2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt OÜ XXXvälja kostja XXXAS kasuks menetluskulud summas 1866,68 eurot.
3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal OÜ XXXtasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses kostja XXXAS kasuks.
4.
Jätta rahuldamata kostja XXXAS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus summa 233,33 euro osas. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 50 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise asjaolud
1.Harju Maakohus 10.03.2014 kohtuotsusega jättis hagi rahuldamata ha menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus 28.10.2014 kohtuotsusega jättis Harju Maakohtu 10.03.2014 otsuse muutmata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsus jõustus 28.11.2014.
2.Kostja esindaja esitas 04.12.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks Avaldusest nähtub, et kostja on kandnud kulusid lepingulisele esindajale summas 2100,01
eurot käibemaksuta. Hageja vastuväited
3.Hageja tunnistab menetluskulusid summas 1416,68 eurot. Hageja ei ole nõus kostja menetluskulude väljamõistmisega, mis on seotud kohtuistungil osalemistega ja nendeks ettevalmistamisega. Hageja soovis asja läbi vaatamist kirjalikus menetluses. Kohtuistungid määrati kostja nõudmisel. Kohtuistungitel ei kuulatud üle tunnistajaid ega esitatud mingeid uusi seisukohti. Seega on ebaõiglane mõista hagejalt välja nimetatuga seotud menetluskulud. Hageja ei nõustu arvega nr 1131214 summas 266,67 eurot, arvega nr 1140104 summas 200 eurot „28.01 ettevalmistus ja esindus istungil“ ja arvega nr 1141005 summas 216,57 eurot. Kohtu põhjendused
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Käesolevas asjas tehtud kohtulahend jõustus 28.11.2014. Kostja esindaja esitas 04.12.2014 avalduse menetluskulude suuruse kindlaksmääramiseks, seega on avaldus tähtaegne.
5.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Hagi esitamise ajal (06.09.2013) kehtinud TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
6.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15.02.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus.
7.Kohus kontrollib kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kostja avalduse kohaselt on kostja lepinguline esindaja osutanud õigusabi kokku 21 tundi tunnihinnaga 100 eurot käibemaksuta, kokku summas 2100,01 eurot käibemaksuta.
8.Kuna hageja tunnistab kostja menetluskulusid summas 1416,68 eurot, siis loeb kohus nimetatud osas väited hageja poolt omaksvõetuks juhindudes TsMS § 231 lg 4 ning määrab mõista hagejalt välja kostja lepingulise esindaja kulud summas 1416,68 eurot.
9.Hageja ei tunnista kostja menetluskulusid, mis on seotud kohtuistungitega ja nendeks ettevalmistamisega, kokku summas 683,33 eurot (arve nr 1131214, arve nr 1140104
„ettevalmistus ja esindus istungil“ ja arve nr 1141005).
10.Arvest nr 1131214 nähtub, et kostja esindajal on kulunud 03.12.2013 kohtuistungi ettevalmistamiseks 1 tund ja esinduseks kohtuistungil 1 tund ja 40 minutit. Kohus arvestades, et tegemist oli esmase istungiga antud menetluses, leiab, et on põhjendatud, et esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks 1 tund. Toimikust nähtuvalt algas 03.12.2013 istung kell 13.00 ja lõppes 14.00, seega kestis istung 1 tund, mistõttu ei ole põhjendatud esindaja ajakulu 1 tund ja 40 minutit. Kohus leiab, et põhjendatud ajakulu istungiks ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks tuleb lugeda 2 tundi ehk 200 eurot.
11.Arvest nr 1140104 nähtub, et kostja esindajal on kulunud 28.01.2014 toimunud istungi ettevalmistamiseks ja istungil osalemiseks 2 tundi. Toimikust nähtuval kestis 28.01.2014 istung 1 tund. Kohus leiab, et mõistlik ja põhjendatud on, et esindajal kulus istungiks ettevalmistamiseks 0,5 tundi, seega loeb kohus põhjendatud kuluks kokku 1,5 tundi ehk 150 eurot.
12.Arvest nr 1141005 nähtub, et kostja esindajal kulus Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 istungiks ettevalmistamiseks 40 minutit ja istungil osalemiseks 1,5 tundi. Tallinna Ringkonnakohtu 14.10.2014 istung algas 14.05 ja lõppes 14.29 ehk kestis kokku 24 minutit, ehk põhjendatud ei ole, et esindajal kulus istungil osalemiseks 1,5 tundi. Kohus loeb põhjendatud ajakuluks 14.10.2014 istungi ettevalmistamiseks ja sellel osalemiseks 1 tund ehk 100 eurot.
13.Eeltoodust tulenevalt on kostja menetluskulud põhjendatud kokku summas 1866,68 eurot. Taotlus jääb rahuldamata summa 233,33 euro ulatuses (taotletud summa 2100,01 eurot – rahuldatud osa 1866,68). Hageja väited, et hageja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses, mistõttu ei ole hageja kohustatud hüvitama kostja kulusid, mis on tehtud kohtuistungil osalemiseks ja selleks ettevalmistamiseks, on alusetud ja põhjendamata. Hageja esitades hagi pidi arvestama, et antud asjas võidakse määrata asja lahendamiseks kohtuistungid. Seega ei ole asjaolu, et hageja soovis asja lahendamist kirjalikus menetluses, aluseks jätta nimetatud osas kostja kulude nõue rahuldamata.
14.TsMS § 177 lg 2 järgi kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
15.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.