Kohtulahend

teenuste üleandmise-vastuvõtmise akti nr 1, mis on allkirjastatud kostja juhatuse liikme TA poolt. Arve nr 47 maksetähtajaks oli 12.03.2013. Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud arvet summas 23 492, 70 eurot tasunud, on ta oma kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 pst 6 tulenevalt õigus nõuda viivist. Hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus nõuda perioodi 12.03.2012 – 17.05.2013 eest seadusjärgset (võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1) viivist summas 1996, 88 eurot, mida hageja vähendas 1507, 30 euroni. Kostja on viivitanud 23 492, 70 euro tasumisega 425 päeva, viivise suuruseks päevas 4,70 eurot (0,02%). Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt (hageja 23.08.2013 menetlusdokument – tl 54-59) oli võsa ja metsa koristamise tööde peatellijaks MTÜ Lokuta Maaparandusühistu, kes tellis vaidlusalused tööd kostjalt (töövõtuleping sõlmiti 01.10.2010). Kostja omakorda tellis tööd hagejalt, kes võis need tööd ise teha või kasutada alltöövõtjat. Hageja kasutas alltöövõtu korras OÜ Raja KT abi. Maaparandustöid teostas kostja suures osas hageja kinnistutel, mistõttu oli hageja huvitatud töö kiirest teostamisest. Hageja ja kostja esindajad leppisid kokku, et hageja raiub ja koristab oma kinnistute kraavidelt puud ja võsa ise. Kokkuleppe kohaselt pidi hageja andma kostjale juurimiseks, sette väljatõstmiseks ja kogujasuudmete korrastamiseks üle võsast ja puudest vabastatud kraavid. Vastutasuks lubas kostja eelnimetatud tööde eest projektis ettenähtud raha maksta hagejale. Vaidlusalused tööd teostati 2010.a teisel poolaastal ja 2011.a esimesel poolaastal. Hageja ja kostja leppisid kokku, et akt koostatakse siis, kui kraavid on puhastatud settest, kaldad juuritud ja kogujasuudmed korrastatud. Sel põhjusel on akt koostatud ja allkirjastatud alles veebruaris 2012. Arve nr 47 juurde kuuluv osutatud teenuste üleandmise-vastuvõtmise akt nr 1 koostati nende andmete põhjal, mille kostja esitas tööde tellijale MTÜ-le Lokuta Maaparandusühistu. Kostja esitas tellijale arve nr 11099 ja selle juurde esialgse akti nr 99, milles märgitud tööde kogused vastavad hageja poolt kostjale esitatud aktis nr 1 märgitud kogustele. Hageja esitas arve nr 47 ja akti nr 1 kostjale 27.02.2012, mil see kostja juhatuse liikme TA poolt ka allkirjastati. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja juhatuse liige oli juhatusest tagasi kutsutud (et kavandati juhatuse liikmete vahetust). Kuna akt nr 1 koostati kostja poolt MTÜ-le Lokuta Maaparandusühistu esitatud akti nr 99 alusel, kuid nimetatud akt vajas kontrollimist ja kinnitamist nii Rapla Põllmajandusameti ja omaniku järelevalve kui ka tellija poolt, võttis see aega. Rapla Põllu-majandusametis vaadati kostja poolt MTÜ-le Lokuta Maaparandusühistu esitatud akt nr 99 läbi ning aktis tehti muudatusi töö mahtudes, kuid tööde lõplik maksumus jäi samaks. Akti nr 99 muudetud versioon allkirjastati 19.03.2012. Kuna muudetud aktis jäi summa samaks, ei pidanud pooled vajalikuks omavahelist akti parandada. Ebatäpsused aktis ei muuda asjaolu, et hageja on kostjale töid teostanud ja kostja on jätnud nende eest õigeaegselt tasumata. Kostja esindaja on akti allkirjastanud, mis tähendab, et kostja on akti aktsepteerinud. Kui kostjal oli vastuväited akti sisule, oleks ta pidanud need esitama mõistliku aja jooksul. 23.08.2013 menetlusdokumendile lisas hageja täiendava tõendi, milles on akti nr 1 ebatäpsused parandatud. Kuna maaparandusobjektilt eemaldatud materjal kuulub objekti omanikule, oli hagejal õigus valida, mida ta sellega teeb. Seega oli hagejal õigus müüa OÜ-le Raja KT hakkepuitu. Kostja poolt tõenditena esitatud arved tõendavad üksnes seda, et hageja ja OÜ Raja KT vahel on toimunud koostöö, mille kaudu on hageja OÜ-le Raja KT võõrandanud hakkpuitu. Kostja poolt esitatud arved ei lange ka ajaliselt kokku vaidluse all olevate tööde teostamise ajaga. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Aktis toodud teenuseid ei ole tegelikult osutatud ning seetõttu nõuab hageja põhjendamatult arve tasumist, mida kostja on hagejale eelnevalt ka selgitanud. 27.02.2012 akt nr 1 ei kajasta tegelikult tehtud töid või on selles toodud hinnad ebaõigesti märgitud, mis viitab samuti sellele, et akt ei ole koostatud tegelikult tehtud tööde põhjal, vaid on loodud kunstlikult.

Kuigi 27.02.2012 akt on küll poolte poolt allkirjastatud, ei ole selles sisalduvad andmed õiged (arvnäitajad ei ole omavahel kooskõlas). Näiteks kui võrrelda veergu 5 (ühiku maksumus) veeruga 7 (maksumus), siis nähtub, et ühiku maksumus on alati võrdne kogumaksumusega, kuigi kogumaksumus peaks tulenema töö mahust (ühikust) ning kujunema töö mahu ja ühiku maksumuse korrutisest. Ühelgi juhul ei ole aga aktis koguseks 1, mille puhul saaks veerud 5 ja 7 olla võrdsed. Seega on akt vigadega. Lahknevused on ka kogustes (kogused veergudes 4 ja 6 osaliselt kattuvad, osaliselt mitte). Näiteks 1. osa „Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk“ ridadel 4-6 ei kattu kahe veeru kogused. 2. osa „Maaparandussüsteemi eesvool“ puhul ei kattu ükski veergude 4 ja 6 kogustest. On arusaamatu, millist kogust on silmas peetud ja mis on ühiku maksumus. Aktis ei ole näidatud ühiku hindu vastavalt tööde hinnale. Näiteks võsa ja peenmetsa raiumine ja koondamine ei saa maksta 8611, 08 eurot/ha (lisandub käibemaks), sest see on ebamõistlikult kallis ning ükski tellija sellise hinnaga ei nõustuks. Poolte vahel ei ole ka ühtegi kokkulepet või ka hinnapakkumist, kus oleks selliseid ühikuhindu kokku lepitud. Sama kehtib ka tööde maksumusele, mis on ilmselgelt ebamõistlik. Ka arve ei vasta seaduse nõuetele, puudusi ei kõrvalda ka arvele lisatud 27.02.2012 akt. Aktis pole ühtegi viidet perioodile ega konkreetsele objektile, kus tööd on tehtud. Sellega on loodud olukord, kus hilisemalt pole raamatupidamises võimalik kontrollida teenuse osutamise fakti või on see tehtud võimalikult keeruliseks. Kostja andmetel on vaidlusalusel objektil töötanud hageja alltöövõtjana OÜ Raja KT ning töö on tehtud kahe giljotiin-langetuspeaga varustatud traktoriga. Kostjale teadaolevalt ei ole vaidlusalusel objektil tegelikult töid teostatud mootorsaega või muu sarnase vahendiga, nagu nähtub aktist. Samuti on kostjale teada, et kinnistult raiutud võsa ja puud on võõrandatud hakkematerjalina OÜ-le Raja KT ning tegelikult seda materjali ei põletatud. Kostja hinnangul on hageja sooviks ära kasutada olukorda, kus kostja osanikud ja juhatus vahetusid. Kostja uus osanik OÜ Grundar Puit võttis 21.02.2012 vastu otsuse, millega kutsuti juhatusest tagasi senised juhatuse liikmed, sh akti allkirjastanud TA. Vastava kande tegi äriregister 28.02.2012. Kostja jaoks arusaamatul põhjusel on kostja endine juhatuse liige TA vaidlusaluse akti allkirjastanud 27.02.2012 ehk ajal, kui ta pidi olema teadlik, et ta on juhatusest tagasi kutsutud. Märkimisväärne on ka see, et kuigi tööd teostati oluliselt varem, valiti akti allkirjastamiseks just nimetatud kuupäev. Esimese astme kohtu lahend Pärnu Maakohtu 27.05.2014 otsusega lõpetati menetlus võsa põletamise eest 1976, 45 euro nõude osas. Kuna hageja vähnedas hagihinda, s.o loobus osaliselt hagist, tuleb selles osas menetlus lõpetada (TsMS § 429 lg 1). Ülejäänud osas hagi rahuldati. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 21 516, 25 eurot ning viivise 1507, 30 eurot. Maakohus jättis menetluskulud 7,9% ulatuses hageja ja 92,1% ulatuses kostja kanda. Kuna kostja juhatuse liikme TA poolt on akt allkirjastatud 27.02.2012 ning äriregistris tehti kanne juhatuse liikme tagasikutsumise kohta 28.02.2012, siis on akti alusel tehtud tööd VÕS § 637 lg 4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue nende tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teatanud hagejale mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja teatas töö lepingutingimustele mittevastavusest 20.06.2013 vastuses hagile, s.o. ca 1 aasta ja 4 kuud pärast tööde vastuvõtmist. Tegemist ei ole mõistliku ajaga (VÕS § 644 lg 1) ja maakohus leidis, et kostja on kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele (VÕS § 644 lg 3). See, et kostja juhatuse liikmed vahetusid, ei tähenda, et tellija ei pidanud mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud töid ei teostatud. Aktis esinevad puudused ühiku maksumuse ja lõppmaksumuse osas ei anna alust jätta tööde eest tasumata. Hageja on esitanud parandused ebaõigesti märgitud koguste kohta. Hageja on selgitanud, et akt koostati nende andmete põhjal, mille kostja ise esitas MTÜ-le Lokuta Maa3

parandusühistu ning mida hiljem üle kontrollimisel muudeti, kuid muudatused jäid akti nr 1 sisse viimata. Aktis esinevad vead ei muuda tööde vastuvõtmist olematuks. Tunnistajate KV, TA, EV ja SP ütlustega on tõendatud tööde teostamine kokkulepitud mahus. Tööde mahud arvestas kostja, tehes hinnapakkumise tööde põhitellijale MTÜ-le Lokuta Maaparandusühistu. Kostja tellis omakorda sama hinnapakkumise alusel tööd hagejalt. Hageja kinnistute omanikuna tellis omakorda tööd OÜ Raja KT-lt, kellele maksis ta raha asemel hakkepuiduga. See aga ei vabasta kostjat kohustusest tellitud töö eest hagejale tasuda. Kostja ei olnud kinnistu omanik ega seega ka kinnistul asuva metsa ja võsa omanik. Kostja esindaja tunnistas kohtuistungil, et aktis märgitud töid kostja ise ei teostanud, vaid tööd telliti hagejalt. Töid ei teostatud käsitsi, vaid giljotiiniga, selle eest ei ole kostja tasunud. Samas on tööde põhitellija MTÜ Lokuta Maaparandusühistu kostjalt tööd vastu võtnud ja kostjale tööde eest tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et giljotiiniga tehtud töö on odavam, kui käsitsi tehtud töö või et tööd teostati väiksemas mahus, kui kokku lepiti. Tulenevalt eeltoodust rahuldas maakohus hagi 21 516, 25 euro ulatuses (23 492, 70 – 1976, 45). Kuna arve tasumise tähtaeg oli 12.03.2012, siis muutus nõue sissenõutavaks 13.03.2012. Hageja arvestas viivist 425 päeva eest (hagi esitamise, s.o 17.05.2013 seisuga), nõudes seda kokku summas 1507, 30 eurot. Perioodil 13.03.2012 - 31.12.2012 oli viivisemäär 8% aastas, s.o 0,0219% päevas; 01.01.2013 - 14.04.2013 viivis 7,75% aastas, s.o 0,0212% päevas; 15.04.2013 - 17.05.2013 viivis 8,75% aastas, s.o 0,0239% päevas. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud (seadusjärgne viivis kostjalt väljamõistetavalt põhivõlalt 21 516, 25 eurolt 425 päeva eest moodustab kokku 1827, 50 eurot). Kuna kohus rahuldas 25 000 euro suurusest nõudest hagi 23 023, 55 euro ulatuses (hageja loobus 1976, 45 euro nõudest), siis jättis maakohus menetluskulud 92,1% ulatuses kostja ja 7,9% ulatuses hageja kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 162 lg 2, § 168 lg 4). Apellatsioonkaebus Kostja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsuse osas, milles kohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda ning teha uus ostus, millega jätta hagi rahuldamata. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-t 8 ja § 436 lg-t 1. Akt nr 1 - 27.02.2012 on puudustega, millised on kostja välja toonud juba vastuses hagiavaldusele. Kohus on hoolimata puudustest lähtunud kohustuse tuvastamisel aktist nr 1 ja 27.02.2012 arvest ning teinud etteheite, et kostja on esitanud oma vastuväited vastavale aktile hilinenult (s.o kohtumenetluse käigus). Kohtu-menetluses leidis tõendamist, et tööde üleandmise-vastuvõtmise aktis kajastatud tööd ei vasta tegelikkusele. Hageja seaduslik esindaja AK kinnitas kohtuistungil, et aktis näidatud materjali ei põletatud. Samuti kinnitas hageja seaduslik esindaja, et tegelikult ei teostatud töid käsivõsalõikajaga, vaid OÜ Raja KT lõikas võsa giljotiinlõikuriga. Aktis toodud vastuolusid ja puudusi ei saa põhjendada inimliku eksimusega. Sellised puudused ei saa olla juhuslikud, sest tegelikkusest erinevate tööde aktis kajastamine saab olla teadlik ning eesmärgipärane tegevus. Seejuures ei ole oluline see, et samade töödega seoses on kostja esitanud samad andmed tööde põhitellijale MTÜ-le Lokuta Maaparandusühistu. Tegemist on teise õigussuhtega, mistõttu ei ole need viited asjakohasteks. Arvestades seda, et aktides ei kajastu tegelikult tehtud tööd ning mahud, siis on ebaõige kohtu järeldus, et tunnistajate ütlustega on tööde tegemine kokkulepitud mahus tõendatud. Ebaõige on ka kohtu järeldus, et kostja oleks pidanud tõendama, et giljotiiniga tehtud töö on odavam, kui käsitsi tehtud töö või et töid on teostatud väiksemas mahus, kui kokku lepiti. Maakohus on jaganud tõendamiskoormise ebaõigesti. Piisav oleks olnud, kui kostja tõendab, et aktis nr 1 on kajastatud

ebaõiged andmed ning hageja oleks pidanud tõendama hinnakokkulepet ja seda, et ta vaidlusalused tööd teostas. Kostja jättis 27.02.2012 arve nr 47 tasumata, sest kostja uuel juhtkonnal tekkis tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja arve kohta küsimusi, kuid hagejalt saadud selgitused ei olnud piisavad. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Tsiviilkolleegium, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Pärnu Maakohtu otsuse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 1 tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 ei korda ringkonnakohus otsuse põhjendusi, sest nõustub nendega. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium järgmist. Pärnu Maakohus ei rikkunud asja läbivaatamisel menetlusõiguse norme. Maakohus tuvastas tähtsust omavad asjaolud õigesti. Kohtule esitatud tõendite (sh tunnistajate ütluste) põhjal jõudis maakohus õigele järeldusele, et tööde teostamine mahus, mille eest hageja tasu nõuab, on tõendatud ning kostjal lasub kohustus tellitud tööde eest tasuda. Vaidlust ei ole selles, et kostja on tööd (teenused) vastu võtnud, seda osutatud teenuste üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega kinnitanud, kusjuures mõistliku tähtaja jooksul ei ole ta töös esinenud puudustele tuginenud (VÕS § 644 lg 1). Kostja ei tõendanud, et ta oleks mõistliku tähtaja jooksul teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavusest (kohtuotsuse kohaselt teatas kostja seda alles vastuses hagile). Kostja on apellatsioonkaebuses küll rõhutanud, et on ka enne kohtumenetlust pöördunud samas küsimuses hageja poole, kuid kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Kostja nimetatud 30.01.2013 kirjas on ta soovinud saada selgitusi akti ja arve kohta, viidates juhatuse koosseisu vahetumisele. Ringkonnakohtu hinnangul ei saaks ka selle dokumendi puhul rääkida mõistliku tähtaja järgimisest (tööde vastuvõtmisest on möödunud 10 kuud), pealegi ei saa kõnealust kirja (kostja 30.01.2013 vastus hageja 18.01.2013 kirjale – tl 39) pidada tellija teateks töövõtjale töös esinenud puuduste kohta VÕS § 644 lg 2 tähenduses. Poolte vahel ei olnud vaidlust selles, et MTÜ Lokuta Maaparandusühistu tellis tööd kostjalt, võttis need 19.03.2012 aktiga nr 99 vastu, pretensioone ei esitanud ja tasus kostjale tehtud tööde eest. Asjas on tõendatud, et samad tööd tellis kostja hagejalt ning need on kostja poolt ka vastu võetud (vaidluse all oli see, kas võsa põletati või mitte, kuid selles osas on hageja oma nõudest loobunud). Kostja esindaja võttis kohtuistungil õigeks, et aktis märgitud töid kostja ise ei teostanud. Eeltoodud põhjustel ei ole ringkonnakohtul võimalik teha hagi suhtes maakohtust erinevat lõppjäreldust. Osutatud teenuste üleandmise-vastuvõtmise 27.02.2012 aktis nr 1 sisaldunud vead ei võimalda vabastada kostjat tööde eest tasumise kohustusest. Kolleegiumil ei ole põhjust kahelda hageja selgituses, et arvutusvead ja ebatäpsused aktis olid tingitud vigadest kostja ja MTÜ Lokuta Maaparandusühistu vahel koostatud dokumentides (akti nr 99 koostas ja esitas peatellijale kostja), kuid kontrollimisel said vead hiljem parandatud, pooltevahelisse dokumenti jäid parandused aga kandmata. Maakohtul ei olnud alust jätta hageja parandatud akti arvestamata. Maakohus leidis õigesti, et kuigi aktis nr 1 sisaldusid ebatäpsused, ei saa sellest järeldada, et töid ei tehtud või et need tehti puudustega või et tööde hind oleks olnud aktis märgitust erinev. See, et hageja oma nõudest osaliselt loobus, tunnistades sellega aktis sisalduvaid ebatäpsusi, ei tähenda, et kostja ei peaks tema poolt vastuvõetud muu töö eest tasu maksma. Tööde mahud arvestas eelnevalt kostja ise, tehes hinnapakkumise tööde peatellijale, samade andmete alusel tellis ta tööd ka hagejalt.

Menetluskulude jaotus Kuna ringkonnakohus jätab kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning esimese astme kohtu otsuse muutmata, jätab ta apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda (TsMS § 171 lg 1). TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Alates 01.01.2015.a kehtiva menetlusõiguse seaduse kohaselt saab menetlusosaline taotleda menetluskulude summaarset kindlaksmääramist nende menetluskulude osas, mis tsiviilasja toimikust ei kajastu (näiteks lepingulise esindaja tasu), üksnes siis, kui menetlusosaline on esitanud igas kohtuastmes, kohtu poolt määratud tähtaja jooksul kohase menetluskulude nimekirja. Kuna käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus lõpplahendi enne 01.01.2015, ta menetlusosalistelt menetluskulude nimekirja ei küsinud ning märkis otsuses, et menetlusosalistel on õigus esitada kulude summaarse kindlaksmääramise taotlus asjas lõpplahendi teinud maakohtule seaduses sätestatud tähtaja jooksul (TsMS § 174 lg 1). Kuigi praeguseks ei kehti enam säte, mis lubas esitada menetluskulude nimekirja pärast lõpplahendi jõustumist, tuleb siiski kohaldada varasemat seadust nende lõpplahendite suhtes, mis tehti enne 01.01.2015, ning lubada kulude kindlaksmääramise taotlust esitada kehtinud seaduses ettenähtud korras. Seejuures on oluline ka tagada, et ühe ja sama tsiviilasja puhul toimuks erinevate kohtuastmete menetluskulude kindlaksmääramine samade põhimõtete järgi, seda sõltumata lahendi tegemise ajast. Eeltoodust tulenevalt ei määra ringkonnakohus menetlusosalistele apellatsioonimenetluse kulude nimekirja esitamiseks tähtpäeva, vaid määrab kindlaks üksnes menetluskulude jaotuse. Kohus selgitab, et menetluskulude summaarse kindlaksmääramise korra osas tuleb menetlusosalistel juhinduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku kuni 31.12.2014 kehtinud redaktsioonist. Kuni 31.12.2014 kehtinud TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ü. Jänes

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

M. Klaar

I. Parrest

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.