Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilasi nr 2-13-23996 menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka kaebuse esitama. Hageja nõue ja kostja vastuväide Hagiavalduse kohaselt hageja osutas kostjale võsa ja metsa koristamise teenust ning esitas 27.02.2012 kostjale sellekohase arve nr 47 ning selle juurde kuuluva akti nr 1, mis on allkirjastatud kostja tolleaegse juhatuse liikme poolt. Hageja poolt kostjale esitatud arve nr 47 maksetähtaeg oli 12.03.2013, seega on arve muutunud sissenõutavaks. Kuna kostja ei ole sissenõutavaks muutunud arveid tasunud, võib öelda, et kostja on oma kohustust rikkunud. Kuna kostja on sissenõutavaks muutnud arvete tasumisega viivitanud, on hagejal õigus nõuda viivist 1 996,88 eurot. Kostjale vastu tulles vähendab hageja viivist 1507,30 euroni. Hageja on proovinud lahendada tekkinud vaidlust läbirääkimiste teel ja kohtuväliselt, sealhulgas pöördunud 01.02.13 inkassoteenust pakkuva ettevõtte poole. Hageja läbirääkimised kostjaga ei ole tulemusi andnud. Hageja palub mõista kostjalt Hüdromel OÜ-lt välja Tavex OÜ kasuks põhivõlg suuruses 23 492,70 eurot. Mõista kostjalt Hüdromel OÜ-lt välja Tavex OÜ kasuks viivis suuruses 1507,30 eurot. Menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja kirjalikus vastuses märgib, et kuigi 27.02.2012. a akt on poolte poolt allkirjastatud, siiski 27.02.2012. a aktis toodud arvnäitajad ei klapi omavahel. Nimelt kui võrrelda veergu nr 5 (ühiku maksumus) ja veeruga nr 7 (maksumus), siis nähtub, et ühiku maksumuks on alati võrdne kogumaksumusega. Vaadates aga sama akti, siis kogumaksumus peaks tulenema töö mahust (ühikust) ning kogumaksumus peaks kujunema töö mahu ja ühiku maksumuse korrutisest. Mitte ühelgi juhul ei ole aga vastavas aktis koguseks 1, mille puhul saaks veerud nr 5 ja 7 olla võrdsed. Seega on akt ilmselgelt vigadega. Seejuures on lahknevused ka kogustes, mille kohta on vastaval aktil millegipärast kaks veergu (veerg 4 ja veerg 6). Osaliselt kahes veerus kogused kattuvad, osaliselt mitte. Näiteks 1. osa „Maaparandussüsteemi reguleeriv võrk“ ridadel 4-6 ei kattu kahe veeru kogused. 2. osa „Maaparandussüsteemi eesvool“ puhul aga ei kattu ükski veergude 4 ja 6 kogustest. Jääb arusaamatuks, millist kogust täpselt on aktiga silmas peetud ja mis on ühiku maksumus. Seejuures ei ole 27.02.2012. a näidatud ühikuhinnad vastavad tööde hinnale. Näiteks võsa ja peenmetsa raiumine ja koondamine ei saa maksta hektari hinnana 8 611,08 eurot (lisandub käibemaks), sest see on ebamõistlikult kallis ning ükski ratsionaalselt tegutsev tellija ei saaks nõustuda sellise hinnaga. Selline töö on oluliselt odavam. Poolte vahel ei ole varasemast ühtegi kokkulepet või ka hinnapakkumist, kus oleks kokku lepitud sellised ühikuhinnad, mille järgi tiheda võsa, peenmetsa raiumine ja koondamine maksaks 8 611,08 eurot hektar. Sama kehtib ka teiste positsioonide ja tööde maksumuse osas, mis on ilmselgelt ebamõistlikud. Eeltoodust tulenevalt ei kajasta akt tegelikult tehtud töid või on selles toodud hinnad valesti märgitud, mis viitab samuti sellele, et akt ei ole koostatud tegelikult tehtud tööde pinnalt vaid on kunstlikult loodud. Käibemaksukohustuslase poolt väljastatud arved peavad vastama nendele seaduses sätestatud nõuetele. Käesoleval juhul ei vasta 27.02.2012. a esitatud arve juba formaalselt seadusega sätestatud arve nõuetele ning seda puudust ei kõrvalda ka arve lisaks olev 27.02.2012. a akt, kus pole ühtegi viidet perioodile ega isegi viidet konkreetsele objektile, kus tööd on tehtud. Sellega on loodud olukord, kus hilisemalt pole raamatupidamises võimalik kontrollida teenuse osutamise fakti või on see tehtud võimalikult keeruliseks. Kostja andmetel on vastaval objektil (seda ka varasemalt MTÜ Lokuta Maaparandusühistule osutatud teenuste osas) töötanud hageja alltöövõtjana Raja KT OÜ (registrikood: 10297952 ; asukoht: Allikõnnu küla, Vändra vald, Pärnu maakond, 87604) ning töö on tehtud kahe giljotiin langetuspeaga varustatud traktoriga (vastav asjaolu nähtub muuhulgas ka objektidel olevatest kändude hunnikutest, mis on senimaani alles). Kostjale teadaolevalt ei ole tegelikult 27.02.2012. a akti aluseks oleval objektil tööd tehtud mootorsaega vmt. inimtööjõu abil, nagu nähtub 27.02.2012.a. aktist. Samuti on kostjale teadaolevalt kinnistult raiutud võsa ja puud

2 (7)

Tsiviilasi nr 2-13-23996 võõrandatud hakkematerjalina Raja KT OÜ-le ning tegelikult seda materjali ei põletatud. Kostja käsutuses on vastavad arved, millega Tavex OÜ on võõrandanud hakkpuidu Raja KT OÜ-le. Kostja arvates on hageja soovinud ära kasutada olukorda, kus kostja osanikud ja juhatus vahetusid. Kostja uus osanik Grundar Puit OÜ võttis 21.02.2012. vastu otsuse, millega kutsuti juhatusest tagasi senised juhatuse liikmed, sh akti allkirjastanud T.A.. Kande tegi äriregister 28.02.2012. a. Kostja jaoks arusaamatul põhjusel on kostja endine juhatuse liige T.A. vastava akti allkirjastanud 27.02.2012. a ehk ajal, kui ta pidi teadlik olema sellest, et ta on tegelikult juhatusest tagasi kutsutud. Kuigi nimetatud asjaolu puudutab kostja enda sisesuhteid ja võimalikke nõudeid juhatuse liikmete vastu, siis on märkimisväärne, et just selline kuupäev on valitud aktide allkirjastamiseks, sest tööd, mis on väidetavalt aktis kirjas, on oluliselt varem tehtud (kuigi 27.02.2012. a aktil ja ka 27.02.2012. arvel puudub vastav info, siis OÜ-ga Tavex peetud kirjavahetusest nähtub, tööd tehti 2011. a jooksul). Menetluse käik

Hageja arvamuses kostja vastuse kohta märgib, et hageja tunnistab, et esitatud akt on vigane inimliku eksimuse tõttu. Samas leiab hageja, et akti vigasus ei muuda asjaolu, et hageja on kostjale teostanud töid ning kostja on nende eest jätnud õigeaegselt tasumata. Akti vigasus ei vähenda teostatud tööde kogust. Aktis märgitud lõppsumma vastab tegelikkusele. Hageja juhib tähelepanu ka sellele, et akt on kostja esindaja poolt allkirjastatud, mis tähendab, et kostja on akti aktsepteerinud. Kuna aktis märgitud lõppsumma vastab tegelikkusele, ei pannud ei kostja ega hageja esindaja aktis esinevaid vigu varem tähele. Kui kostjal oleks olnud vastuväited akti sisu, sealhulgas aktis esinevate vigade kohta, oleks ta pidanud need esitama mõistliku aja jooksul pärast akti kätte saamist. Kostja ja Lokuta Maaparandusühistu MTÜ sõlmisid 01.10.2010 töövõtulepingu nr 0110/10 projekti viitenumbriga 180009700220 ette nähtud tööde läbiviimiseks. Projektis ette nähtud maaparandustöid teostas kostja suures osas hageja kinnistutel. Seega oli hageja huvitatud tööde teostamise kiirusest ja korrapärasest ajagraafikust. Kuna kostjal oli Lokuta Maaparandusühistu MTÜ poolt kaks projekti korraga töös, oli kostja hädas ajapuudusega. Hageja ja kostja esindajad leppisid kokku, et hageja raiub ja koristab oma kinnistute kraavidelt puud ja võsa ise. Hageja pidi kokkuleppe kohaselt kostjale üle andma juurimiseks, sette väljatõstmiseks ja kogujasuudmete korrastamiseks võsast ja puudest vabastatud kraavid. Vastutasuks lubas kostja projektis eelnimetatud töödeks ettenähtud raha maksta hagejale. Vaidlusalused tööd hageja ja kostja vahel teostati 2010. aasta teisel poolaastal ja 2011. esimesel poolaastal. Hageja ja kostja leppisid kokku, et akt koostatakse aga alles siis, kui kraavid on puhastatud settest, kaldad juuritud ja kogujasuudmed korrastatud. Sellel põhjusel on akt koostatud ja allkirjastatud alles 2012. aasta alguses. Arve nr 47 juurde kuuluv akt nr 1 koostati nende andmete põhjal, mille kostja esitas tööde tellijale Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le. Kostja esitas Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le arve nr 11099 ja sinna juurde kuuluva esialgse akti nr 99, milles märgitud tööde kogused vastavad hageja poolt kostjale esitatud akti nr 1 märgitud tööde kogusele. Kostja tolleaegne juhatuse liige T.A. viis akti nr 99 Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le ning see saadeti 11.01.2012 ka kostja esindaja poolt Lokuta Maaparandusühistu MTÜ meiliaadressile. Kuna Lokuta Maaparandusühistu MTÜ juhatuse liige on ka hageja Tavex OÜ juhatuse liige, siis koostas hageja raamatupidaja kostja poolt Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le esitatud akti nr 99 alusel kostjale esitatud akti nr 1. Hageja esitas arve nr 47 ja akti nr 1 kostjale 27.02.2012. Akt allkirjastati 27.02.2012 T.A. poolt, kes oli sellel hetkel kostja juhatuse liige. Hageja ei teadnud ega pidanudki teadma, et kostja juhatuse liikmed olid tagasi kutsutud ja kostja plaanis juhatuse liikmeid vahetada. 27.02.2012 oli kostja üheks juhatuse liikmeks akti allkirjastanud T.A.. Arve nr 47 ja akti nr 1 allkirjastamine lükkus 2012. aasta veebruari, kuna akt koostati kostja poolt Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le esitatud akti nr 99 alusel ning nimetatud akt oli vaja üle kontrollida ja kinnitada nii Rapla Põllmajandusameti, omaniku järelvalve kui ka tellija poolt, mis omakorda võttis palju aega, seega lükkus akti nr 1 hageja poolt kostjale esitamine 2012. aasta veebruari lõppu.

3 (7)

Tsiviilasi nr 2-13-23996 Rapla Põllumajandusametis vaadati kostja poolt Lokuta Maaparandusühistu MTÜ-le esitatud akt nr 99 läbi ning aktis tehti muudatusi töö mahtudes, kuid tööde lõplik maksumus jäi samaks. Allkirjastamisele jõudis akt nr 99 muudetud versioon. Muudetud versioon allkirjastati alles 19.03.2012. Kuna muudetud aktis nr 99 jäi tööde eest tasumisele kuuluv summa täpselt samaks võrreldes esialgse akti nr 99, ei märganud ei hageja ega kostja, et hageja poolt juba varem kostjale koostatud ja esitatud akt nr 1 ei vastanud enam allkirjastatud aktile nr 99. Sellest tulenevalt esineb aktis nr 1 erinevusi võrreldes allkirjastatud aktiga nr 99. Nimetatud asjaolu ei vähenda aga kostja kohustust tasuda hagejale juba tehtud tööde eest. Tööde teostamist arvel nr 47 märgitud summas tõendab ka asjaolu, et tööde tellija Lokuta Maaparandusühistu MTÜ on teostatud töödega rahul ja tellijal puuduvad pretensioonid tööde teostamise suhtes. Tellija on kostjale kui tööde peatöövõtjale tehtud tööde eest tasunud. Kostja on esitanud väite, et aktis märgitud tööd ei ole tegelikult teostatud, kuna hageja tegi koostööd Raja KT OÜ-ga. Hageja ei vaidlusta, et koostöö hageja ja Raja KT OÜ vahel on toimunud, kuid kostja väide, et hageja ja Raja KT OÜ vaheline koostöö tõendab, et hageja ei ole aktis nr 1 märgitud töid teostanud, ei vasta tõele. Hageja möönab, et Raja KT OÜ abistas hagejat tööde teostamisel. Hageja puhul on tegemist põllumajandusettevõttega ning põllumajandusmaa on hageja peamine tootmisvahend. Eelnevalt sai öeldud, et vaidlusalused tööd teostati hagejale kuuluvatel maadel. See aga omakorda tähendab, et hageja oli huvitatud, et maaparandustööd saaksid tehtud lühikese aja jooksul ja ei segaks põllumajandustöid. Hagejal oli õigus müüa Raja KT OÜ-le hakkepuitu, kuna maaparandusobjektilt maha võetud materjal kuulub objekti omanikule ning omanikul on õigus ise valida, kuidas ta oma materjaliga edasi talitab. Kuna kõnealused maaparandustööd teostati hagejale kuuluval kinnistul, oli hagejal õigus maaparandustööde tulemusena tekkinud puitmaterjali võõrandad Raja KT OÜ-le. Kostja poolt tõenditena esitatud arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks just vaidlusaluste tööde tegemise või tegemata jätmise tulemusel tekkinud hakkepuiduga. Nimetatud arved tõendavad üksnes seda, et hageja ja Raja KT OÜ vahel on toimunud koostöö, mille kaudu on hageja Raja KT OÜ-le võõrandanud hakkpuitu. Võttes arvesse, et käesolevas hagis vaidluse all olevad tööd teostati 2010. aasta teises pooles ja 2011. aasta esimeses pooles, kuid kostja poolt tõendina esitatud arvetest üks pärineb aastast 2008 ning mitu teist 2010. aasta algusest, võib öelda, et nimetatud arved ei lange ka ajaliselt kokku käesolevas hagis vaidluse all olevate tööde teostamise ajaga. Viivise määr 0.02% päevas on seadusest tulenev viivise määr. Kostjale vastu tulles vähendas hageja sissenõutavat viivist 1507,30 euroni. Hageja kohtuistungil 05.05.2014.a. vähendas haginõuet ja loobus osaliselt põhivõlast s.o. võsa põletamise eest tasu nõudes 1976.45 eurot (koos käibemaksuga). Ülejäänud osas jäi hageja hagi juurde ja palus hagi rahuldada. Kostja esindaja kohtuistungil vaidles hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata.

Kohaldatav õigus, tuvastatud asjaolud, kohtu seisukohad Kohus kuulanud ära hageja juhatuse liikme vande all, poolte seisukohad, tunnistajate ütlused ja tutvunud kõigi asjas kogutud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja kohtuistungil vähendas haginõuet ja loobus võsa põletamise eest tasu 1976.45 eurot (koos käibemaksuga) nõudes s.o. 27.02.2012.a. tööde vastuvõtmise aktis read 1.3, 2.2 ja osaliselt 2.3 summas 1037.99 + 29.05 + 580 + 20%. Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud. Seega selles osas kohus lõpetab menetluse vastavalt TsMS § 429 lg.1. Kui hageja vähendab hagihinda s.o. loobub osaliselt hagist tuleb selles osas menetlus lõpetada. Selline on ka kohtupraktika- RKL 3-2-1-169-13 p.12.

4 (7)

Tsiviilasi nr 2-13-23996 VÕS § 635 lg.1 järgi töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama ja muutma asja v. saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö) , teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja ja kostja vahel oli 2011.a. sõlmitud suuliselt töövõtuleping metsa ja võsa raiumiseks , koristamiseks ning põletamiseks. VÕS § 637 lg.3 töövõtja töötasu muutub sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud v. kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Hageja andis tööd üle ja kostja võttis tööd vastu aktiga nr. 1/27.02.2012.a. (tl.7) ja esitas kostjale tasumiseks arve 27.02.2012.a. tasumise tähtajaga 12.03.2012.a. (tl.6). Kostja poolt on akti allkirjastanud juhatuse liige T.A.. Äriregistris tehtud kanne juhatuse liikme tagasikutsumise kohta 28.02.2012.a. (tl.73-74). Seega on akti alusel tehtud tööd VÕS §637 lg.4 kohaselt vastu võetud ja tasunõue nende tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Kostja arvet ei tasunud ja hageja esitas hagi kohtusse 17.05.2013.a. Vastavalt VÕS § 644 lg.1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai v. pidi teada saama. Lg. 3 järgi kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt v. ei kirjelda oma majandus v. kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja ei ole tõendanud, et ta on teatanud hagejale mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest. Kostja on teatanud töö lepingutingimustele mittevastavusest vastuses hagile 20.06.2013.a. s.o. ca 1 aasta ja 4 kuud peale tööde vastuvõtmist. Tegemist ei ole mõistliku ajaga ja kohus leiab, et kostja on kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele. See, et kostja juhatuse liikmed vahetusid ei tähenda, et kostja ei pea mõistliku aja jooksul töö lepingutingimustele mittevastavusest teatama. Kostja puhul on tegemist juriidilise isikuga, keda vastavalt TsÜS § 34 lg.1 esindab juhatuse liige. Kostja on ka tööde vastuvõtmise akti tähendust alahinnanud, leides, et ta võib allkirjastatud akti alusel tehtud tööde eest jätta lihtsalt tasumata, kui tellija hiljem avastab , et aktis märgitud tööd ei ole tehtud v. ei ole tehtud nõuetekohaselt, ilma et ta tööde lepingutingimustele mittevastavust tõendaks. Hageja võttis kohtuistungil õigeks , et võsa põletamist ei toimunud aktis märgitud mahus , kuid toimus osaliselt okse põletamine ja hageja loobus hagist võsa põletamise eest tasu 1976.45 eurot nõudes (tl.142). Kostja ei ole tõendanud ülejäänud tööde osas , et nimetatud töid ei teostatud v. mis osas v. koguses töid ei ole teostatud. Aktis esinevad puudused ühiku maksumuse ja lõppmaksumuse osas ei anna alust jätta tööde eest tasumata. Hageja on esitanud parandused valesti märgitud koguste kohta (tl.97). Hageja on selgitanud, et akt koostati nende andmete põhjal , mille kostja ise esitas MTÜ Lokuta Maaparandusühistule (akt nr.99) ning mida hiljem üle kontrollimisel muudeti, kuid muudatused jäi akti nr.1 sisse viimata (tl.56-57). Aktis esinevad vead ei muuda tööde vastuvõtmist olematuks. Lokuta Maaparandusühistu MTÜ ja kostja OÜ Hüdromel sõlmisid töövõtulepingu maaparandustööde tegemiseks. Kostja omakorda sõlmis hageja OÜ Tavex`ga alltöövõtulepingu töövõtulepingus nimetatud osade tööde tegemiseks ning OÜ Tavex sõlmis omakorda alltöövõtulepingu Raja KT OÜ-ga osade tööde tegemiseks. Nimetatu on tõendatud

5 (7)

Tsiviilasi nr 2-13-23996 hageja juhatuse liikme Artur Kokk`a vande all antud ütlustega ja tunnistajate K.V., T.A., E.V.`i ja S.P. ütlustega kohtuistungil. Lokuta Maaparandusühistu MTÜ võttis tööd OÜ-lt Hüdromel vastu aktiga nr. 99/ 19.03.2012.a. (tl.77-80). Akti allkirjastanud töövõtja esindajana OÜ Hüdromel juhatuse liige K.V., omanikujärelevalve E.V. , tellija MTÜ Lokuta Maaparandusühistu juhatuse liige Artur Kokk ja PMA ametnik H.V.. MTÜ Lokuta Maaparandusühistu tööde kohta pretensioone ei esitanud ja tasus kostjale tehtud tööde eest (tl.84-86). Tunnistaja K.V., kes oli tööde teostamise ajal kostja OÜ Hüdromel juhatuse liige , kohtuistungil antud ütluste kohaselt, kuna neil seadmeid ei olnud tehti OÜ Tavex`iga kokkulepe , et nemad teevad metsa eemaldamise tööd. Leppisid kokku, et OÜ Tavex võtab metsa maha täies mahus ise v. alltöövõtja abiga. Oli kokkulepe, et OÜ Hüdromel tasub OÜle Tavex täies mahus, milles oli kokku lepitud hinnapakkumises. Summa võis olla 23 000 krooni. Kui tööd olid teostatud siis esitati akt , sellele kirjutas alla T.A., kes oli tööde juht. OÜ Tavex teostas võsa ja metsa likvideerimise. Väikeste kraavide pealt võeti võsa saega. Kokkulepe toimus mahus , mis oli hinnapakkumises , mille OÜ Hüdromel tegi MTÜ Lokuta Maaparandusühistule ja OÜ Tavex teostas tööd nende hinnapakkumises nimetatud hindade eest. Tunnistaja T.A. kohtuistungil antud ütluste kohaselt tööd tellis OÜ-lt Hüdromel MTÜ Lokuta Maaparandusühistu. OÜ Hüdromel võitis hinnapakkumise ja tellis töid OÜ-lt Tavex, kes oli ka enamus maade omanik. Hind kujunes OÜ Hüdromel enda hinnapakkumise järgi MTÜ Lokuta Maaparandusühistule. Tööde mahud olid eelnevalt selgeks tehtud ja see kas kraav on võsast puhastatud on eemalt näha. Tööd mida OÜ-lt Tavex telliti teostati nii nagu kokku lepiti. MTÜ Lokuta Maaparandusühistu võttis neilt tööd vastu ja kontrolli teostas ka omanikujärelevalve ning PRIA esindaja. PRIA ei maksa toetust enne, kui tööd on tehtud. Kas võsa võeti käsitsi v. saega, ei tea. Tunnistaja E.V.`u poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt projekt seisnes maa kuivendamises, et kraave kaevata tuli eelnevalt mets likvideerida. Tema kontrollis, et töö saaks tehtud. Projekteeritud oli võsa põletamine, kuid kui omanik leidis parema variandi siis tema toetas. Tööde teostamist kontrollis ka PRIA, kuna nemad maksid 90% hinnast. Kuna muud hinda hinnakirjades ei ole, kasutati võsa põletamise hinda. Kuulis OÜ Tavex käest , et võsa eemaldati giljotiiniga. Enne projekteerimist tehti mõõdistamised ja saadi mahud. OÜ Tavex töö oli koristada takistused põhitöö tegemiseks. Kõikidel kinnistutel teostas põhitööd OÜ Hüdromel, kes kasutas alltöövõtjaid. Ta oli kursis, et OÜ Hüdromel tellis tööd OÜ –lt Tavex, kes omakorda tellis töö alltöövõtjalt. Tunnistaja S.P. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta OÜ Raja KT tööde juhataja. Sõlmisid lepingu OÜ-ga Tavex võsa eemaldamiseks, mis eemaldati giljotiiniga. Kogu võsa nemad ei eemaldanud, võtsid selle võsa, mille giljotiin suutis maha võtta. Arveldustega tegeles raamatupidaja. Tunnistajate ütlustega on tööde tegemine tõendatud kokkulepitud mahus. Tööde mahud arvestas ise kostja OÜ Hüdromel tehes hinnapakkumise tööde põhitellijale Lokuta Maaparandusühistu MTÜ ning tööde teostajana tellis omakorda sama hinnapakkumise järgi tööde tegemise OÜ-lt Tavex. OÜ Tavex kinnistute omanikuna tellis omakorda tööde teostamise OÜ Raja KT-lt , kellele maksis ka raha asemel hakkepuiduna. TsÜS § 54 lg.1 järgi on kasvav mets ja muud taimed kinnisasja olulised osad ja kuuluvad kinnistu omanikule. Nimetatu ei tähenda, et kostja ei pea tema poolt tellitud töö eest OÜ-le Tavex tasuma. Kostja ei olnud kinnistu omanik ega seega ka kinnistul asuva metsa ja võsa omanik. Kostja esindaja kohtuistungil võttis õigeks , et OÜ Hüdromel ise aktis märgitud töid ei teostanud ja tööd telliti

6 (7)

Tsiviilasi nr 2-13-23996 OÜ-lt Tavex. Töid ei teostatud käsitsi vaid giljotiiniga ja selle eest ei ole OÜ Hüdromel tasunud (tl.147). Samas on tööde põhitellija Lokuta Maaparandusühistu MTÜ kostjalt tööd vastu võtnud ja kostjale antud tööde tegemise eest tasunud. Kostja ei ole tõendanud, et giljotiiniga tehtud töö on odavam kui käsitsi tehtud töö v. et töid on teostatud väiksemas mahus, kui kokku lepiti. Arvestades eeltoodut kuulub hageja põhinõue tehtud tööde eest summas 23 492.70 – 1976.45 = 21 516.25 eurot rahuldamisele. VÕS § 113 lg.1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Vastavalt VÕS § 94 lg.1 kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele v. lepingule tasuda intressi , on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses v. lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Arve tasumise tähtaeg oli 12.03.2012.a. Seega muutus nõue sissenõutavaks 13.03.2012.a. Hageja nõuab viivist perioodi 12.03.2012- 17.05.2013.a. eest kokku summas 1507.30 eurot. Nõue on 425 päeva eest. 13.03.2012.a.- 31.12.2012.a., viivis 8% aastas s.o. 0,0219% päevas ;01.01.2013.a.14.04.2013.a., viivis 7,75% aastas s.o. 0,0212 % päevas ; 15.04.2013.a.- 17.05.2013.a. viivis 8,75% aastas s.o. 0,0239 % päevas. Hageja nõuab viivist 0,02 % päevas (21 516.25 eurot) s.o. 4,30 eurot päevas x 425 = 1827.50 eurot. Hageja on vähendanud viivist ja nõuab viivist 1507.30 eurot , mis on põhjendatud viivis ja kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg.1 järgi kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 168 lg.4 järgi osas , milles hageja loobus hagist (1976.45) tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja nõue 25 000 eurot, millest rahuldamisele 23 023.55 eurot s.o. 92, 1%. Seega tuleb menetluskulud jätta 7,9 % hageja kanda ja 92,1 % kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ivika Sillaots Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.