2-14-9984/17 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lg 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §-le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“. Menetluse käik Lindorff Eesti Aktsiaselts esitas 05.03.2014. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Jxxxxx Ixxxxxxxx 833,98 euro saamiseks. Kohus tegi 20.03.2014. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Pärnu Maakohus otsustas 06.08.2014. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse TsMS § 486 lg 1 p 2 alusel lõpetada ja anda asi üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus jättis 14.08.2014. a määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat esitama oma nõude kohtule hagiavaldusele ettenähtud vormis. Lindorff Eesti Aktsiaselts esitas 29.08.2014. a kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxxx Ixxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla summas 802,83 eurot ja 29.08.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 130,40 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 30.08.2014. a muutuva viivise 0,02 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. 02.09.2014. a esitas hageja kohtule hagiavalduse täienduse, milles vähendas esialgselt esitatud viivisenõuet. Hageja palus kohtul kostjalt tema kasuks välja mõista põhivõla summas 802,83 eurot ja 29.08.2014. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivise summas 118,56 eurot. Lisaks palus hageja kostjalt tema kasuks välja mõista alates 30.08.2014. a muutuva viivise 0,02 % põhinõudelt päevas kuni põhinõude kohase täitmiseni. Kohus võttis hagi 09.09.2014. a määrusega menetlusse, saatis kostjale menetlusse võtmise ja kirjaliku vastuse nõude määruse koos hagimaterjalidega vastavalt TsMS §-le 394 ning kohustas kostjat vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati TsMS § 407 võimalikest õiguslikest tagajärgedest hagile mittevastamise korral. Kohtul ei õnnestunud kostja registrijärgsel elukoha aadressil temale menetlusdokumente kätte toimetada. Kohus otsustas 09.10.2014. a määrusega toimetada kostjale menetlusdokumendid kätte avalikult teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teade avaldati 09.10.2014. a. TsMS § 317 lg 5 alusel loeb kohus hagi ja kirjaliku vastuse määruse kostjale kättetoimetatuks 25.10.2014. a. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja hagile tähtaegselt ei vasta. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hageja taotlusel tuleb asjas teha tagaseljaotsus. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

2-14-9984 TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide kohaselt sõlmis kostja 13.12.2010. a Eesti Energia AS-iga internetiteenuse ja – seadme kasutamise lepingu. Lepingu alusel kohustus Eesti Energia AS osutama kostjale internetiteenust, üle andma terminali ja sülearvuti ning kostja tasuma selle eest kokkulepitud tasu. Kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust ja ei tasunud teenuste ning kauba eest nõuetekohaselt. Kostjal on tekkinud võlg summas 802,83 eurot. Eesti Energia AS loovutas oma nõude kostja vastu hagejale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 164 lg 2 kohaselt astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt viivist seadusjärgses määras hagi esitamise seisuga summas 118,56 eurot. Hageja taotleb alates hagi esitamisest, s.o alates 30.08.2014. a viivist protsendina põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Kohus arvestas alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 20,48 eurot (802,83 eurot x 0,02 % x 128 päeva). Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 941,87 eurot, millest moodustab 802,83 eurot põhivõlg, 139,04 eurot 05.01.2015. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt alates 06.01.2015. a VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja.