Kohtulahend

hoolitsemisega. Ta on võimeline mõistma ja sõlmima elukorralduses vajalikke tehinguid. Isik saab aru tehtud vigadest ja on väljendanud toimunu pärast kahetsust. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas avalduse ja seadis puudutatud isikule tema kõigi asjade ajamiseks eestkoste ja määras tema eestkostjaks avaldaja tähtajaga 5 aastat, so kuni 14.10.2019 (TsÜS § 8 lg 2, PKS § 203 lg 1, 2 ja 4, § 204 lg 1, § 205 lg 3 alusel). Puudutatud isikule jäi õigus sooritada pisitehinguid. Kohus luges puudutatud isiku hääleõiguse kaotanuks. Puudutatud isikul psüühikahäire esinemise luges kohus tõendatuks tsiviilasjas läbiviidud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga ja kohtu enda vahetu muljega kodukülastusel. Ärakuulamise käigus süüdistas NS oma naabreid temasse halvasti suhtumises, telefoni kasutamise takistamises, avaldas kahtlust tema korteris toime pandud varguse suhtes ning väitis, et temale riigi õigusabi korras määratud esindaja veenis teda tegema tehingut - võõrandama talle kuuluv korteriomand linnale. Puudutatud isiku sõnul ei usalda ta kedagi ega lase kedagi omale koju. Puudutatud isik on piiratud teovõimega isik ja tema huve ei ole võimalik kaitsta volituste andmise ega abiliste kaudu, tema üle tuleb seada eestkoste. Kuivõrd käesoleval ajal ei ole isiku eestkostjaks sobivat füüsilist isikut, samuti ei ole leitud eestkostjaks sobivat juriidilist isikut, tuleb NS eestkostjaks määrata tema elukohajärgne linnavalitsus, so Tallinna linn Mustamäe Linnaosa Valitsuse kaudu. Eestkostja ülesanneteks tuleb jätta NS esindamine kõigi õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning tema elu korraldamine ja tema vara valitsemine, talle inimväärsete elutingimuste, toimetulekuks vajaliku kõrvalabi, sotsiaal- ja raviteenuste ning järelvalve tagamine, samuti tema esindamine kõigis õigustoimingutes kõigis ametiasutustes, jättes NS-le siiski õiguse sooritada pisitehinguid, so teha iseseisvalt rahalisi pisitehinguid eestkostja poolt määratud rahasumma ulatuses. NS tuleb tunnistada valimisõiguse tähenduses teovõimetuks ja hääleõiguse kaotanuks (TsMS § 526 lg-s 5). NS ei ole võimeline aru saama ka perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Eestkostja tuleb isikule määrata 5 aastaks, so kuni 14.10.2019. Määruskaebus NS palub tühistada maakohtu määruse ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Maakohus ei ole puudutatud isikule selgitanud ärakuulamisel menetluse käiku ega arutanud temaga ärakuulamise tulemusi, eksperdiarvamuses või tema tervislikku seisundit kajastavates dokumentides esitatut. Sellega on maakohus rikkunud TsMS § 524 lg-s 1 ja § 525 lg-s 1 sätestatud menetlusõiguse norme ning NS õigusi. Ekspertarvamus on põhjendamata ja ei ole kooskõlas TsMS § 301 lg-ga 1 ja § 302 lg-ga 1 ning eksperdiarvamus ei anna alust NS teovõime olulise piiratuse tuvastamiseks ja määruses sätestatud ulatuses eestkoste seadmisele tema suhtes. Ekspert ei ole määratlenud puudutatud isiku kognitiivsete funktsioonide ulatust, kuid kirjeldatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist kognitiivsete funktsioonide alanemisega väheses ulatuses. Taoline kõrge vanusega kaasnev kognitiivsete funktsioonide mõningane alanemine on normaalne protsess, kuid ei ole aluseks inimese teovõime olulise piiratuse tuvastamiseks ja eestkoste seadmiseks.

2(4)

Orgaanilist luululist psühhoosi järeldab ekspert asjaolust, et uuritaval esinevad paranoilised kahjustusmõtted. Tõepoolest NS-l tekkisid käesoleva aasta kevadel mõnede naabritega arusaamatused, mistõttu on teatav konservatiivne kahtlustav hoiak igati põhjendatud. Kui ka NS tõepoolest väitis ärakuulamisel, et esindaja veenis teda korduvalt tegema tehingut, millega võõrandama talle kuuluv korteriomand Tallinna linnale, siis on see tingitud erinevast informatsioonist tekkinud segaduse tõttu, mis tulenes mõnelt ebaadekvaatselt isikult saadud arvamusest või mõjutusest. Arusaamatused inimeste vahelistes suhetes toovad kaasa kahtlustused, mis on küll kahetsusväärne, kuid selles pole midagi ebanormaalset või haiguslikku. Ekspertiisis ei ole NS suhtes langetatud luululisuse diagnoos piisavalt argumenteeritud, mis tähendab, et sellise diagnoosi määramine ei ole põhjendatud. Märgid intellektuaalsete võimete mõningasest alanemisest on 84-aastase inimese puhul normaalne ja kuna tegemist on üksnes märkidega algavast dementsusest, on NS psüühika tegelikult heas seisus. Seega vajab isik kõrvalist abi vaid keerukamates toimingutes. Ekspertiisiakti põhjendavast osast ei ole võimalik järeldada NS psüühikahäiret, mis annaks alust tema teovõime olulise piiratuse tuvastamiseks. Ekspert ei ole oma järeldust, et NS ei ole psüühilise seisundi poolest võimeline langetama keerukamaid otsuseid ja tegema keerukamaid tehinguid, sh teostama valimisõigust, põhjendanud. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning vastab TsMS § 465 lg 2 p 8 nõuetele. Eestkostja määramiseks tuli kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime piiratud, st millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab eestkostet. Kohtumäärusest nähtuvalt tugines kohus puudutatud isiku teovõime piiramisel eelkõige ekspertarvamusele ja isiku vahetule ärakuulamisele. Ekspert on käesolevas asjas tuvastanud nii isiku psüühilise häire kui ka sellest tuleneva eestkostevajaduse. Ekspertarvamuses kajastatud meditsiinidokumentide kohaselt tekkisid puudutatud isikule esmakordselt inadekvaatse käitumise märgid juunis 2014, mil ta kahel korral viibis perearsti vastuvõtul. Juulis tuli puudutatud isik hospitaliseerida kiirabi korras, kuna tal diagnoosti pärast trepikojast teadvusetult leidmist mürgistus rahustitest, tahtlikku enesemürgistust. Haiglas oleku ajal avaldas puudutatud isik paranoidseid mõtteid naabrite suhtes ja suitsiidiplaane. Järgneva psühhiaatrilise ravi käigus selgus, et puudutatud isiku psüühilises seisundis esinesid mõttekäigu häired, paranoidsed luulumõtted ja mäluhäired. Isikul diagnoositi muuhulgas segatüüpi vaskulaarne dementsus ja orgaaniline luululine psühhoos. Ekspertiisiaktis on ekspert märkinud, et uuritav on igakülgselt orienteeritud, vestlusel vaba ja sõbralik, mõistab enamikke küsimusi, vastab adekvaatselt, kuid samas on uuritava mõttekäik laialivalguv, esinevad paranoidsed kahjustusluulumõtted, ta on emotsionaalselt labiilne. Ekspert on tuvastanud kognitiivsete funktsioonide alanemise ja orgaanilise luululise psühhoosi. Ekspert on leidnud, et temal olemasolevate andmete põhjal pole võimalik diagnoosida dementsust, kuid haiguse tundemärgid viitavad algavale dementsusele. Kuna lisaks kaasuvad patsiendil paranoidsed luulumõtted, piirab selline psüühikahäirete kogum osaliselt isiku võimet ümbritsevast ja oma tegude tähendusest aru saada ja oma käitumist juhtida. Lihtsamate

3(4)

igapäevatoimingutega tuleb uuritav toime. Seega ei tuvastanud ekspert üksnes kognitiivsete funktsioonide alanemist, vaid leidis, et kaasuva luululise psühhoosiga seoses esineb puudutatud isikul psüühikahäire, mis ei võimalda temal oma tegudest aru saada ning neid juhtida. See omakorda andis kohtule aluse puudutatud isiku teovõime olulise piiratuse tuvastamiseks. Ekspert on märkinud, et psüühilise seisundi tõttu on puudutatud isiku võime kohtuistungi sisu mõista ja anda adekvaatseid vastuseid piiratud, kuid tema ärakuulamine tavalises keskkonnas ei kahjusta tema seisundit. Eeldatavasti seetõttu ei pidanud kohus vajalikuks arutada puudutatud isikuga ärakuulamise tulemusi ega eksperdiarvamuses või tema tervislikku seisundit kajastavates dokumentides esitatut. Määruskaebuse esitaja ei ole ka selgitanud, mida oleks selline arutamine käesoleva juhtumi asjaolusid arvestades andnud. Pole usutav määruskaebuse väide, et kohus küsis ärakuulamisel üksnes puudutatud isiku pensioni suuruse kohta. Ärakuulamise protokollis kajastub hulgaliselt erinevaid puudutatud isiku poolt avaldatud andmeid. Kohalik omavalitsus on andnud kohtule ülevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja kuidas tuleb isik igapäevaselt oma eluga toime. Samuti on linnavalitsus avaldanud arvamust selle kohta, et isik vajab kohaliku omavalitsuse arvates eestkostet, samuti millises ulatuses ta seda vajab. Arusaamatused inimeste vahelistes suhetes võivad külla kaasa tuua kahtlustusi, kuid kahtlustused ei tohi ohtu seada teiste isikute elu ja tervist. Hooldusjuht JL e-kirjast 06.augustist 2014, samuti SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla epikriisist nähtub, et juulis 2014 sooritas puudutatud isik suitsiidikatse, võttes ravimite üledoosi, keerates korteris lahti gaasikraanid ja süüdates kaks küünalt. Oma tegevusega seadis puudutatud isik ohtu XXXXXXX XX majaelanike elud ja vara. Ekspert on pidanud tõenäoliseks, et uuritav tegi seda luulumõtete ajendil. Puudutatud isik on epikriisi kohaselt EMO-s avaldanud suitsiidikatse põhjuste kohta, et „naabrid soovivad teda tappa testamendiga seonduvate asjaolude tõttu“. Maakohus on seetõttu õigesti leidnud, et isiku teovõime on sedavõrd piiratud, et eksisteerib eestkostevajadus tema kõigis eluvaldkondades ning eestkostja tuleb määrata tema kõigi asjade ajamiseks (TsMS § 526 lg 5), va eestkostja poolt määratud ulatuses pisitehingute tegemiseks.

Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalsel

Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Soots /allkirjastatud digitaalselt/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.