Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-41621
Tsiviilasi
Vikos Trading OÜ hagi DHL Estonia AS vastu kahju väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
2898,18 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.03.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vikos Trading OÜ apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
14.10.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Vikos Trading OÜ (registrikood 11296618, asukoht Spordi 16-18, Tallinn), volitatud esindajad Oksana Smirnova ja Danil Lipatov Kostja DHL Estonia AS (registrikood 10451175, asukoht Betooni 6, Tallinn), lepinguline esindaja adv Enno Heringson
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 10.03.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta Vikos Trading OÜ kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Vikos Trading OÜ esitas 06.09.2013 hagi Harju Maakohtusse DHL Estonia AS vastu kahju 2898,18 euro saamiseks.
2.Hageja tellis interneti kaudu tootjalt Forever Beuty Laser ltd, Hiina, kehahooldusaparatuuri - lipolaseri. Hageja tasus kauba maksumuse ja veokulud. Kaupa vedas kostja ja hagejale toimetati kaup kätte vigastatud pakendiga. Pakendi avamisel selgus, et vigastatud oli ka lipolaser, aparaat oli kasutuskõlbmatu. Hiinast saadetud masin oli uus ja kuni kahjustamiseni oli seadmel tootja garantii. Kauba tarnimisel ja üleandmisel hageja saadetise vastuvõtmisakti ei allkirjastanud. Saatja kinnitas, et kaup anti kostjale üle vedamiseks vastavalt nõuetele. Kuna pakend ei olnud vigastatud selle üleandmisel vedajale, tõendab see, et saadetist vigastati selle vedamisel.
3.Kostja rikkus oluliselt vedaja kohustusi ning sellega tekitas hagejale kahju. Kauba hind oli 3300 USD, kostja transpordi teenus 250 USD ja deklareerimine DHL + km 696,54 eurot. Eesti Panga kursi järgi (1 EUR = 1,3355 USD) moodustab kauba ja transpordi hind hagi esitamise päeva seisuga: (3300+250)/1,3355 = 2658,18 eurot. Hagejal tekkis kahju seoses kauba vigastamisega ja hageja poolt tehtud juriidilistest kuludest kostjale pretensiooni koostamisel 240 eurot.
4.Saadetise vastuvõtmisel ei olnud hagejal võimalust esitada oma pretensiooni, kuna kauba vigastused ilmnesid alles pärast pakendi avamist. Kostja poolt lisatud saadetise vastuvõtuaktis ei olnud kohta märkuste või vastuväidete jaoks. Vastuvõtu akt on kõigest kohale toimetamise tõend, kuid ei kajasta saadetise sisu, selle seisundit jne. Kostja vastuväited
5.Kostja hagi ei tunnistanud. Hagi on suunatud ebaõige isiku vastu. Kostja on iseseisev juriidiline isik, mitte DHL-i Eestis asuv esindus, s.o filiaal ÄS § 383 mõttes. Kostja võttis kauba vastu alles oma terminalis, Kesk-Sõjamäe 10A Tallinnas. Vedaja, kellega hagejal õigussuhted tekkisid, on DHL Express (Hong Kong) Limited. Hageja juhatuse liige IK võttis saadetise vastu 23.04.2013. Saadetise vastuvõtmisel mitte mingeid pretensioone ei esitatud. Saadetise vastuvõtmise järgselt võis hageja teoreetiliselt ise saadetist vigastada. Hageja ei tõendanud, et saadetud kaup oli algselt terve. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus jättis 10.03.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
7.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja oli kauba vedaja, mis võiks kaasa tuua kahju hüvitamise kohustuse. Hageja väitel tegeles kauba vedamisega kostja, kuivõrd transpordi eest oli kauba saatja tasunud DHL-ile. Hageja leidis, et DHL Express (Hong Kong) Limited ja kostja poolt teostatud veo puhul oli tegemist ühtse veoga ning kostja on vedajaks Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (RÕNÜK) alusel. Vedaja, kellega hagejal õigussuhted tekkisid, on DHL Express (Hong Kong) Limited. Kostja väitel on kostja DHL Estonia AS iseseisev juriidiline isik, mis on asutatud ja registreeritud Eestis, mitte DHL-i Eestis asuv filiaal, seega ei ole kostja isikuks, kellega kaubaveoleping sõlmiti.
8.Vastavalt RÕNÜK artiklile 1 kohaldatakse konventsiooni inimeste, pagasi või lasti rahvusvahelisele veole, mida teostatakse õhusõidukiga tasu eest. Samuti kohaldatakse seda lennuettevõtja teostatavale tasuta õhuveole; artikkel 2 kohaselt konventsioonis kasutatav mõiste rahvusvaheline vedu tähendab vedu, mille korral pooled on kokku leppinud, et lähte- ja sihtkoht, arvestamata vahemaandumisi või ümberlaadimist, asuvad kahe osalisriigi territooriumil või ühe osalisriigi territooriumil, kui on kokku lepitud peatumiskoht kolmanda riigi territooriumil, sõltumata sellest, kas see kolmas riik on ühinenud konventsiooniga. Konventsiooni mõistes ei ole vedu rahvusvaheline, kui selle lähte- ja sihtkoht on ühe osalisriigi territooriumil ja peatumiskohta teise riigi territooriumil ei ole kokku lepitud. Artikkel 3 kohaselt, kui vedu teostab mitu vedajat järjestikku ja pooled käsitavad seda ühtse toiminguna, on see konventsiooni järgi üks rahvusvaheline vedu, sõltumata sellest, kas see on kokku lepitud ühe või mitme lepinguga või kas osa neist lepingutest täidetakse täielikult ühe riigi territooriumil. Artikkel 18 p 4 kohaselt õhuveo mõiste ei laiene veole maismaal, merel ega siseveekogul, kui see toimub väljaspool lennujaama. Kui selline vedu toimub õhuveolepingu täitmise käigus lasti pealelaadimise, üleandmise või ümberlaadimise eesmärgil, eeldatakse kuni vastupidise tõendamiseni, et kahju tekkimise korral on selle põhjustanud õhuveo ajal aset leidnud sündmus. Kui vedaja ilma saatja nõusolekuta kasutab poolte kokkuleppel õhuveona ettenähtud veol või osal sellest muud veovahendit kui õhusõiduk, arvatakse teist liiki veovahendiga teostatud vedu õhuveo hulka. RÕNÜK artikkel 36 p 3 kohaselt pagasi või lasti hävimise, kaotsimineku, kahjustumise või hilinemise korral on reisijal või saatjal õigus esitada hagi esimese vedaja vastu ja saadetist vastu võtma õigustatud reisijal või saajal viimase vedaja vastu ning peale selle võivad kõik esitada hagi ka selle vedaja vastu, kelle teostatud veo ajal last või pagas hävis, läks kaotsi, sai kahjustada või hilines. Need vedajad vastutavad reisija, saatja või saaja ees solidaarselt.
9.Kohus leidis, et RÕNÜK sätted kohaldamisele ei kuulu, kuivõrd hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja või kauba saatja oleks sõlminud veolepingu kostjaga, hageja või kauba saatja oleks tasunud DHL Eesti AS-ile kauba veo eest või kostja oleks teostanud vedu lähtekohast Hiinast sihtkohta Eestisse õhusõidukiga või oleks kostja olnud järjestikune vedaja õhuveo teostamisel. Seega ei saa kostjat lugeda ka viimaseks vedajaks RÕNÜK artikkel 36 p 3 mõttes. Hageja poolt esitatud tõendid – pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt on hageja tasunud 3550 USD kauba müüjale Forever Beauty Laser Co. Limited, tollideklaratsioon ja pangakonto väljavõte arve TA-120295 tasumise kohta hagejale 696,54 eurot, ei tõenda, et hageja või kauba saatja oleks tasunud kostjale veoteenuse eest ning hageja või kauba saatja poolt veolepingu sõlmimist kostjaga.
10.Vastavalt VÕS §-le 854, ekspedeerimislepinguga kohustub üks isik (ekspedeerija) korraldama veose vedamise teise isiku (saatja) arvel, saatja aga kohustub maksma ekspedeerijale tasu. Kohus leidis, et hageja ei tõendanud kostja ja DHL Express (Hong
Kong) Limited vahel ekspedeerimislepingu sõlmimist või et DHL Express (Hong Kong) Limited oleks kostjale tasunud kauba veo eest.
11.Kohus leidis, et arvest nr TA-120295 ei nähtu, et hageja oleks kostjale tasunud transpordi eest. Hageja ei tõendanud, et kostja oli vedajaks VÕS § 774 lg 1 mõttes või poolte või kauba saatja ja kostja vahel oleks sõlmitud kaubaveoleping, mille alusel kuuluksid kohaldamisele VÕS § 796 lg 1 või § 794. Kohtu hinnangul ei saa ka kauba saatja volitusega hagejale, et hageja võib oma nõude esitada DHL-i vastu Eestis, lugeda tõendatuks, et kostja ja kauba saatja või kostja ja hageja vahel olid lepingulised suhted. Hageja kohtule selliseid tõendeid, mis kinnitaksid poolte vahelisi lepingulisi suhteid, esitanud ei ole, seega ei saa lugeda, et võimalik oleks kostja poolt hagejale lepingulise kahju tekitamine üldse.
12.Pooltel oli vaidlus selles osas, kas hagejale tekitas kahju kostja ning kas kostja vastutab hagejale tekkinud kahju eest. VÕS § 800 lg 1 kohaselt kui veost veab kas täielikult või osaliselt teine isik (tegelik vedaja), vastutab ta veose kaotsiminekust, kahjustumisest või veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest samal viisil kui vedaja, kui kahju tekkis ajal, mil veost vedas tegelik vedaja. Vedaja kokkulepe saatja või saajaga vedaja vastutuse laiendamise kohta kehtib tegeliku vedaja suhtes üksnes juhul, kui tegelik vedaja on sellega kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõustunud. Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et tegelik vedaja (kostja) oleks kirjalikult nõustunud vedaja vastutuse laiendamisega tegelikule vedajale.
13.Hageja ei esitanud tõendeid selle kohta, et kaup on kahjustada saanud kostja valduses olemise ajal. Kostja väitel võttis hageja juhatuse liige IK saadetise vastu 23.04.2013. Saadetise vastuvõtmisel pretensioone kostjale ei esitatud. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et saadetis sai kahjustada ajal, mil saadetis oli kostja valduses, hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta. Pretensioonide mitteesitamine kauba vastuvõtmisel ei ole põhjendatud hageja väitega, et saadetise vastuvõtu aktis ei olnud kohta vastuväidete jaoks. Kostja on põhjendatult märkinud, et oluline on kas saadetise kahjustumine avastatakse enne väljastamist või väljastamise ajal, hilisemate pretensioonide korral puudub võimalus teha kindlaks, kus ja millal kahjustused võisid tekkida. Kauba saadetis peab olema pakitud ja kinnitatud vastavalt sisule, kaalule, kujule, transportimise viisile ja teeloleku kestvusele. Pakend ja kinnitus peavad kaitsma postisaadetise sisu vigastamise eest muljumisel ja töötlemisel ning välistama võimaluse saadetise sisule juurdepääsuks pakendit kahjustamata.
14.Kohus leidis, et hageja ei tõendatud kahju tekitamist kostja poolt ja kostja vastutust hagejale tekkinud kahju eest, mistõttu hagi ei ole põhjendatud. Apellatsioonkaebus
15.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse, uue otsusega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud vastustaja kanda.
16.Maakohus ei ole õigesti tõlgendanud menetluses esitatud tõendeid. 28.01.2014 toimunud kohtuistungil kinnitas vastustaja esindaja, et kostja oli ikkagi kauba tegelikuks vedajaks. Kohus ei võtnud arvesse kostja poolt antud tunnistuse fakti.
17.Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Pooltevahelise lepingulise suhte ning vastustaja poolt kahju hüvitamise kohustuse olemasolu johtub rahvusvahelise õiguse ning Eesti Vabariigi seaduste määrustest. Apellandi arvamusel oli DHL Express (Hong Kong) Limited ja vastustaja poolt teostatud veo puhul tegemist ühtse veoga ning vastustaja on vedajaks Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (RÕNÜK) alusel. Lähtuvalt nimetatud konventsiooni sätetest ja VÕS § 65 lg-st 1 on hagejal õigus esitada kostja vastu nõudeid. Kohus tegi ekslikult järelduse, et RÕNÜK sätted ei kohaldu. Apellant leiab, et elektrooniline kirjavahetus DHL EXPRESS (HONG
KONG) LIMITED töötajate vahelises viites “Shipment waybill 7370871410” 10.04.2013 tõendavad õigussuhete olemasolu, need dokumendid lisas vastustaja ise oma vastusele hagiavaldusele. Seega on tõendatud fakt, et vedu teostati lähtekohast Hiina sihtkohta Eestisse. Kuna DHL pakub oma “Express” veoteenuseid uksest ukseni, mitte lennujaama või postkontorisse, oli kostja järjestikune vedaja õhuveo teostamisel. Kostja tunnistas, et oli tegelik vedaja ning VÕS § 800 lg 1 mõistes ei nõua vedajalt mingit täiendavat kirjalikku nõusolekut.
18.Lennujaama piiripunktis saadetise vastuvõtmise ajal ei olnud DHL Estonia AS poolt tehtud mingeid märke saadetise ja/või selle pakendi kahjustamise kohta, järelikult kaup/saadetis oli vastu võetud ilma nähtavate kahjustusteta. Apellandi arvamusel ei või olla mingeid muid tõendusi selle kohta, et saadetis oli kahjustatud Suur-Sõjamäe ja Spordi tänava vahelisel alal, ajal, mil tegelikuks vedajaks oli DHL Estonia AS. Vastustaja seisukoht
19.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
20.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
21.Maakohus leidis õigesti, et käesolevas asjas ei kuulu kohaldamisele Rahvusvahelise õhuveo nõuete ühtlustamise konventsiooni (RÕNÜK) sätted, millele hageja tugines, kuna kostja ei ole lennuettevõtja ja kostja ei teostanud õhuvedu.
22.Ebaõige on hageja väide, et maakohus pole arvestanud sellega, et kostja oli ikkagi kauba tegelikuks vedajaks. Maakohus on käsitlenud kostja osa kauba vedamisel ja leidnud, et kostja oli tegelik vedaja VÕS § 800 lg 1 tähenduses. VÕS § 800 lg 1 kohaselt, kui veost veab kas täielikult või osaliselt teine isik (tegelik vedaja), vastutab ta veose kaotsiminekust, kahjustumisest või veotähtaja ületamisest tekkinud kahju eest samal viisil kui vedaja, kui kahju tekkis ajal, mil veost vedas tegelik vedaja. Hagi jäi rahuldamata seetõttu, et hageja ei ole tõendanud, et kaup sai kahjustada kostja valduses olemise ajal. Hageja väidetel saabus kaup kahjustatud pakendis, kuid hageja ei ole sellist asjaolu kauba vastuvõtmisel fikseerinud. Menetluskulude jaotus ja selgitus
23.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
24.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Iko Nõmm /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.