hagi H. H. vastu 2 646,17 euro võlgnevuse nõudes
Hagihind
2 646,17 eurot
Asja läbivaatamise kuupäev
27. november 2014. a
Menetlusosalised
Hageja:
KÜ Outokumpu 15 (RK xxx; Outokumpu 15, Kohtla-Järve 30327, Ida-Virumaa, Eesti Vabariik)
Hageja esindaja:
Maksim Fedotov (volikirja alusel, epost: xxx)
Kostja:
H. H. (sünd. xxx; elukoht: xxx, e-post: xxx)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista H. H.lt KÜ Outokumpu 15 kasuks võlgnevus 2 646 (kaks tuhat kuussada nelikümmend kuus) eurot 17 senti.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
Menetluses kantud hageja menetluskulud, sealhulgas hageja kantud vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja H. H.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1.Viru Maakohtu menetluses on KÜ Outokumpu 15 hagi H. H. vastu põhivõlgnevuse 1 531,96 euro ja viiviste 1 14,21 euro nõudes.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulub korteriomand, aadressil Outokumpu xxx, Kohtla-Järve, H. H.le. Kostja võlgneb hagejale korteriomandi kommunaalkulude eest seisuga 01.02.2012. a kokku 2 646,17 eurot (põhivõlg 1 531,96 eurot, viivis 1 114,21 eurot). Kostja võlg kasvab igal kuul.
3.Viru Maakohtu 02.11.2012. a tagaseljaotsusega (I kd tl 55-57) hagi rahuldati, sest kostja ei vastanud hagile.
4.Kostja esitas 19.11.2012. a kaja (I kd tl 83-88) ning vastuse hagile. Vastuse kohaselt tunnistab kostja hagi osaliselt ning on nõus tasuma põhivõlast 700 eurot. Kostja ei nõustu tasuma kütte eest, sest tema korteris on ebaseaduslikult hageja poolt taastatud keskkütteradiaatorid. Kostja ei nõustu viivistega. Lisaks on keskkütteradiaatorid välja lülitatud, sest kostja ei kasuta korterit (elab alaliselt Venemaal ja Prantsusmaal). Kostjale on tekitatud kahju tema korterisse sissetungimise läbi, lõhuti ukselukud ja varastati sülearvuti Sony (väärtusega 4 000 USD), kostjale on tekitatud materiaalset kahju 1 700 eurot. Viru Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 11740000249 selle kohta, et korteriühistu esimees H. V. lõhkus korteri xxx ukse ning tungis ebaseaduslikult kostja korterisse, samuti kriminaalasja nr 10240106106 selle kohta, et Outokumpu xxx korterist on ukselukkude lõhkumise teel toime pandud sülearvuti Sony vargus.
5.Kostja esitas kohtule menetlusabi taotluse kautsjoni tasumisest vabastamiseks (I kd tl 89-90). Kohtu 15.01.2013. a määrusega jäeti menetlusabi taotlus rahuldamata (I kd tl 153-155).
6.Viru Maakohtu 05.04.2013. a määrusega kaja rahuldati ja tsiviilasja menetlus taastati (I kd tl 179-181).
7.Kohtuistungil 18.03.2014. a (II kd tl 42-45) hageja esindaja selgitas, et 01.03.2014. a seisuga on kostja põhivõlgnevus 4 719,15 eurot ja viivisevõlgnevus 3 126,77 eurot, kokku 7 845,92 eurot. Kostja väidab, et ta ei kasuta keskkütet, kuid pole esitanud ühtegi tõendit, et tema korteris
keskküte puudub. Kostja korteris on keskkütteradiaatorid. Kostja väited tema korterisse tungimise kohta pole käesolevas menetluses asjakohased. Kostjale arvestatakse soojuse eest vastavalt korteri üldpinna suurusele. Kostja selgitas, et enne, kui ta 2004. aasta jaanuaris ostis korteri Kohtla-Järvele, rääkis ta tolleaegse korteriühistu esimehe H. V.ga. Kostja soovis paigaldada enda korterisse alternatiivkütte, sest korter asub viimasel korrusel, majal ei ole pööningut ning keskküte ei küta korterit piisavalt. Kostja sai korteriomanikelt loa alternatiivküttele üleminekuks. Kostja korteris eemaldati 2004. aasta suvel keskkütteradiaatorid (üks jäeti alles). Kostjale arvestati küttekuludest 20%. Hiljem, 2010. aasta oktoobris avastas kostja, et tema korteri ukselukk on ära vahetatud ja keskkütte radiaatorid uuesti paigaldatud. Kostja sulges radiaatorite ventiilid. Kostja ei soovi enda korterisse keskkütet. Kostjale arvestati taas 100% kütte eest. Kostjale arvestati ebaseaduslikult viivist 0,07% asemel 0,2% (kuni 2010. aastani). Kostja arvates pidanuks hageja talle aastatel 2004-2010 arvestama kütte eest 20%.
8.Hageja esitas 15.05.2014. a kohtule täiendavad selgitused ja tõendid (II kd tl 65-109). Selgitustes viitas hageja korteriühistu üldkoosolekute otsustele, millega määrati kindlaks majanduskulude tariifid, vee ja kanalisatsiooniteenuse tasumise kord, soojusenergia jaotamise kord, viivise suurus, kostja avalduse alternatiivküttele üleminekuks läbivaatamine.
9.05.09.2014. a esitas hageja nõude suurendamise avalduse. Hageja taotleb kostjalt välja mõista 8 754,38 eurot, millest põhivõlgnevus on 5 111,99 eurot ja viivisevõlgnevus 3 642,39 eurot (01.08.2014. a seisuga; II kd tl 141-144). Kohus andis hagejale tähtaja täiendava riigilõivu tasumiseks (II kd tl 145-146). Hageja teatas 19.09.2014. a kohtule, et jääb esialgse nõude juurde (II kd tl 148).
10.Kohtuistungil 27.11.2014. a hageja esindaja täpsustas, et 23.11.2011. a muudeti viivise määra (0,2%-lt 0,07%-le). Kostja selgitas, et ta ei tunnista hagi, sest kostja juhatuse liige tungis tema korterisse, lõhkus tema vara ja talt varastati arvuti, seetõttu lõpetas kostja hageja arvete tasumise. Arved saadetakse talle e-postiga, viimati tasus kostja 2010. aastal. Kostja täpsustas, et ta ei ole alternatiivküttele üle läinud, gaasikütte seadmed on ostetud, kuid need asuvad teises korteris Sinimäel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
11.Asja materjalidest nähtub, et kostja ei ole tasunud hageja poolt esitatud arveid vähemalt alates 2010. aasta märtsist (I kd tl 16-17). 01. veebruari 2012. a seisuga on kostja põhivõlgnevus 1 531,96 eurot ja viivisevõlgnevus 1 114,21 eurot, kokku 2 646,17 eurot (I kd tl 18-20).
12.Tuvastatud on, et kostja on korterelamu Outokumpu 15 Kohtla-Järvel korteri number xxx omanik alates 03.02.2004. a (I kd tl 3-4) ja korterelamus Outokumpu 15 on asutatud korteriühistu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on korteriühistu Outokumpu 15 liige, kostjal on majandamiskulude võlgnevus hageja ees (01.02.2012. a seisuga).
13.Hageja tugineb sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude eest. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma kaasomandi majandamise kulutused. Majandamiskulud on korteriühistuseaduse (KÜS) tähenduses KÜS § 151 lg 1 järgi tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks ostetud teenuste eest (sh. vesi, küte) ja tehnosüsteemide hooldus- ja remondikulud ning need kujutavad endast korduvaid/perioodilisi kohustusi. Teenuste
osutajatele ei saa jätta maksmata põhjusel, et korteriomanik ei ole rahul korteriühistu tegevusega. Sisuliselt vahendab korteriühistu korteriomanikele teenust osutanud isikute (sh. võrguettevõtjad) nõudeid, st. korraldab kulude jagamise korteriomanike vahel ja kogub tarbitud teenuste eest tasumiseks makseid. Seega toimub tasumine tarbitud teenuste eest korteriühistu vahendusel, kuid tasu osutatud teenuste eest saavad ettevõtjad, kes vastavat teenust osutasid, mitte korteriühistu.
14.Kostja vastuväidete kohaselt kostja kütteteenust ei tarbi, sest tema korteris olid radiaatorid osaliselt välja lõigatud (2004. a maikuus, II kd tl 165) ning ebaseaduslikult taastatud 05.10.2010. a (II kd tl 160, 162), 2004. a maikuust pidi kostja tasuma kokkuleppel hagejaga 20% soojuse jääkkoormusest, kostjal oli olemas korteriomanike ja korteriühistu nõusolek üleminekuks alternatiivküttele (gaasiküttele) ning kostjal on vastunõue hageja vastu (kahju tekitamine, ukse luku lõhkumine, sülearvuti vargus).
15.Kohus märgib kostjale, et mitte ükski kostja vastuväide ei anna alust hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole tõendanud, et tal oli kõikide korteriomanike luba alternatiivküttele üleminekuks ning tal oli hagejaga sõlmitud kokkulepe kütte eest tasumiseks 20% ulatuses. Kostja on kohtule esitanud enda kuupäevata avalduse korteriühistu esimehele, milles kostja taotleb luba keskküttesüsteemi väljalülitamiseks ja gaasikütte paigaldamiseks enda korterisse (II kd tl 61) ning elamu ühe trepikoja korteriomanike ning korteriühistu esimehe allkirjad kooskõlastuse kohta (II kd tl 62). Kohus märgib, et kostjal puudub kõikide korteriomanike (109 korteriomanikku) luba alternatiivküttele üleminekuks. 20.01.2004. a on kostja Kohtla-Järve Linnavalitsusele esitanud kirjaliku taotluse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks (gaasikütte paigaldamiseks, II kd tl 57-59), taotluses on viidatud 15.01.2004. a Virgas OÜ projektile ning 16.01.2004. a Virgas OÜ soojustehnilisele ümberarvestusele. 04.02.2004. a on kostjale nõusolek antud (II kd tl 53). Kostja on kohtule esitanud osaliselt Virgas OÜ Outokumpu xxx korteri gaasi ja soojustehnilise projekti, kuid mis on dateeritud 07.11.2011. a kuupäevaga (II kd tl 48-52). Kostja on kohtus kinnitanud, et tema korterisse ei ole gaasikütet paigaldatud. KÜ Outokumpu 15 23.11.2011. a üldkoosolekul arutati H. H. avaldust keskküttesüsteemist väljalülitamiseks, üldkoosolekul otsustati luba mitte anda (II kd tl 80-81). Kohus loeb tõendatuks asjaolu, et 2004. aasta maikuus kuni 05.10.2010. a (II kd tl 160, 162) oli kostja korteris üks keskkütteradiaator. Samas puuduvad tõendid selle kohta, et poolte vahel oli kokkuleppe soojusenergia eest tasu maksmiseks 20% ulatuses. Kostja ei ole esitanud ka tõendeid selle kohta, et perioodil 2004-2010 on kindlaks tehtud soojusenergia jääkväärtuse suurus.
16.KÜ Outokumpu 15 erakorralisel üldkoosolekul (12.04.2004. a – 26.04.2004. a, II kd tl 73) otsustati kinnitada soojusenergia tarbimise, jaotamise ja soojuse eest tasumise kord korteriühistus Outokumpu 15 (II kd tl 82-83). Nimetatud korra punkti 4.1 kohaselt korteriühistu jaotab soojussõlmest väljastatud soojuse koguse korterite vahel vastavalt korteri pindalale või jääktarbimisele ja esitab korteriomanikule arve soojuse eest ühtsel haldusarvel, näidates soojuse maksumuse eraldi real. Punktide 5.1 ja 5.2 kohaselt korteriühistu tasub võrguettevõtjale kogu maja poolt tarbitud soojusenergia eest ning korteriomanikud tasuvad korteriühistule tarbitud soojusenergia eest vastavalt esitatud haldusarvetele korteriühistu põhikirjas toodud tähtajaks.
17.Hageja viivisenõude rahuldamise eelduseks on raha maksmise kohustuse rikkumine kostja poolt. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sisse nõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. KÜS § 7 lg 4 sätestab, et majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. KÜ Outokumpu 23.11.2011. a protokollist (II kd tl 80-81) nähtub, et korteriühistu põhikirjas on
viivise protsendiks 0,2% (II kd tl 92, põhikirja p 3.2.11). Korteriomanikud otsustasid alates 2011. a juunist määrata viivise protsendiks 0,07%. Kohtule ei ole esitatud korrektset viivise arvestust perioodi eest 01.01.2010. a kuni viivise määra muutumiseni. Asja materjalidest nähtub, et juba 2010. aasta märtsis oli viivisvõlgnevuse summa 7 024,85 EEK (I kd tl 16). Korrektne viivise arvestus on esitatud perioodi mai 2011. a kuni veebruar 2014. a kohta (II kd tl 70-71). Seega tuleb hagejal viivis nimetatud perioodi eest ümber arvestada (0,2% asemel 0,07%) ning saadud vahe osas vähendada kostjale esitatud järgmist arvet, näidates arvel korrigeeritud viivise summa.
18.Hooldustasu määrad on kinnitatud korteriühistu üldkoosoleku otsustega (II kd tl 7577-78, 100-101, 103, 106, 109).
19.Vee tarbimise arvestuse ja vee eest tasumise kord on kinnitatud korteriühistu 31.08.2003. a kuni 19.09.2003. a üldkoosoleku otsusega (II kd tl 72, 84-87).
20.Käesolevas asjas ei ole kostjal nõuet hageja vastu, mida oleks võimalik tasaarvestada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Asja materjalidest (I kd tl 85-86) nähtub, et Viru Ringkonnaprokuratuur alustas 09.12.2011. a kriminaalasja menetlust KarS § 266 lg 1 tunnustel selles, et 2010. aastal Outokumpu 15 korteriühistu esimees H. V. lõhkus korteri nr 13 ukse ning tungis ebaseaduslikult korterisse. Ida prefektuur alustas 13.11.2010. a kriminaalasja KarS § 199 lg 2 p 8 tunnustel, mis seisnes selles, et ajavahemikul september 2009. a kuni 13.11.2010. a Outokumpu xxx korterist on ukseluku lõhkumise teel toime pandud sülearvuti Sony (maksumusega 4 000 USD) vargus. Kostja kinnitas kohtuistungil, et ta ei ole kriminaalasjade menetluse kohta informatsiooni (II kd tl 166). Kohus märgib, et kostja avalduste alustel alustatud kriminaalmenetluses tehtavatest otsustest selgub, kas süüteod on toime pandud, kelle poolt need toime pandi, samuti otsustatakse süüasjade menetlemisel kannatanule tekitatud kahju hüvitamine. Seega käesoleval hetkel puudub kostjal nõue KÜ Outokumpu 15 vastu, mida oleks võimalik tasaarvestada hageja nõudega.
21.Korteriühistu kohustuste rikkumise korral võib korteriomanikul olla kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu.
22.Ülaltoodud põhjendustel tuleb hagi rahuldada täies ulatuses.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
23.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS )§ 173 lg 1).
24.TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
25.TsMS § 138 lg-te 1 ja 2 alusel on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud esindaja kulud.
26.Hageja kantud vajalikud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja H. H..
27.01.01.2015. a jõustunud TsMS § 174 lg 2 sätestab, et maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Sama paragrahvi 4. lõige sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
28.Menetlusosaline võib nõuda Viru Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.